JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning
perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: "Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga". Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine. Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19
Pole iialgi nii kaua aega ühte asja kirjutanud, alati on kiiremini valmis tehtud, alati on töö kähku tehtud. Seda tööd ma tegin sellepärast kaua, kuna siin oli vaja sissejuhatust, kokkuvõttet ja töö käiku. 2 Luuletused 2 Sissejuhatus 2. Luuletused. 2.1 Loovtöö. 2.2 Jõuluvana. 2.3 Kooli päev. 2.4 Jõulu õhtu. 2.5 Salaja jõusaalis. 2.6 Räppar. 2.7 Elu armastus. 2.8 Sõbra tsoon. 2.9 Suve päev. 2.10 Igavus tappab. 2.11 Ralli päev. 2.12 Päkapikk. 2.13 Kummitus loss. 2.14 Kallis ema. 2.15 Miks tegid nii. 2.16 Sõdurid. 2.17 Naine ja rott. 2.18 Luuletus armastusele. 2.19 Õnnelikus. 2.20 Laste luuletus. 3. Kokkuvõte
Kontserdiarvustus Kolmapäeval 13. detsmbril toimus koolijõulu kontsert. See toimus Karksi-Nuia Kultuurikeskuses. Kontserdil esinesid AKG kooli õpilased. Kontsert oli väga hästi planeeritud. Laulud tekitavad juba jõulu meeleolu. Õhtujuhid olid ka väga tasemel. Mina kui saalis olijale väga meeldib see kontsert. Rahvale läks väga peale esinejate tegemised, aplaus oli väga võimas ja rahvas elas esinejatele kaasa. Kontserdil esinesid August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilased.Väga tublit tööd on tehtud. Algas kontsert lauluga see oli jõululaul. See oli hästi esitatud, sõnad olid arusaadavad ja kõlas hästi. Vahepeal tantsisid gümnaasiumi neidude rühm, tants oli
Kontsertetendus ,,Valge gospel" Kolm aastat järjest on korraldatud suurejoonelist kontsertetendust ,,Valga gospel" , kus lauldakse gospel-, jõulu- ja pop-laule nii eesti kui ka inglise keeles. Laule ja liigutusi esitavad laulukoor WAF koos Eestis tuntud artistidega . Sellel aastal võtsid sellest osa: Eda Ines Etti, Uku Suviste, Kaire Vilgats, Maiken, Susan Lilleväli, Lauri Pihlap, Rolf Junior, Bert Pringi, Ott Lepland, Taavi Immato, Marian Saar, Norman Salumäe. Dirigendiks oli Anneli Pilpak. Laule esitati laiv bändi saatel. Kontserdi tunnuslauseks on ,, Valge gospel toob sõbrad kokku".
1. Enne pühi pakla palava. (Nõo) 2. Edimätse pühä ei lää pini kah tõsõ tarõ mano.(Kan) 3. Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse.(Hää) 4. Mardipääv Mart tegeva sõilaga õlut. (Ksi) 5. Toomas toores mees toob jõulud, Andres aus mees annab jõulud, Peeter pikk mees peab jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi) 6. Toomas täidab tünni. (Räp) 7. Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh) 8. Küünlapäev viimne jõul. (Jõe) 9. Pikk liug, siis pikad linad. (Kos) 10. Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga. (Wiedemann) 11. Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv) 12. Vanast Mikul ütel, õt: ,,Mullõ kiitke kiislat", a Jüri ütel: ,,Mullõ küdsage vatska." (Se) 13. Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu) 14
Reklaami analüüs. Minu analüüsitavaks reklaamiks on Kalevi jõulureklaam aastast 2011 ,,Aasta magusaim hetk" Reklaam on jõulu ajast, mis algab sellega, et väike tüdruk jookseb ema juurde ja nad näevad, kuidas isa ja poeg toovad kuuse tuppa, sest käes on jõulud. Tuppa jõudes jookseb tüdruk oma tuppa ühe laeka juurde, mille avades leiab sealt sokolaadid. Samal ajal isa lõhub puid, et kamina alla tuli teha ja poeg ehib kuuske, ning ema vaaritab jõulu roogu. Tüdruk paneb sokolaadidele punased lindid lipsuna peale ja hiilib kööki, ilma, et keegi teda näeks ja asetab ühe sokolaadi laua peale, teise kuuse peale ja kolmanda kamina äärele ja jookseb ise peitu. Siis tulevad isa ja ema tuppa, ema asetab maitsetaimed lauale ja märkab sokolaadi, isa leiab oma magusa ampsu kamina äärelt ja ampsab seda. Kõik naeratavad ja on õnnelikud. Samal ajal, kui teised maiustavad oma aasta magusaimat
perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: "Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga". Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine. Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks. Toomapäev - 21. detsember Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. Asudes skandinaavia ja germaani mõjualal on mõlemast eesti rahvakalendris jälgi. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu
Meil on päkepikud käinud --- --- aga mina neid ei näinud Jõuluõhtul keegi ukse taga Jõuluvana aeg on käes nägin ainult kingipakki röhitseb, et õu siis kajab laste soovid ammu peas nüüd ma hüppan rõõmust avan ukse, vastu vahib läheb, kingikott on käes lakke jõulutaat kel kaenlas hani milles mänguasjad reas tänama pean jõulutaati --- ---
A B A B - , . , 3 . Beep .15- 1990-2005 . 1999, 2001, 2002, 2006 2009 . Beep , : , , A. : B : : 08.02.1971 : : 182 : 73 : ,,Jõulu" : : , E T, A : : : Swix : : ISC : ASICS, : : , , -- B. B 1992 . , 10 21 . . Beep . 1995th - , Beep . , , . 1997/98 , Beep esikaheksasse. 1999 M. 50 m 2001 , 30 . 2002 -- , Beep 12 15- E companion . . " , . , . , . 50 m , , Beep o - - 1. 15 .
Aeg: 20. saj. Lõpp 21. Saj. Algus Koht: Island Peategelane: muusika õpetaja Tarvo Nõmm Tegevusliin: Vabatahtlikkult, töö reis Probleemid looduskeskkonnaga: lumetormid takistasid autoga sõitmist Probleemid kohalikega suhtlemisel: koolis õpetades rääkisid lapsed islandi keeles Hinnatavad iseloomuomadused: uutele kogemustele avatud olemine Geograafia tunnis õppitu kohtamine: liustikud, laamade liikumisest tekkinud vulkaanid Mulle meeldis lugeda Islandi jõulu kommetest ja sellest ,et neil on nii palju erinevaid jõuluvanasid Mind hämmastas see kui rahulikult suhtusid Islandlased ise vulkaanipurskesse. Huvitav oli lugeda eri viisidest kuidas Islandlased kasutasid vulkaanilist soojust enda hüvanguks ära. Geiser islandil Islandil on suured lambakarjad
changing into B : kõva kivi>kõba kibi It is usual that in the non-stressed end syllables I changes to E : nimi>nime, ei tohi>ei tohe In comparative the A-stem exists : kõvem>kõvam, parem>param A characteristic feature is the strong form of Inessive:jalas> jalgas, rannas>randas. insular dialect The absence the Õ-vocal, instead Ö is used, but in addition to Ö can also E, A, O and U be used instead of Õ Eg: sõber>söber, kõik>keik, sõnad>sanad, jõulu>jõulu, lõhki >luhki The vowels O, E and Ä will change if they are in front of H, to either U or I eg: kohad>kuhad, mehe>mihe, teha>tiha pähe>piha. Has a singing intonation that is belived to come from the swedes Northeastern coastal dialect Absense of the letter Õ Impersonal da-infinitiive Plural is i-plural: puhaste kätega>puhti käsiga Tartu dialect Commonly used the,,na" indirect speech identifier: olevat>olna, kirjutavat>kirjutana
teisel pool suu nägema tahtma mets varsti kapuuts suvi juuni september jaanuar november kevad august märts onu või tädi laps üllatuspidu tädi enne laupäev uus aasta esmaspäev jõulupüha sõbrapäev neljapäev kõrvad mantel külastama äkki koos näitama veebruar sügis mai juuli oktoober detsember talv aprill noor onu turg reede jõulu laupäev teisipäev mai püha pühapäev kolmapäev vana-aasta õhtu pärast raske vaim luustik must kass haldjas Mina ei oska ujuda ämblik kirst vampiir võima, suutma oskama üks kolm kaks neljas kuues viis kaheksa seitsmes üheksas kümme kaheteistkümnes nelikümmend kahekümnes Millal on Sinu sünnipäev? Minu sünnipäev on märtsis. Minu sünnipäev on 15. märtsil. tume, pime kõrvits öökull nõid pööning kurat kaalikas nahkhiir
Neandertallased Anu Jõulu Kes nad on? Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tark inimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi. Omadused,iseloomustus Pikkus 160-165 cm Massiivne ja musklis keha Lühike kael; lai nägu; etteulatuvad kulmuluud; sügaval koobastes silmad; lai nina; madal, kaldus laup; etteulatuv lõug. Kõnevõime Oskused Oskasid kasutada tuld ning tööriistu Matsid oma liigi surnuid ning panid hauda toitu kaasa Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848 aastal. Tuntuim leid on Saksamaalt Düsseli jõe orust 1856 aastal. Tänapäeva leiud http://www.elu24...
hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist:
asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Raamatu asukoht TTÜR 2. korrus sotsiaalteadused, riiul 217 kohaviit: 338E/E-20 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Jõulu, Tarmo. Kvaliteetne ehitus eeldab kaasaegseid materjale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Cement and Concrete Research täistekstidele?
Kontserdiarvustus Käisin teisel advendil, Karksi valla kultuurikeskuses, teise advendikontserdil. Esinesid Aaro tetsmann, Anton Medvedev, Riina Reismaa, Gajane Meletjan. Esitati jõulumeloodjaid orelol, puhkpillidel ja ka lauldi. Esinejad olid tasemel, nad suutsid loo mõttet ja isikupära professionaalselt edasi anda ning valdasid oma pille hästi. Muusika aga kahjuks ei olnud minu maitse, liiga kiriklik ja jõulu traditsooniline. Loo rütmid olid enam jaolt sarnased ja ühekülgsed. Rahvast kontserdil väga plaju ei olnud. Peamiselt olid kontserdil vanainimesed, mõni üksik noor inimene oli. Kultuurimaja oli ilusti kaunistatud ja orel oli ilusti valgustatud. Esinejatel olid seljas tavalised riided ja valgustus ei olnud kõige parem. Esitati teoseid erinevatelt heliloojatelt, nagu näiteks Bach, Motzart, Händel
1,5 km pikkust imitatsiooniringi läbima. Ühes oli noor Veerpalu vendade Tasalainide väitel veel ületamatu: ta oli kibedaim käsi mustikaid ja seeni korjama. Treener päästis Veerpalu sõjaväest Eeri Tammik, kes võttis Andrus Veerpalu treenimise Johannes Toimilt üle 1990. aastal, hakkas noorele suusamehele ka sponsoreid otsima. Pärast Otepää spordiinternaatkooli lõpetamist profisportlase karjääri alustades oli Veerpalu esiotsa Jõulu suusaklubi stipendiaat see tõi 90 rubla kuus. Peagi sai ta instruktoriks, teenides 200 rubla. Kuid tulemuste paranedes kasvasid oluliselt ka rahalised vajadused. Tammik, nüüdne Tahkuranna vallavanem, alustas sponsorite otsinguid tuttavate seast. Saatis firmadele sadakond kirja. Võttis kakssada telefonikõnet. Tulemus: ümmargune null. «Selline tühi töö,» nendib Tammik. Peale Jõulu klubi andis Veerpalule sportimiseks pisut raha ka Pärnu maavalitsus, AS
· Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. PEREELU · Bach oli pühendunud abikaasa ja isa. · Ta abiellus Maria Barbaraga 1707, neil oli seitse last. · Peale esimese abikaasa surma, abiellus Bach Anna Magdalenaga ja neil oli 13 last VOKAALMUUSIKA TEOSED · 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passion · 3 oratooriumi: Jõulu-, Lihavõtte- ja Taevaminekuoratorium · Enam kui 300 vaimulikku kantaati, millest on säilinud ligi 200. · 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: Kohvikantaat ja Talupojakantaat INSTRUMENTAALMUUSIKA TEOSED · 6 Brandenburgi kontserti. · 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvertüürsüidid). · Suur hulk klaviirimuusikat, sealhulgas: · 6 inglise süiti; · 6 prantsuse süiti; · 6 itaalia süiti (partiitat); · "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa. · 6 tsellosüiti.
pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja kasemahla ka kääritati Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst ( erineb verivorstist, on heledam)
Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt
Kokku 100. 10) Pirukad serveerin nelja suurte korvikesse, ning koogikesed neljale tugevamale vaagnale. 11) Tee, kohvi ja vee klaasid ning tassid (koos alustega). Jällelgi kõike varuga, ehk üle 80mne. 12) 5 suurt lauda 13) Laudlinad, lauaseelikud, lauakaunistused jõulude teemal 14) Kuus puuvilja vaagent Minu laua kaunistamise idee: Laua kuju: ristkülikukujulised lauad Laudlina värvus: valge Lauaseeliku värvus: punane Lauakaunistused: jõulu teemalised kaunistused: NB! Pean silmas vaid keskmist kaunistust Igale lauale paigutaksin ühe sellise dekoratsiooni. Teenindajate tegevused: Laudadele asjade paigutamine (linad, seelikud, dekoratsioonid, nõud, söögid) (kohvipausid on serveerimisvalmis 15 minutit enne kohvipausi alguse kellaaega) Inimeste abistamine (vajaduse korral) kohvipausil Kogu kupatuse ära koristamine Kasutatud kirjadus: http://eope.ehte.ee/selvelauad/?Kohvipausid:Kohvi-_ja_teelaua_men%FC%FC http://www
Käisin ... jõulukontserdil. Kontsert toimus ... kirikus 20. detsembril .... Kontsert algas kell ... ja lõppes veidi enne .... Kontserdi idee oli kuulata ilusaid jõulu laule, mida esitavad ... õpilased. Esitati jõulude teemalisi laule. Kontserdil oli nii paremini kui ka kehvemini esitatud laule. Parmatel esitlustel oli kuulda kõike, aga kehvematel ei kuulnud vahepeal sõnu. Üldiselt võib esidajate taset hinnata tugeva neljaga, sest oili kehvemaid ja paremaid esitusi. Rohkem meeldisid segakoori esitatud laulud, sest nende esitustest sai paremini aru. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja positiivne, sest kontserdil esitati rõõmsaid mitte kurbi laule.
jõulude erilisust, kuulata midagi, mis läheks hinge ning nautida oma enda kodumaa artiste ja mõelda sõnadele, mis paneksid rohkem väärtustama elu enda ümber. Minu lemmik lugu oli ,,Jõulutaat on poolel teel." Muusikastiiliks arvan mina, et see on äkki pop. Selle loo puhul on tore see, et see on nii kaasahaarav ja rõõmus lugu, aga samas on laulu sõnad sügavad seoses jõuludega ja mõtlemapanevad nagu oleks lugu 2-mõtteline. Selle loo kuulamine tekitas minus eriliselt jõulu tunnet, kuna laulus on et jõulutaat on poolel teel ja nagu pühadel kombeks tuleb jõuluvana või kuusepäkapikud, kes toovad kingitusi. Jõulud pole minu jaoks lihtsalt kinkide aeg, vaid ka suurem tähendus on koosveedetud ajal ja ühisel söögiajal laua ääres ning samalajal rääkides kuidas üksteisel läheb ja millega tegelenud. Meie pere jaoks on jõulud ka kerge tagasivaatamine antud aastasse ja kui muidu alati kiire, siis jõuludel leiame kõik selle aja, et veeta aega pere
3) operatsioonid ja arendus, mille alla kuuluvad klienditeenindus, IT-süsteemid, e-kanalid Müük ja turundus Müük ja turundus ca 700 inimest, sealhulgas turunduse- ja disainiosakonnas ca 40 inimest, müügiosakonnas 50- 55 inimest. Suhtlus klientidega on pidev ja aktiivne Kord kvartalis viiakse läbi kliendirahulolu uuring ning antakse välja ajakiri Kaks korda kuus antakse välja kliendileht Müük ja turundus Püsiklientidele eripakkumised Jõuludeks jõulu- kinkekaadid Tallinki püsiklientuuriks ca 600 000 majapidamist, Eestis umbes 65 000 Müük ja turundus Tallink pakub: Ekskursioone Rühmareise Konverentsipakette Erinevaid valmispakette ja lisateenuseid sihtkohas, mis tagavad ladusa reisi algusest lõpuni Müük ja turundus Tallink toetab aktiivselt noori ning erinevaid spordiüritusi Mis võiks olla paremini? Maine parandamine Organisatsiooni läbipaistvus Erinevate kampaaniate aktiivsem reklaam ja tutvustus
lõpuni teha ja on omadega tupikus. Töötajat ei pea alati rahaliselt motiveerima kuigi raha motiveerib inimese töö juures kõige rohkem tööd tegema. Kuid pisikeste asjade puhul võib töötajat motiveerida näiteks tahvel hea sokolaadiga. Kui mingi suurem töö on siis võib näiteks motiveerida spa piletitega. Sellised motiveerimised innustavad töötajat. Alati kuluks ära ka töötajale igaastane jõulu preemia, kui ettevõttel on võimalik selline rahaline investeering oma töötajatele teha. Jõulu preemia andmisel on töötajale see väga innustav, sest siis ta ei hakka mõtlema sellele, et ettevõttest ära tulla. Igale töötajale peaks juht erinevalt lähenema, mõned töötajad mõisatavd huumorit mõned aga on väga tõsised ning ei taha ettevõttes muud peale töö jutu ainult arutadagi. Juht peab oskama suhelda väga palju ning erinevate isiksustega.
Naksitrallide jõulupidu Minu kui praktikandi osa jõulupeos on suure osakaaluga. Minu osaks on ehtida koos õpetajaga ära rühmaruum. Sellega olen saanud suurepäraselt hakkama. Tegime koos lastega kaunistusi. Õpetame koos rühmaõpetajaga lastele väikese jõulu näidendi. Peale selle õpetame veel lastele ka laule. Kuna muusikaõpetaja keeldub meiega koostööd tegemast siis oleme pidanud kogu vastutuse enda peale võtma ja ka peo kava oleme koos välja mõelnud. Minul kui praktikandil on üsna suur vastutus kogu peo eest. Näidendis osalen jutustajana. Jõulupidu toimub 17 detsember kell 16.00 Jõulupeo kava: A. Kumpase laul ,,Tasa, tasa" Algab näidend Jänesest ja hundist
"Kuhu me need viime." kiri jõuluvanale Tere,kallis jõuluvana Sulle kirjutab nüüd Kati Istun kodus laua taga Täitsa reipalt.Veel ei maga Tead,Sa tule pisut varem. Ma ei heida miskit ette, aga äkki Une Mati jõuab Sinust jälle ette. Igavesti Sinu kati Jõuluvana, tule juba jõululõhna täis on tuba. Kiirelt - kiirelt päkapikud, kui hiljaks jääd, siis jõulud rikud. Saingi selle mis tahtsin, teist pakki ei teinud veel lahti Saadan Sulle suure musi mitte väikse põseka Saadan jõulu kallistusi teele helge mõttega... Loodan, et me suurest kiirest vahel aega võtame Teineteise hoolimiseks aega, tahtmist leiame. Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! Tere,kallis jõulumees, väike tüdruk on su ees, luba, et ma tantsin veidi, ma sain päkapikult kleidi. Laulu võiksin laulda ka,
Kuressaare Vanalinna Kool klass Kontserdipäevik Juhendaja: 2017 Sisukord: Lk 1 - Tiitelleht Lk 2 - Sisukord Lk 3 - Kontserdist Lk 4 - Esinejad Lk 5 - Minu mulje 2. Kontserdist: Mina käisin kuulamas kui ka osa võtmas kontserdil ,,Jõulu ootel'' mis toimus 08.12.2017. Kontsert võttis osa Kuressaare kesklinnas olevas Laurentiuse kirikus kell 18:00. Kontserdil esinesid Kuressaare Muusikakooli õpilased, kes võisid olla nii seitsme aastased kui ka teismelised, aga esines ka õpetajaid. Kontserdil esineti vähe üksi ja enamus ajast mängis kas siis orkester või ansambel, ka solistidel oli orkester taustaks. Kontsert toimus kirikus, nii et kajas paljude inimeste esinemise ajal, aga
Võru Muusikakooli jõulukontsert Võru Muusikakooli jõulukontsert toimus 11.detsembril kell 18.00 Kultuurimajas Kannel. Kella kuueks oli saal inimestest täitunud ja kontsert võiski alata. Publikule esinesid nii muusikakooli orkestrid, solistid kui ka mitmed ansamblid. Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa barokiajastu helilooja Johan Sebastian Bachi teose ,,Brandenburgi kontsert I osa". Peale kaunist esitust astusid lavale akordionistid, kes mängisid pillidel rütmika ,, Take Ten"-i
18.Fuuga- polüfooniline teos. Aluseks selge karakteriga meeldejääv meloodialõik e teema. (keerukamates 2-3 teemat) 19.Bach 1685-1750 Loomingu 1 aluseid väga tugev suguvõsatraditsioon. Valdas palju pille ja kompositsiooni aluseid. Koolitas küpse meistrina kodus oma poegi ja vähemalt kuut kaugemat sugulast. Oli kaks korda abielus. 20 last. Enne surma oli pime. Paikne inimene. Tema tähtsama teosed(üle 1000): Talupoja kantaat,Johannese passion,Matteuse passioon,Jõulu oratoorium,Kohvikukantaat,Hästi tempereeritud klaviir,Brandenburgi kontsert,5 missat,6motetti,40instrumentaalkontserti,6süiti. Tähtsus muusikaajaloos-polüfoonilise muusika kõrgpunkt maailmaajaloos,1850 Bachi ühing Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Arnstadt (1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. Mühlhausen (1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708)
Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse meelitada... Kuid vanasti nii ei olnud...
leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. 06. KOLMEKUNINGAPÄEV Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine.Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. 13. NUUDIPÄEV E. KANUTIPÄEV See päev kui Taani kuninga Knudi mõrvapäev oli tuntud saartel ja rannikul kui jõulude lõpupäev. Varem on seda püha tähistatud 7. jaanuaril. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest
pühitsetud 5000–6000 aastat. Jõuluaeg algas talvisest pööripäevast, toomapäevast (21. detsember), mil neli päeva olid ühepikkused, mille kohta öeldi, et „päike on pesas“. Alates 25. detsembrist hakkasid päevad jälle pikenema, seda päeva peeti päikese sünnipäevaks. Jõulud tõi sisse tavaliselt peremees viljavihust Metsiku (nn rehepapi) abil. Jõululaupäev ja esimene püha olid kodused pühad, siis külas ei käidud. Külla mindi jõulu teisel pühal, kolmandal saadeti jõulud ära. 4 Eestlaste vanad jõulukombed Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi
surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma, mitte noaga lõikama. Tervet leivapätsi ei lõigatud õhtul lahti, sest õhtune leib pidi kahanema, hommikune aga kasvama. Kohati hoiti esimesest või viimasest lõigatud viljavihust küpsetatud leib alles jõulu ja näärini ning sellest loodeti maagilist abi, et kindlustada head ja viljakat aastat. Linna süda oli turuplats. Turplatsi kõrval oli suur rist see hoiatas,et: Jumal vaatab meid, et me ei rikuks tururahu. Veel oli seal häbipost neile, kes olid seadust rikkunud. Aga ma nägin ka kuidas inimene hukati ma ei tea mille pärast, aga mu vanaisa ütles, et ta oli teinud ränkasi kuritöösi. Turuplatsil peeti ka pidu kus me kõik kolmekesi käisime mina vanaisa ning vanaema
_ _ _ va _ _ _ 3. _ _ _ _ _ _ llt _ _ 7. _ _ kks _ _ _ 4. _ _ kss _ _ _ 8. _ _ _ kkk _ _ _ auk, kaks, karp, kast, kontroll, lennuk, liiva, lukk, mudel, papp, plekk, rist, sada, sepp, tee, töö Igas tulbas on kolm sõnapaari, milles sõnad tuleb kokku kirjutada. Märgi nenede vahele märk +. laulu lind kõrge puu veo auto uus kleit väike lind jõulu puu isa auto siid kleit ränd lind iidne puu sõidu auto kirju kleit pääsu lind kase puu beez auto suve kleit lendav lind kütte puu sport auto kooli kleit venna raamat raud tee mõru kook herne supp tasku raamat rist tee pann kook mage supp
Lisandite tõttu on nad sageli värvilised, punased rubiinid, sinised ja kollased safiirid. Alumiiniumhüdroksiid valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu aine tahke aine, nõrkade aluseliste omadustega. Duralumiinium, kõvaduselt lähedane terasele, kuid palju kergem. Peale põhikoostisaine sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda mettalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses, aga ka alevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina. Titaanist valmistatakse breketeid. Kullast ja hõbedast ehteid, hõbedast harvem ka nõusid. Kullast ja hõbedast esemed on valmistatud tegelikult nende mettallide sulamitest (kulla lisandiks hõbe või vask, hõbedal vask). Saaks peegleid valmistada, aga maksumuse tõttu on ratsionaalsem peegleid alumiiniumist teha! Pronkist tehakse kujusid. Need olid vaid mõned näited metallide kasutamisest igapäeva elus.
üllatavaid ja vaimukaid eksperimente pillide ja teada-tuntud lugudega, muidugi Jani nalju oma tuntud headuses ja lisaks esitab trio igal stand-up kontserdil ühe publiku sooviloo. OMA JÕUL saab tõlgendada mitmeid moodi. Uuspõllu meelest tähendas see seda, et nad kõik on tulnud siia ehk siis Kuressaarde oma enda jõul. Ei ole kasutanud mingeid salajasi võimeid. Teiseks oli tal arvamus, et meil igaühel on hinges oma enda jõul. Ei ole kõigil sarnast jõulu vaid iga ühel on oma jõul. See oli tõeline naeruplahvatus ühte, pimedasse õhtusse. Jan Uuspõllu naljad on läbi teleka juba aegade parimad, kuid päris elus neid kuulata siis ei suudagi enam oma naeru tagasi hoida ja naerad isegi kõige tühjema asja peale. Nende naljad olid küll osad väga labased ja mitte just kõige sobivamad laste kõrvadele, aga no naljakad olid nad kõik. Kõige huvitavam on see, et kuigi nad on
surra, küpsue märk aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada"- mõistaksin seda nii, et ebaküpsed inimesed teevad kõike uisapäisa ja nende jaoks oleks surm mingi hetkelise lemmiku jaoks oluline, kui küpsed inimesed oskavad ka laiemalt näha ja saavad aru, et elus on ka palju muud, mille nimel elada. 2. Poiss, nimega Holden visatakse koolist välja, kuid see pole mitte esimene kord. Niisiis otsustab ta enne jõulu koolivaheaega oma kodulinna tagasi minna, kuid ta ei soovi, et ta vanemad hakkaks pärima, et miks ta nii vara kodus on. Ta otsutab olla linnas hotellis. Esimesel õhtul ta sai omale kaaslaseks ligi 30- aastased daamid, kellega koos jõi baaris. Sealt suundus ta järgmisesse baari. Kui ta jõudis tagasi hotelli, pakkus liftipoiss talle prostituuti. Holden, kes oli parajalt napsune, võttis pakkumise vastu. Kui
sõnade järgsilpide venitamise ja muude nähtuste koosmõjus. Järgnevalt mõned tähtsamad saare keele erijooned. Kirjakeele õ asemel ö Enamik saarlasi (välja arvatud Pöide rahvas) kasutab õ asemel ö-häälikut. Lisaks ö-le võivad kirjakeele õ-hääliku asemel olla sõnuti ka e, a, o ja u, nt keik ‘kõik’, veis ‘võis’, veta ‘võta’, veetud ‘võetud’, sanad ‘sõnad’, joudnud ‘jõudnud’, touse ‘tõuse’, joulu ‘jõulu’, luhkun ‘lõhkunud’, luhki ‘lõhki’ jne. Täishäälikute ja kaashäälikute muutusi Täishäälikud o ja e, ä muutuvad h ees vastavalt u-ks või i-ks, nt kuhad ‘kohad’, mihe ‘mehe’, tiha ‘teha’, piha ‘pähe’. ae-häälikuühend esineb sõnuti keeleajalooliselt vanemal kujul, nt aed > aid (sõna käändub järgmiselt: aid : aja : aida); ka kaibama, kaiband ‘kaevanud’.
•Regilaul on valdavalt ühehäälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-Eestis. •Regilauludel pole teada kindlaid autoreid. •Rahvalaulud on edasi kandunud suuliselt põlvest põlve. 2.Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5): karjaselaulud, lõikuslaulud, künni- ja külvilaulud, heinateolaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3): sünnipäeva-, pulma- ja matustelaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5): Mardipäeva, kadripäeva, jõulu, d) muud laululiigid (3): Nalja-, hälli- ja orjalaulud. 3.Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Lauldakse külakiigel kiikudes, erinevad muudest lauludest rütmi poolest, millega antakse edasi suure külakiige õõtsumist 4.Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Peamiselt Kagu-Eestis ja saartel. 5.Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas levima 18. Sajandi
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl. Abikaasa Angela on tulnud kahel korral naiste arvestuses Eesti karikavõitjaks rulluisutamises. Kui võimalik, võtab Andrus abikaasa ja lapsed võistlustele kaasa.
soove. Võiks arvata, et kirikul ja värvidel pole midagi ühist. Siiski on see hoopis vastupidi. Kiriku värvid pole sugugi ainult valge - või siis must - leina ja vaikuse värv. Kirikus kasutatavate värvide skaala on seotud kirikuaasta pühaderingiga. Vastavat värvi altari- ja kantslikatted on enamasti seda värvi, mis püha on parajasti käes või tulemas. Valge - on rõõmus värv. Seda värvi kasutatakse rõõmsatel pühadel Kindlasti jõulu aegu ja ka paastumaarjapäeval, mil Neitsi Maarjale Jeesuse sündi ette kuulutati. Roheline on elu , lootuse ja külvi värv. Rohelist on peetud ka igati teraapiliseks värviks. Tasub märgata kasvõi kevadeti tärkavat rohelist ja kuidas see inimeste meeltele mõjub. Seda värvi kasutatakse enne paastuaega. Must - meeleparanduse ja leina värv. Musta värvi kasutatakse Suurel Reedel, kõige suuremal leinapäeval kirikuaastas. Samuti tuhkapäeval - paastuaja alguse meeleparanduse päeval.
18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus Sirli Hanni Sünniaeg: 27.10.1985 Pikkus: 175 cm Treener: Hillar Zahkna Klubi: Vastseliina SPKL Osalenud neljadel maailmameistrivõistlustel. 84. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus 7 Murdmaasuusatamine Andrus Veerpalu Sünniaeg: 08.02.1971 Pikkus: 182 cm Treener: Mati Alaver Klubi: Suusaklubi Jõulu Vancouveri olümpia oli Andrusele juba aukartustäravalt kuues. Andrus on osalenud maailma- karikasarja etappidel 111 korda, millest on poodiumile jõudnud 10 korral ja sellest 6 korda kõige kõrgemal astmel. Andrus on kodusel Tartu Maratonil 3-l aastal saavutanud teise koha (1996, 1999 ja 2001) kuid võitu veel ei ole. 6. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. Peeter Kümmel Sünniaeg: 11.04.1982 Pikkus:192 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tartu Suusaklubi
Honegger oli laialdaselt tuntud kui rongide entusiast ja ütles kord tähelepanuväärselt: ,,Ma olen alati kirglikult armastanud lokomotiive. Minu jaoks nad on elavad olendid ja ma armastan neid nagu teised armastavad naisi või hobuseid". Tema rongide auks kirjutatud nö ,,liikumissümfoonia" ,,Pacific 231" tõi talle varajast tuntust 1923 aastal. Teos imiteerib auruveduri häält. 1953. kirjutas Honegger oma viimase teose, ,,Jõulu Kantaat". Arthur Honegger suri oma kodus südamerabandusse 27. November 1955 ja maeti Saint-Vincent'i kalmistule Montmartre kvartalisse Pariisis. Põhilised Honeggeri stiili elemendid on: Bachi kontrapunkt, juhtivad rütmid, meloodiline amplituud, väga värvilised harmooniad, orkestri kõla impressionistlik kasutus ja formaalse ülesehituse rõhutamine. Tema stiil on raskem ja pidulikum kui tema kolleegidel ,,Les Six" grupist
siis käis kannul surm, ning surma petmiseks, kasutati maskeeringuid – loomanahad, maskid. 10. Miks eestlaste rahvausundi ja ristiusu uskumused, kombed ja tavad segunesid? V: Tänu ristiusustamisele. 11. Kirjelda kahe sulle (sinu perekonnale) tähtsama kalendripüha kombestikku, nii nagu sina neid tähistad. V: Jõulude ajal koguneb kogu perekond kokku, valmistatakse traditsioonilisi jõulu sööke, istutakse ühiselt laua taha ning süüakse koos. Õhtu lõpus jagatakse kingitusi. Vana-Aasta õhtul veedame samuti perega koos. Teeme süüa, istume kõik ühiselt lauataga ning, kui kell saab 12 soovivad kõik üksteisele head uut aastat. Rahvaluule 12. Nimeta klassikalise rahvalaulu vormitunnused. V: Regivärsiline - pikad ja lühikesed, rõhulised ja rõhuta silpide korrapärane vaheldumine, mõttekordus ning algriim. 13
Talv eesti maalikunstis. ,,Jõulu- ja nääriaeg pere on koos, ehted ja pidulaud, käbid ja kuuseokkad, küünlad ja kingipaberi krabin. Pildid. Mitte ainult fotod albumist või pühadekaardid, vaid ka mälestuskillud." Need võõrad mõtted-mõtisklused tundusid nii armsad ja sobivad, et ei raatsinud paberile panemata jätta. Talvine maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi
Ainult surm võib targa võimuse võtta. Surma käest ei suuda ta ennast ega ka teisi päästa. *Nõid on nuhtluseks, ta teeb ainult halba. Toob haigusi ja tõbesid, tapab inimesi ja loomi, moondab inimesi libahuntideks, kuivatab veekogusid, sunnib loomi kujusid muutma ja veel palju muud sellist. Neljapäev on nagu nõidade pühapäev, siis nad teenivad oma peremeest saadanat iseäraliku hoolega. Iga suurema püha laupäeva öösel peavad nad usinasti oma ametit. Jõulu-, uusaasta- ja jaaniööl pühitsevad nad oma pidusid, käivad koosolekutel, aga ei unusta ka kurjategemist. Nt. Jaaniöösel määrivad nad nõiavõiet kaevudele, ustele, väravatele jne. See tekitab haigusi ja isegi surma inimestele ning toob kaasa viljaikaldust. Nõiad viskavad loomade ligidale nõiutud lihatükke, neile sellega kahju soovides. Majapidajad peavad ettevaatlikud olema sellistel päevadel. Kui nõial õnnestub nõidus-aineid kuhugi sokutada, tuleb need kohe ära põletada
Aasta 2017 Nädala jrk. Päeva jrk. aasta Kuupäev aasta algusest algusest Jõulu esimene püha (25.12) 12/25/2017 1 53 Isadepäev 11/12/2017 7 46 Eesnime esitäht Ees- ja perekonnanimi ja perekonnanimi Alan Pent A. Pent Anton Smirnov A. Smirnov Rasmus Pruul R. Pruul Ivo Värk I. Värk Aivar Jakobson A. Jakobson Aivar Teearu A. Teearu Mart Kivi M. Kivi
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992.
annaabi.ee 
