Ise oli koguduse õpetaja. • 1806 I eesti keelne ühele ainele pühendatud raamat. Raamatus on kasutatud koolmeistri ja laste dialoogi, mis on iseloomulik keskajal ilmunud õpikutele. Kõige pealt õpetatakse nr selgeks siis kokku ja maha arvamine, jagamine ja märkimisväärne on see, et seda kasutataks tänapäevani. • 1793 "uued vaimulikud laulud", seal oli ka ilmalikke laule sees, ja seda hinnati kõrgelt. Erikeelne luule Eestis • Tartus loodud Ladina keelne luule ja ka Tallinnas luuletati Ladina keeles, Eestis on ka saksa keelne luule. • Ladina keelne luule oli osa tolleaegsest haritusest. • Eesti keelset luulet lõid mitte ainult eestlased, vaid ka saklased 17. sajandil luuletasid teadlased, vaimulikud, professorid eesti keeles. Kreuswald luuletas saksa keeles • I Kalevipoeg oli saksa keeles • Mille alla liigitada sakslaste poolt kirjutatud luulet?
sama valdkonna oskuskeelt ning olid enam-vähem sama vanad kui Jüri Muttika ise. Tendents on, et noored mõistavad tehnikast rohkem kui vanemad inimesed, kes ei jõua kõikide uute leiutistega end kurssi viia. Kusjuures Jüri Muttikast sai aru ka teine 15 saatekülaline, kes on ametilt nahaarst. Järelikult on sõna levinud ka tavainimeste seas ega pole enam üksnes erikeelne. Sõna äpp on ingliskeelsest sõnast application eesti keelde võetud tähistama mobiilirakendust ja on ka üldkeeles üpris levinud lühenenud suupäraseks kujunenud sõna. Tihtipeale kasutataksegi seda just mobiiltelefonide võimalustest kõneldes, mida ilmestab ka näitelause: ja teine karp mille on äppl valmistanud selles on see äpp mis on eestis tehtud. Sõna tablett ta nahaarstiga vesteldes ei kasutanud, sest selleks polnud teemat silmas