Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus
Suur rahvasterändamine, mille käigus hukkus kokku Lääne-Rooma keisririik 476.a. Ebastabiilsus, sõjad Euroopas, muutis Eesti eluolu · Muinasaja lõpp o Kroonikad: Läti-Henriku kroonika, o Maakonnad (8)-Ugandi, Sakala, Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa o Külade tüübid Sumbküla-taluõued paiknevad suhteliselt vaba vormiga kobaras koos Hajaküla-taluõued paiknevad hajusalt ja maastikus iseseisvana Ridaküla-taluõued paiknevad ühel pool külateed o Loodususund-Tarapita o Linnuse tüübid:mägilinnus, kivivallid,asulalinnused,(Siin on neid veel, aga mul on õpik koolis:S)
võimalused. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde väike harutee. Ridaküla õued seisid kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Kui tihedalt ühtsel külaalal asetsevate õuedega ridaküla asus kahel pool teed, nimetati külasid TÄNAVKÜLADEKS. 1) Tee loetu põhjal skeem tänavküla kohta. Paiguta õigesti majad ja teed. 2) Too välja kaks erinevust tänav- ja sumbküla vahel. 2.1.......................................................................................... ................................................................................................ 2.2............................................................................................... ................................................................................................. Õpetajale
võimalused. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde väike harutee. Ridaküla õued seisid kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Kui tihedalt ühtsel külaalal asetsevate õuedega ridaküla asus kahel pool teed, nimetati külasid TÄNAVKÜLADEKS. 1) Tee loetu põhjal skeem tänavküla kohta. Paiguta õigesti majad ja teed. 2) Too välja kaks erinevust tänav- ja sumbküla vahel. 2.1.......................................................................................... ................................................................................................ 2.2............................................................................................... ................................................................................................. Õpetajale
Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval · Sumbküla: Hooned paiknevad korrapäraselt, aiamaad tihedalt üksteise kõrval. Kõik on koondunud kiriku vm ümber. Maavanemal: Juhib maakonna tööd, viies ellu riigi poliitikat. Vallavanemal: Allub maavanemale ja juhib valla tööd. Silver 9B
Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval · Sumbküla: Hooned paiknevad korrapäraselt, aiamaad tihedalt üksteise kõrval. Kõik on koondunud kiriku vm ümber. Maavanemal: Juhib maakonna tööd, viies ellu riigi poliitikat. Vallavanemal: Allub maavanemale ja juhib valla tööd.
Hilisrauaaeg. Linnus-asula süsteem lagunes 11. sajandil. Arvatakse, et linnused olid siiski ka peale seda seotud mingi kindla asulaga, see paiknes nüüd aga mõnevõrra eemal. Samas ei saa mööda vaadata ka faktist, et paljude linnuste lähikonnast on teada kunagine mõis. Taani Hindamisraamatu andmeil olid 13. sajandi alguse Põhja-Eestis mitmekümne adramaaga külad üsna harvad, keskmises külas loetleti 10-12 adramaad. Põhiline külavorm tõenäoliselt sumbküla, kuna sel ajal oli see kõikjal laialdaselt levinud. Hilisem vorm ridaküla (ahel-, tänav-), ning hajaküla, kuid olenes ka looduslikest- maastikulistest eeldustest. Keskajal säilitas küla Eestis ja üldse läbi kogu feodaalaja oma muinasajal omandatud struktuuri. Küla oligi tollal keskne asustusüksus - eelkõige asula, mille moodustasid enam-vähem lähestikku paiknevad talumajapidamised. Oli ka üksikuid hajatalusid.
Kordamisküsimused, KT 1. Muinasaeg-Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim . Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharim...
Sillamäel. Rahvastiku tihedus Eestis on 30 in/km2 Rahvastik ei paikne riigis ühtlaselt. Eestis jaotatakse asulad : ®Linnad- linnaline, Eestis 47 ®Alevid- linnaline, 9 ®Alevikud- linnaline, 173 ®Külad maaline Linnastumise tase linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikust(73.9%). Külade tüübid: Hajaküla maastikul hajutatult paiknevad külad Ahelküla paikneb külatänava ääres, hõredalt Ridaküla paikneb külatänava ääres, tihedalt Sumbküla teeristmike ümber kobarana elamud Linnad(vanad) on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber, mere või jõgede äärde, maanteede ja turukohtadesse. Uuemad linnad kujunesid ümber tööstusettevõtete. Eesti territoorium on jagatud halduse tarbeks 15 maakonnaks ei ole omavalitsuslik haldusüksus, juhib maavanem(ametisse määrab valitsus) viib maavalitsuse kaudu ellu riigi poliitikat. Maakonnad jagunevad valdadeks(202) ja linnadeks(39), mis moodustavad haldusjaotuse teise
maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos Ridaküla – majad, talud on kõik reas Keraamika – savist tehtud esemed Metallurgia – metallist esemete valmistamine Tekstiil – riide/kanga valmistamine Alepõllundus – võeti mets maha, ülejäänud põletati, tehti põld 2-väljasüsteem – ühe põllu peal kasvatatakse vilja, teise peal on kariloomad, kes söövad heina ja situvad 3-väljasüsteem – tali- ja suveviljad, loomad söövad ja situvad
kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus
a. Tarvanpe e Rakvere - Virumaa b. Ümera lahing - Sakalast lõunas c. Ristirüütlite võidukoht mandril(Madisepäeva lahing) - Sakalas 5. Linnuste ja külade tüübid, näited a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii. Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii
piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik). pulli asula pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur. kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved,
pikkusega 2-3 m. laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt 6. linnusetüübid mägilinnus(Otepää) rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele neemiklinnus(Rõuge) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus Kalevipoja sängid(Alatskivi) külgedelt kaitsesid loodulikud järsud nõlvad , vallid ja kraavid rajati otstele. ringvall-linnused(Varbola,Valjala) tasasel maal,kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall 7.külad sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (lääne, kesk, põhja) ridakülad-ridastikku rajatud talud (Ida-Eesti) hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) 8. eestlaste sõjaline tase Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad- väiksemad viskeodad ja tugevamad torkeodad. Paljud omasid ka mõõku, tundmatud polnud sõjakirved ja nuiad. Põhiliseks väeüksusteks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsameestest kui jalameestest
saj alguses võis olla umbes 45 Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed, viimasel ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et toimus juba varanduslik kihistumine Ühiskond jagunes ülikuteks ja talupoegadeks, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Kasutati ka orjade tööjõudu, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud Talud ja külad Suitsutuba- algeline rehielamuvorm 1) sumbküla- Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eesti, Saaremaa 2) ridaküla- Ida-Eesti 3) hajaküla- Lõuna-Eesti talu- küla- kihelkond- maakond 8 suuremat maakonda: 1) Saaremaa 2) Läänemaa 3) Rävala 4) Harjumaa 5) Virumaa 6) Järvamaa 7) Sakala 8) Ugandi Naabrid: svealased-läänenaabrid soomlased,hämelased-põhjanaabrid karjalsed, vadjalased, sloveenid-idanaabrid kuralased, liivlased, latgalid-lõunanaabrid 9000 eKr- vanim Eesti asulakoht (Pulli) 1030- Tartu esmamainimine
ruunikivi-rahnudele ja kaljudele on raiutud kiri Salme laev-vanim eestist leitudmuinssegse laeva vrakk, adramaa-sellise suurusega põllumaa , mida suudeti harida ühe adraga kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks metsamesindus- vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus- kaup edasimüümiseks suitsutuba-eestlaste elamu, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos ridaküla-talud paiknesid ridastikku hajaküla-talud paiknesid üksteisest kaugel kihelkond- teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna Vakus-külade maksustamisüksus malev-maakonnast moodistatud väeüksus, koosnes jalaväest ja ratsaväest sigtuna- rootsi tähtsaim linn mille eestlased vallutasid sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti)
Teravili. 12. Mis oli üldtunnustatud vahetusväärtuseks muinasaja Eestis? Hõbe. 13. Kuidas nimetati Eesti peamist haldusüksust, mis koosnesid mitmest külast? Kihelkond. 14. Kui suur oli Eesti elanike arvmuinasaja lõpuks?150 000- 200 000. 15. Milline oli muinaseesti halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 16. Leia kaardil eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 17. Seleta mõisted: sumbküla- majad asetsesid tihedalt korraparatult ;ridaküla- tee ääres reas majad ;hajaküla- majad kaugel teine teisest ;adramaa- maa, mida harili ühe adraga( ühe hõbuse või paari härgadega) ;kolmeväljasüsteem- üks osa talivilja all, üks osa puhkas, üks osa sivivilja all;alepõllundus- raiuti mets maha, põletati ja külvati tuha sisse ;ohverdamine- maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu ;hing- hoidis keha elus ja kandis
mõõgateramikke * loomapidamine (veised, rehielamu eelkäia * rauatootmiskeskused (Virumaa, * pronksehted hobused, lambad, kitsed, * talud lähestikku ja Põhja-Saaremaa) * hõbeehted sead ja kanad) moodustasid küla * kaubandus (vahetus- ja * kaalud hõbeda * küttimine ja kalapüük * sumbküla- talud keset vahenduskaup) kaalumiseks kauba vastu * metsamesindus, mesi ainus põlde tihedalt koos; Lääne- * varalinnaline asula Tartu * kaheteralised mõõgad, magusaine Kesk- ja Põhja- Eestis ja * ranniku kaubakeskus Tallinn vibud ja nooled * rõivaste valmistamine Saaremaal * 45 kihelkonda, 8 maakonda
ilmuvad kaheteralised mõõgad. Tuiu piirkond Saaremaal sai rauasulatuskeskuseks. viikingid käisid siin retkedel kuna neil oli toiduprobleemid. Hilis/noorem rauaaeg Linnused ehitati suuremaks ja võimsamaks, suur osa viikingi ajal kasutatud küladest jäeti maha kuid head põllumaad jäid alles, Rahvaarv kasvas veelgi, põllumaade kasv. Võeti kasutusele uusi ehteid, põlluharimisviise. Andmeid eesti kohta leidus 13 saj ,,läti henriku kroonikast" ja 1230 ,,taani hindamisraamat". Sumbküla(majad on keset põldu tihedalt koos), ridakülad, hajakülad(talud üksteisest kaugel) Ilmus uus adratüüp(Rauast), hobused vahetati härgade vastu, võeti kaarsirp kasutusele, talirukis hakkas levima. Alles oli veel Nisu, oder, hernes, kaer. Lõuna-eestis kasvatati kanepit, hakkas levima kolmeväljasüsteem. Käsikivi kasutusel. Rukkikasvatuse Levik, hapendatud taignast tehtud leib. Tegeleti vahenduskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodav kaup oli hõbe, pronks, raud,
Hakkas üha tihedamini liikuma saksa kaubamehi. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega (sool, hõbe, pronks etc.) olulisel kohal oli ka vahenduskaubandus- osteti edasi müügiks. (karusnahad, vili, vaha etc). hõbedat kasutati kui maksevahendina. Talud ja külad: eestlaste elamuks oli suitsutuba. Suht väike palkidest hoone. Seal kuivatati vilja pärast lõikust. Rehielamu eelkäija. Olid erinevad külade tüübid: sumbküla- talud tihedalt koos, ridakülad, hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad- teatud piirkonna külad mood kihelkonna. Kokku eestis oli u 45 nii u 13 saj. Need liitusid omakorda suuremateks maakondadeks, mida oli 8. oli märgata riikluse poole pürgimise algeid. Rahvas ja ülikud: ühe versiooni järgi olid enamik eesti elanikest varanduslikult ja õiguslikult võrdsed. Rikkamat kihti võeti lihtsalt kui jõukamaid talupoegi, madalaim kiht oli sõjavangidest orjad
joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda korrapäratu kobarana paiknevatest taludest koosnevad sumbkülad. Loode-Eestis esines tuumikkülasid, mille tiheda keskuse - sumbküla ümber oli veel arvukalt hajatalusid. Kesk- Eesti vooremaal, veekogude kallastel ja rannikul kujunesid valdavaks rida- ja ahelkülad, kus õued asetsesid enamasti ühel pool külateed tihedamalt või hõredamalt reastikku. Lõuna-Eestis olid ülekaalus hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest eemal. Setumaal ja Peipsi-äärsetel aladel esines rohkesti venepäraseid tänavkülasid, kus taluõued asetsesid tihedalt kahel pool tänavat
joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda korrapäratu kobarana paiknevatest taludest koosnevad sumbkülad. Loode-Eestis esines tuumikkülasid, mille tiheda keskuse - sumbküla ümber oli veel arvukalt hajatalusid. Kesk- Eesti vooremaal, veekogude kallastel ja rannikul kujunesid valdavaks rida- ja ahelkülad, kus õued asetsesid enamasti ühel pool külateed tihedamalt või hõredamalt reastikku. Lõuna-Eestis olid ülekaalus hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest eemal. Setumaal ja Peipsi-äärsetel aladel esines rohkesti venepäraseid tänavkülasid, kus taluõued asetsesid tihedalt kahel pool tänavat
V. Loomakasvatus, küttimine, kalandus, metsmesindus VI. Käsitöö VII. Relvasepad, pronks- ja hõbesepad, pottsepad (potikeder-see pöörlev asi millel voolid) Kaubandus: I. Vahetuskaubandus II. Vahenduskaubandus Haldusjaotus: I. Muinasaja lõpuks enamus aladest asustatud II. Elanike arv u 150'000 III. Asustuse alglüli - pere, talu IV. Koduks reheelamu V. Lähestikku paiknevad talud moodustasid küla Külade jaotus: I. Sumbküla - taludpaiknesid keset põlde tihedasti koos II. Ridaküla - talud ridastikku (Ida-Eesti III. Hajaküla - talud paiknesid üksteisest eemal (rohkem Lõuna-Eesti küngastel) Kihelkond - teatud piirkonna külade ühendus (u 45) Maakond - mitme kihelkonna ühendus (u 8) Suhted naabritega: I. Läänemeresoomlastega suhted rahumeelsed II. Latgalitega suhted halvad - vastastikused röövkäigud III. Sõjaretki eestlaste alale tegid ka leedulased IV
Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid Relvi Tööriistu Pronks- ja hõbeehteid Tegeleti vahetuskaubandusega Kaup vahetati kauba vastu
Traditsiooniliselt asus söögilaud Muhus rehetoa esiseinapoolses nurgas vastu rehealust. Söögilaua ääres lapsed istuda ei tohtivat enne oma esimest künnipäeva lõppu või enne, kui tema naba lauaääreni ulatus, sest muidu laps ei kasvavat.5 Üks huvitav koht, mida tingimata peaks Muhus käies külastama on Koguva küla, mida mainiti esimest korda 1532. Seal on mitmeid ehitisi, mis on sajandeid vanad ja mis on siiamaani kasutusel. Koguva on tüüpiline sumbküla, kus talud paiknevad tihedas kobaras põldude ja karjamaade keskel, ühe-kahe külakaevuga. 1930. aastateni püsisid siin talude vahel sajandeid kestnud eriti tihedad sidemed: ühised karja- ja heinamaad, lapimaadest tingitud 1 http://www.muhu.info/est/front/history/ 2 ,,Reisijuht Lääne-Eesti Saared" Urve Kirss Huma '01 lk 63 3 http://muhurestoran.ee/?page=tutvustus&sp=restoran&lang=et 4 Ajakiri ,,Köök" mai '09 lk 158 5
26. Alepõld Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. 27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga. Seal kuivatati ka vilja. 28. Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu. 29. Vahenduskaubandus Kaup osteti edasi müügiks. Nt: müüdi vilja , selle eest saadi karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule. 30. Sumbküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. 31. Ridaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres. 32. Hajaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal. 33. Maakond kihelkonnad liitusid suuremateks. 34. Kihelkond moodustasid teatud piirkonna külad. 35. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes ratsa- kui ka jalameestest. 36. Tapper sõjakirved, mis olid ründerelvadeks. 37
Loomapidamine-veised,hobused,lambad,kitsed,sead, kanad.Küttimine,kalapüük-põdrad,metssead,kitsed,jänesed jne.kalapüük sisevetel.Metsmesindus Käsitöö areng-ise valmistati oma tarbeks(raua tootmine ja töötlemine.rauatootmiskeskused-virumaal ja põhja-saaremaal.relvasepad.hõbe ja pronksehted.,savinõud(potikeder) Kaubavahetus-tihedam liivlaste,soomlaste,karjalastega. Vahetuskaubandus.vahenduskaubandus-kaup ka edasimüügiks.kaubeldi hõbemüntidega. Elamud ja külad-rehielamu. Sumbküla-kõik tihedasti koos, ridakülad-, hajakülad-üksteisest kaugemal. Kihel-ja maakonnad- 45 kihelkonda, 8 maakonda-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjumaa,Läänemaa, Saaremaa, Ugandi,Sakala.(Alampois,Nurmekund, Mõhu,Vaiga.) On märke mk-de ühistegevusest. Rahvakoosolekud ja ülikud.-kasvas varanduslik ebavõrdsus. -Suhted naabritega- üldiselt rahumeelsed.aegajalt rööv- ja sõjakäigud. Sõjaline tase- Malev- põhiline väeüksus maakonnas, koosnes ratsa-ja jalameestest
2. Idaslaavlased üritasid meid vallutada 1030 (linnus Tartu kohal). Jurjevi tugipunkt. 1061 löödi idaslaavlased välja. Rahvaarv: u. 150 000 inimest Adramaa- põllumajanduse ühik (üks adramaa toidab ära u. 7 inimest) Asustamata alad: läänerannik (pinnas ebasoodne), sooalad( Pärnu jõest allapoole jäävad alad) ja Peipsi äär. Kõige väiksemaks haldusüksuseks on küla ( erinevad küla tüübid) 1. sumbküla (kõik talud paiknesid keset põldu, koos) 2. ridaküla- ühel pool teed (voored, Kesk-Eestis) 3. hajaküla-talud paiknesid üksteisest eemal, korrapära puudus. (Lõuna-Eestis) Ühinenud kihelkondadeks. Muinasaja lõpul oli u. 45 kihelkonda. Kihelkonnad ühinenud maakondadeks: (8 maakonda) Saaremaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Sakala, Ugandi ÜHISKONDLIK KORD Eesti ühiskonnas valitses suhteline võrdsus ( vabade talupoegade ühiskond)
Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kadusega tagasi Venemaale. · Hõbe oli üldtunnustatud vahetusväärtus, on leitud kaale, mis viitavad sellele, et kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi Talud ja külad · Eestlaste elamuks oli suitsutuba, kus kuivatati vilja, toimus rehepeks ja võimalik, et seal võisid olla ka loomad · Sumbküla talud paiknesid keset põlde tihedalt koos nt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis · Ridaküla talud rajati ridastikku nt Ida-Eestis · Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugemal nt Lõuna-Eestis Haldusjaotus · Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks · 13. sajandi algul oli kihelkondi kokku umbes 45 · Algas kihelkondade maakondadeks muutmine, neid oli 8: * Virumaa *Rävala * Järvamaa
põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul. katapult - kiviheitemasin legaat - Rooma paavsti eriesindaja Liivimaa - 13-16. saj
Tehti pronksehteid, hõbeehteid. Rahvusvaheline kaubandus kerkis esile. Tegeleti vahetuskaubandusega ja vahenduskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvu ja luksuskaupa. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Tekkisid esimesed varalinnalised asulad, mis tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse. Elamuks oli suitsutuba (rehielamu eeskäija), mida kasutati ka vilja kuivatamiseks. Seda köeti ilma korstnata kerisahjuga. Erinevad külatüübid: sumbküla (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal), ridakülad (Ida-Eesti voortel), hajakülad (Lõuna-Eesti). Haldusüksusteks kihelkonnad ja maakonnad (Virumaa, Rävala, Ugandi, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala). Mõningatel andmetel olid enamiks eestlastest võrdsed, afa uutel andmetel oli levinud varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes maaomanikeks ja talupoegadeks, kes pidid ülikutele andamit tasuma. Kasutati ka orju, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud.
21.Millised olid esimesed väljakujunenud käsitööalad? Vastus. metallitöötlus, relvasseppad, pronksehete valmistamine, hõbeehted. 22. Iseloomusta vahetus- ja vahenduskaubandust. Vastus. Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu Vahenduskaubandus-kaup osteti edasimüügiks. 23. Milline oli peamine eluase ja peamised külatüübid? Vastus. Elamuks oli suitsutuba- väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Rehielamu eelkäija. - Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos - Ridaküla-ridastikku rajatud talud - Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal 24.Kui palju tekkis kihelkondi ja maakondi?Loetle maakonnad. Vastus.45 kihelkonda 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. ( Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopoolitse, Jogentagana) MUINASUSUND 1. Millised tegurid mõjutasid eestlaste usundit
__________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ ______________________________ 11. Külade tüübid. Eestlased elasid taludes, mis moodustasid küla. Külasid oli 3 liiki: 1) sumbküla see on küla, kus talud paiknesid keset põlde ja karjamaid tihedasti koos. NÄITEKS. Saaremaa, mõnes kohas Põhja-Eestis, Läänemaal. 2) ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval. NÄITEKS. Ida-Eesti voortel. 3) hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel, igaüks nö. omal künkal. NÄITEKS. Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. 12. Muinaseesti haldusjaotus. Tunda kaarti. __________________________________________________________________________________________
Pronks- ja hõbeehted, savinõud. - Kaubandus vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. Vahenduskaubandus vilja eest novgorodi karusnahad jms euroopa turule. Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad (tallinn ja taru). 1154 esmakordne tallinna mainimine (al--idrisi kaardil koluvan) b) Eluviis elamuks suitsutuba. Lähitalud moodustasid küla: sumbküla(talud keset põldu koos), ridaküla(talud ridastikku), hajaküla(talud üksteisest kaugemal). c) Haldusjaotus (kaart) kihelkonnad (eesti tähtasaim haldusüksus, moodustasid ühe pk. Küladest), maakonnad (mitme kihelkonna liit peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest). Kutsuti ennast maakonna nime järgi. d) Rahvas ja ülikud: - Rahvakoosolekud vabade eestlaste kokkutulekud töhtsamate küsimuste arutamiseks.
Kalevipoja säng - Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid. Linnus-asula eelviikingiajal välja kujunenud kompleks, mis hõlmas linnust mäe otsas ning avaasulat selle jalamil. 6. Külade tüübid. Külasid oli kolme liiki: 1. Sumbküla küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis) 2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile. 8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid.
sajandi teisel poolel toimunud maade kruntimist haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga. 7 Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem. Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud, kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla Ridakülad Ahelküla Hajaküla Tänavkülad Talu – põllumajanduslik väikemajand, maavaldus koos õue, hoonete ja taluperega. Pärisorjuse ajal kasutasid talupojad talu pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad
Naiskloostrid täitusid leskede või vallalistega (<- nunnad). Hooldusasutus. PILET 8 1) Eestlaste eluolu ja ühiskondlikud suhted muinasaja lõpul (Õ lk 31-35) Elamuks oli suitsutuba – palkidest hoone, millel polnud korstent. Sees oli ahi. Vilja hoiti samades majades. KÜLAD Kuidas külad paiknevad? Asukoht Sumbküla Ridaküla Hajaküla Külad moodustasid kihelkonnad, mis liitusid suuremateks maakondadeks. I teooria: rahvas ja ülikud olid võrdsed – rikkam kiht on kui jõukamad talupojad. II teooria: arheoloogid väidavad, et muinasajal oli varanduslik ebavõrdsus suur. Rikkaid suurmaaomanikke võidi nimetada kuningateks. Põhiosa moodustasid talupojad, kes maksid ülikutele andamit
mõisnike võimu laienemise ja pärisorjuse kujunemise tõttu muutusid küla ametimehed mõisa võimu teostajateks külas. Kuni 19. sajandini säilis loomade ühiskarjatamine, küla karjase ja sepa palkamine, tuleõnnetute ühine abistamine, ühistööd (talgud). 7 Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla – õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja
e. Kaubandus: · Vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. · Vahenduskaubandus vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule. · Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla talud ridastikku (Ida-Eesti) · Hajaküla talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) d. Haldusjaotus: · Kihelkonnad Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest (45 kk. 13. saj algul) · Maakonnad mitme kihelkonna liit, peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest).
võimalikult terviklikeks, suuremateks maatükkideks, millest põllumaal pidi olema seos taluõuega. Seetõttu viidi osa taluõuesid tihedatest küladest kaugemale, tekkisid tuumikkülad. Saaremaal krunditi mitmes järgus, lapimaad ja ühiskarjamaad kaotati alles 1926. Aasta maakorraldusega. Kruntimine soodustas üleminekut kolmeväljasüsteemilt mitmeväljasüsteemile ja hajutas paljud tihedad külad. Sumbküla õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist
Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mida juhtusid kihelkondade vanemad ja mis sõlmisid rahu või sõdis oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. -haldusjaotus kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja-, Lääne-Eesti), ridaküla (Peipsi ääres), hajaküla (Lõuna-Eesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel (Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestis teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. 12. sajandil kerkivad siin-seal väga suured ja
7. Maailma tihedalt ja hõredalt asustatud alad 8. Linnad 9. Looduse ja inimtegevuse geograafia Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes Avita 9. klassi õpik Koolibri 9. klassi õpik Eesti rahvastiku suurus ja paiknemine Rahvastik, esialgne asustus, rahvaloendused, rahvaarvu muutus, rahvastiku tihedusAsulastik, maa- ja linnarahvastik Haldusjaotus, linnalised- ja maa asulad, linnastumine, uued ja vanad linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja ridaküla, tänav-, sumbküla)Sündimus, suremus, iive Loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad teguridSoolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur Rahvastikupüramiid, keskmine eluiga, rahvuslik koosseisTööjõud Tööealine rahvastik, majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik, tööjõud, töötajad, töötud, tööpuudus Õpilaste eelteadmiste ja huvide väljaselgitamine Eelmise teema lõpul või tunni alguses: · Ideekaardi koostamine rahvastiku teemal
rajada vaid otstele.ˇ Pole kindel, et neid ka vaja teada on Ringvall-linnus – ümber linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall Neemiklinnus – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. 2-st küljest ja 1-st otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Muinasasulad – tekkisid linnuste vahetusse lähedusse Küla tüübid- ka pole õpikus ega küsimustes, aga äkki-äkki :D Sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos Ridaküla – talud paiknesid ridastikku Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel ----------------------------------------------------------------------------------------- Rehielamu – palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks; rehes kuivatati vilja Tegevusalad: •maaharimine, oma aja kohta üsna kõrgel tasemel. Kolmeväljasüsteem- ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmandal
· Seisti silmitsi idanaabriga Vana-Venega o Tsuudid o 1030 Jaroslav Targa sõjaretk. Tartu esmamainimine o 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hiline rauaaeg 1050-1200 · Maaharimine o Adramaad o Kolmeväljasüsteem · Käsitöö o Rauatootmine o Rauatootmiskeskused · Kaubandus o Vahetuskaubandus o Vahenduskaubandus · Elamu o Rehielamu o Suitutuba · Küla o Sumbküla, ridaküla, hajaküla · Kihelkond · Maakond o Vanem o Malev (Relvastatud salk maakonnas) · 1154 al Idrisi · Lõunas o Eestlaste retked latgalite vastu o Leedulaste retked · Lääne o Vastastikused retked o 1187 Sigtuna põletamine · Idas o Vastastikused retked KÜSIMUSED: PRONKSI JA RAUAAEG EESTIS lk 16-20 1) Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega?
• 19.sajandini püsis külade positsioon muutusteta ja külade suurus kõikus mõnest perest kõige suurem oli külade suurus 35 pereni. Enamus moodustas 5 ja 10 taluga külad. Püsikülasid oli 2/5 ja selles oli 3-5 talu ja neid oli rohkem Lõuna- ja Edela- Eestis ja ka Virumaal. • Suuremaid külasid kus oli 10-20 talu moodustasid 1/5 külade üldarvust, asusid enamasti Kesk-Eestis ja Kesk-Läänemaal. Külavormid • Sumbküla- iseloomulik Põhja- ja Lääne-Eestile • Sumbkülas paiknevad talud korrapäratu kobarana • Tuumikkülad- iseloomulik Loode-Eestis. • Ühe sumbküla ümber paikneb arvukalt hajatalusid. • Veekogude kallastel ja rannikutel asusid rida ja ahel külad. • Majade õued paiknesid kõik ühel pool küla teed ja talud olid ridastiku. • Lõuna-Eestis oli veel hajakülad, kus talud paiknevad üksteisest eemal.
ruunikivi välismaal langenud viikingite auks püstitatud mälestuskivi kääbas - 11 meetrise läbimõõduga kuni 50 cm kõrgune kühm, mida ümbritseb kraav, põletusmatuste tarbeks adramaa maa suuruse arvestamisühik, tavaliselt oli talul ühe adramaasuurune maalapp, st saadi haritud ühe adraga kaheväljasüsteem kasvatatakse ainult suvivilja kolmeväljasüsteem kasvatatakse nii suvi- kui talivilja (põld: talivili, suvivili, kesa pool puhkab) sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel-maastikul. kihelkond teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, kõige tähtsaim haldusüksus, XIII saj algul 45 kihelkonda
Sossol- 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks. Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon.
kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive suurema vallina hauatähiseks). Hunniku sees kivist tehtud kirstud- kivikirstkalmed. Suurim leiukoht Harjumaalt Jõelähtmest, 36 kivikirstkalmet koos ringis. 1-2 saj pKr
Sossol- 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks. Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+ väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon.
Aastal 600. Tsuudid: Eestlaste nimetus vene kroonikates. Jaroslav Tark: Tegi Eestisse sõjaretke (1030), võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Sossolid: Eesti hõimud Izjaslavi kroonikas. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa: Nendes mõõdeti maad. Kolmeväljasüsteem: See levis põlluharimises. Ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesas. Rehielamu: Iseloomulik eestlaste hoone, mis oli nii elu- kui tootmishoone. Sumbküla: Talud paiknesid tihedalt koos Ridaküla: Talud paiknesid ridatikku Hajaküla: Talud paiknesid üksteisest kaugemal. 45 kihelkonda, 8 maakonda + 4 väikemaakonda Vanemad: Juhtisid külasid ja kihelkondi. Ülikud. Malev: Põhiline väeüksus. 9. Muinaseestlaste usund Vägi: Üks muinasusu põhielement ja -mõiste. Arvati, et elusolendid omandavad peale füüsilise keha ka veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides ja taevas.
annaabi.ee 
