Keskmurre
Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus. Keelejoonte valik murdeliigendusel · Häälikulised · Morfoloogilised · Sõnavaralised (hilisemad) Eesti kirjakeele ja murrete ühisosa: keskmurde alal on 60%, Lõuna-Eestil 20%. Oosu = lollakas (Häädemeeste) Keskmurre: · Eesti keskosa suurim murdeala · Mitu maakonda Harjumaa (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannikuala), Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa, Põhja-Tartumaa loodeosa. · Päris ühtset murret ei ole kujunenud, erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Väga suur pindala. · Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. · Aluseks eesti kirjakeelele palju kirjakeelepäraseid jooni
........................................................................... 3 3 Põhjaeesti murded....................................................................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre....................................................................................................................... 5 3.3 Keskmurre.........................................................................................................................5 3.4 Idamurre............................................................................................................................5 4 Lõunaeesti murded...................................................................................................................6 4.1 Tartu murre....................................................................................
· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne)
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS RAHVUSLIK LIIKUMINE-rahvuslikurõhumise vastane- ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Eeldused: · Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866 vallaseadus) · Talude päriseks ostmine · Eestlaste haridustaseme suurenemine. · Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. · Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks · Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine Rahvusliku liikumise juhid: · J. V. Jansen · C. R. Jakobson · J. Hurt Tähtsus · Tõusis eestlaste eneseteadvus ja arenenes rahvustunne · Pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest kasvas välja rahvuslik teater. · Laulupidude traditsiooni algus 1869 · Eestikeelse ajakirjanduse algus
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta. 2. Kui vana on eesti keel? Eesti keel on umbes 2000 aastat vana. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? 17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st. eesti keele rääkijaid oli umbes 80%. 20. sajandi sõjad ja muutunud rahvastiku taastootmistüüp on kahandanud eesti keele kõnelejate arvu. 6. Millised kee...
tekstides vastavalt ts, ku, v, ks ja ü asemel. Eesti tähestikuks võidakse nimetada ka võõrtähtede väljajätmisel saadavat tähestikku (nii on seda terminit kasutatud "Eesti keele käsiraamatus").Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed - å, c, , ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul ignoreeritakse tähestikulisel järjestamisel diakriitilisi märke. MURDED: · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre · kirderannikumurded · rannamurre · Alutaguse murre · Lõunaeesti murded · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerun...
Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Keelekorraldus 20.saj II poolel- hakkas taanduma murdeerinevusest tingitud varieerumine. Nõukogude keelekorraldus oli range, tänapäevane keelehoole annab keelele hingasmisruumi. Eesti keele murded-murdeliselt jag eesti kaheks suureks piirkonnaks : P-eesti ja L-eesti. Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade sees eristatakse traditsiooniliselt 8t peamurret: P-E mood rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre. L-E mood mulgi, tartu ja võru murre. Peamurded jag 107 kihelkondlikuks murrakuks. Suurem on eesti territooriumist on põhjamurretel ala. Peamurrete iseärasused- nii teadjal ja tähelepanelikul kuulajal on võimalik iimese päritolu tema kõne põhjal ära arvata. Inimene ei saa oma päritolust niisama lihtsalt lahti. Kui kontroll kõne üle on väiksem, tulevad murdejooned otsekohe jälle kõnes selgelt esile. Keskmurre- on aluseks kirjakeelele
· The percentage of Low Saxon and High German loanwords can be estimated at 2225 percent, with Low Saxon making up about 15 percent. Dialects · The Estonian dialects[15][16] are divided into two groups the northern and southern dialects, historically associated with the cities of Tallinn in the north and Tartu in the south, in addition to a distinct kirderanniku dialect, Northeastern coastal Estonian. · The northern group consists of the keskmurre or central dialect that is also the basis for the standard language, the läänemurre or western dialect, roughly corresponding to Lääne County and Pärnu County, the saarte murre dialect of Saaremaa and Hiiumaa and the idamurre or eastern dialect on the northwestern shore of Lake Peipus. · South Estonian consists of the Tartu, Mulgi, Võro and Seto varieties. These are sometimes considered either variants of South Estonian or separate languages altogether.
VARASEM EESTI KIRJASÕNA · esialgu oli Eestis kaks kirjakeelt: põhja- ja lõunaeesti murdes · 1686. aastal ,,Wastne Testament" · piibel tervikuna läks 1739. aastal rahva kätte põhjaeestikeelsena · piibli toimetas Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle · usulised eesmärgid, lugemisoskus · põhjaeesti keskmurre kujunes eesti kirjakeele aluseks · süsteemipärane kirjaviisi töötasid XVII sajandi lõpul välja Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung = vana kirjaviis (mudda, wanna) (muda = muuda, laned = laaned) · vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender
Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud eesti keelt mittevaldavate ja suurenenud aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal. Eesti murded 1) saarte murre - puudub õ-vokaal, selle asemel on ö (nt söber), on laulev intonatsioon; 2) idamurre - o-hääliku asendamine õ-ga (nt õlema); d säilimine laadivahelduslikes sõnades (nt padas ´pajas´); 3) läänemurre - b esinemine v asemel (kibi `kivi`); 4) kirderannikumurre - vältevahelduse puudumine, kõik sõnad on kolmandas vältes 5) keskmurre - eesti kirjakeele aluseks, diftongide kasutamine pikkade vokaalide asemel (nt moa `maa`); 6) Tartu murre - tugevaastmelise vokaalmitmuse esinemine (lehtist `lehtedest`); 7) Mulgi murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`); 8) Võru murre - he-tunnuseline sisseütlev kääne (nt huunõhe `hoonesse`); h esinemine seesütlevas käändes (nt mõtsah `metsas`). Eesti keele areng tänapäeval Eesti keel sarnaselt islandi keelega, on üks väiksematest keeltest, mis toimib
Lätte 13. Eestikeelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19. sajandi alguses pääses võidule ilmalik kirjandus nt 1. kalendrid 2. ajalehed a)1806. aastal "Tartumaa nädalaleht" b) O.W.Masing andis välja "Maarahva nädalaleht" c) 1857. aastal Pärnu Postimees (Jansen) see pani alguse püsivate eesti keelsele ajakirjandusele 3. ajakirjad "Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" (Kreutzwald) 4. raamatud 19. sajandil võeti Eesti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre. Vastava uue eesti keelse grammatika koostas 1843. aastal Ed Ahrens. 14. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Prohvet Maltsvet. Õpik lk. 149. 15. Baltisakslaste kultuurielu. 16. Estofiilid. TV lk.46-47 ül. 3 ja 5. Estofiil - Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja püüdsid neid arendada. Estofiilidega liitusid ka esimese põlve haritlased nt Kreutzwald, Faehlmann, J.Köler (kunstnik), dr.Karell (keisrite Aleksander II ja Nikolai I ihuarst)
Kreutzwald toimetas ajakirja "Maa-ilm ja mõnda , mis seal sees leida on" (1848- 1849). Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Jannsen 1857 "Perno Postimehega", nädalaleht. Populaarseks sai Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenoveva". Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19 sajandi teisel poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Ahrensil, kes 1843 andis välja uue eesti keele grammatika, aluseks põhjaeesti keskmurre. Euroopas kasvas huvi eksootiliste kultuuride ja väikerahvaste vastu, Eestis väljendus see estofiilide näol. Uuriti eesti keelt ja kultuuri. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Estofiilid olid ka Kreutzwald ja Faehlmann. Faehlmann koondas ülikoolis arstiks õppides enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna, hiljem sai temast ülikooli esimene eesti keele rektor. Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts 1838, mis seadis eesmärgiks keele, kirjanduse ja ajaloo uurimise.
Tõrva Gümnaasium Indrek Kadak 10 b klass Iirimaa rahvastik Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2011 Sissejuhatus Tegin referaadi Iirimaa kohta. Selles referaadis kirjutan Iirimaa rahvastiku kohta. Kirjutan rahvaarvust ja muutumisest, rahvastiku tihedusest, iivest, vanuselisest jaotusest, soolisest koosseisust, rahvastiku püramiidist, suurematest linnadest, keeltest ja lühidalt usunditest. Iiri keeles öeldakse Iirimaa kohta Eire ja inglise keeles Ireland. Riigi ametlik kirjeldus on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik). Iirimaa pealinn on Dublin. Iirimaa pindala on 70 280 km2. Rahvaarv ja muutumine Iirimaal elab 4 450 900 inimest 2010. aasta seisuga. Juba 1,8 miljonit inimest elab Põhja-Iirimaal. Ajaga rahvastiku arv kasvab, nagu ka teistes maailma riikides. Aastal ...
Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigiline standard. · Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mida eristab teistest keeltest 3 erinevat häälikupikkusastet (välted). · Grammatika seisukohast on teadus võrdlev grammatika. Selle uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt esirinnas. EESTI KEELE MURDED laias laastus võib jagada põhja-eesti murded ja lõuna-eesti murded. Arvatakse, et tekkisid 14-15 sajand. · Omakorda jagunesid murded paikkondlikeks murrakuteks.
Estonian dialects Kui k'äzi k'äüles? Kuiss käbäre käivä? Kuidas käsi käib? Traditionally, the Estonian dialects are categorized to three as follows: 1) Northestonian dialects : Insular, Western, Central and Eastern dialect 2) Southern Estonian dialect Group : Mulgi, Tartu and Võru dialect 3) Northeastern coastal dialect S-Saartemurre/insular dialect L-Läänemurre/western dialect K-Keskmurre/central dialect M-Mulgimurre/Mulgi dialect T-Tartumurre/Tartu dialect V-Võrumurre/Võru dialect I-Idamurre/eastern dialect R-(Kirde)rannikumurre/ northeastern coastal dialect Dialect Speakers % 1. Northen Estonian dialect 26 986 3,0 · Eastern dialect 1 270 0,1 · Central dialect 210 0,0 · Western dialect 777 0,1 · insular dialect 24 520 2,8 2. Southern Estonian dialect 101 851 11,5 Group · Mulgi dialec...
otsustel? Miks just selline? - 1993. aastal. Nende otsus oli vaid soovitus. Nad arvavad, et keelele peab andma hingamisruumi. 33. Kuidas Eesti murdeliselt jaguneb? (2) Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 34. Kuidas jaguneb Lõuna-Eesti murderühm? (3) Mulgi, Tartu ja Võru murre. 35. Kuidas jaguneb Põhja-Eesti murderühm? (5) Saarte-, lääne-, kesk-, ja rannikumurre. 36. Kui palju on kihelkondlikke murrakuid? - 107. 37. Missugune murre on aluseks kirjakeelele? - Keskmurre. 38. Mille põhjal areneb tänapäeva lõunaeesti kirjakeel? - Võru keele põhjal. 39. Millest sõltub võõra keele õppimise raskus või kergus? - Kui sarnane on õpitava keele ning õppija emakeele struktuur ja sõnavara. 40. Millest tuleneb keelte sarnastumine? - Keelekontaktidest. 41. Mida on eesti keele häälikusüsteem indoeuroopa keelte mõjul omaks võtnud? (2) Foneemi /f/ ja sõnaalgulised kaashäälikuühendid. 42. Mida keelekontaktid kõige rohkem mõjutavad? - Sõnavara. 43
3)Kohanimed Nt: Kitsas tänav, Kesktänav Murded allkeel ehk kohakeel. On seotud mingi osaga riigist. Jagunemine: 1)Kirde-ranniku murre (Ida-Eesti) Soome mõjutus Puudub palatalisatsioon (pehmendamine) Puudub vältevaheldus (häälikupikkus ei muutu) Puudub sise- või lõpukadu. Nt:raudne-> raudane Säilinud vokaalharmoonia. Nt: nädal->nädälä 2)Põhja-Eesti murre: · Keskmurre (Kest-Eesti) Pikad täishäälikud on kaksiktäishäälikud (diftongid) Nt:saapad soapad S->ks Mitmuse osastav kääne : sid->si Nt: huntisid- huntisi Nud->nd Nt: näinud - näind · Idamurre (Põhja-Eesti, Peipsi järvel) Venemaa mõjutus O->õ St ->ss
nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on jaotatud eesti murdeid järgmiselt : 1)Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre. 2)Lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre. 3)Kirderannkumurre Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1.põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 3 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre On kasutatud ka muid liigitusi ja nimetusi lisaks eelpool nimetatutele. Murrete erinevused
· Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget) · Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal. Rajaja Juhan Leinberg.
o tuad, lueb, sued; o teud, kautab, autu; o aama, lääma; o oln ‘olnud’, pand ‘pannud’; o padja ‘padi’, ladva ‘latv’; o pailu ‘palju’, pailk; o jäneksed, juuksed- KIRDERANNIKU MURDERÜHM Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes. Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega. Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega. Kirderanniku murded Keskmurre vältevaheldus puudub: vältevaheldus: seppä: R sebad, K seppad sepp: sepad palatalisatsioon vähene: palatalisatsioon: palk: palki pal´k: pal´gi lõpu- ja sisekadu piiratud: lõpu- ja sisekadu järjekindel: seppä, tüttäred sepp, tütred vokaalharmoonia vokaalharmoonia taandunud je- või lõputa illatiiv: sse-illatiiv:
IIR IM A A IIR I ÉIR E IN G LIS E IR ELA N D üldandm ed PealinnDublin Pindala70 280 km² Riigikeel(ed)iirija inglise Rahvaarv4 588 252 (2011) [Rahvastikutihedus63,3 in/km² Iseseisvus 16. detsembril 1921 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd maailmaaeg, suvel +1 Tippdomeen.ieROK-i kood IRL Telefonikood353 Iseseisvus 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vaba Riik. Kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. Ü ldiselt Peamised tegevusalad: põllumajandus, turism, tööstus Peamised väljaveokaubad:...
Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Murdeliselt jaguneb Eesti 2 suureks piirkonnaks : Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? On 8 peamurret: Põhja-Eesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre; Lõuna-Eesti murderühma Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde baasil, kuna see on kõige laiema levialaga eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem?
2) soome keel (läänemeresoome keel) 3) eesti keel (läänemeresoome keel) 4) eenetsi (samojeedi keelkond) Indoeuroopa keelkonna keeled 1) inglise keel (lõunagermaani keel) 2) hispaania keel (romaani keel) 3) itaalia (romaani keel) 4) vene keel (slaavi keel) Põhjaeesti murded Lõunaeesti murded 1) saarte murre 1) Tartu murre 2) läänemurre 2) Võru murre 3) keskmurre 3) Mulgi murre 4) kirderannikumurre 5) idamurre Soome-ugri ja indoeuroopa keelkondade erinevused 1) soome-ugri keeltes on pearõhke esimesel silbil, indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv 2) indoeuroopa keeltel on eessõnad, soome-ugri keeltel tagasõnad (under the table, laua all) 3) soome-ugri keeltele on iseloomulik käänete rohkus, soome-ugri kasutab tunnuseid ja lõppe, indoeuroopa kasutab tüvemuutust
LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi ...
aasta vallareform 1. Passiseadus lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 2. Vallaseadus selle seadusega vabanesid vallavalitsus ja vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli alt Teema 9 Rahvuslik liikumine eeldused Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866 vallaseadus) Talude päriseks ostmine Eestlaste haridustaseme suurenemine. Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine keskused Tekkis mitu väiksemat või suuremat rahvuslikku keskust, mis omavahel suhtlesid ja üksteist toetasid. Peterburis kujunes nn. Peterburi patriootide rühmitus. Teistele rühmitustele panid Viljandimaal aluse ärksamad taluperemehed ja koolmeistrid. Eestvedajad olid Jaan Adamson ja Hans Wühner. Kolmanda seltskonna
Eesti keele ortograafia Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed: Õ, Ä, Ö, Ü. Eesti keele tähestik on järgmine: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Sulgudes antud tähed on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimetustes.Põhjaeesti murdeid liigitakse kahte rühma, mis omakorda jagunevad veelgi kuueks: 1) südaeesti murded · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre 2) kirderannikumurded · rannamurre · alutaguse murre Lõunaeesti murre jaguneb kolmeks: · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre 7 Euroopa keeled Euroopa on maailmajagu, kus räägitakse paljusid keeli. Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt ning ELi laienemisel suureneb see arv veelgi.
o 50 km2 o 191 722 o Ühiselamud o Dienvidu tilts o kultuuriakadeemia LÄTI ÜLIKOOL · 1919 · 19 095 tudengit (2011) · 14 teaduskonda LÄTI · 1921 KUNSTIAKADE EMIA LÄTI · 1905 KUNSTIMUUSE UM 7) LÄTI KIRJANDUS LÄTI KIRJAKEEL Keskmurre LATGALI Latgali murre KIRJAKEEL DAINAS · 1,2 miljonit laulu (rahvalaulud) · 4 rida · Krisjanis Barons (1835 - 1923) elutöö ,,Latvju dainas" (Läti rahvalaulud) o Korjatud 1894. 1915. o 6 köidet o 8 raamatut DAINU SKAPIS · 1880 valmis (rahvalaulude kapp) · 70 sahtlit, igal 20 jagu
Kaarte on kahte tüüpi: · 1.tsitaatkaardid (display maps) esitavad konkreetsed vormid vastavalt esinemisele · 2.sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil 2.2. Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus: · Peamurded: põhjaeesti eP ja lõunaeesti eL · Murderühmad: südaeesti eS ja kirderanniku eR · Murded: · eS: saarte murre S, läänemurre L, keskmurre K, idamurre I, · eL: Mulgi murre M, Tartu murre T, Võru murre V, · eR: rannamurre R, Alutaguse murre A · Murrakurühmad, Murrakud Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused: · põhjaeesti · lõunaeesti · afrikaat puudub: siga, küpsetab · afrikaat esineb: tsiga, küdsä · larüngaalklusiil puudub: kalad · larüngaalklusiil esineb: kala?
Õige on kirjutada Kreeka pähkel ja India pähkel. 20. augustil on taasiseseisvumispäev. Õige on baltisaksa mõisnik (esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Eesti-sisesed. Õige on kirjutada Tallinna lauluväljak (teine sõna väikese tähega, kui mõeldakse kohta). Kui kirjaga pöördutakse mitme isiku poole, on teie väikese tähega. Õige on kirjutada Siberi väikerahvad. Õige on kirjutada Tampere rahvusvaheline filmifestival. Õige on kirjutada keskmurre (väikese algustähega). Õige on kirjutada Euroopa rahvad. Sõna raadiomaja on väikese algustähega. Õige on kirjutada Hiina massaaž. Võib kirjutada kas emake Maa (kui peetakse silmas planeeti) või emake maa. Kirjutage Eesti meistrivõistlused ja Eesti meister. Õige on kirjutada Läti majandus ja Eesti majandus. Õige on kodanikupäev (väikese algustähega). Õige on Hiina kalender. Lõbustuspargis on Ameerika mäed (Ameerika suure algustähega). Spordiala on Ameerika jalgpall
Õige on baltisaksa mõisnik (esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Eesti-sisesed. Õige on kirjutada fjordide maa (väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada Tallinna lauluväljak (teine sõna väikese tähega, kui mõeldakse kohta). ÕS 2006 järgi on Parma juust ehk Parmesan. Kui kirjaga pöördutakse mitme isiku poole, on teie väikese tähega. Õige on kirjutada Siberi väikerahvad. Õige on kirjutada Tampere rahvusvaheline filmifestival. Õige on kirjutada keskmurre (väikese algustähega). Õige on kirjutada Euroopa rahvad. Sõna raadiomaja on väikese algustähega. Õige on kirjutada Hiina massaaz. Võib kirjutada kas emake Maa (kui peetakse silmas planeeti) või emake maa. Õige on kirjutada jõuluaeg (väikese algustähega). Õige on kirjutada Pirita rannahoone (teine sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Läti majandus ja Eesti majandus. Õige on kodanikupäev (väikese algustähega). Õige on Hiina kalender.
grammatikale. • 1870 asus eesti keelt uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veskel. • 1871 Eesti Kirjameeste Selts. • Eestlane ja eesti keele võttis I kasutusele Johann Voldemar Jannsen (Pärnu Postimehe asutaja). • Keele teadlane Paul Ariste, kes elas(1905-1990), arvab, et osad sõnad on meil pärit Kunda kultuurist. • Tänapäeva eesti kirjakeel kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. • Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigiline standard. • Eesti keele ühtse kujunemise põhjuseks oli Saksa keele, vene keele suur mõju, mis aitas kaasa, et eesti keele standardid välja töötada. • Eesti keel on Läänemere Soome lõuna rühma kuuluv keel ja mida eristab teistest keeltest kolm erinevad hääliku astet: • välted, annab sõnale teistsuguse tähenduse • Mis linn, mille linna, kuhu linna.
sajandi teisest poolest alates pidgina arenenud keel kasvates endale 20. Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled. Tähtsamad teosed- wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat. Eesti murrete sõnaraamat. Eesti murded ja kaasaegse kirjakeele ühisosa- saarte murre, läänemurre, keskmurre, idamuure, rannikumurre, kirdemurre, mulgi murre, tartu murre, võru murre, setu murre. Kõige suurem osa kirjakeelega on keskmurdel 58%, kõige väiksem aga võru murdel 18 %. Idapoolne osa Pöide kihelkonnast ja ka muhulased saavad Õ hääldamisega kenasti hakkama. Piirid- eraldavad riike ja territooriume. Kuigi kaardil kujutatakse neid tavaliselt joonega on piiri tähendus tihti palju laiem. Piir ulatub ka vertikaalselt nt probleemid maavarade kaevandamisel. Kultuuride ja
osales palju erinevaid pastoreid, aga A T H oli juhtivfiguur suure kollektiivse töö juures. Uus Testament oli ilmunud juba 1686.aastal, aga 1739 ilmusid mõlemad koos. 1686 aasta UT (Wastne Testament) ilmus lõunaeestikeeles. 17-18 saj oli kaks kirjakeelt, lõunaeesti ja põhjaeesti. 17.saj ei olnud selge, kumb muutub domineerivamaks. Esialgne edumaa oli lõunaeesti keelel, 1739 aasta Piiblitõlge ilmus põhjaeestikeeles. Põhjaeestikeele aluseks oli Põhja-Eesti keskmurre. 18.saj lõunaeestikeeles avaldati kirjutisi, aga see ei suutnud konkureerida Piibliga ja seetõttu hakkas ta hääbuma ja ainuvalitsejaks muutus põhjaeestikeel. 1534.ilmus M Lutheri täis Piiblitõlge. Enne seda oli erinevaid Piiblitõlkeid saksa keelde ilmunud, aga ei suutnud konkureeida Lutheriga. 1380 esimene Piibilitõlge inglise keelde, 1611 klassikaline ja uus oluline tõlge, mis on uusajal mõjutanud keelt. 1541.aastaks rootsi keeles ja soome keeles 1642. Läti keeles 1689.aastal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
