Maanteetransport Referaat Juhendaja : Õpetaja Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Veovahendid...................................................................................................................3 Eelised ja puudused........................................................................................................4 Transpordi arengukava...................................................................................................5 Autod...........................................................................................................................6-7
kuuluv objekt filosoofilise huvi keskpunkti. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Avardunud ning põhiliselt muutunud maailmapilt esitas paratamatult küsimuse: milline on inimese koht maailmas? Enamik humanistlike ideede kandjaid jutlustas inimese vabastamisest kiriklike autoriteetide eestkoste alt, mistõttu filosoofiline mõtlemine omandas selge ilmaliku ilme. Veovahendid Suured avastusretked olnuksid mõeldamatud ilma heade laevadeta. Inglismaa, Hispaania ja Portugal lõid võimsa laevastiku. 15. saj. Keskpaiku ilmusid Lääne-Euroopas mõnel pool jõgedele vesiratastega laevad, mis liikusid vastuvoolu. Laevu veeti edasi üle kaldal asuvate plokkide tõmmatud trosside abil. Mõte pärines umbes samal ajal Itaalias kasutusele tulnud köisteedelt. Siiani oli jõelaevanduse arengut paljudes kohtades seganud erinev veetase jõgedes
Veterinaarnõuetele vastavaid veovahendeid. Kalluriga loomade vedamine keelatud Sobiv mikrokliima ja piisavalt ruumi, veoki nõuetekohasuse kontroll Milliseid loomakaitseseaduse punkte talunik Piimamees rikub? · Loomade vedamise kord: Nõuetekohane hooldus, sobiv sööt,joogivesi ning puhkepausid. Üle kaheksa tunni kestvad veod: · Isikud peavad olema registreeritud kohalikus järelevalveasutuses · Veovahendid peavad olema nõuetekohased ja kohalikus järelevalveasutuses registreeritud. Kahe looma üheaegsel vedamisel võib eri liiki ja eri vanusega ning eri soost loomi vedada samas veoruumis, kuid loomad peavad olema eraldatud piirete abil. Milliseid loomakaitseseaduse punkte sõber Kassitapp rikub? · Põllumajandusloomade tapmise tingimused: Põllumajanduslooma võib tappa üksnes selleks tunnustatud ettevõttes.
35. Kes esitab kliendile arve(d) juhul kui klient vedas kaupa välismaale ning ei kasutanud Eesti piires ekspediitori teenuseid? Kaubakontor 1. Seleta lahti kaubaveo efektiivsuse eeltingimused raudteel: • määratud ajaga regulaarne jaotus…süsteem vähendab nõudluse kõikumisest tekitatud ebaefektiivsust • tõhus aja ja ruumikasutus… vähendab vajadust kaubakäitluseks ja pakendamiseks • kahekorruselised veovahendid ja kaubaaluste virnastamine… võimaldavad maksimaalse kandevõime kasutamise • ettevõtete sisene ja nende vaheline koostöö koordineerimine …vähendab kaubavoogude kõikumist • kerged veovahendid …vähendavad sõiduki omamassi osakaalu kandevõimes 2. Milliste kaupade ja mahtude juures on kaubavedu raudteel tasuv? Mida suurem maht kaupa ja mida kaugemale seda veetakse seda tasuvam on vedu. Sobib ka väärtuslike kaupade jaoks nagu autod. 3
kasutada kauba üksteise otsa virnastamisel. Kaubaühiku kuju. Kaubaühiku kuju mõjutab toote pakendit. Kaubaühikud, mis ei ole toetatud ja kinnitatud (kinniseotud), tuleb veo ajal kinni klammerdada. Pealegi tuleb kogu lahtine kaup tuleb paigutada nii, et see moodustaks ühtse terviku. See toob kaasa pakendi kohandamise. Kui kaubaühik on moodustatus kasutades kile, peab pakend vastu pidama koormustele ja temperatuurile pakkimise ajal. Transpordivahendid. Veovahendid põhjustavad mehaanilisi jõude, mis rakenduvad tootel. Otsused, mis tehakse seoses kaubaühiku ja pakendi kuju ning tüübi valikul on mõjutatud ka transpordivahendi poolt. Keskkond. Lõpuks pakendist tulenev jäätmete probleem. Mõned pakkematerjalid on eriti mittekeskkonnasõbralikud, nt. mõned plastikud. Teised jälle võtavad niipalju ruumi, et nad tekitavad probleemi ladustamisel ja eemaldamisel ning tulemusena ka suures jäätmete koguses
Vabaturg annab suure vabaduse transporditeenuse ostulepingute sõlmimisele. Lepingud lubavad veondusjuhil realiseerida madalaid tariife ja saavutada nõutav teenindustase. Veoviisid Transpordi liikide kasutamine sõltub terviklikest veosüsteemidest. Veosüsteemid koosnevad: 1) füüsiline infrastruktuur (teed, tänavad, raudteed, lennuväljad, sadamad, terminalid, torujuhtmed) 2) veovahendid- autod, treilerid, vedurid, vagunid, lennukid, laevad, konteinerid, pumbad 3) tugifunktsioonid- veovahendite tootjad, hooldustöökojad, kütuse ja elektrijaotus, kindlustus ja infotehnoloogia 4) veondusalased seadused- rahvusvahelised kokkulepped, vedude haldamine, rahvusvahelised lepingud Veoviisid (transpordi liigid) auto, raudtee, õhuveod ning veeteede veod (mere ja siseveekogudel).
Laokulude vähenemine Mida tähendab „rätsepatöö” logistikas? Rätsepatöö abil muudetakse tooted ja teenused sobivateks vastamaks klientide vajadustele Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest? Vähenevad kulud, lüheneb tarneaeg Kuidas aitab transpordivahendite areng kaasa negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele? Veoühikud suurenevad, koormaruumi täiteaste suureneb, veovahendid muutuvad keskkonnasõbralikumateks Miks on väiksemahuliste tellimuste haldamine tähtis ja peab olema eriti efektiivne? Väiksemahulised tellimused tekitavad arvestatavalt kulusid, samas on nende tasuvus madal Mida mõeldakse „massilise rätsepatöö” (mass customization) all logistikas? Üldiste toimimismudelite kohandamine väikeste muudatustega erinevatele klientidele
õigustab ennast rongivedu alles 600-700 kilomeetri kaugusele, sotsiaalmajanduslikult võib saada õigustuse ka väiksema kauguse puhul. MAANTETRANSPORT - AUTOTRANSPORT Autotransport on kõige laialdasemalt kasutatav liik. Teda ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedudel. Autoveod jagatakse rahvusvahelisteks ja riigisisesteks. Autoveondust reguleerib CMR- konventsioon ja riigisiseses veonduses lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. Maanteetranspordis kasutatavad veovahendid: · Jaotusautod-kasutatakse terminalide jaotuspiirkonnas kauba jaotus- ja kokkuveoks · Autorongid- rahvusvahelistel vedudel ning terminalist terminali vedudel on levinud vedukist ja poolhaagisest koosnev autorong. · Poolhaagised- levinud vahetatavate poolhaagiste kasutamine kaubaveol koostöös laevafirmadega. Laevas on poolhaagis ilma vedukita. Autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m. Poolhaagisega autorong pikkus 16
Kuna veoki furgoonide, poolhaagiste ja haagiste laiused on enamasti ühesugused (2,452,50 m), kõrgused aga oluliselt erinevad (2,23,0 m), pole laadimismeeter kindel suurus, vaid sõltub konkreetsest veovahendi või veoühiku lastiruumist. Eurotreileri laadimismeetri suuruseks on tavaliselt 6,3 m3, megatreileri laadimismeetri ruumala aga 7,3 m3. 22. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Rahvusvaheline transport: veovahendid on suurema mahutavusega ja otstarbekama veoruumi kasutavusega, korraga veetakse suuremaid kogused. Transport tehasest/ kesklaost (hub) jaotuslattu/-keskusesse. Pikamaavedu. Suured kogused. 23. Mida peetakse transporditegevuse silmas jaotusvedude all? Kohalik vedu: laialiveol tuleb kohale toimetada väiksemaid koguseid ja väiksema mahutavusega veovahenditega. Transport jaotuslaost diileri/kliendini. Lühimaavedu, väikesed kogused. 24. Mis on veosõlm (hub)? Keskterminal
Lisa G SISSEJUHATUS Toiduainete tootjad võtavad enda peale kohustuse oma toidu kvaliteedi eest ja peaksid seega ka olema veendunud, et toiduainete transport, ladustamine ja jaotamine on korrektselt ja nõuetekohaselt korraldatud [1]. See aga on võimalik kui toiduainete transpordiks kasutatavad veovahendid vastavad kõigile rahvusvahelistele normidele ja on nõuetekohaselt diagnoositud ennem kasutamist ja regulaarselt kasutamise ajal. Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja selleks kasutatavate eriveo-vahendite kokkulepe (Agreement on the international carriage of perishable foodstuffs and on the special equipment to be used for such carriage) (ATP leping) [2] sõlmiti Genfis 1970. aastal.
Substantivistid: turumajanduse printsiibid ei ole ikka kohaldatavad kõikidele ühiskondadele. M.Sahlins(substantivist) ,,Kiviaja majandus" (1971): vaesus on puhtalt kultuuriline konstruktsioon. Inimökoloogia (ka kultuuriökoloogia)- uurib, kuidas inimgruppe mõjutavad keskkonna anorgaanilised ja orgaanilised osad ja kuidas inimgrupid mõjutavad oma tegevusega keskkonda. Energiatootmise evulutisoon: Homo erectus tule kasutamine - 1 mln-500 000 at. ~10 00 a tagasi ader, veovahendid energia lihasjõust. Samal ajal hakati põlematama keraamikat. Esimeste riikide tekkega tuulejõud purjetamiseks, tuli metalli sepistamiseks, valamiseks. Langeva vee jõud keskajal alles Euroopas Fossiilsed kütused õli, süsi, gaas 200-300 at. Kung-laagris(khoi-sanid): töö alla käis ka see, kui puhati. Meestel oli töötunde rohkem, aga naised töötavad stabiilsemalt. Kung-laagri suurus 23-40, keskmiselt 31 inimest (20 suurt, 11 last)
( nasite käsitöö riistad, veovahendite osad, piibud, viisud), Haab ( nõud), Pärn ( nöörid ja köied), kasetoht ja pärna koorest tehti korvid, karbid, leiva märsid), sõel, külvinõud. Saksa käsitöö mõju puudub. • Nahka töödeldi kuni 19.sajandi lõpuni kodus ja õpiti keemiliselt töötlema- uriini ja puutuha leelisega ja ka lubja lahusega. • Lambanahast tehti kasukad, veise nahast pastlad. • Hobuse veovahendid ehk rakendrihmad tehti toornahast ja töödeldi tökati rasvaga. • Sepatöö- igas külas oli oma sepp, sepa tööde hulka kuulusid tööriistad, uksehinged, hobuseraua naelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstudeluku plaadid. • Sepp oli küla kõige rikkam ja lugupeetuv mees. Ja sepa järgi hakati nimetama teisi ametimehi ( puusepp, kingassepp jne). Naiste tööd
stoovitud ja kinnitatud veovahendi külge. Stoovimise ja kinnitamise deklaratsioon (Cargo stowage and securing declaration) Kui on põhjust kahtlustada, et stoovitud ohtlik kaup ei ole paigutatud konteinerisse või veovahendile ega kinnitatud vastavalt IMDG-koodeksi nõuetele või kui puudub konteineri/veovahendi lastimisdeklaratsioon, ei tohi sellist konteinerit või veovahendit laevale lastida. Ebaselgete olukordade vältimiseks on soovitav varustada konteinerid või veovahendid stoovimise ja kinnitamise deklaratsiooniga. Deklaratsiooni vorm on antud IMDG- koodeksis. Üks võimalikest deklaratsiooni vormidest on toodud allpool. Cargo stowage and securing declaration Vehicle nr................................... Place of loading ........................... Date of loading ............................ Commodities ..............................
..22 kg/t). Vahetuse tootlikkus arvutatakse valemiga T te Tv = -------------- · Q m3, (6.2.2.3) l · t1 + t2 + t3 kus: t on vahetuse kestus min; te aeg ettevalmistusteks min; t1 ühe kilomeetri läbimise aeg mõlemas suunas min; t2 ja t3 peale- ja mahalaadimise aeg min; l keskmine veokaugus km. Hobukokkuveol kasutatavad veovahendid Puidu kokkuveol on kasutatud väga mitmesuguseid veovahendeid. Talvel kasutatakse kokkuveol palgikelkusid, regesid ning lohisteid, suvel vankreid, nende esi- või tagaosi, spetsiaalseid ratashaagiseid, kelkusid. Põhiliselt kasutatakse tänapäeval kummiratastega vankreid, poolvankreid, ja lohisteid. . Vankriga kokku vedades tuleb puit käsitsi peale ja maha laadida, mis on füüsiliselt raske ja aeganõudev töö. Jämedamaid palke ei suudagi mees tõsta. Laadimise
- nad säilitavad tootmisprotsessis oma naturaalse kuju - neid kasutatakse ka järgmistes tootmistsüklites - nende maksumus kandub tootmistsüklite vältel üle valmistoodangu omahinda võrdelistes osades nende kasutusea lõpuni. Nende käive lõpeb pärast nende mahakandmist täieliku kulumise tõttu. Ehitusfirma tootmispõhivarade hulka kuuluvad tootmis- ja kontorihooned, rajatised, ehitusmasinad ja mehhanismid, veovahendid, arvutustehnika, kontorisisustus. Käibevarad erinevad põhivaradest selle poolest, et - osavõtt ehitusest toimub ainult ühe ehitustsükli jooksul - maksumuse täielik ülekandmine valmistoodangu omahinda ühe tootmis-(ehitus-)tsükli vältel - naturaalse kuju muutmine ehituse käigus. Käibevara ringlust tootmises iseloomustab joonis 17.1. Tootmiseks on vaja raha. Raha eest ostetakse materjalid, mida nimetatakse tootmisvarudeks
ettevõttesse, töötlemise ettevõttesse, jne), siis kogumise ja hoidmise ajal on tagatud, et erineva kategooriaga materjal kogutakse ja hoitakse eraldi, ristsaastumist ei toimu ja nende edasine käitlemine toimub nõuetekohaselt, vastavalt materjali kategooriale.) 6. Kõrvalsaaduste kogumis- ja hoiuruumid on puhtad, kahjurite ja loomade sissepääs on tõkestatud, tagatud on kõrvalsaaduste asjakohane hoidmine. Alus: 852/2004, II lisa, VI pt, p 3; 4 7. Veovahendid/konteinerid on nõuetekohaselt ja selgelt märgistatud: kõrvalsaaduste vastavale kategooriale on näidatud nõuetekohane tekst ja kategooria tähis. Alus: 142/2011,VIII lisa, II pt, p 2. (mahutid, milles ettevõttest väljastatakse kõrvalsaaduseid, peavad olema märgistatud kõrvalsaaduse kategooriaga ja vastava hoiatustekstiga: - 3. kategooria materjali puhul ,,mitte inimtoiduks"; - 2. kategooria materjali (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) ,,mitte loomatoiduks"; kui aga 2.
· tooteartiklite spetsiifilised omadused (hoiustamise temperatuur, väärtus jne) · tooteartiklite ABC klassifikatsioon · andmed pakendite kohta Vastuvõtt ja väljastamine: · tarnijate arv · ostuarvete arv / ajaühik · artikliridade arv ostuarvetel · sissetulevate saadetiste arv päevas · klientide arv · väljuvate saadetiste arv päevas · tarnekohtade arv · vastuvõtu ja tarnimise ajalised raamid · eeldatavad läbimisajad laos Transport: · veoviisid · veovahendid ja -ühikud · veovahendite ja -ühikute mõõtmed · maha- ja pealelaadimise meetodid · laaditavate veovahendite ja -ühikute arv päevas Ladustamine: · ladustatav maht · materjalivooga seonduv informatsioon · ringlemissagedus laos · ladustamise liik (pidev, hooajaline jne) Komplekteerimine: · tellimuste arv päevas · tellimuste artikliridade arv päevas · nopete arv rea kohta Muu: · laopersonali suurus · kaubaaluste arv · kaubaaluste tüübid
Millised takistused on maanteetranspordi edasisel arengul? 44 3 Maanteetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 3.1 Kahe sillaga vedukauto Pilt 3.3 Tõstukiga madelauto Pilt 3.2 Vedukauto haakeseade („sadul“) Pilt 3.4 Metsaveoauto haagisega 3.2. Veovahendid Maanteetranspordis on kasutusel erinevad veokid, mis transpordivad oma koormaruumis või haagises veoseid. Veovahend koosneb kahest funktsionaalsest osast – iseliikuvast tehnilisest osast ja laadimisosast. Veovahendiks võib olla nii veoauto kui ka autorong. Veoautod jaotatakse järgmiselt:
· mõõtes, tuvastades ja salvestades kulusid on võimalik kasutada neid eelarvestuses ja siduda sooritatud transporditöö hulgaga, kindla veomarsruudiga, veoga, kliendiga või tootega Mõlema aspekti realiseerimiseks on vaja koguda kulude kohta teatud ühelaadset informatsiooni. See sisaldab kasutatavate ressursside kirjeldust, kogust ja nende hinda. Transporditöö sooritamiseks kasutatakse üldjuhul järgmisi ressursse: · tööjõud · veovahendid ja ühikud · materjalid (kütus, rehvid, õlid jne) · raha · aeg Veoki püsivkulud Veoki püsivkuludele on iseloomlik, et need on ühesuurused sõltumata sellest, kas veokit on vaadeldava ajaperioodi jooksul kasutatud või mitte ja kui palju seda on kasutatud. Pole oluline, kas veoauto või treiler läbib päevas 5 km või 500 km. Püsivkulud sellest ei sõltu. Jaotusauto võib läbida aasta jooksul 60 000 km, treileri
tegelikke kulusid mõõtes, tuvastades ja salvestades kulusid on võimalik kasutada neid eelarvestuses ja siduda sooritatud transporditöö hulgaga, kindla veomarsruudiga, veoga, kliendiga või tootega Mõlema aspekti realiseerimiseks on vaja koguda kulude kohta teatud ühelaadset informatsiooni. See sisaldab kasutatavate ressursside kirjeldust, kogust ja nende hinda. Transporditöö sooritamiseks kasutatakse üldjuhul järgmisi ressursse: tööjõud veovahendid ja –ühikud materjalid (kütus, rehvid, õlid jne) raha 133 aeg Veoki püsivkulud Veoki püsivkuludele on iseloomlik, et need on ühesuurused sõltumata sellest, kas veokit on vaadeldava ajaperioodi jooksul kasutatud või mitte ja kui palju seda on kasutatud. Pole oluline, kas veoauto või treiler läbib päevas 5 km või 500 km. Püsivkulud sellest ei sõltu.