Suvine kambrielu oli märksa lahedam, oli rohkem ruumi ning ühes valgusega ei tulnud külm tuul tuppa sisse. Väga sarnased talurahva elumajadele olid nende loomade laudad. Need olid kitsad, madalad ja pimedad. Loomi peeti suure hoolega, sest neist loodeti midagi saada. Talvel olid loomad külg külje kõrval kintsud ja küljed kaetud sõnnikukobaratega. Peale rasket talve võis juhtuda, et mõni loom ei tõusnudki püsti ega seisnud jalul. Talvel võeti lauda katuselt õled põhu puuduse tõttu maha ja tarvitati ära loomatoiduks. Sügisel pandi aga uued õled katusele asemele. Nii inimeste kui ka loomade haigusi oli sel ajal palju. Enamasti tulid need maast, kurjast tuulest, kurjast silmast või nimetamisest. Pikemalt põdenud vanemad haiged inimesed tõsteti voodist põrandale õlgede peale, kui neil enam väga paranemisvõimalust ei olnud. Talurahvas arvas päeva pikkust söögikordade järgi. Ülestõusmise aega
Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti,
JÕHVI GÜMNAASIUM Evelin Harjaks Õlgedest punumine Loovtöö Juhendaja: Kärt Kask Taimsete punutiste meister Endla Lipp, tunnistuse nr 007616 Jõhvi 2013 Sisukord Sisukord.............................................................................2 1. Sissejuhatus................................................................................3-2. 2. Töö sisu..........................................................................6 · Õlgedest punumise ajalugu.....................................................7 · Õlgede sordid........................................................................8 · Punumise materjalid..............................................................9 · Õlgede kasvatamine..................................................................11 · Materjali varumine......
Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ...
Peale toomapäeva ei tohi jääda ühtegi võlga, jõuludeks tuuakse koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenata midagi välja. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks kaabitakse pisut hõbevalget või raputatakse soola või siis tehakse kadakasuitsu. Jõuluõhtul enne pimedat hooned piiratakse tehakse nende ümber kõndides ring. Kui maja korras, on paras aeg sisse tuua jõuluõled, mis tähistab jõulude algust. Õlgedel mängitakse jõulumänge, puhatakse ja ka magatakse, õled summutavad sammude müdina hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toovad õnne ja tervist, tuppa maksab tuua kasvõi ühe vihu. Kaunistusteks tehakse veel jõulukroone ja krässe, samuti kolmeharulisi küünlaid (lambarasvast ja mesilasvahast). Jõulud on aasta kõige tähtsam ja kõige ohtlikum aeg. Mida inimene nüüd teeb või tegemata jätab, sellest sõltub tema ja ta majapidamise õnn ja käekäik kogu järgmisel aastal
sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud
markiid. Vanglas aga ei pidanud ta end enam tõestama, tal ei olnud enam millegi poole püüelda. Polnud ka põhjust, kõik saab läbi, ta leppis oma surmaotsusega. Liikudes kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud. Seepärast ei öelnudki ta sageli välja oma tõelist arvamust. Ka see, et ta austas Napoleoni, ei tohtinud avalikuks tulla. Romaanis oli olukord, kus teenija pidi tubade voodites õled välja vahetama, Julien aga peitis oma eeskuju pilti padjas. Ta palus proua de Renalil pilt ära tuua, kuid mingil juhul ei tohtinud ta seda vaadata. Julien pääses tookord. Proua Renali tulistamise tõttu vanglasse sattudes, ütleb Julien lahti oma kõrgetest ideaalidest ning näeb maailma nüüd hoopis teisiti, temast kaob auahnus, mis tema elu seni juhtinud oli. Kuigi varem oli ta vaid vallutamise peal väljas jõuab ta selgusele selles, keda ta tõeliselt armastab, selleks on proua de Renal
– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning lambarasvast ja mesilasvahast küünlad Jõuluroogade ettevalmistus Õllepruulimise algus Jõululaupäev Tuba kaunistati jõulukrooniga Saunaskäimine Toodi tuppa õled Teine jõulupüha Kolmas jõulupüha Aken kaeti kinni, kus põles tuli. Tähistatakse rohkete toitudega. Toidulaud pidi nii jõulu- kui ka uusaastaööl terve ööläbi kaetud olema. Jõulutoidud Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid Jõululeib tangust ja sibulast. Hapukapsas Tänapäeval on kombeks jõuluorika asemel piparkooke ja saia küpsetada.
Biokütused Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist
Alternatiivenergia võimalused Eestis Alternatiivenergia e. taastuvenergia on aastate jooksul muutunud väga oluliseks arengujärguks Eesti energias. Pidev põlevkivile toetumine toob kaasa mitmeid küsimusi tuleviku suhtes ning leidub et alternatiivenergia on õige valik. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks Eestis võib pidada biomassi. Puitu on kasutatud terve inimkonna vältel kütteallikana, kuid viimsel ajal on kasvanud ka teiste biokütuste nagu võsa, õled, roog jt tähtsus energiatootmises, kõike mida on Eesti pinnal rohkelt. Puit ja teised biokütused on taastuvad ja nende põlemisel paiskuvaid süsihappegaasi heitmeid ei loeta kasvuhoonegaaside hulka, mis muudab nad energiatööstusele väga huvitavaks. Seni kasutab biokütust vaid Narva elektrijaamad, kuid aja jooksu, kui põlevkivi kogus väheneb, usun, et suureneb biomassi osatähtsus. Eestis on ka väga head võimalused tuuleenergiaks. Kui Eestit geoloogilisest küljelt vaadata,
5 hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud
riietes Sooviti taluperele Sooviti taluperedele lasteõnne, maa- ja viljaõnne karjaõnne,noorikutele Esitati pererahvale poisteõnne naljandeid, laule, Peeti kadri- ja tantse mardipulma Detsember- jõulukuu 21.12 toomapäev Jõulude algus- Nõgi- Tooma väljaajamine Talus suurpuhastus Jõuluroogade ettevalmistus Õllepruulimise algus Detsember- talvekuu 24.-27.12 jõulud Mängiti palju Toodi tuppa õled tubaseid mänge Tuba kaunistati Söödi palju, joodi jõulukrooniga, õlut, jagati kingitusi jõulukuusega Käidi saunas Käidi külas sokuks, kureks või haneks maskeerituna
Kartsas – redel tuhliunik - kartulikoobas kartuli üle talve Õllekiha – õllenõu hoidmiseks, enne keldri tulekut. Kaju – kaev tuhlikook - kartulikonks käsitsi kartuli võtmiseks Maged – õllelinnased raand – puuämber (toruga) Tahelberi – teist korda läbi aetud lahja õlu mättima - ennast meikima Soova(d) – õled või kadakad õllenõu põhjas kört - vedel jahusupp Rüga – puru jörmane - uimane Konterbant – salakaup nonnima - vilets töö tegemine Kasin – napp, vähene patsikakk - pannileib Rillid – prillid mekkima - maitsma Laas – klaas käkid - pallid(näiteks - odrajahupallid)
Kodus peetavatele deegudele tuli hiljuti poodidesse müügile spetsiaalselt neile mõeldud toit. Lisaks kuivtoidule võib neile anda porgandit, salatilehti, kurki, lillkapsast, natuke tomatit. Kui ostad poest, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega pesta, kuna säilitusained on deegudele mürgised. Eluase Deegud vajavad suurt kodu, kuna nad on väga liikuvad. Ühe looma puur peaks olema vähem kui 65 x 35 x 45 cm. Pesa alusmaterjaliks sobib saepurulaast, heinad või õled. Deegudele võib puuri panna paar korda nädalas metallist kausis liiva. Liivas püherdades hoiavad nad oma kasuka puhtana. Jooginõu peaks olema joogipudel, mis asub väljaspool puuri. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Eesti Näriliste Seltsi kodulehe andmetel tuleks deegu puuri puhastada vähemalt kord nädalas. Paaritumine Deegud saavad suguküpseks 45 päeva ja aasta vahepeal.
Talupojad said feodaalilt maad, kus nad võisid kasvatada enda tarbeks vilja ja muid toiduained. Selle eest pidid nad aga tasuma teorendiga, käies mõisas tööl. Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabu talupoegi, kelle koormised olid väiksemad ning soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Peamiselt elasid talupojad väikestes külades, mille ümber, või läheduses asusid põllud, mida talupojad harima pidid. Talupoegade elamus olid suured ruumid ning põrandat katsid õled. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid, mis olid tavaliselt tumedat värvi. Külmemal ajal lisandus ka teine ürp. Taskud neil ürpidel puudusid, seetõttu kaasavõetud eseme seoti vööle. Talupoegade peamiseks söögiks oli leib, mida valmistati rukkist või nisust. Joogiks oli õlu või kali. Liha sõid talupojad vaid niipalju, kui neil koduloomi enda tarbeks kasutada jäi. Feodaalid elasid mõisates, mis rajati looduslikult hästi kaitstud paikadesse.
Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab (9) ..... välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel (10) ...... jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas (11) ..... . Pidi ka jälgima, et aknad oleksid (12) ...... kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. (13) ..... pidi kindlasti olema õlu, sealiha, jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised (14) ....... olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või
elektrit saada. Jaamade ehitamine on ka kulukas ja kui neid nii palju ehitada, siis tuleb see veel kulukam. Kuid üks pluss selle juures oleks see, et suureneks töökohtade arv, kuna paljudel Eestis olevatel elanikel on töökoha puudused. Paljudes artiklites ja on ka kirjutad Virgo Kruve oma blogis, et biokütused tõstavad inimeste toidu hinda, kuna biomassiks kasutatakse erinevaid taimeid. Samuti ka küttepuud, hagu õled, hein sõnnik. Eestis on maad, kust saada biokütuse tootmiseks vajalikku toorainet. Omaette asi on see, kas ka rahasid oleks elektrijaamade ehitamiseks. Et nad toodaks normaalses koguses energiat, peab neid ehitama paljudesse küladesse ja asulatesse, kuid kas see üldse tasub ära? Selle tagajärjel võib ju tõesti toidu ja ka metsaraie hind üsnagi tõusta. Mina arvan, et neid palju ehitada pole mõtet, samuti nagu ainult paar tükki ehitada
Erinevad ehitusmaterjalid II 1. Kus kasutatakse kipsist ehitusmaterjale? Erinevad kipssideaineid lisatakse tsementidesse, väetistesse, Pariisi kips ehk krohv, samuti tehakse plokke, laeplaate, kipsplaate jm2. Mis on kipsi positiivsed omadused? 3. Mis on kipsi negatiivsed omadused? vähene niiskuskindlus vajalik hoolikas hüdroisolatsoon haprus armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele? Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega mur...
Dekonstruktiivne hoone peab sarnanema skulptuuriga. Nad püüavad hoone piltlikult juppideks võtta ja siis nihkes kokku panna. Nende eeskujudeks on Vene avangardid. **Milliste ehitiste püstitamiseks on projektid tellitud just dekonstruktivistlikelt arhitektidelt Muuseumid, pargikujundus ja kaubanduskeskused. Nt muuseumid Ohios **Milliseid ehitusmaterjale ja energiaallikaid kasutab ökoloogiline arhitektuur Odavaid ja soovitavalt taastuvaid materjale (puit, õled, maakivi, savi). Energiaallikaiks on võimaluse korral päikesepatareid või tuul, vesi on osaliselt ringkasutuses
Mis on biomass? Üldine tähendus: biomass on elusaine mass. Biokütuse tähendus: biomassiks nimetatakse bioloogilise päritoluga ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatavat, kütuseks töödeldud või varem kasutuses olnud tahket, vedelat või gaasilist ainet. · tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt) Tselluloossed rohttaimed (vitshirss) Suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, suhkruhirss) Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder) Õliku...
On tehtud küll elektriautosid, kuid nende vastu ei tunta eriti huvi, sest need on veel algelise tehnoloogiaga ning väikese kasuteguriga. Teadlased on lubanud, et tulevikus saame sõita vesinikelementidega autodega vabalt sinna, kuhu ise tahame, sest vesinik ei maksa eriti midagi ning kütuseelemendid on muutunud odavamaks ja töökindlamaks. Samas loodetakse ka veel teise põlvkonna biokütuste peale, mille lähteaineks võivad olla vananenud puit, toidujäätmed, õled või isegi saepuru. Nafta on väga ohtlik aine, kuid kahjuks ilma selleta me hakkama ei saa. Seoses sellega, et nafta kaevandamine on ka üsna kallis, sõltuvad naftahinnast enamike teiste kaupade hinnad. Sõjad ja tülid nafta pärast ei lõpe enne, kui leitakse mõni alternatiiv naftale. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta 2. http://www.e24.ee/830780/millal-lopeb-naftaajastu/ 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm
pea kohal) Teised vangutavad päid. B: Mina teen okstest! (võtab oksad pea kohale) C: Mina teen tellistest! Minu maja saab alles homme valmis! (toob näit. tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (kallutab end tahapoole, tõmbab õhku sisse ja puhub maja poole) A (laseb õled kukkuda, kiljub ja jookseb kõrvalmajja) Hunt (läheb okstest maja juurde): Kop-kop, uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A ja B: Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (puhubki) Kõik kordub tellistest maja juures: Hunt puhub 3-4 korda, siis jääb pead kratsima. Hunt: siis lähen korstnast! A, B (nutuselt): Oi, ta läheb korstnast! C: Las läheb! Tehke tuli kaminasse! (panevad maha punase riide tükke ja puhuvad peale) Valmis! Hunt (ronib toolile - st. maja katusele - ja hüppab riidetükkidele) AUUU
Kurjade jõudude tõrjumiseks pandi välja erilisi tõrjuvaid märke, need olid ristikujulised ja tähendasid päikest. Jõuluõhtul prooviti ka ennustada. Koju oodati esivanemate hingi, loomadele pakuti leiba. Jõulude ajal käidi külas ja tehti jõuluhane. Selleks oli keegi oma pere inimestest, kes tuli ja kimbutas lapsi. Lapsed üritasid tema eest end ära peita ning lõbus trall kestis kuni hane lahkumiseni. Jõulupühadeks toodi tuppa värsked õled, mängiti mänge, räägiti juttu, naljatati, mõistatati, maitsti õlut või mürati niisama. Küpsetati erilist leiba, mida nimetati jõuluorikaks ja hoiti terve pühadeaja laual. Pärast pühi jagati see kariloomadele ära. Jõuluvana, kingitusi ja kuusepuud vanad eestlased ei tundnud. Nääride nimi tuleb alamsaksakeelsest väljendist ,,ni jar", mis tähendab uut aastat. Näärid olid üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna sarnased
f = sagedus (Hz) T= periood (s) 5. Kesktõmbekiirenduse =//= Näitab keha kiirendust ringjoonelisel liikumisel. a = kesktõmbekiirendus (m /s) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 6. Jõumomendi =//= Jõu ja jõu õla korrutis. M = jõumoment (N*m) F = jõud (N) L = jõu õlg (m) 7. Jõumomendi jäävuse seadus, =//= Nii palju kordi kui võidad jõus kaotad teepikkuses ja vastupidi! F , F = jõud (N) l , l = jõu õled (m) 8. Impulsimomendi =//= Nimetatakse punktimassi pöörlemishulgaks. L = impulsimoment ( ) m = mass (kg) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 9. Impulsimomendi jäävuse seadus, =//= Kui kehale jõumomenti ei mõju; s.t võrduse parem pool on null, peab vasak pool ka võrduma nulliga ja impulsimomendi muutus on samuti null. m , m , m = massid (kg) v , v , v = kiirused (m/s) r , r , r = raadiused (m) 10. Defineeri resonants + näide
Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui oli tehtud põhjalik koristus, hakati ehtima eluruume. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Seintele joonistati ornamente, tuppa toodi õled, millega kaeti seinugi. Õlgi riputati ka õueradadele, et headel vaimudel oleks kergem astuda. Jõuluõlgede sisse toomine tähistas jõulude algust. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Tol ajal arvati ka lähedaste hingi koju jõule pühitsema tulevat. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust ja tuba öösel valge
Rapla Ühisgümnaasium Elen Tatrik 8B Autod Uurimistöö Rapla 2010 Sissejuhatus Ma kirjutan oma uurimistöös autodest . Autod on küll poiste teema, kuid ma kirjutan sellest ikkagi , sest mulle meeldivad väga autod . Küsin erinevatelt inimestelt autode ja nendega kaasnavate probleemide kohta . Uurimustöö tegin sellel teemal , sest tahan teada , kas inimesed teavad mis asjad üldse autod on ja mis keskonnaprobleemid nendega kaasnevad . Oleks tore teada , kas inimesed on sellel teemal targemad või mitte . Kokku küsitlen 20-nt inimest erinevatest vanusteklassidest , nii on ka vastused mitmekülgsemad . Esimese poole uurimistööst uurin internetist , mis on auto ja kuidas seda rühmitatakse . Autod Mis on auto ? Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamisek...
Tube paigutusest. Kaljutemplites on eraldasid maalingutega kaunistatud kasutatud looduslike koopiaid. liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed. 4. Ehitusmaterjal Põletatud tellis, kivi, kinnitamiseks Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, Palk, katusel õled ja hiljem savist kasutati mõnikord metallklambreid vähesel määral ka kivi. katusekivid, 5. Arhitektuuri näited Sanchi stuupa (poolkerakujulise Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Valge Haigru linnus, Suure Buddha kupliga kaetud ehitus Buddha Taevatempel Saal, Horyuji tempel,
feodaalile.Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabutalupoegi.Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja nad võisid ka mujale elama asuda . Feodaalilinnuseid ehitati looduslikult hästi kaitstud paika :sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale ,järve keskel asuvale saarele või poolsaarele .Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast :Need olid suuremad ,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem .Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled ja nii ka talupoegadel .Keskaaegsed talupojad elasid väikestes külades ,mille ümber olid põllud ,mida nad pidid harima. Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega ,mistõttu nad võisid püsida aastasadu. Toidulaud olid feodaalidel tavainimesest rikkalikum :söödi liha ,saia, joodi veini .Liha pakuti peamiselt keedetult ,mistõttu riknes see ka üsna kiiresti .Põhiliseks joogiks oli vein ,mida lahjendati veega
Detsember Jõulud on riiklik püha. Inimestel on jõulude ajal puhkepäevad. Jõulud on rahulik ja vaikne aeg. Vanasti oli sel ajal keelatud kärarikkad tööd. Näiteks puude lõhkumine. Jõulud on üks tähtsamaid pühasid. Jõulud järgnevad advendiajale. Advendiaeg on neli nädalat enne jõulupühi. Advendiajal teevad inimesed ettevalmistusi jõulude saabumiseks. Inimesed kaunistavad oma kodusid. Vanasti oli kombeks tuua tuppa õled. Õled on kuivanud teravilja varred. Inimesed laotasid õled põrandale. Õlgede sees oli tore hullata. Tänapäeval ostavad inimesed koju potililli. Osad lilled õitsevad just jõulude ajal. Näiteks jõulukaktus ja jõulutäht. Inimesed toovad jõuludeks tuppa kuuse. Nad ehivad kuuse ära jõuluehete ja küünaldega. Vanasti inimesed meisterdasid ehteid ise. Tänapäeval saab ehteid osta poest. Jõulude ajal on olulisel kohal küünlad. Küünlaid võib panna aknalauale, peolauale ja õue. Mõned inimesed kasutavad elektriküünlaid
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASIT...
Suveöö armastus teenijatüdruk Maali sulane Kusta Kusta sosistas aida ukse taga tüdruku nime ning põranda all jooksid hiired. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna paksu peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli aga kergesti kättesaadav ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kuid Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud teda ikka sisse ning sulane külmetas aluspükstes trepil, ta ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kustas oli hetke vait ja mõtles missugune Maali on. Siis aga hakkas ta uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kustas veel seal oli. Ta ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud kui tüdruk pea ukse vahelt välja pistis ja küsis...
Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta
Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus Paberit ei kasutatud enne 1. sajandit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metalli...
õmmelda,kas kalevist või siidist ja ääristada-vooderdada kallite karusnahkadega. Feodaalilinnuseid rajati looduslikult hästi kaitstud paika:sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale,järve keskele asuvale saarele või raskesti ligipääsetavale poolsaarele. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast: kõige pealt olid nad suuremad,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem. Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled nagu ka seda katsid talupoegadel. Aknaklaase asendas aga kas pärgament või seapõis. Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said. Levinud olid ka turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi, kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti
keskajal talupoegadel väga raske elu, neil puutusid igasugused isikuvabatused ja nad pidid tegema väga palju tööd, et maksat oma isandale koormisi. Ma arvan, et talupoegade elu oli isegi vanalajal parem, kuna siis said nad vähemalt valida oma isandad rahvakoosolekute kaudu. Võrreldes talupoja ja feodaali eluruumi, oli viimase oma muidugi uhkem. Feodaalide eluruumid olid suuremad ja seinad olid ehitatud kivist, aknaklaase asendasid pärgamendi või seapõiega. Savipõrandat katsid õled, soojuse mõttes. Algselt oli kütekolle toa keskel ja suits tungis välja aknast ja uksest. Hiljem võeti kasutusele juba korstnaga küttekolded. Mööblit oli isegi feodaalide lossis vähe. Feodaalide eluruumid olid muidugi suuremad ja ka vastupidavamad talupoegade omast.. Olgugi, et mõne jõuka talupoja maja võis vastu pidada sadu aastaid, kuna need olid ehitatud kindlalt ja hoolega. Ehitusmaterjaliks valiti
aluste valmistamiseks. NISUÕLG on pehmem, paindlikum, seda kasutatakse peamiselt figuuride tegemisel. KAERAÕLG on kõige nõrgem, see-eest kõige ilusama läikega, mis sobib ehete tegemiseks ja kaunistamismaterjaliks. TÖÖVAHENDID ELEKTRILINE KEEDUPULK enne kasutamist tuleb õlgi kuumas vees leotada või keeta 10-15 minutit. Keetmisaeg oleneb õlesordist, sellepärast tuleb kõigepealt teha nn. proovitöö. Ülekuumutatud õled muutuvad rabedaks ja on kasutamiskõlbmatud. Õlgi valmistatakse ette just niipalju, kui on vaja momendil töö tegemiseks. TRIIKRAUD Õlgi triigitakse vastavalt vajadusele, kas laastudeks või liistudeks. Pruune õlgi saame praeahjus kuumutades, kuumutatud õled pannakse kohe kuuma vette, sest muidu muutuvad need rabedaks. TERAVAD KÄÄRID TERAVA OTSAGA NUGA PIKK TERAVA OTSAGA NÕEL PUHAS PUUST LÕIKELAUD
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TA...
........................................................... 23 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 24 Sissejuhatus Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. [2] Käesolev referaat kajastabki biokütuseid, ressursse kust neid saada ja kuidas neid kasutatakse ja mida on üldse mõistlik biokütust toota ja potentsiaalist Eestis. Tööle on lähenetud ressursside poolt, see tähendab, et käsitletakse erinevaid kultuure ja materjale, millest on võimalik Eestis bioenergiat toota ja kuidas senini on seda tehtud. Sisse on
ahjudega. Samuti polnud alguses majades WC-sid. Laagri juurdeehitusel paigaldati majade esimestele korrustele ja dussiruumid ning WC-d, mis siiski ei rahuldanud kõigi soovi, sest ülerahvastatus oli väga suur. Majades puudus algusaastatel elekter. Elamud olid jagatud osadesse. Ühes neist puudusid majadel aknad, selle asemel olid lagedes rida katuseluuke ning korstna ventilatsioonitoru, mis pidi maju soojendama talvel. Kambrites magati naridel, millel polnud madratseid, nende asemel olid õled. Olukord oli igal pool sarnane: ülerahvastatus oli väga suur. Pesemisvõimalused olid peaaegu olematud ning inimestel polnud võimalust hügieeni eest hoolitseda. Eluruumid olid räpased ning rõsked, see oli sobiv koht elupaigaks rottidele ning täidele. Inimeste seas levisid epiteemiad ja nakkushaigused. See oli põhjus ka massilistele surmadele. Vangidele oli mõeldud 3 toidukorda päevas. Hommikul pakuti neile pool liitrit `kohvi' või `teed'.
kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll.Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada.Kuni viimaste aastateni on mardid visanud tuppa viljaõnne, s.t visanud peoga toapõrandale viljateri, herneid, tangu või riisi, soovides viljaõnnele jätku. Eeskätt Lääne-Eesti ja saarte maskeerimiskombestik on väga sarnane Skandinaavia tavadega ja seetõttu on just sellel alal ka palju erinevaid loomamaske või lausa loomadeks rõivastumist. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardi(ka kadri)karu, kuid ka mardihobune, mardisokk (sama maski
õlu ja uriin) käärimise tulemusena ka tühimikke. Niimoodi valmistati varajast gaasbetooni. Teada on mitmeid tänaseni hästi säilinud ehitisi, mille püsivuse aluseks on nimelt selliste lisandite manuluse läbi saavutatud veekindlus. Keemia seisukohast on siin tegu lahustumatute Ca ühendite tekke või ka lihtsa hüdrofobiseerimisega. Nende kasutamine arvatakse peamiselt olevat tingitud hüdrauliliste lisandite mittekättesaadavusest varematel aegadel.Lisandite hulka arvatakse ka saepuru, õled jm. orgaanilise päritoluga täide, mille abil saavutatakse suurem poorsus ja soojapidavus. 3
orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas. Biokütused energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Energiakriis kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Polaarkliima kogu aasta külm ja põllumajandus võimatu. Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk paremates
ununevad mured ära. --- Oleme kõik rõõmsad paid Üks päkapikk jõulumaal pakke Lüheneb ja väheneb kahjuks korra aastas vaid. luges laual küünal üha- --- ning ühte pakki siis sisse puges. tasahilju läheneb Siis kui õled tuppa toodi, Ei saanud ta sealt enam välja esimene püha! Olid jõulud vanamoodi. ja see tegi talle nalja. --- Söödi sülti, joodi kalja, jõuluvana kott, tehti vahvat jõulunalja. Päev möödus ning jõulutaat teele on kui suur jõulu pott. Jõulusokud tantsu lõid, asus, tal kotis on ju käbi, rõõmsa tuju tuppa tõid
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu seisukohalt soojusreziimi näitajaid on effektiivsed temperatuurid, selle all mõistetakse üle 5°C ulatuvaid temperatuure. Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C, kusjuures mingit maaharvamist ei tehta. MULD Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond,...
soojusenergia. Energiat saab kasutada piirkondades, kus soojusvoog möödub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt ja sellised tingimused on enamasti laama äärealadel. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Selle päritolu võib olla taimne, loomne või mikroobne. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks hagu, õled, hein, sõnnik, küttepuu. Töödeldud on näiteks puiduhake, bioetanool, biodiislikütus. Biomass on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Selle alla 6 liigitatakse igasugune taimestik, mille niiskusesisaldus on pärast kasvuperioodi viidud põletamiseks sobivalt madalaks( puiduhake, puidujäätmed, saepuru, põõsastaimed, pilliroog ja nii edasi).
Sooldunud latikad pestakse eraldamaks lima ning üleliigset soola. Latika pooled riputatakse, sabapidi nöörile aetult, tuule kätte ent vilusse kohta, sest päikesevalguse käes muutub kala kollaseks. Latikaid kuivatakse seni kuni nad täitsa kuivaks on muutunud. Kuivatatud latikaid säilitatakse kas tünnides ehk sobivates toidunõudes kihtidena laotult ja ilma soolata. Pealmisele kihile asetatakse kerge vajutis. Latikate ahju-kuivatus-peale leiva küpsetamist laotakse ahju puhtad õled ja nende peale kergelt soolatud kalad. Kalu tuleb kuivatamise juures pidevalt pöörata. Kalu kuivatatakse ahjus seni kuni latikad on läbiküpsenud ja kuivanud. 3. KAHEKSAJALG Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne, kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik. Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel
klaasist. B & B palus mul teha klaasist laua, ja ma ütlesin:" Jumal, mulle ei meeldi klaasist lauad, inimesed viskavad alati pilke sinna, mis toimub klaasi all. " Ta kasutab materjaliks klaasi mis on toneeritud, nagu akna või pudeli klaas, see on natuke tumedam klaasist. " Kui Driade tellisid Urquiolal seeria toolie, ta keeldus kasutama meetodeid ja materjale nida nad kasutasid ise toolide valmistamisel. "Ma küsisin:" Mis teil on, mida teistel pole? "Nad ütlesid, et Indoneesia õled, indoneesias valmistatakse mööblit õlgedest . Ma ütlesin:" Noh, me kasutame õlgi. " Patricia hämmastab oma ebatavalise lähenemisega lihtsusele. Eelmisel aastal meisterdas ta välja Moroso, mis esindavad uusi pilke võrkkiigule. Sellesse saab mugavalt pikali minns, tundes oma keha massi ja lõõgastuda. Satiini saab asendada, kuna see on kinnitatud lukuga. Milanos Patricia näitas oma uut kollektsiooni Antibody, mis sisaldab toole , mõndadele täiesti sobib see nimetus -
Kurjade jõudude tõrjumiseks pandi välja erilisi tõrjuvaid märke, need olid ristikujulised ja tähendasid päikest. Jõuluõhtul prooviti ka ennustada. Koju oodati esivanemate hingi, loomadele pakuti leiba. Jõulude ajal käidi külas ja tehti jõuluhane. Selleks oli keegi oma pere inimestest, kes tuli ja kimbutas lapsi. Lapsed üritasid tema eest end ära peita ning lõbus trall kestis kuni hane lahkumiseni. Jõulupühadeks toodi tuppa värsked õled, mängiti mänge, räägiti juttu, naljatati, mõistatati, maitsti õlut või mürati niisama. Küpsetati erilist leiba, mida nimetati jõuluorikaks ja hoiti terve pühadeaja laual. Pärast pühi jagati see kariloomadele ära. Jõuluvana, kingitusi ja kuusepuud vanad eestlased ei tundnud. Nääride nimi tuleb alamsaksakeelsest väljendist ,,ni jar", mis tähendab uut aastat. Näärid olid üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna sarnased
Inimesed ehitavad maju kaitseks külma, tuule, päikese ja vihma eest ning kasutavad selleks mitmesuguseid looduslikke materjale. Maja ehitavad mehed ja naised koos ning see töö võetakse tavaliselt käsile talvel, kui põllul pole tarvis midagi teha. Esimene töö majaehitusel on savitellistest ringikujulise seina üles ladumine, mis jäetakse naiste hooleks. Meeste tööks on ehitusmaterjalide leidmine ja katuse ehitamine. Rookatuse tegemiseks tuleb roog või õled kimpudesse köita. Põrandat hakatakse tegema alles siis, kui katus on täielikult valmis. Vedel mört valatakse põrandale ja tasandatatkse sileda kiviga. Hiljem joonistatakse põrandale mustrid. 5 Naiste tööd Suurperedes kehtiva tööjaotuse kohaselt on naistel ja meestel eri tööd. Naised tegelevad lastega, käivad kalal ja teevad süüa. Naiste ülesanne on ka vee ja küttepuude toomine ning õue koristamine
Peamiselt olid need siis päevad, millal mehed liikusid viimast õlut otsides külas ringi. Tundub, et sel kombel saadi kuni kolm töövaba lisapäeva (jõulu-annepäev, jõulu-juulapäev, pühade emapäev; nääri-annepäev, Anne lapsepäev; kolmekuninga-kaiepäev, Kaie lapsepäev, kolme- kuninga-krõõdupäev). Maja kaunistamine Jõuluõled, jõuluheinad Eestis toodi 19. sajandi lõpuni jõuluks talutarre ja samuti äärelinna tubadesse õled, mistõttu vanemad jõulumälestused on tulvil kirjeldusi sellest, kui tore neis oli hullata. Mõnes peres toodi veel 1950. aastatel õled rehetuppa (nagu näiteks ühes Põltsamaa lähedases peres) ja mürati seal noorte ning lastega. Jõukamates peredes toodi tuppa heinu. Mõnel pool on ühtesid toodud jõuludeks ja teisi uueks aastaks. Põhjendatud on teguviisi eeskätt sellega, et Kristus sündis tallis ja ta esimene ase oli sõimes. Kalendritavade uurijad on kaldunud arvama, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
