Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ariste" - 75 õppematerjali

ariste on saanud mitmeid erinevad tunnustusi: - 1954 Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik - 1959 ja 1982 Eesti NSV riiklik preemia - 1965 Eesti NSV teeneline teadlane - 1966 Ungari Teaduste Akadeemia auliige - 1969 Soome Teaduste Akadeemia välisliige ja Helsingi Ülikooli audoktor - 1971 Szegedi Ülikooli audoktor - 1980 Soome Akadeemia välisliige - 1981 Lenini orden Paul Ariste oli abielus Erna Aristega, kes valdas hästi läti keelt.
thumbnail
48
doc

Äriplaani Koostamine

ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10...

Majandus
513 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

Samal ajal ei saa seda materjali vaadelda kui antud aine täiskonspekti, mille läbitöötamine garanteeriks hea eksamiresultaadi. Loengutes ja harjutustundides käsitletakse mitmeid probleeme tunduvalt põhjalikumalt. Sellest hoolimata usun, et antud kirjutisest on paljudele tudengitest lugejatele kasu valmistumisel kontrolltööks ja eksamiks. Margus Kruus HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid · Hulkade ühend AB={x |(xA)V (xB)} · Hulkade ühisosa (lõige) AB={x |(xA)& (xB) · Hulga täiend A = { x | ( x I ) & ( x A ) }, kus I on n...

Diskreetne matemaatika
620 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Foneetika

Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja ­tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste , Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND...

Keeleteadus alused
90 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Arvo valton

Nii näiteks on ajakiri Looming ja Kirjanike Liit asutatud Tartus. Mulle meeldib ka see, et haridusministeerium on pooleldi Tartus. Olete Soomeugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president ja tõlkinud umbes 30 soomeugri kirjanike raamatut. Kui suur on teie arvates olnud tartlaste panus viimasel ajal hõimurahvaste kultuuri edendamisse? Paul Ariste on praegugi idapoolsete soomeugri rahvaste vaimukangelane, pooljumal. Kõik vanema põlve sealsed keeleteadlased on Tartus Ariste käe alt läbi käinud. Nad on oma austava suhtumise andnud edasi ka oma õpilastele. Praegu toimivad Tartus Ariste Keskus ja hõimurahvaste nõukogu. Selles linnas õpetatakse rohkem soome ugri tudengeid kui Tallinnas. Tartus on sündinud etnofuturism ja idapoolsetes soomeugri maades päriselt tuule tiibadesse saanud. Ja...

Kirjandus
174 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

Uus kirjaviis. Eduard Ahrens (1803-1863). Kuusalu pastor, lõpetas Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooni ning rajas uue, soomesuunalise keelekäsitlusviisi, mis on püsinud tänaseni. 1843 avaldas grammatika, mille aluseks oli olnud soome keele oma. Ferdinand Johann Wiedemanni (1805-1887) roll eesti keele uuendajana ja uurijana. Paul Ariste järel teenekaim eesti keele uurija, tema kolme teoseta võiks eesti kultuur täna teistsugune olla. Need teosed olid: 1869 eesti-saksa sõnaraamat 4 1875 eesti keele grammatika 1876 folkloristlik käsitlus ,,Eestlaste sise- ja välisilmast" Baltisaksa ja vene mõju eesti naisseltside rajamisele 1872 asutati Tallinnas Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamidekomitee....

Kultuurilood
195 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ülevaade eesti keele uurimisest

Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga", mis oli esimene põhjalik uurimus eesti murrete sõnade päritolust. Tegeleti veel Eesti murdealade piiritlemisega, murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatuga. Sõnavara ajalugu uuris Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Julius Mägiste. Kirjakeele ajaloo uurimise alla käisid vormistik, sõnavara, eri tekstide ja perioodide keel, murdejooned, laenud. Selle kõigega tegelesid Saareste, Ariste ja Mägiste. Cederbergi tähtsaim publikatsioon on Albert Saarestega ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 1524­1739". 1936. aastal ilmus Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask...

Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused

Missuguste allikate vahendusel tulevad need rahvad ajalooareenile ning mis ajastust leidub andmeid nende rahvaste mütoloogia kohta? vadjalased: Jordanes (550 pKr) ­ Vagi fluvius ? Novgorodi I leetopiss (1069, 1149, 1215 jne) ­ , , (1338) Rooma paavstide kirjad (1255, 1275) ­ Wathlandia (ja Ingria) Henriku Liivimaa kroonika (13. saj.) ­ Waiga (vrd leetopisside ) 18.ndast sajandist saadik on neid uuritud (Trefurt, Tumanski, Öpik, Sjörgen, Köppen), Paul Ariste , Gustav Ränk jt 20.ndal sajandil isurid: Henriku Liivimaa kroonika (1221) ­ Ingaria, Ingaros Paavsti kirjades (13. saj.) ­ Ingria Vene leetopissides (alates 13. saj) ­ a, Paul Ariste ja Elina Öpik 20.sajandil vepslased: Salve, Joalaid, Kährik · Jordanese kroonika (4. saj.) ­ vasina-broncas ? · Nestori kroonika (12. saj.) ­ ves' karjalased: - vene leetopissid (alates 1143): - Nn Eeriku kroonika (1187): Karela - skandinaavia saagad (13...

Ökoloogia
69 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Referaat, Vadja keel

See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks ­ maa tseeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest. Vadja keele kasutamist kõnes on toetanud eesti keeleteadlaste...

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Foneetika

hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas, · rindkere, · roided Funktsioneerimine Kopsud käsnjad. Vasak kops väiksem kui parem Ülesanne: varustada õhuvooluga Sissehingamine ­ väljahingamine (passiivne) Kõhuhingamine, roidehingamine Jõudehingamine s:v 3:4 Kõnehingamine s:v 1:4 Ekspiratoorne paus. Akustiline paus Inimesed suudavad erinevalt enamikust loomadest oma hingamist kontrollida. Kopsud ja diafragma Fonatsioon Vt Ariste Eesti keele foneetika Ülesanne: tekitada heli. Kõri ehitus: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhrele kinnituvad huultekujulised häälekurrud/häälepaelad. Kõri vertikaalne ja horisontaalne läbilõige. 4 asendit: jõude (kolmnurk), hingeldamine (viisnurk), sosin (väike kolmnurk), suletud (hääle tekitamine, häälekurrud nihkuvad rõhu mõjul veidi üles ja lähevad korraks laiali, nn Bernouille'i effekt). Funktsioneerimine: Meeste, naiste ja laste häälekurdude erinevused,...

Keeleteadus alused
45 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Keeleteaduse loengu materjal

Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm. · Ariste: rohked tähelepanekud eesti ühiskeelest erinevate foneetiliste iseärasuste kohta murretes ja kõnekeeles. · Ariste foneetikakäsitlus toetus peamiselt kuuldelistele (ja visuaalsetele) tähelepanekutele...

Keeleteadus alused
65 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ida-Virumaa rahvakultuur

Siinsed vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntuimaks keskmise kiviaja leiukohaks on Narva Joaorg, mille vanim asulakiht kuulub VI aastatuhandesse e. Kr. Sel ajal elas Eesti alal lõunapoolse päritoluga nn. Kunda kultuuri rahvastik, kes kuulus oma antropoloogiliste tunnuste poolest europiidide hulka. P. Ariste hüpoteesi kohaselt kõnelesid Kunda kultuuri kandjad mingit protoeuroopa keelt, mida tänapäeva keelkondadega seostada ei osata. Mesoliitilise Kunda kultuuri baasil tekkis Eestis ja naaberaladel IV aastatuhandel e.Kr. varaneoliitiline kultuur, mis on oma nime saanud Narva leiukoha järgi . Narvast ja mujalt Ida-Eestist saadud varaneoliitilisel keraamikal on erinevalt Narva kultuuri lõunapoolsena levikuala savinõudest täheldatud teatavaid idapoolseid mõjutusi....

Kultuurilugu
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vadjalased

Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25 1995 Heinike Heinsoo ~ 60 2002 Venemaa rahvaloendus 74 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral u. 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtsüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end...

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Foneetika konspekt

kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine ­ missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...

Eesti foneetika ja fonoloogia
209 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

Arvutilingvistika: Keelekorraldus: 16. Eesti keeleteadusliku mõtte areng 20. sajandil. Kolm suunda: 1) keeleuuenduslik (J. Aavik, V. Grünthal), 2) konservatiivne (J. Jõgever, K. Leetberg), 3) keelekorralduslik (J.V. Veski). Vt Aavik ja Veski. 17. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia ­ · Paul Ariste (1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud", 1946 ,,Eesti foneetika", 1950.-1970nd täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika" · Arvo Eek - 2007 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) · Ilse Lehiste ­ esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst; Välted kujunevad kahest opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega....

Eesti ja soome-ugri...
218 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Soome-Ugri sugulusrahvad

Akadeemiline tegevus: Kultuuriürituste, muusika- ja tantsufestivalide kõrval on olulised ka soome-ugri rahvaste ja keelte teaduslik uurimine. Alates 1965. aastast ilmub Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri Linguistica Uralica. Tartu ülikoolis on eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond ning Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tartu ülikoolis tegutseb ka Paul Ariste põlisrahvaste keskus. Tegemist on interdistsiplinaarse üksusega, mille eesmärk on koondada Tartu Ülikoolis ja Lõuna-Eesti kõrgkoolides õppivaid, soomeugrilasi õpetavaid ning fennougristika ja teiste põlisrahvaste alase uurimisega tegelevaid ülikooli liikmeid. Fennougristika või soome-ugri keelte instituute või osakondi on mitmetes Euroopa kõrgkoolides, näiteks Soomes, Ungaris, Rootsis, Norras; Hollandis, Saksa¬maal, Austrias ja Tsehhimaal....

Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sõda ja Saaremaa

aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vadjalased

1920. aastate NSV Liidu rahvuspoliitika (põlismaistamine ehk korenizatsija) vadjalasi ei puudutanud. Mingisugust autonoomiat nad ei saanud, kirjakeelt neile ei loodud. 1926. aasta andmeil oli vadjalasi järel 705. Põllumajanduse kollektiviseerimisega seotud küüditamised (1929-1931) tabasid ka vadjalasi. II maailmasõja ajal oli vadjalaste asuala aastaid sõja tallermaa ja Saksa rinde tagala. Paul Ariste andmeil oli 1942. aastal alles veel 300-400 vadja keele oskajat. Sõja lõppfaasis evakueeriti koos ingerisoomlastega Soome ka osa vadjalasi ning anti pärast sõda NSV Liidule välja. 1959. aastal oli Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis häid vadja keele oskajaid 35 ning need olid valdavalt vanema põlvkonna esindajad. 1989. aastaks oli H. Heinsoo andmetel järgi 62 vadjalast, vadja keelt oskasid neist umbes pooled. Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd...

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
13
doc

SLÄNG

Mai Loog (1991- 6) on väitnud, et slängi võib ilmuda erinevatel keeletasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel, sõnamoodustasandil, süntaksis ja semantiisel tasandil. Tavaliselt on slängiks peetud erilist sõnavara. 1.3 Eesti keele slängi sõnavara. Paul Ariste on üks esimesi autoreid, kes on uurinud eesti keele sõnavara ala. Oma töödes sõnavarast, on ta leidnud seletuse umbes kahele tuhandele sõnale. Ta on sidunud kokku eesti keele kontaktid naaberkeeltega (Rätsep 2002: 48). Andrus Saareste on ka suutnud tähelepanu tuua slängi arenemisele ja selle uurimisele, kes avaldas ajakirjas ,,Eesti Keel" artikli ,,Vooludest ja liikumistest". Slängiuurijad nagu Tõnu Tender, Andrus Saareste, Eric Partridge väidavad, et...

Eesti keel
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aafrika kultuur .

Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sise- ja välispoliitika Eesti Vabariigi ajal

4 klassikalise teaduskonna kõrval rajati juurde uusi õppetoole. Kõrgharidust lisaks ülikoolile andsid veel kõrgem kunstikool Pallas ja Tln-s tehnikaülikool, riigi kunsttööstuskool (tarbekunst), konservatoorium, kõrgem sõjakool. Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased ­ Aavik, Veski, Saareste, Ariste Eeste ajaloolased ­ Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed ­ Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia ­ Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid ­ Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus ­ Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika ­ Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud ­ Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a...

Ajalugu
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun