Kena keik e saarlaste sönastik Kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav Rihalne – rehealune väljend, kena võib tähendada nii head kui Piha – pähe (ei halvustavat suhtumist hakka piha, sidus Paargu – suveköök rätiku piha) Elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus Kahjatsema – Tuhlis – kartul kahetsust tundma Kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid Mütu – mitu Nott – paks soust Soo oma- sinu oma Tuhlimoos – kartulisalat Moo oma- minu oma Leiges – kaalikas Kessiku- kolmapäev Nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka laupa- laupäev kohanimi Nasva) sahkamine- maa kündmine Lember – remmelgas (pajuliik) P...
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus........
tuttavad, aga tähendused olid hoopis midagi muud, kui Peep arvas. Suvel vanaema ja vanisa juures olles juhtus sellised arusaamatuid hetki Peebuga päris tihti. Selliseid olukordi on kindlasti igas lastega peres ette tulnud, kuna väljendeid erinevate tegevuste tegemiseks on väga palju, siinkohal sooviksingi mõned siia kirja panna. Vahvad kõnekäänud eesti keeles Eri maakondades on säilinud eesti keele murdes rääkimised (setu murrak, võru murrak, saare murrak jne.) Nii võib juhtuda, et nende inimeste kõneldud laused võivad sageli hämmingut ja segadust tekitada. Toon näite sellest, et kui öeldakse ,,Too mulle kartsas", mis tähendab saarlasele murdes ,,Too mulle redel", siis enamus eestlasi teavad, et kartsas istumine on üks karistusmeetodeid. Teine näide piima kohta mis on veidi hapnema läinud: osa maakondades öeldakse selle kohta müre piim, teises jälle tilgastunud, kolmandas närdind piim. Nii ongi raske
Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika kirjanik seto keel India rahvas Seto murre, Kodavere murrak Pühalepa tanu, Muhu sussid, Haapsalu sall, Kihnu seelik VÕIB KA MITMETI Ühend eesti ühiskond märgib eestlaste ühiskonda, Eesti ühiskond on 'Eestis asuv ühiskond'. Ühend eesti inimesed tähendab 'eestlased', Eesti inimesed on 'Eesti elanikud'. Ühend Eesti käsitöö märgib Eestis valminud käsitööd, aga eesti käsitöö tähendab eestlaste tehtud käsitööd.
Veaohtlikud kohad · Kohanimed Kaksikute tähtkuju, Suure Vankti tähtkuju · Kohanimi täiendiga Pärsia kass, Viini sai, Tallinna kilu · Kujundlikud nimetused kohanime puhul tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!) Downi sündroom, Achilleuse kand, luteri usk, buda usk, przevalski hobune · Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka
..............................................5 16. sajandist Põhjasõjani..................................................................................................................6 Kultuur ja traditsioonid.........................................................................................................................7 Rahvarõivad.....................................................................................................................................7 Kihnu murrak...................................................................................................................................9 Vapp ja lipp.........................................................................................................................................10 Vapp...............................................................................................................................................10 Lipp......................................................
· koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt.
Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) – idiolekt (inimene) Murde kasutusala on väiksem. Ühes keeles on mitu murret. Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru. Murretel ei ole kirjakeelt. Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju.
külas. Noorim vadja keelt kõnelev vadjalane sündis aastal 1935. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vadja keelt 68 inimest. VADJA KEELES ON NELI MURRET JA MITU ERINEVAT MURRAKUT: • † idavadja • läänevadja • † Mäe vadja • † Oru vadja • Vaipoole vadja • Kukkusi vadja • † kreevini ROHKEM INFORMATSIOONI MURRETE KOHTA Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. Lätis Bauska ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba 1800. aastatel. Idavadja oli hääbumas juba 1900. aastate algusepoolel, aga see säilis Itšäpäivä külas veel 1960-ndate (1960. aastate) lõpuni, millal viimane rääkija suri. Läänevadja Mäe ja Oru murrakud hääbusid samuti 1960. aastatel. Vadja keelt esindas 2006. aastal Östersundis toimunud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte lauluvõistlusel Liet Lavlut lauluga "Kui
murre.ut.ee/esindatud-murded/ (päris hakkangi siia joonistama seda kaarti :D, mul on targematki teha !!) Tartu murre oli kunagi aluseks Lõuna-Eesti kirjakeelele. Setu murre on väga venepärane. Murded jagunevad väiksemateks murrakuteks, mille kasutuspiirkond on tunduvalt väiksem kui murdel. Murdeid võib olla palju, kuid kirjakeeli on igal rahvusel, kultuuril või riigil enamasti üks. Keeled: eesti, vene, soome ( väikese tähega) kohanimelised murded, murrakud: Võru murre, Haljala murrak. Murded ei ole kadunud, sest murdekeelst on eesti kirjakeelde tulnud palju sõnu. Nt. kääbus, leebe, hajuma, peibutama, sebima, meeldeldi, äsja.
puhkeväärtusega loodusobjekte. · Meie rahvuspargid on: Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Matsalu rahvuspark Lahemaa rahvuspark Karula rahvuspark · Asub Valga-ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hektarit. · ripp-ja pukksillad · Viies aastaaeg Vilsandi rahvuspark · Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas. · Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel.
* eriala, stiilikuuluvust vm näitav märgend * märksõna sünonüümid, tähenduse seletus või tähendusvihje * näiteväljendid sõna iseloomustamiseks * märksõnaga moodustatavad liitsõnad * märksõnast saadud õigekiri * kohanimede õigekiri * teiskeelsete nimede hääldamise juhised * lühendid SÜNONÜÜMISÕNASTIK sünonüümid EESTI KEELE SELETUSRAAMAT tähenduse seletus, sõna kasutusala, stiilivärving, näitelaused jne VÄIKE MURDESÕNASTIK murdesõnad, murdevariandid, murrak, tähendus EESTI KEELE EÜMOLOOGILINE TEATMIK sõnade päritolu, tähendus, kasutamisnäited FRASEOLOOGIA SÕNASTIKUD püsiväljendid, tähendus, kasutamisnäited, stiilimärgend, rektsioon VÕÕRKEELE SÕNASTIKUD esitavad kõrvuti kahe (või enama) keele sõnavara, hääldusjuhis(est-ing) OSKUSSÕNASTIKUD sisaldavad mõne eriala sõnavara (majandus, meditsiin, õigusteadus) PTK 12 STIILIVÄRVINGUGA SÕNAD UUDISSÕNAD: piipar, meene VÕÕRSÕNAD: fantaasia, migratsioon
· Asutusel: Tartu Miina Härma Gümnaasium,Tartu Ülikool,Kumu,Kullasepa Kelder. · Perioodikaväljaandel:Eesti Ekspress,Kroonika,Eesti Päevaleht, · Tootel:Mercedes-Benz,Sprite,Tallinna peenleib,Kakao Meie Mark · Ajaloosündmusel: Teine maailmasõda,Vabadussõda, Külmsõda, Väikse tähega kirjutatakse: · Keelkondade,keelerühmade,keelte ja rahvuste nimetused:eesti keel, inglise keel,venelane,türklane,inglane,setu murrak. · Kuude ja nädalapäevade nimetused:veebruar,küünakuu, heinakuu, reede, laupäev · Pühade ja tähtpäevade nimetused: jaanipäev,jõulud,sünnipäev,kadripäev. · Üritusete nimetused:X olümpiamängus,Tartu maraton,esimene üldlaulupidu Helilised ja helitud häälikud Kõik täishäälikud on helilised.Kaashäälikutest on helilised j ,l ,m ,n ,r ,v .
· Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar. · Tüübinimetus tavakasutuses väikese algustähega : riigikohus, Vana põhikool
Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti. 9) Sotsiaalsemurde mõiste (släng) Släng- Mingi rühma või ühiskonnaklassi keelekasutus. 10) Maailma keelte liigituse alused Maailma keeli liigitatakse I) Genealoogoliline liigutus- Liigitus on keelesuguluse alusel keelkondadeks. Kujunes 18.saj lõpus. Kasutab võrdlev-ajaloolist meetodit. II) Tüpoloogiline liigitus- Liigitus keele grammatika alusel.
ilmunud tohutul hulgal raamatuid, kuigi kõnelejaskond ei ole kuigivõrd suur. Alles hiljuti lugesin kuskilt, et Eesti on tulevikus turistide meelispaik. Turistid väsivad lihtsalt nendest kõrgetest mägedest ära ning nad tahavad puhata hoopis tasasematel maa-aladel. Eesti oli 1 nendest riikidest, kuhu turistid tahavad tulla sellepärast, et siin on ilus loodus ja huvitav kultuur. Kultuur on huvitav seetõttu, et siin üritatakse elus hoida ka väiksemaid murrakuid nagu võro murrak. Aga kui varsti enam eesti keelt ei kasutata, mis siis saab? Teine vaatenurk on see-eest positiivne. Mõelge, kallid klassikaaslased, kas poleks tore kui terve Euroopa räägiks ühte ja sama keelt? Muidugi terve Euroopa ei hakka vist kunagi ühte keelt rääkima, sest euroopasse kuuluvad sellised suured keeled nagu prantsuse, saksa ja hispaania. Aga näieks, kui muud väiksemad riigid räägiksid kõik inglise keelt.
· Tänapäeval on tartu keel kiiresti vananeva kõnelejaskonnaga, puudub kirjasõna ja kooliõpetus, mis tähendab, et see keel peatselt hääbub. · Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17-19 saj Tartu- ja Võrumaa kiriku-, kooli- ja kohtukeelena. · Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis Setumaal. Arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 kõnelejat. · Setu keel on väga sarnane võru keelega olles viimase murrak. · Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja tugev identiteet. Seetõttu räägitakse setu ja võru keelest eraldi. · Mulgi keel on regionaalkeel peamiselt Lõuna-Eestis Mulgimaal. Enamasti Viljandi ja Valga maakonnas. · Mulgi keel on tuntud luulekeelena. Rikkalik luuleloomng ja kirjandus. · Mulkide Seltsi eestvedamisel ilmus 2004 mulgi keele lugemik ,,Mulgi keelel ja meelel". Ilmunud on hulgaliselt plaate mulgikeelsete laulude ja luulega.
maa- Jaapan) b)juhuslik kohanime täiend kirjutatakse lahku ja väikese tähega (tsaari Venemaa) 10. Rahvuse rõhutamisel kasutame väikest algustähte, riigi (asukoha) rõhutamisel suurt (saksa kirjanik- saksa rahvusest kirjanik, võib elada ka mujal; Saksa kirjanik- Saksamaal elav kirjanik) · Erandid: murded ja murrakud kirjutame alati suure algustähega (Mulgi murre, Jõelähtme murrak) 11. Isikute ja teiste olendite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega (Ivan Julm, Karl XII- Karl Kaheteistkümnes, Julk-Jüri) · Ümberütlevates nimedes kasutame väikest tähte (Emajõe ööbik, ajaloo isa- Herodotos) 12.Isikunime täiendina kasutades kasutame suurt algustähte (Marshalli plaan) · Erandid: a) nimi on muutunud mittenimeks, väiketäht (amper, barbi, toomapäev) b) väikesega ka loomatõud ja usundid (orlovi traavel, muhamedi usk) 13
Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni. Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni. Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis. Suurima arvu Mulgi murdele omaseid jooni võib leida Karksist ja selle ümbrusest, samuti Hallistest ja Helme lääneosast. Lõunaeesti murretest on Mulgi murre kõige lähedasem põhjaeesti murretele. Teatud
o poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730-1740 meeleparanduslik vaim, vagatsev ja noomiv hoiak (Vierorth ,,Wiis head jotto..." 1740) o 18. saj lõpus aga juba mahukad õpetliku sisuga teosed, o Willmanni tõlkemugandus ,,Juttud ja treggud" (sh rahvusvaheliselt tuntud valmid ja õpetlikud mõistujutud, mis osaliselt rahva suulisse jutuvarasse läksid). o Keelekasutus võõrapärane ja varieeruv (mugandus lätikeelse eeskujul, kodune Saaremaa Karja murrak) o Arvelius ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse- ramat", mõni algupärane lugu ka sees, o õpetav-manitsev (maaharimine, karjakasvatus, õppimise kasulikkus). o Vo Luce ,,Juhhataja Piibli ramato sisse" (1788), ,,Sarema Jutto ramat" (1807) 43 algupärast juttu, tähelepanekud Saaremaa eluolu kohta 18. sajandi kirjakeel o Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma, o
permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel http://www.fennougria.ee/?id=10527 http://www.ugri.info/est/nation_co_id-279 http://www.suri.ee/r/sami/index-ee.html Pildid: http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
keel. See hakkas mind huvitama kui ma paar aastat tagasi Hipaanias reisil käisin ning peale seda olen tahtnud sellest rohkem teada ning nüüd avanes mul hea võimalus seda ka teha. Ajalugu Hispaania keele lätted pärinevad 1. sajandist Kastiilia piirkonnast. Sellel aja oli Hispaania aladel muhameedlaste ülemvõim ning levis Andaluusia ladina keel. Esimesel aastatuhandel ei olnud põhjust arvata, et Kastiilia murrak võiks saada eriti mõjusaks. Kuid võimuvahetused 1037. ja 1492. aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaarel rahvaladina keelest ning see sisaldab keldi-ibeeri segakeele jälgi.
vande alla ja põletada ta nagu ketser. Kuna kardeti ülestõusu, paluti tal hoopis oma vaadetest lahti öelda. ,,Siin ma nüüd seisan ja teisiti ei või." L. kuulutati lindpriiks, läks kolmeks aastaks pakku (ülikooli kaaslase juurde Wardburgi lossi). Selle ajaga tõlkis piibli saksa keelde ning selleks, et tõlkida, lõi L. saksa kirjakeele alam ja ülem saksa keele baasil. L. töötas välja saksa keele grammatika. Ta kasutas kreeka, heebrea ja ladina keelt. Tänane Põhja- Saksa murrak. 1525. a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud, lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala. Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24
Võru keele ajalugu. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Võru keelenäited. 1) Võro kiil om vana lõunaeesti hõimokeele üts perrätulõjit. Lõunaeesti nügädse ao keeleq ommaq viil mulgi, tarto ja seto kiil. Viimäne om võro keelega küländ üttemuudu, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vana ao kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõlõmi eräle seto keelest
kannaga kolm korda vastu hauaküngast ja ütles: Täsa sa oled, tähe sa jäed, täst sa änam ää äi liha `siin sa oled, siia sa jääd, siit sa enam ära ei lähe'. Sellega välditi kodukeibija tulekut. Sõrulane lausus omalt poolt: Vaada kus oli pouk, mis mihe ouda viis! Aga pühaleplane ohkas: 4 Küll on hirmus, kui hing Hissanda juure hiljaks jäeb! Hiiumaa Pühalepa murrak on Kuusalu Kõnnu ranna kõrval teine koht Põhja-Eestis, kus on säilinud sõnaalguline h. Seepärast kutsutaksegi pühaleplasi heilutajateks, et nad õhkavad iga sõna algul. Jämaja murrakus on jällegi toimunud häälikumuutus au > ou. Saarte murdele omast lühikest sisseütlevat kajastavad laused tule tuba; pane obu ede, vöta ohjad käde! Väga omapärast Kihnu murrakut iseloomustab ütlus jõlus jõlm, ljõnnud ljõndvad `ilus ilm, linnud lendavad'
kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre. Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tene 'i kultuur, Saaremaa dolomiit. · Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) taime- ja loomanimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig;
häälikuline kõne. Muinasinimeste elukorraldus: Inimeste põhitegevuseks oli küttimine ja kalapüük. Näljast aitasid välja ka marjad, seened, pähklid jms. Seega oldi loodusega väga tihedalt seotud. Kunsti teke: Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale. Tuntumad koopad ja ka kõige rohkem uuritud koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Maaviljelus: Inimkonna arengus toimus murrak: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. II Tsivilisatsiooni tekkimine
- kodutud – öömaja, muredest vabanemise soodustamine - lähedasteta - toetu Kultuur - emakeelne asjaajamine - toodete kättesaadavus Kolmanda põlvkonna õigused: Eneseteostus, grupiõigus, keskkond Keskkond – õigus puhtale keskkonnale, õigus mõjutada keskkonda, - loodusvarad – puhas vesi, õhk - jätkusuutlik tarbimine (tootmine) Kultuur – - Emakeel, (rahvalaulud), - Õigus kultuurilistele eripäradele (murrak), säilitada enda kultuur riigisiseselt Religioon – - Usu mida tahad Eneseteostus – - Õigus areneda - Õigus arvamusele - Õigus meelt avaldada Grupiõigus - Õigus kuuluda erinevatesse gruppidesse vastavalt soovile - Parteil õigus kandideerida valimisel - Õigus seista grupi eest ja esindada arvamust Enesemääramine – poliitilise võimu küsimus Seminar 3 – antropoloogiline universaalsus Budism
Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli-Alakonnu-Sora, Kaika, Ähijärve ja Jõeperä piirkonnas on esinduslikud Karulale omaste maastikuelementide, traditsiooniliste ehitistega, hajaasustusega ning säästvas põllumajanduslikus kasutuses olevad pärandmaastikud, milles on heas seisukorras Kagu-Eesti iseloomulikud pärandkooslused ning poolavatud maastikel elavate liikide populatsioonid ning suur bioloogiline mitmekesisus; 5.Säilinud on traditsiooniline elulaad, Karula murrak ning siinsele paikkonnale iseloomulikud traditsioonid ja kombed, mida kannavad kohalikud elanikud. 6.Karula rahvuspargis tutvustatakse loodust ja kultuuripärandit, korraldatakse loodusõpet. Intensiivne puhkemajandus on koondunud rahvuspargi piirialadele (2). 4 2.Loodus 2.1 Maastik Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis. Kõige iseloomulikumateks
· Tingivas kõneviisis -si: õlesin `oleksin' Idamurde ja kirderanniku ühisjooned · Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad `(nad) oleksid', nähnuvad `(nad olevat) näinud' · Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga `olge', ärgä `ärge' · Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema `oleme'), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita `olite') · ä-harmoonia: viädä `viia' Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne. Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal. Nn rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel. Häälduslikud erijooned · Laulev intonatsioon. · õ > ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus. · : pl `peal' · /å: påks `paks' · i > ü: püme `pime' · ng > : hied `hinged', löad `lõngad' · järgsilpides g, d: kadak : kadagu `kadakas' Morfoloogilised erijooned
Kirjandus, (ajaleht) Eesti Päevaleht? – Teostel (nt raamatud, ajaleheartiklid, filmid, maalid, laulud jpt) on pealkirjad. Pealkirjad pannakse jutumärkidesse. Perioodikaväljaannetel on nimed, mille kirjutamisel pole jutumärke vaja. Õige on kirjutada Eesti pass, Vene pass. Õige on kirjutada Saalomoni tarkus. Õige on kirjutada vahemereline kliima (esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Egiptuse massaaž ja Tai massaaž. Kirjutage Setu murrak. Õige on kirjutada hea teeninduse kuu (kõik sõnad väikese algustähega). Õige on e-pood, aga lause alguses E-pood. Õige on kirjutada makaronid Itaalia moodi. Õige on kirjutada volbriöö (väiketähega). Sõna õhtumaad on väikese algustähega. Õige on Pilatese tehnika (lahku, nimi suure tähega). Õige on kirjutada Tartu kevadpäevad. Õige on kirjutada hansapäevad (väikese algustähega). Võõrsõnade leksikoni järgi tähendab homo sapiens 'tark inimene,
Pitka tegevus. · Inglise laevastiku appitulek Võit Vabadussõjas · EV mobiliseeris 100 000 meest (10% elanikest) · 1919. a. 10. oktoobri maaseadus, mis pani kogu rahva toetama EVd. · Kõikide ressursside võidu tarbeks mobiliseerimine Vabadussõja võidu tulemus · Langes 3588 meest; 14 000 haavatut, 2600 invaliidi · 402 päeva · Toimus eestlaste rahvuslik-riiklik enesemääramine ja identiteedi kinnistumine · Loodi Eesti sõjavägi · Toimus järsk murrak demokraatia suunas Vabadussõja tähtsus · Vabadussõda oli esimene eestlaste täielikult võidetud sõda · Oli osa uue Euroopa ja uute riikide sünnist pärast I maailmasõda Läbirääkimised enamlastega Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla Tartu rahuleping Tartu rahuleping · Jaan Poska ja Adolf Joffe Tartu rahulepingule allakirjutajad. Tartu rahulepingu sisu · Eestile soodsad piirid (Petserimaa ja Narva jõe tagused alad)
Õige on kirjutada jõulukaart (mitte ,,Jõulukaart"). Õige on kirjutada Eesti pass, Vene pass. Põhjasõja-aegne on sidekriipsuga. Õige on kirjutada Saalomoni tarkus. Õige on kirjutada Poola sibul (lahku ja esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Hiina kaste ja Mehhiko marinaad. Õige on kirjutada vahemereline kliima (esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Egiptuse massaaz ja Tai massaaz. Kirjutage Setu murrak. Õige on kirjutada hea teeninduse kuu (kõik sõnad väikese algustähega). Õige on kirjutada Preisi sinine ja Napoli kollane. Ühendis Iiri kohv on esimene sõna suure tähega. Õige on kirjutada makaronid Itaalia moodi. Õige on kirjutada volbriöö (väiketähega). Sõna õhtumaad on väikese algustähega. Õige on Pilatese tehnika (lahku, nimi suure tähega). Õige on kirjutada Tartu kevadpäevad. Õige on kirjutada hansapäevad (väikese algustähega).
(mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised -- Euroopa ja mitte- Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised -- kuum tusk oma kopli-Vargamäe pärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Pekingi hiinainimene, Saaremaa dolomiit, Austria õlu, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Kalinga preemia, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega järgmistes ühendites: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani
järel, vabanenuna nõukogude kultuurikammitsaist. 18 LUULETUSTE ANALÜÜS LISA 1 Postmodernismile ainsa tunnusena tuvastasin interpunktsiooni täieliku puudumise, kuid muidu on luuletus/laul lihtsalt ümber tehtud Smilersi teos. Kirjatükki on raske jälgida, sest Contrale omane võru murrak ei aita mul luuletusest silmadega üle käia, vaid paneb mõtlema, mida ühe või teise sõnaga mõeldakse. Kui originaal kõrval on, ei ole probleemi. Täiuslikkusest jääb minu jaoks puudu ka lausete suure tähega alustamine, aga ilmselt see pole tähtis kuna kirjavahemärgid puuduvad. LISA 2 Tegemist on tuntud Eesti filmi ,,Siin me oleme" tunnuslauluga, mille ümber tehtud variandist hakkavad silma vaid kaks sõna: mere ja rannaliiv, kuna need on ainsad sõnad, mis pole võru murrakus
2) LÄTI KEEL: Läti Vabariigi keel, ametlik Euroopa Liidu keel, indo-euroopa keelkonna idabalti keel, leedu keele lähim sugulane Räägib u 1,4 1,5 mijonit emakeelena, 120 000 200 000 inimest välismaal või paguluses (USA, Kanada, Austraalia, Venemaa jne) Dialekts Territoriaalne allkeel, sugulasmurrakute kogum (murre) Izloksne Väiksemal territooriumil kõneldud, murdest piiratum alllkeel (rohkem kui 500 (murrak) murrakut) LÄTI MAATUNDMINE BALTI · Kursi Kurzeme HÕIMUD · Zemgali Zemgale · Latgali Latgale · Seli Selija 16. sajand · Esimesed lätikeelsed tekstid · 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621
*Novembris puhkes saksamaal revulutsioon *Saksa keiser Wilhem II põgenes välismaale ja kuulutati välja vabariik *11. nivember sõlmiti antaatika vaherahu *Sakslased andsid võimu üle Eesti ajutisele valitsusele. Eesti vabadussõida 1918-1920 *26 november 1918 tungis punaarmee üle Eesti piiri(algas vabadussõda) *Eestis elavad enalased kuulutasid välja moskva ettekirjutusel Eesti Töörahva Kommuun(Jaan Anwelt) *Punaarmeel oli suur edu lahingutegevuses. *Murrak saabus 1919 Jaanuaris(Johan Laidoneri tegevus) *Laidonari juhtimisel pandi paika kindel struktuur. *Oma riiki asusid kaitma vabatahtlikud, kooliõpilased, õpetajad. *Laidonar koondas vabatahtlikud eriväeosadesse. *Eriline tähtsus oli vabadussõjas soomusrongidel ja rauteel. *Eestit abistasid: I Soomest. II Inglismaalt *2 Jaanuaril 1919 andis Laidoner käsu vastupealetungi. *Soomusrongide abiga vallutati tagasi Tapa. Lõigati läbi punaarmee ühendustee Põhja- ja Lõuna Eesti vahel.
erinevad. Üldiselt on nad tunnetanud väga tugevat sidet vene kirjandusega, kuid nüüd pigem mõjutatud lääne poolsest kirjandusest. Nt A. Ivanov „Peotäis põrmu“ motoks on värsid T.S.Elioti poeemist „Aheromaan“. Esindavad mingit mitmetähenduslikkust poliitilistes küsimustes; ei valita poolt; probleemi käsitlakse nii, et ta pigem sobib eesti lugejale. Ivanovi loomingus nt suhtutakse nii eesti kui vene kogukonda ühtlase distantsi või kriitikaga. Murrak eeskujude osas ja neutraalne seisukohavõtt. Viktoria Ladõnskaja „Lasnamäe valge laev“ – vaade sellele, kuidas vene kogukond muutus 90ndatel ja 00ndatel, kuidas katkesid nende kontaktid oma Venemaa sugulastega jne. Ilukirjanduse autoriteks on peamiselt 3: Igor Kotjuh, P.I. Filimonov ja Andrei Ivanov Kotjuh on kirjanik, kuid ka selle kirjanduse organiseerija. Luulekogu „Teises keeles“ , kus algul pikem proosa kirjandus ühest eesti venelase saatusest,
Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend zestid, miimika, pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: · häälikute süsteem keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest häälikutest
kirjaõpetus, mis tähendab seda, et peatselt hääbub. • Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17. sajandist kuni 19.sajandini Tartu ja Võrumaa kiriku-, kooli-, ja kohtukeelena. • Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis, Setumaal, arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 inimest, kes seda räägivad. Setu keel on sarnane Võru keelega, Setu keel on Võru murrak. • Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja identiteet, siis räägitakse eraldi Setu ja Võru keelest eraldi. • Mulgi keel regionaalkeel Lõuna-Eesti Mulgimaal, enamasti Viljandi ja Valga kandis. Mulgi keel on ka tuntud luulekeelena ja see on rikkaim luule looming ja kirjandus. Mulkide seltsi eesvedamisel ilmus 2004. aasta Mulgi keele lugemik " Mulgi keeled ja meeled", on ilmunud ka plaate Mulgi keelse laulu ja luugega ( Anu Taul).
(mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised kuum tusk oma kopli-Vargamäe pärast, tolleaegse taide-Pariisi salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Rootsi aeg, Prantsuse lennuk, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Saaremaa dolomiit, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Maastrichti leping, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane.
Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid, mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik"jt). murrak vt murre. murre dialekt; teatud piirkonna eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murded jagunevad paikkondlike erijoontega murrakuteks. Eesti murrakute piirid langevad üldjoontes kokku endiste kihelkondadega. muusad kreeka mütoloogias kunstide ja teaduste kaitsejumalannad: Erato kaitses armastusluulet, Euterpe muusikat, Kalliope eepilist luulet, Kleio
«Ta kardab seda.» «Oodake ometi,» ütles Aramis. «Mida?» küsis Porthos. «Jätkake teie, mina püüan mõningaid üksikasju meenutada.» «Nüüd olen ma veendunud,» ütles dArtagnan, «et kuninganna teenistuses oleva naise röövimine on seotud nende sündmustega ja võib-olla ka härra Buckinghami Pariisis viibimisega.» «Gaskoonlane on väga taibukas,» lausus imetlusega Porthos. «Armastan väga kuulata teda kõnelemas,» sõnas Athos, «tema murrak lõbustab mind.» «Härrad,» ütles Aramis, «kuulake mind!» «Kuulame Aramist,» laususid kolm sõpra. «Eile olin ma õpetatud teoloogiadoktori juures, kellega ma mõnikord õpingute pärast konsulteerin ...» Athos naeratas. «Ta elab üksildases linnaosas,» jätkas Aramis, «tema harjumused ja elukutse nõuavad seda. Just siis kui ma väljusin tema juurest. . .» «Just siis? Kui te väljusite tema juurest?» küsisid kuulajad.
annaabi.ee 
