Tähtpäevad (0)

Tähtpäevad
Tõnisepäev

Tõnisepäeva nimetused  viitavad  kahele olulisele poolele selle päeva 
tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi 
olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust.

Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist 
kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja 
viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest 
paistab, et mees näeb hobuse  selga  hüpata, siis tuleb kena aeg.

Pikki   sajandeid  ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja 
sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud  pühast 
Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad 
kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, 
temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-
Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi 
söömise ja austavate, vargsi viidud  ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. 
Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve.

Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast 
midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse  sügisele , kuid 
vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel 
aegadel .

Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval  sigadele  päikest. Lääne-
Eestis seevastu näiteks aeti  sigu  välja  vastlapäeval , nende 
edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka 
ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi- uurijad  
tuletanud mitmesuguseid  seoseid  sea- ja päikesekultuse vahel.

Tõnisepäeval  käidi  mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta 
on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn 
praasnikut, kuhu kutsuti  sugulasi  paariks päevaks pidutsema.

Mujal Eestis telliti 19. sajandil kõrtsis mokalaadal endale sulaseid ja 
tüdrukuid. Peremees andis käsiraha, mida hiljem palga juures ei 
arvestatud; lepingu  kinnituseks  tuli välja teha.
Tõnisepäeva puhul käidi kariloomi tervitamas ja pakuti 
neile leiba või lüpsiku pealt süüa. Loomadel on lastud 
nuusutada nendega seotud tarbeesemeid ja riistu; on 
kantud  leiba ümber karja, et  kari edeneks. Loomadele 
pakutud  leivapäts küpsetati eraldi. Mõnel pool visati 
pool pätsikest uksest välja Tõnnile ja teine pool ahju, et 
tagada viljaõnne.
Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, 
sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha 
vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise 
lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi  hommikul  
kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi 
komme  oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja 
edenemiseks.
Tõnisepäeval põhiliselt söödi tangudega keedetud 
seapead, herned (oad)  sealiha  või seapeaga.
Vastlapäev
Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, 
liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts
Liikuv püha,  noorkuu  teisipäev  seitse  nädalat enne 
lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt 
kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust.
Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise 
lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab 
lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti 
suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes 
maades. Katoliku aja mälestusena on eesti 
vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti 
seajalgade  söömine . Seajalast (nüüd küll nööpidest ja 
nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.

Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski 
muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade 
ja hernesupi on vastlapäeva  eritoit   vastlakuklid . Tänini on  populaarne  
ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse 
ja saaniga sõita,  mäest  lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis 
sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja  igat  masti 
kelk , liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka  linane  kott või 
peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, 
üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus  Toomemäe  nõlvadel on 
vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad.

Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. 
sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes 
ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, 
siis on arvatavasti pika liu  seostamine  linade pikkusega just sellest 
ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva 
juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked.

Üheks viimaste sajandite  eripäraks  on olnud vastlateks jääkarusselli 
ehitamine või jääpurjekaga sõitmine.

Seajalakondid tuli 19. sajandil kokku korjata ja sigadele anda, et 
need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Mõnel pool on  konte  hoitud 
paastumaarjapäevani ja viidud siis sigadele.

Pahade  vaimude  eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate 
maskidega karnevalid, mille järelkajaks on Lääne-Eestis  kada  
ajamine, s.o õlenuku  viimine   perest  perre. Enamasti oli see  õlgi  
täistopitud mehekuju. On arvatud, et kada on varasema 
metsikukultuse jätkuks. Õlgedest metsik on viidud puuteiba otsa 
aetuna  pimedas  metsa ja seotud puulatva. Komme tagas viljaõnne.

Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul  tuld , kui 
lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu 
tagamiseks; käidi võõraid  lambaid  pügamas - kas  lammaste  
rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi  raudesemeid  lauda läve 
alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid 
või härgi - võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti  tuppa  tuua nn 
linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi.  Sedasama  tehti 
muudelgi kevadistel pühadel.
Lääne-Euroopaga sarnane on veel nn lihaeide 
ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava - lapsed 
käsutati pööninguluugi alla vastelt  kotti  püüdma ja visati 
neile ülevalt vett kaela.
19. sajandil otsiti mõnel pool teenijaid ( ehkki  enamasti 
toimusid teenijate otsimine ja mokalaadad uute abiliste 
leidmiseks hoopis küünlapäeval). Hoopis olulisem oli, et 
vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid 
kõrtsi , kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud.
Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis 
kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. 
Ka tuli vähemalt seitse korda pead  kammida .
Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise  kosja  minna - 
äraütlemine  oli  sealjuures  üsna keelatud.
Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt 
valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti 
tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte 
pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade 
või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. 
sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, 
külvajale. Selle päeva  road  valmistati lihast. Eraldi pakuti 
veel soolaube.
Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja 
vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks 
valmistada vastlakorpe.
19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva 
söömine, mida kasteti lihavedelikku.
Jüripäev  

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. 
Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on 
tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on 
peetud kristluse võidu  sümboliks  paganluse üle.

Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab 
mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma 
mitmekesisuses oli see  suuremaid  ja olulisemaid aastaringi pühi veel 
20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud 
lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja 
karjalaskepäev ). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, 
millega tagati tervis, talu  edenemine  ja tõrjuti tumedaid jõude, 
õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.

Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev  huntide  
tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri  jüripäeval  
huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi.
Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute 
lõppemise ehk kolimise päev.
Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal 
Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda 
tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail.
Tänapäeval on jüripäev koristuspäev,  skautide  ja gaidide 
suurlaagri päev (püha Jüri, õilis rüütel, on skautluse kaitsepühak, 
skaudid  aga - tänapäeva rüütlid. Iga kord toimub nende 
jüripäevaüritus  erinevas  Eestimaa paigas, et õppida tundma 
oma  kodumaad ). Paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg, 
mida algatavad koolid ja seltsid, Tartus aga näiteks Eesti Rahva 
Muuseumi Sõprade Selts.
Jüripäev kuulub tänini koolis tähistatavate kalendripühade hulka.
Sel päeval söödi sealiha, seapead, odrakruubid ja hernestega 
keedetud seapead.

Document Outline

• Slide 1
• Tõnisepäev
• Slide 3
• Slide 4
• Vastlapäev
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Jüripäev
• Slide 11