Peeter teatab oma plaanist ka naisele Annele, et ta on otsustanud Maie Ennule naiseks anda. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde minna või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. · Säärases mulgis tahetakse näitata rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, sõjaväest kõrvalehoidmist. Näidendi lõppus oli näha kuidas Männiku Märt sai osavaks kauplejaks. Sellega õppis ta ,et alati tuleb end harida ja seda, et haridus on elus väga tähtis ning ilma selleta ei jõua kuhugi.
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola. Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame
Toidud Mulgimaal nimetati varemalt odrajahust vee või piimaga tehtud taignast õhukesi ahjus küpsetatud kakke rõõskadeks. Kogu Lõuna-Eestis nimetati õllepärmi sepaks ja nisujahust leib oli pärmiga valmistatud sepik. Murretes aga püsisid kindlad vanad nimed nt nisurõõsk. Kala käisid peremehed Võrtsjärve kalameestelt rukki vastu vahetamas. Peamiselt saadi kiisku - mõõt mõõdu vastu, 1 vakk rukist 1 vaka kiiskade vastu. Kuid kalaroogadel ei ole mulkide toidulaual olulist kohta. Värsket liha kasutati toiduvalmistamisel harva. Vaid seatapmise päeval või mõnel pool isegi 24 tundi hiljem keedeti päädikurooga (päädikud ehk rupskid). Seda peeti sulaste lemmikroaks. Lihatagavara soolati. Perenaised hindasid toidu tegemisel üle kõige pekki, sest selle väikestestki tükkidest jätkus toidule rammusama maitse andmiseks. Kui näiteks perenaine pidi enne uue sea tapmist liha laenama, siis laenati ainult pekki
Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. Teine käsitlus - Suur-Mulgimaa peab Mulgimaaks tervet Viljandimaad (Paistu, Kõpu,Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonnad), Helme kihelkonda Valgamaalt ning Halliste ja Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt koos nende alaliste põliselanikega. (Kirja pandud 1934. aastal Tallinnas asutatud Mulkide Seltsi poolt ning esimeseks Mulgimaa ja mulkide määratluseks) (http://www.turismihariduskonverents.eu/uploads/5/6/1/9/5619023/4.piret_leskova.pdf). Mõlemad tõlgendused on õiged, kultuurilooline Mulgimaa on talude päriseksostmisega välja kasvanud Suur-Mulgimaaks. Praegusel Mulgimaal asub 11 omavalitsust: Abja, Halliste, Paistu, Pärsti, Tarvastu, Karksi, Helme, Põdrala ja Hummuli vald ning Tõrva ja Mõisaküla linn
Eesti rahvustoidud Eesti rahvusjookideks on kase- ja vahtramahl,leivakali ja meemõdu. Kase- ja vahtramahla kasutatakse joogiks värskena ja ilma mingite lisanditeta.Mahla hapendamiseks lisatakse jahu ja suhkrut. Külmadeks rahvustoitudeks on: Kohupiim köömnetega,kuivatatud kala(lest),munavõi,seajalad,tarrendis,sõir,soolatud räimed ja sült. Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Magustoitudeks on: hapupiimapudi ,kaerahelbeküpsised ,kaerakile, kama ,kamakäkid ,küpsetatud ahjuõunad ,õllesupp ,piimasupp munaga. Küpsetatud ahjuõunad on magusad õunad mis sobivad hästi serveerimiseks koos vaniljejäätise või kastmega. Supidest on rahvuslikud : hapukapsasupp ubadega ,kört ,oasupp ,piimasupp kruupidega ,pulmasupp ehk siis pulmarokk ja samuti ka räimesupp. Kört on keevasse piima segatud odrajahu. Verest rahvustoidud on:verikäki...
· Emasüda · Teemad:armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale, parema tuleviku soovimine ning tahe surmani oma rahvast teenida · 1867 ilmus Eesti Postimehes ,,Eesti muld ja eesti süda" · Mahukama osa koidula luulest moodustab loodus- ja armastuslüürika NÄIDENDID · 1870 eesti teatri sünd Vanemuises Koidula näidendiga ,,Saarema onupoeg" · 1872 ilmus tuntuim naljamäng ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" · Teemad:rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse vajalikkus, päriskohaostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, sundabielu
avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid. Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana.. Teose probleemistik "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Teose ülesehitus on järgmine: Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu
tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid. Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana.. Teose probleemistik "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Teose ülesehitus on järgmine: Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu
kihelkonnast, kus räägitakse mulgi murret, veel kohtab seda Karksis, Tarvastus, Paistus ja Helmes. Mulgi murdel on omad eripärad, kuid kuna antud murret on läbi ajaloo räägitud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Mulgi keel kuulub lõunaeesti keele hulka ning on Eesti põline piirkondlik keel. Murde arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri instituut ning Mulkide Selts. Viimane annab välja igal aastal „Mulkide Almanakki“, kord kuus on Vikerraadios eetris mulgikeelne saade. 2011. aastal läbiviidud rahvaloendusel märkis 9682 inimest end mulgi murde oskajaks. Arvatavasti on mulgi murre kujunenud Sakala hõimumurde baasil ning läbi aja teinud mitmeid muudatusi, omalt poolt on lisandusi andnud geograafiline asend – mõjutused keskmurdest ja läänemurdest. Võrreldes teiste lõunaeesti murretega, on mulgi murde kirjakeel
oli kirjutanud alla nö lepingule, kus oli kirjas, et kui peremees Ennule 125 rubla välja ei maksa, siis peab ta temale, kui ausale mehele, oma tütre Maie jalapealt kaasa andma. Märt teatas soovist tangu osta ja andis sellega Peetrile kindlust asutuda Ennu vastu. Lõpuks võetakse Erastu Enn kinni, iseendale vigade tekitamise eest, et sõjaväeteenistusest loobuda. Lõpeb sellega, et Peeter lubab Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Sellepeale loomulikult Peeter rõõmustab ja mulkide peale viha enam ei kanna. Tegemist oli väga kaasakiskuva naljamänguga. Autor on meeldejäävalt kujutanud kõiki raamatu tegelasi. Märt oli tark, heasüdamlik, hooliv ja abivalmis, veidikene tundus ta ka tagasihoidlik. Liskas oli ta armastav ja südamlik ning vaiksema iseloomuga ning oleks kõike teinud, et Maiega koos olla ja temaga abielluda. Märdilt õppisin seda, et alati tuleb end harida ja, et haridus on elus väga tähtis ning ilma selleta ei jõua kuhugi. Peab olema ka
Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas ka esimese eesti algupärase näidendi: ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis kujutab hariduse tähtsust, mulkide, tartlaste vahelistest vaenust. Vana taluperemees Peeter ei sallinud mulke, kuid tema tütar Maie armastab mulk Märti, isa tagab et Maie abielluks Erastu Ennuga, kes ka Peetrile äriidee tangu müümiseks soola hinnaga annab. See kukub läbi, ning Märt päästab olukorra, Enn viiakse vangi.
Erastu Enn. Edasipüüdlik ning töökas Männiku Märt kujutab eelkõige positiivset tegelast, talle vastanduv Erastu Enn on aga paras petis. Kuhugi nende kahe vahele mahub veel harimatu ning vanameelne taluperemees Peeter. Üldjoontes on selle näidendi tegelased võrreldes Koidula varasemate teostega õnnestunumad, tegemist on vägagi värvikate persoonidega. ,,Säärases mulgis" käsitleb Lydia Koidula üsna mitut tollel ajastul aktuaalset probleemi : rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse puudulikkus (samas vajalikkus), pärismaa ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, sundabielu. Näidendi läbivaks moraaliks oligi sõnum, et haridus on eestlastele eluliselt oluline. ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" oli kuni 19. sajandil üks mängitavamaid ja populaarsemaid lavastusi Juhan Kunderi ,,Kroonu onu" kõrval ning selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. Ligi kümme aastat hiljem, 1880
ja isikupärase maailmanägemise, põhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustes rahvaloomingut. (byron, Shelley). 1870. avalsad Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeva ,,vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. 1872. ilmus Koidula kõige tuntum naljamäng ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti esimene algupärane näidend. ,,Säärase mulgi" teemaks on rikaste mulkide ja vaeste Tartumaa talupoegade vaen ning teised päevaprobleemid; hariduse vajalikkus, päriskoha ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, armastusabielu. Näidend on rajatud armastusintriigile. Selles seatakse vastamisi arukas, mehine, viisakas, heasüdamlik, haritud Männiku Märt ning arg, kaval, rahaahne, toores, punapäine ja rõugearmiline Erastu Enn. Näidendi lahendus on õpetlik: Märt päästab Maie isa Peeter Pindi rumalast tangumüümise loost, kosib Maie ja ostab talu
Arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 kõnelejat. · Setu keel on väga sarnane võru keelega olles viimase murrak. · Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja tugev identiteet. Seetõttu räägitakse setu ja võru keelest eraldi. · Mulgi keel on regionaalkeel peamiselt Lõuna-Eestis Mulgimaal. Enamasti Viljandi ja Valga maakonnas. · Mulgi keel on tuntud luulekeelena. Rikkalik luuleloomng ja kirjandus. · Mulkide Seltsi eestvedamisel ilmus 2004 mulgi keele lugemik ,,Mulgi keelel ja meelel". Ilmunud on hulgaliselt plaate mulgikeelsete laulude ja luulega. · Tänapäeval puudub mulgi keelel ametlik staatus. Arvatakse, et rääkijaid on umbes 1000. Vananev rühm, keel on hääbumas. · Lõuna-eesti keel on tänapäeval üsna variatsiooniderohke ja kirev. Paikkonniti räägitakse erinevate lõuna-eesti murrete segusid. (N: võro-mulgi keel valgamaal)
milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juures see, et me oleme ülbed, eemalehoidvad ja minakesksed inimesed, me mõtleme ainult enda peale, kuidas oleks meile just kõige parem, me ei arvesta kunagi teistega. Ma ei väida, et kõik eestlased on sellised, kuid kahjuks suurem osa Eesti rahvast on sellised. Paljud
tainasse ja 30 g määrimiseks. Valmistamine: Klopi munad koos suhkru ja soolaga lahti. Lisa hapukoor, keefir, sulatatud või, köömned ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Tainas vala võiga määritud muffinivormi ja küpseta 190kraadises ahjus 1520 minutit. Valmidust proovi tikuga. Sellest kogusest saad umbes 40 karaskit. Mulgipuder Mulgipuder on Lõuna-Eestist pärit Eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Enne nõukogude kolhoosisööklate aega mereäärsetes Eesti piirkondades mulgiputru ei tuntud. Vaja läheb: 1 kg kooritud kartulid, 1 l vesi, 100 g Odratang, sool, 1tk suurem sibul, 100 g läbikasvanud seapekk. Valmistamine: Pane kartulid soolaga maitsestatud vette, puista pestud ja nõrutatud tangud nende peale. Hauta kaane all madalal kuumusel, kuni tangud on täiesti pehmed (kartulid valmivad tavaliselt kiiremini). Sega poti sisu puulusikaga enam-vähem ühtlasks ja lisa
1872 ilmus trükis (lavastati 1871) Koidula kõige tuntum naljamäng "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti kirjanduses esimene algupärane näidend. "Säärase mulgi" süzee aluseks sai Eesti Postimehes ilmunud sõnum saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks, suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse tuli, kuid pidi häbiga tagasi minema. Koidula käsitleb selles näidendis mitut ajastule iseloomulikku probleemi: rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen; hariduse vajalikkus; päriskoha ostmine; sõjaväest kõrvalehoidmine; sundabielu. Võrreldes varasemate teostega on selle näidendi tegelased õnnestunumad. Positiivse tegelase rollis on edasipüüdlik mulk Männiku Märt, kelle vastanditeks on petis Erastu Enn ja harimatu ja vanameelne peremees Peeter Pint. "Säärane mulk oli 19. sajandil üks populaarsemaid näidendeid (Juhan Kunderi "Kroonu onu"
Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. · "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu.
läinud – MÄRT (pilgates niisama): Ja seapõrsad, vasikad ka veristamata – (Naerdes.) Oh teie, naised, olete kõik ühe veega ristitud! MAIE (naeratades): Naera peale – ei tea, kelle otsa teie, mehed, vahite, kui puudus kätte tuleb? Juba teiegi «leivast üksi» elate? MÄRT: No, ükspuha, jätame, tuikene, selle jutu täna veel pooleli. Ma mõtlen: kui nüüd isa mulki väimeheks ei võta, mis siis? MAIE (tuhinal seletades): See'p see minugi suur Peetri mulkide hirm oli, Märt. Sa tead, isa neid mulke ei salli vihkamise sestsaadik, kui Aluste rahvas meie endise koha põhjus endile ostsid. Ema ütleb küll ikka, et miks ei ole isa raatsinud raha enne sisse maksta. Ja vaata, Märt, emal on tõesti õigus, ega need mulgid 14 nii murdjad ole, sest SINA oled ju ka mulk – tujusalt = MÄRT (tujusalt): Emal on IKKA õigus. lõbusalt MAIE: Aga kui ema meie poolt on, siis saame
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsi...
L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et E...
1979 VÕKi kolmas koosseis * keelenormide õpetamine koolis, lihtsustamise vajadus Siit: tegeliku keelekasutuse jälgimine + normingute reeglipärastamine 1979 – 1983 tegi VÕK palju otsuseid, lähendamaks norminguid tegelikule keelekasutusele Otsused „Kirjakeele teatajas 1979-1983“, näit tegelema-tüübi rööpvormid: tegeleda-tegelda Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis Kirjakeele kasutusala on laienenud o võrokeste, mulkide ja kihnlaste (identiteedi tugevnemisega), o murdeliste kirjakeelevariantide tekkimine, o lisandunud internetisuhtluse keel, o suurenenud inglise keel osatähtsus al1990. aastatest, keeles kõrvuti nii tsitaatlaenud kui kohandatud kujud (boyfriend – boifrend, cover – kaver). Enamik uusi laensõnu kultuurilaenud, mis tulnud koos mõistega, teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi `hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku varjundiga)
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka...
Sisuks oli oma rahvuse ja kultuuri teistega võrdseks pidamine. Seni olid haritud eestlased saksastunud, oluline oli, et haritud eestlane jääks eestlaseks. Keskusteks olid Tartu, Viljandi, Peterburg. 2.Kes olid ja millega seotud? Johann Voldemar Jannsen oli saksasõbralik, asutas Vanemuise Seltsi, Eesti hümni sõnade autor, andis välja ,,Eesti Postimehe" ja ,,Pärnu Postimehe" Johann Köler oli Eesti kunstnik ja akadeemik, kes toetas oma rahadega Aleksandri liikumist, aitas mulkide poolt tsaarile kirjutatud palvekirju edasi toimetada. Aitas ka eestlastel välja rännata. Jakob Hurt oli kirikuõpetaja, Aleksandrikooli liikumise juht, algatas rahva luule ja vana vara kogumise. Oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi juht. Carl Robert Jakobson oli kooliõpetaja, Põllumeeste seltsi juht, kirjutas ,,Sakala" ajalehte. 3.Eestikeelne ajakirjandus, Eesti Aleksandrikooli- liikumine, esimene üldlaulupidu, seltside loomine.
oleks kui see töö jääks temale ja Krogstad tahabki kirja ära võtta kui Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise Linde keelab teda. Helmer läheb oma postkasti vaatama ja leiab pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu seal Ranki visiitkaarti koos musta ristiga ning kirja Krogstadilt, kus ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter seisab kogu tõde kirjas ja Helmer saab väga kurjaks Nora peale saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi ning ei luba enam tal lapsi kasvatada. Helmar hävitab mõlemad edasi kooli jätta. tõendid ning annab Noral oma ägestumise andeks, kuid Nora ei armasta enam, sest Helmer oli temaga mänginud nagu nukuga ja läheb kodunt minema oma lapsepõlve koju. Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola"
PEREKONDLIKUD TRADITSIOONID. Pere on püsiv ühiskonna alustugi, kuid tihtipeale alahinnatakse perekonna rolli ühiskonnas ja laste elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahe...
20). Teisalt arvatakse, et Abja-Paluoja sai oma nime Abja mõisa ja Paluoja oja järgi. Võiks arvata, et nime sai Abja-Paluoja siiski Abja mõisa ja Paluoja oja järgi, sest antud kõrts sai samuti oma nime Paluoja oja järgi. Alevikuks sai Abja-Paluoja 29. detsembril 1945. Abja-Paluoja sai linnaks 1993. aastal. 1998. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald ning Abja-Paluoja muutus vallasiseseks linnaks. Abja-Paluoja nimetatakse Mulgimaa pealinnaks või mulkide pealinnaks. Mulgi raudtee Mulgi raudtee ametlik avamine toimus 1. augustil 1897 (Helme, 2016). Pearaudtee (Pärnu-Valga) ehitamisega paralleelselt toimus ka Mõisaküla-Viljandi raudteeühenduse loomine. See aga võttis kauem aega keerulise reljeefi tõttu, sest ehitada tuli kõrge teetamm ning suur sild (Lisa 7). Kuna sel 4
koosneb rahvajuttudest ja muistenditest. See teos on meie esivanemate pärand, kuid Kreutzwald lisas sinna palju ka ise juurde. 39. Mis iseloomustab Koidula loomingut? Koidula loomingut iseloomustab romantilisus, isamaalisus ja üldinimlikud väärtused. 40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend. Koidula kõige tuntum näidend on ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 41. Millist probleemi käsitleb Koidula ,,Säärane mulk..."? Koidula ,,Säärane mulk..." käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu. 42. Nimeta vähemalt viis eesti soost kirjameest-haritlast 19. sajandi lõpust. F. R. Kreutzwald, E. Bornhöhe, C. R. Jakobson, J. V. Jannsen ja J. Hurt. 43. Mis iseloomustab eesti rahvusromantilist kirjandust? Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44
Talumehed keerasid tuuliku kere ,,sabast" õigesse tuulesuund. Kuulsad pukktuulikute meistrid elasid saartel. Saarel valmistatud veskid veeti talvel talgukorras üle jää mandrile. Pukktuulikul on väga lihtsalt äratuntavad tunnused: neljakandiline puidust ,,sabaga" kere, mis paikneb kivikuhila otsas. Sabast pukktuuliku keeramist saab ja tuuliku külastust koos möldrist giidiga saab turist kogeda Angla Pärandkultuurikeskuses Saaremaal. Eesti talu uus nägu: 15. Taluhäärber mulkide innovatsioon, kaasaegne talumaja ehk rehealune ja eraldiseisev elumaja Mulgid algatasid Eesti talupoja elus innovatsiooni hakates rajama taluhäärbereid. Muutuseks oli, et mulk kolis viljakuivatina toiminud rehemajast välja ja elamiseks eraldiseisva maja. Majad muutusid põhjalikult nii väliselt kui sisemiselt - uhkemaks, mugavamaks, puhtamaks, avaramaks. Talu häärberis oli näiteks
Koidula näidendi jõudsid tunduvalt kaugemale ,,Vanemuise" saalist. Neid viidi mõttes koju kaasa, jutustati edasi ja nakatati teisigi teatripisikuga, et rohkem teatrikülastajaid tuleks. Koidulale meeldis väga kuidas saal rahvast alati täis oli ja ta kirjutas sellest ka kirja Kreutzwaldile. Lõhed rahvuslikus liikumises hakkasid kasvama. 1870 aastal puudutas ,,Eesti Põllumees" esmakordselt ,,mulgi küsimust". Sellest sai alguse vaen tartlaste ja mulkide vahel. Koidula kiirustabki lava kaudu omapoolset lausuma ja mõlemaid pooli manitsema. Koidulal on hoopiski olulisem silme ees eesti rahva teiste rahvaste võrdõiguslikuks saamine ning võrdvõimeliseks võrsumine. Koidula rõhutab veelkord teatrilaval haridust, et ilma hariduseta on inimene pime ning jõuetu ka 19 terve silmanägemise juures. Kuna Koidula näidendeis puudutatud probleemid
Koidula näidendi jõudsid tunduvalt kaugemale ,,Vanemuise" saalist. Neid viidi mõttes koju kaasa, jutustati edasi ja nakatati teisigi teatripisikuga, et rohkem teatrikülastajaid tuleks. Koidulale meeldis väga kuidas saal rahvast alati täis oli ja ta kirjutas sellest ka kirja Kreutzwaldile. Lõhed rahvuslikus liikumises hakkasid kasvama. 1870 aastal puudutas ,,Eesti Põllumees" esmakordselt ,,mulgi küsimust". Sellest sai alguse vaen tartlaste ja mulkide vahel. Koidula kiirustabki lava kaudu omapoolset lausuma ja mõlemaid pooli manitsema. Koidulal on hoopiski olulisem silme ees eesti rahva teiste rahvaste võrdõiguslikuks saamine ning võrdvõimeliseks võrsumine. Koidula rõhutab veelkord teatrilaval haridust, et ilma hariduseta on inimene pime ning jõuetu ka 23 terve silmanägemise juures. Kuna Koidula näidendeis puudutatud probleemid
kuulutusest valesti aru saades laseb odrad tangudeks jahvatada. kuid tema ettevõtmised kukuvad läbi. Haridusele püüdlev ja ettevõtlik noorsugu võidab põikpäise ja vanameelse mentaliteedi. Sündmused lahenevad nii: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu, Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast, Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta (joonis 8). Joonis 8. ,,Vanemuise'' teatri sajandat aastapäeva tähistanud ,,Säärase mulgi'' etendus ,,Vanemuises'' 1970 (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 291) Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on
inimest, kes seda räägivad. Setu keel on sarnane Võru keelega, Setu keel on Võru murrak. • Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja identiteet, siis räägitakse eraldi Setu ja Võru keelest eraldi. • Mulgi keel regionaalkeel Lõuna-Eesti Mulgimaal, enamasti Viljandi ja Valga kandis. Mulgi keel on ka tuntud luulekeelena ja see on rikkaim luule looming ja kirjandus. Mulkide seltsi eesvedamisel ilmus 2004. aasta Mulgi keele lugemik " Mulgi keeled ja meeled", on ilmunud ka plaate Mulgi keelse laulu ja luugega ( Anu Taul). • Tänapäeval puudub Mulgi keelel ametlik staatus ja arvatakse, et Mulgi keele rääkijaid on 1000, kuid vananev rühm ja hääbumas. • Lõuna-Eesti keel on variantsioonide rohke, väga kirev, paikkonniti räägitakse erinevaid Lõuna-Eesti murrete segusid nt Võro-Mulgi keel Valgamaal.
1872 ilmus trükis (lavastati 1871) Koidula kõige tuntum naljamäng "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti kirjanduses esimene algupärane näidend. "Säärase mulgi" süzee aluseks sai Eesti Postimehes ilmunud sõnum saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks, suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse tuli, kuid pidi häbiga tagasi minema. Koidula käsitleb selles näidendis mitut ajastule iseloomulikku probleemi: rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen; hariduse vajalikkus; päriskoha ostmine; sõjaväest kõrvalehoidmine; sundabielu. Võrreldes varasemate teostega on selle näidendi tegelased õnnestunumad. Positiivse tegelase rollis on edasipüüdlik mulk Männiku Märt, kelle vastanditeks on petis Erastu Enn ja harimatu ja vanameelne peremees Peeter Pint. "Säärane mulk oli 19. sajandil üks populaarsemaid näidendeid (Juhan Kunderi "Kroonu onu" kõrval) ja selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
