ugri keelkonda, kes pärit Lääne-Siberist. Ajapikku rändasid laiali. 5. Geeniteooria: geenide järgi eestlased kõige rohkem sarnased sakslaste ja iirlastega, kuid mitte nt soomlastega. Lätlased ja leedukad tulid oma praegustele aladele palju aega hiljem, kui nad oma aladelt välja tõrjuti. Pole ju nende keel mitte isegi sarnane eesti keelega. Seega pidid nad asuma siia palju hiljem. Edasi liikusid aestid Soome ja Skandinaaviasse. Levinuma seisukoha järgi on aestii germaani (indo-germaani) nimetus, millega tähistasid germaanlased oma kirdenaabreid, et aestiid on indo-euroopa hõimu rahvas, kes elasid Balti mere idarannikul arvatavasti kuni Soome laheni. Neid peeti baltlaste (preislased, leedulased, lätlased) eellasteks. Aga juba vanad roomlased teadsid Estoniat ja ja selle maa elanikest aestidest. Kogu sellest suurest nn. soomesugu rahvaste perest on tegelikult ainult eestlased
: 4000 .. : , , , . - . - . Hakatakse kasutama savinõusid 98 .. , , , «» ( aestii), . 1227 Saaremaa ( ) 1227 , Saaremaa . XIII . 1208 1227 . -- , , . , , 700 . 1632 - II . 350 000 . 1739 « ». . . 1802 . . . 1838 - ( ), «» . 1857 « » ... . 1857-1861 .. «» 1869 . 1868 1870 ; 1870 . 1905 . , . . Noor Eesti. . 1940 . . 1988 50 . 23 1989 « » (. Balti kett), 50- -- , .
Alepõldu kasutati umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a Söödiviljelus Õhemate muldadega Lääne- ja Põhja Eestis levis SÖÖDIVILJELUS: põld jäeti peale paari- aastast kasutamist sööti, maad kasutati karja- maana. Põldude rajamine tähendab külade tekkimist Eesti hõimude esmamainimine 98.pKr kirjeldas Rooma ajaloolane TACITUS oma raamatus "Germaanlased" aestii ja fennide hõime Keeleliselt on aestii nime seostatud indo-germaani sõnadega: ger. aistan = austusväärsed; ing. oast, saksi ast, holl. eest = viljakuivatusahi (seega kuivatusahjumehed). Tacituse aestid: "kohutavad metsad või eemaletõukavad sood" "suured ja ainult rünnakuks sobivad kehad" "ühed ja samad inimesed armastavad niimoodi laisklemist ja vihkavad rahuaega" "kirjatähe saladused on ühtmoodi tundmata nii meestele kui ka naistele"
· Antiikkirjanduse periood: 8. saj eKr 5;6. saj pKr · Vanimad kirjandusmälestised: Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", neid laulsid aoidid ja jutustasid rapsoodid. Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles...
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit
Viikingid (800-1000) -mõiste tuleb muinasskandinaavia sõnast viklant-laheinimene. Elasid Skandinaavia ja Jüüti ps'l ja olid prguste rootslaste,taanlaste,norralaste,islandlaste esivanemad. Idas varjaagid, lanes normannid.Ruunikiri. Tegelesid loomakasvatuse, kalapüügi, merepiraatluse,orjakaubandusega. Rajasid Vana-Vene Rjuriku riigi.Elati külades,suviti olid mehed meresõitudel -merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis norralane Björn Erik Punasele Gröönimaale külla minna,kuid eksis teelt ja sattus Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratava...
Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17
4 .Suurendati põllumaad,kasutusele tulid uued tööriistad nt konksader mis võimaldas rohkem maad üles harida.Tekkis põlispõllundus.Põldu väetati sõnnikuga ja hariti adraga,seega sai maad kasutada mitmel aastal.Metsade arvelt tehti põllumaad juurde,selleks koliti elama rohkem sisemaale 5 .Maju ehitati palkidest,elamis tingimused paranesid. 4 .Kes ja millal mainis esimesena arvatavasti eestlaseid Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus"Germania"(1.sajandi lõpul) kirjeldas Aestii hõimu 5.Missugused olid eestlaste suhted naaberrahvastega muinasaja lõpus.(s.h Vana-Vene riigiga Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt eriti tihti ei esinenud.5-8 saj.läksid suhted teravamaks ,viikingid korraldasid rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7 .sajandist tegid läti hõimud (latgalid ) Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil
4.Suurendati põllumaad,kasutusele tulid uued tööriistad nt konksader mis võimaldas rohkem maad üles harida.Tekkis põlispõllundus.Põldu väetati sõnnikuga ja hariti adraga,seega sai maad kasutada mitmel aastal.Metsade arvelt tehti põllumaad juurde,selleks koliti elama rohkem sisemaale 5.Maju ehitati palkidest,elamis tingimused paranesid. 4.Kes ja millal mainis esimesena arvatavasti eestlaseid Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus”Germania”(1.sajandi lõpul) kirjeldas Aestii hõimu 5.Missugused olid eestlaste suhted naaberrahvastega muinasaja lõpus.(s.h Vana-Vene riigiga Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt eriti tihti ei esinenud.5-8 saj.läksid suhted teravamaks ,viikingid korraldasid rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7.sajandist tegid läti hõimud (latgalid) Põhja-Lätis katseid nihutada oma senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil
MUINASAEG Kokkupuuted läänemeresoome hõimudega laensõnad eri keeltest. Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabad...
by Latvia (343 km), and to the east by the Russian Federation (338,6 km). The territory of Estonia covers 45,227 km² and is influenced by a temperate seasonal climate. The Estonians are a Finnic people closely related to the Finns, with the Estonian language sharing many similarities to Finnish. The modern name of Estonia is thought to originate from the Roman historian Tacitus, who in his book Germania (ca. AD 98) described a people called the Aestii. Similarly, ancient Scandinavian sagas refer to a land called Eistland, close to the German term Estland for the country. Early Latin and other ancient versions of the name are Estia and Hestia. Until the late 1930s, the name was often written as Esthonia in most English speaking countries. Estonia is a democratic parliamentary republic and is divided into fifteen counties. The capital and largest city is Tallinn. With a population of only 1.4 million, it is one of the least-populous
Nimi Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt, teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel(20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti(Estonia Propria) Liivi
Tema teos ,,Looduslugu" koosnes 37 raamatust, tema ajaloolised uurimused ei ole säilinud, kuid neid kasutas Tacitus. Tacitus hea haridusega tunnustatud oraator. Praeguses mõistes alustas ta sõjaväeteenistusest ja sai ohvitseriks, siis oli ediil, mis tähendas tööd, siis kvestor ja preetor. 88 sai ta preetoriks, 97 konsuliks ja arvatavasti 113 prokonsulina Aasia provintsi asehalduriks. Tegutses ka kirjanikuna, oma teoses ,,Germania" on mõiste aestii, mille all mõtles tänapäeva eestlasi. Kõneleb ma teostes kõigest erapooletuna. Tertullianus kirikuliider, tähtis vanakristlik autor. Augustinus kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak. Sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma teoses ,,Jumalariigist" loob kujutuse jumalariigist piibli järel. Lähtub oma filosoofias usust. Põhja- Aafrika piiskop. Temalt pärineb ka pärispatuõpetus. Ristiusk Rooma riigis Jeesuse elu ja tegevus Tegutses 1
Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil
Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga. Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus rerum", Henriku Liivimaa kroonika). Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. · Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime. · Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. · Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse. · Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland. · Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tsuskoje ozero): tsuudid · Araabia reisimees ja geograaf Idrisi 1154 Astlanda. · Saxo Grammaticuse kroonika ,,Gesta Danorum" eestlased olla Ölandil enne lahingusse minekut laulnud
Raamat sisaldab luuletajate, kõnemeeste, grammatikute ja ajaloolaste elulugusid. Ammianus Marcellinus ( u 330-395 ), kavandas oma ,,Rooma ajaloo" jätkuna Tacituse kirjutatule. Kirjeldab Rooma keisrite tegusid ning Rooma riigi suhteid germaanlastega ning Balkani ja Lähis-Ida rahvastega. 50. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Publius Cornelius Tacitus: ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Hõim nimega Aestii 51. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Oli 1. saj pKr Roomas suurim kõnekunsti ja stiiliküsimuste teoreetik, ühtlasi esimene riigipalgaline retoorikaõpetaja Roomas. Säilinud on Quintilianuse peateos ,,Kõnekunsti õpetus" 12 raamatus, mis käsitleb süsteemselt kogu retoorika valdkonda, alustades kõnekunsti algõpetusest. 52. Millest kirjutas Suetonius? Säilinud on Suetoniuse teostest:
Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil
Enamasti mainitakse kas eestlasi kui rahvust või koha- ja isikunimesid. 9.-10.saj Skandinaavia saagades on kirjas Eysysla = Saaremaa. Hiljem räägitud ka Sysla-nimelisest maast = kogu Eesti. Eestlasi on nimetatud Syslukind vanim eestlaste nimetus, tõlkes `maarahvas'. Rootsi-Taani-Norra murded: eestlane = äist, aist. Etümoloogiat on seotud indoeuroopa tüvega ausos `koit' = idapoolne rahvas see tüvi on kandunud Skandinaaviast Euroopasse. Tacitus, "Germania: Aestii, mille kohta on arvatud, et ei tähista eestlasi, vaid hoopis Ida-Preisi rahvaid/baltlasi. Hiljem nime tähendus ilmselt kitseneb ja sellest on tuletatud ka Estland, Estonia, mis 13.saj on tähistanud kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates: frangi ajaloolane Einhard 830: Aisti; kroonik Bremeni Adam: 1076 Haisti, Aestland. Leedu prof Karalinas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Balti etnonüümide tõlge
kaasaeg, algab 69. aastaga, ,,Annales" sündmused enne Historiae aega 14. 68. a, kirj hiljem * Lucanus, ajalooline poeem ,,Kodusõjast", käsitletakse kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. * Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 50. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Oma teaoses märgib ta esmakordselt germaanlastest kirdes asuvat hõimu või hõimurühma aestii (arvatavasti mõni balti hõim). Selle nime kandsid keskaja ajalookirjutajad üle Eesti ala asustanud rahvale. Kirjeldustega germaanlaste elukorraldusest, tavadest, ühiskonnast on see allikaks sellest ajast Euroopas. Ta tööd on pakkunud ainet arvukaile tragöödiatele ja mõjutanud Euroopa poliitilise mõtte arengut. Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" - annab kirjelduse maast, mida ta on ise näinud. Teda üllatavad kliima karmus, tohutu ja tundmatu mere lähedus, tihedad
• Rahva pärimuslik traditsiooniline kodu käsitöö muutus rahvusliku identiteedi kandjaks, mis võimendus 20-nda sajandi alguses eestluse rõhutamisel. Eesti keel tänapäeval • Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. • Soomlastele oleme viro, venekastele oleme tšuudid. • Tacitus (55.-120. pKr) mainis oma raamatus Germaanina ühte hõimu, kes Läänemaa ida kaldal elab, hõimu nimeks AESTII, millest tuletatud Eesti • Esimene eesti keelse grammatika õpiku tegi 1637. aasta Stahl . • 1648 II grammatika raamat Johann Gustlaff- keskendus Lõuna-Eesti keele grammatikale. • 1870 asus eesti keelt uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veskel. • 1871 Eesti Kirjameeste Selts. • Eestlane ja eesti keele võttis I kasutusele Johann Voldemar Jannsen (Pärnu Postimehe asutaja).
oli riigivürstidel, st: Riia piiskop Albert 1207, Tartu piiskop Hermann 1225, Saare-Lääne piiskop alates 1279, Liivi ordumeister kasutas ilmselt kõrgmeistrile kuulunud mündiõigust, Taani kuningas. Kartograafia ajaloost Antiikaeg Eratosthenes (276-194 eKr) maailmakaart, kuulus teadustöö Geographika juurde Julius Caesari ajal hakati koostama maailmakaarti, see graveeriti marmorisse Porticuses. Tacitus 55-117 maj, De Origine et situ Germanorum - aestii (Läänemerest ida pool) Klaudios Ptolemaios (geogr, kartogr, astron) tegutses II sajandil Aleksandrias, hellenistliku maailma kultuurikeskuses. Geografike hyfegesis leiutas koonilise kaardiprojektsiooni, algusmerdiaaniks Kanaari saarte (Õnnelikud saared) meridiaan. 4000 kohanime, 360 tähtsama linna kohta ka laius ja pikkus, osa määrati astronoomiliselt. Originaalis ei ole säilinud. Keskaja Euroopa ja Araabia
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki. „Brieflade” mõisate dokud Paljud materjalid seotud Liivi sõjaga. On veel ka „Hanserezesse” ja „Hansisches UB” Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta „Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal. Wulfstan, anglosaksi kaupmees, 9saj mainib idapoolset maad Eostland. Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem.
7. Sajandil levisid Leedus ja seejärel ka põhja suunas uued matmiskombed: laibamatus, alates 9.saj põletusmatus. Latgalid matsid nooremal rauaajal (800-1200) mehi peaga ida poole, kaasas kirves ja kaks oda ja naisi peaga lääne suunas. Leedulastel komme hobuste rituaalne matmine pärast nende omaniku surma. - Rooma ajaloolane Tacitus mainis aastal 98 pKr kirjutatud teoses ,,Germania" esimesena balti hõime, tõenäoliselt preislasi, kelle kohta kasutas väljendit Aestii. Tema sõnul austasid nad jumalate ema ja korjasid merest merevaiku. Rooma impeeriumini jõudis merevaik kaubateeks kujunenud WISLA jõge pidi. - Balti hõimu elasid tollal märksa laiemal alal kui tänapäeval, ulatudes WISLA äärest Kesk-Venemaa DNEPRI jõe taha. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist (5-6saj) surusid suured rahvarännud, eriti just slaavlaste liikumine, balti hõime kitsamale alale
Kombeloolisi, rahvalaulude esitamise jm kirjeldusi leidub mitmetes 17. sajandi käsikirjades ja trükitud teostes. Keelenäidetena on avaldatud vanasõnu ja mõistatusi toonastes eesti keele grammatikates. Rahvaluule on kindlailmelise poeetika ja arendatud temaatikaga on rahvusliku kirjanduse tähendusrikas eelkäija. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aestii või aestui. Eesti alal asunud hõimude suhteid läänepoolsete hõimudega peegeldavad lähemalt muinasskandinaavlaste saagad ja skaldide laulud. Guta saagade järgi on u 500. aastal Gotlandilt väljarändajad tulnud Eestisse. Saagades peegelduvad kaubanduslike suhete kõrval enam sõjalised kokkupõrked. Munk Nestori jt kroonikatest selguvad mitmed vürstide maksude pealesurumise ja kogumise retked 11. ja 12. sajandil.
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge.
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
