Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina.Osad allikad väidavad, et tegu on hoopis nõia märgiga. Pandora laegas - Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga keelatud asi. Riigiõun - Riigiõun (pall, mis tipneb ristiga) sümboliseerib ülemvõimu territooriumi üle. Ka riigiõun oli ammusest ajast üheks võimu sümboliks. Sirkel ja vinkel - vabamüürluse embleem. Tunnusmärgid on müürsepa igapäevased tööriistad sirkel ja vinkel. Koos aitavad need kujundada paremaid kodanikke. Vinkel on loozi meistri tunnusmärk. See on tööriist, mis aitab kaootilistes elementides korda luua ja sümboliseerib sellega moraalikoodeksit.
· Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970) · "Jefreitor Jõmm" (1971) · Nublu (1972) · Toonekurg Tooni (1986) · Kasulaps (1989) · Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) · "Agu Sihvka annab aru" (1973) · Kukepoks (1979) · Koolilood (1981), koolilugude kogumik 3 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Rannap · M. Kalda, K. Muru, H. Puhvel, E. Sõgel, A. Tamm, A. Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu V köites: 1. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 395-397 lk. · http://www.estonica.org/failid/115/rannap.jpg · http://www.rmtk.ee/rannap3.jpg 4
Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Reformierakond 33 Eesti Keskerakond 21 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maab...
Enamasti kä-sitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus ,,Vari", mille juhtmõte oli luua realistlik vaade mõisniku ja talupoja suhetest. Tema ajalehejutustused, eriti ,,Peipsi peal" olid omas ajas värsked ja huvitavad. Tema kolm pikemat proosateost ,,Käkimäe kägu" (1893), ,,Vari" (1894) ja ,,Nõia tütar" (1895) olid E. Vilde ja A. Kitzbergi kõrval eesti kõlaproosa alusteosteks. J. Liivi luuletused on publitseerinud Arne Vinkel ,,Teostes" (1954) ja koondkogus ,,Sinuga ja sinuta" (1989). 3 Suurima panuse andis Juhan Liiv luuletajana. Tänapäeval annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat. Kokkuvõte Referaat rääkis Juhan Liivi nukrast elust ja tema loomingust, mis on Eesti kirjandusse sügava jälje jätnud. Juhan Liiv sündis 1864. aastal Alatskivil
Kunstniku nägemus Linnuteest Vaade Linnuteele Amburi tähtkuju suunas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Linnutee läbib järgmisi tähtkujusid Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud,Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane, Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja Amburini Koostis ja struktuur Lati-kujuline tuuma piirkond, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas Üldiselt arvatakse Linnutee massiks olevat 6x1011 kuni 1x1012 (päikese massi) Enamuse massist moodustab tume aine
Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud, Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. 4
LUULEANALÜÜS Juhan Liiv ,,Isamaale" Koostanud: Aarne Vinkel, Juhan Liivi muuseumi 10-nda sünnipäeva tähistamisels. Marten Martinson · Juhan Liivi Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis,
Samuti võimalik freesida sooni elektrijuhtmete ja peenemate torude paigaldamiseks. 2. Käsitööriistad · Aeroc liimkelk Liimkelk on ette nähtud Aeroc`i plokiliimi kandmiseks plokkidele müüritööde käigus. Kõikide plokkide tarbeks on vastava laiusega liimkelk. · Aeroc liimikulp Tõhus tööriist juhuks, kui on vaja laduda keerukaid ja lühikesi seinu. · Aeroc hõõruti · Käsisaag ja vinkel · Aeroc käsifrees 5.Joonised U-plokkidest sillused Aeroc U-plokkidest silluste projekteerimisel tuleb lähtuda üldistest
Valgamaa kutseõppekeskus Karoliina Purga RT-10 MEIE GALAKTIKA-LINNUTEE referaat Juhendaja:Sille Allik Valga 2012 SISSEJUHATUS Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat ja 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-40...
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
välja Alatskivi aiandussovhoos ja tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. 6 Kokkuvõte Käesoleva referaadiga sai selgem pilt Juhan Liivi eluloost. Hoolimata oma lühikesest eluajast, suutis ta olla väga viljakas kirjanik ja luuletaja. Loodan , et see meeldis ja andis piisavas mahus ülevaate Juhan Liivi elust ja teostest. 7 Kasutatud kirjandus Aarne Vinkel (1964). Juhan Liiv , Eesti Riiklik kirjastus. Rein Veidemann (2011). 101 Eesti kirjandusteost , Varrak. Vikipeedia vaba entsüklopeedia. Juhan Liiv [www] https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv (29.01.16) 8 Lisad Joonis 1. Kunstnik Nikolai Triigi poolt tehtud portree Juhan Liivist. 9
Nüüdisajal on Talvik kirjandushuviliste silmis silmapaistval kohal. Heiti Talvik oli suure luulelise andega inimsuse sangar, kellesuguseid on vähe isegi suurtel rahvastel. Tundub, et Talviku luule haarab meid võimsamalt kui ühegi teise eelmise põlve luuletaja oma. Kasutatud materjalid: 1. Annus, E., Epner, L., Süvalep, E. 2006.20. sajandi I poole Eesti kirjandus Gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn:Koolibri, lk 129-131. 2. Kalda, M., Peep, H., Pühvel, H., Sõgel, E., Vinkel, A. 1984. Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide 2. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, lk 345-350. 3. Kalda, M., Peep. H., Pühvel H., Sõgel, E., Vinkel, A.1984. Eesti kirjanduse ajalugu.Tallinn:Eesti raamat, lk 349-350. 4. Muru, K. 1996. Noor-Eestist Arbujateni: Eesti luule 1905-1940 Õpik XI klassile. Tallinn: Koolibri, lk 141-146. 5. Muru, K. 1996. Noor-Eestist Arbujateni: Eesti luule 1905-1940 Õpik XI klassile. Tallinn: Koolibri, lk 140-141. 6. Riismaa, P., Rätsep, A
Lisaks sellele oleks hea ka terav ning käepärane kirves. Kuna üldjuhul puuduvad spetsiaalsed palgitöötlus kirveid tavalisel majaomanikul, siis hetkel neid siin ei maini. Samuti oleks vaja erinevaid mõõteriistu: vaaderpassid erineva pikkusega, möödulint 3- 7m pikkune, (tappide mõõtmisel oleks hea kasutada spetsiaalseid puidutislerite nurklaudu/vinkleid, kuna tavakasutajal neid ei ole, siis saab hakkama ka lihtsate mööteriistade nagujoonlaud, pliiats, vinkel, täisnurkne joonlaud.), vararaud, optiline lood või voolikuga vesilood. Palkide tappidesse tagumiseks oleks hea üks raske puuhaamer, samuti peitlid ja pisem puust haamer, millega tappe viimistleda pärast nende väljasaagimist. Siin võiks mainida ka märkenööri või tahmanööri, kui on vaja pikemaid sisselõikeid palgi pinda teha. Vundamendi lahtikaevamiseks oleks hea vastupidav labidas ja käru, millega muld eemale trasnportida. Samuti tuleks kasuks ka tugevate
On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku edasist käekäiku või loomingut. Kasutatud on erinevaid luulekogusid ning eluloomaterjale. Eraldi peaks välja tooma kogumiku ,,Sinuga ja sinuta" ning raamatu ,,Juhan Liiv mälestustes". Mõlemad raamatud on koostanud Aarne Vinkel. Raamatus ,,Juhan Liiv mälestustes" on kirja pandud kuulsa kirjanikuga kokkupuutunute mälestused ning omapoolsed kommentaarid ja arvamused Juhan Liivi kohta. See on ääretult põnev allikmaterjal, sest mälestused oleks otsekui elustunud: need on uskumatult hästi ja tõetruult kirja pandud. Lisaks sisaldab raamat materjali, mida kooliõpikutes tavaliselt ära ei märgita. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning
1857. aastal ilmuma hakkamise 150. Aastapäevaks, avati aasatl 2007. Kirjandus Jannseni kohta: Mart Laar, "Jannseni pikk lahkumine" – Looming 2006, nr. 10, lk. 1557–71 Malle Salupere, „J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel“ – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 12, lk. 851-864 Vello Paatsi, "Kas Jannsen oli ostetav?" – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 5, lk. 312–323 Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178 Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“ (poliitiline situatsioon ja küsimus “müüdavusest”) – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867 Jannseni preemia, Jannseni nimeline apteek, Jannseni nimelin tänav, Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22
Aastatel 1946-1952 oli ta "Loomingu" toimetaja. August Alle suri Tallinnas 8.07.1952. August Alle luulekogud on järgmised: Üksinduse saartele (1918), Carmina Barbata (1921), Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust (1925), Ummiklained (1930), Karmid rütmid (1934), Lilla elevant (1923), Epigramme (1944). 9 Kasutaud kirjandus RAAMATUD: Kalda, H. Peep, H. Puhvel, E. Sõgel, A. Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, Tallinn: Eesti raamat, 2005 INTERNET: Mihhail Lotman , Eesti värss. Kättesaadav: http://www.ut.ee/verse/ 10
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool LINNUTEE EHK GALAKTIKA Referaat Koostaja: Jaan Sild AV10 Juhendaja: Õp. Tiit Lapp Vana-Võidu 2013 Sissejuhatus Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne gal...
KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik.htm (25.11.2005) 11 Lisa 1 12
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei...
Rahvajutud jagunevad muinasjuttudeks, muistenditeks, naljanditeks ja pajatusteks. (Mihkla & Tedre, 1980) Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib reaalsetest juhtumustest ja tegudest läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed
osalemine Riigikogu valimistel: Erakond Mõõdukad (M) 199 15,21 % 73 630 17 Erakond Mõõdukad (M) 9 Eesti Rahvaerakond (R) 200 7,04 % 34 837 6 Rahvaerakond Mõõdukad (M) 3 200 10,61 % 58 363 10 Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7 ' Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) 02.12.1998 - 18.02.2006 Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP) Peeter Võsu Aldo Vinkel 19.04.2008 - ... 02.12.1998 - 19.04.2008 logo: [ www.ekd.ee ] kristlik (klerikaalne) Asutatud 02.12.1998 Tallinnas, kujunes välja Eesti Kristlike Ärimeeste ühendusest. Registreeriti 17.12.1998. Kuni 18.02.2006 kandis nime Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP). 28.03.2006 registreeritakse nimemuutus Erakonnaks Eesti Kristlikud Demokraadid. osalemine Riigikogu valimistel: 199 2,43 % 11 745 - Eesti Kristlik Rahvapartei (EKRP) 9 200
Kasutatud materjalid. http://www.4seina.com/uudised/vana-maja-renoveerimine-saastab-keskkonda-ja-raha-1 http://www.baltichouse.eu/?m1=101 http://kuidasehitada.com/palkmaja-renoveerimine/#more-55 http://www.artellehitus.ee/tasub-teada/67-vana-maja-remontimise-meelespea.html http://www.ehitus.ee/et/article/163/ http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18771/Ivo_Leiaru_2011.pdf?sequence=1 http://www.kuukaar.ee/artiklid4.html Panu Kaila. Majatohter. Tallinn 1999. Arvo Veski. Puusepa ja laudsepa tööd. Tallinn 1948. Tartu Kutsehariduskeskus xxx Renoveerimistööde plaan Juhendaja A. Rukki Tartu 2013 Sissejuhatus Uued elumajad tarbivad vanadega võrreldes palju vähem energiat, kuid nende ehitamisel paisata...
[6] 19. sajandi lõpul muutus ajakirjanduse haru Eestis väga populaarseks, tekkisid uued ajalehed. Juhan Liiv kuulus nii ajalehe Sakala kui ka Olevik toimetusse, avaldades seal enda lühijutustusi ning luuletusi. [7] 5. ,,SINUGA JA SINUTA'' ANALÜÜS ,,Sinuga ja sinuta'' on Juhan Liivi mahukaim luulevalimik, mis sisaldab ka seni avaldamata värsse. Luuletuste järjestamisel on arvestatud nende trükki jõudmise kronoloogiat. Selle luulevalimiku koostas A. Vinkel, mis jõudis trükki 1989. aastal. 9 Koondkogumik koosneb väiksematest luulekogumikutest ning aastate jooksul avaldatud luuletustest, mis moodustavad eraldi peatükke: ,,Õied ja okkad'' ,,Rändaja'' ,,Luuletused'' ,,Ei näe enam!'' ,,Iga eht südamelöök'' ,,Minu luule'' ,,Aeg annab arutust!'' ,,Killud'' 5.1 ÕIED JA OKKAD
On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku edasist käekäiku või loomingut. Kasutatud on erinevaid luulekogusid ning eluloomaterjale. Eraldi peaks välja tooma kogumiku „Sinuga ja sinuta“ ning raamatu „Juhan Liiv mälestustes“. Mõlemad raamatud on koostanud Aarne Vinkel. Raamatus „Juhan Liiv mälestustes“ on kirja pandud kuulsa kirjanikuga kokkupuutunute mälestused ning omapoolsed kommentaarid ja arvamused Juhan Liivi kohta. See on ääretult põnev allikmaterjal, sest mälestused oleks otsekui elustunud: need on uskumatult hästi ja tõetruult kirja pandud. Lisaks sisaldab raamat materjali, mida kooliõpikutes tavaliselt ära ei märgita. Referaadi teises osas on pikemalt lahatud Juhan Liivi loodusluulet ning keskendutud omakorda
kroonikast. Pole tegemist panoraamse, vaid isikuromaaniga. Ajalooline romaan eriti 1930. Loogilisel kohal. Romantilise diskursi põhiteljeks rahvusliku identiteedi kinnitamine. Albert Kivika "Nimed marmortahvlil" realistlik romaan vabadussõjast, raamatul oli heroilise võitluse aura. Ei kujuta õilsat võitlust, vaid kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejatel olid. Tõsirealistlik romaan. AUGUST MÄLK (1900 1987) Raimond Kolk, August Mälk (1964) Aarne Vinkel, August Mälk (1993) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri - mereromaan. Kõrvutatud Gailiti "karge merega". Sisemaailma ja rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesm ja vabam rannaelu. 1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 6 1952 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa 1978 Projekt Victoria
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
• Sooline tööjaotus- meeste ja naiste tööd. Meeste tööd • Tähtsal kohal koduse käsitöö liik puutöö, seda viljeleti Kunda kultuuri ajal ja eesti rahvakultuuri on nimetatud ka puukultuuriks. • Töövahenditeks erinevad kirved ( labaga, lõuga kirves, ristkirves), noad ( kiil nuga, sirgeseljaline nuga, lusika nuga ), naaskel, peitel, puurid ( vibupuur, oherdipuur), saed, höövlid, mõõteriistad ( vinkel, tsirkel (19.saj), tarbepuu omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi. • Enim kasutati okaspuud (männist tehti ehituspalke, laudasid), Kuusk ( lauanõud, muusikariistad), Kadakas ( pidulikud jooginõud) lehtpuudest kasutati Kaske ( nasite käsitöö riistad, veovahendite osad, piibud, viisud), Haab ( nõud), Pärn ( nöörid ja köied), kasetoht ja pärna koorest tehti korvid, karbid, leiva märsid), sõel, külvinõud
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
