Meremaal maooride hulgas näitasid tätoveeringud sageli informatsiooni isiku põlvnemise kohta. Usulised sümbolid Läbi aegade on inimesed kasutanud tätoveeringuid, et identifitseerida oma usulist kuuluvust ja näidata usuliste tõekspidamiste tõsidust. Näitena võib tuua: ristid, inglid, tuvid. Vapruse märk · Tätoveerimine on lugupeetud sõjaline tava ja kehakunst on paljude silmis kaua aega olnud tõelise sõdalase tunnus · Näiteks: ankur, näkineid, või isegi laeva täpne vähendatud koopia Seksuaalne ahvatlus · See tuleneb sellest, et 20. sajandil peeti tätoveerimist siivutuks ning tänapäeval on tätoveeringuid peetud millekski "pahade poiste ja kerge elukommetega tüdrukute" maailma kuuluvaks. · Traditsioonilistes kultuurides kasutati tätoveeringuid näitamaks, et naine on suguküpseks saanud ja valmis abielluma. Armutõotus · Suurim põhjus, miks tätoveeringu tegemist
.. 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt b) 9 aastat varastatud mõõk? c) 7 aastat a) Kääpa jõkke b) Võhandu jõkke 4. Vendadest sai kuningaks
,,postijaamaülem", ,,preili-talutüdruk"- süzeele on Mussorgski kirj opereti. Jutustused : ,,peeter suure moorlane", ,,romaan kirjades". ,,gorjuhhino küla ajalugu", ,,roslavlev", ,,dubrovski", ,,padaemand", ,,egiptuse ööd" , ,,kendzali", ,,kapteni tütar" Luule: värssromaan ,,jevgeni onegin", värssmuinasjutud(5) ja ,,väiksed tragöödiad", ,,boriss godunov" , ,,ihnus rüütel", ,, mozart ja salieri" , ,,kivist külaline", ,,pidu katku ajal", ,,näkineid", ,, stseene rüütliajastust. M.Lermontov (1814-1841)- tuli luulesse Puskini jäljendajana* kuulus vene aristokraatiasse * sündis enneaegsena * elukutselselt kaadrisõjaväelane Poeemid: ,,saska" , ,,mtsõri" ,,tambori laekuriemand" , ,,deemon". Romaan: ,,meie aja kangelane" koosm 4st novellist, millel on 4 erinevat muinasjutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on üks peateg Petsorin, novellid ei ole kronoloogilises järjekorras, kuid ühendab raamjutustus
ristikhein- iirlased arvavad, et see toob õnne. Teine on iiri harf, väga armastatud sümbol. Kolmas on keldi rist Härjapõlvlane- haldjas Kas oled näinud kunagi vikerkaart??? Kui härjapõlvlase kätte saad, juhatab ta sulle teed oma kullapaja juurde, mis asub vikerkaare otsas… Iirimaal on palju igasuguseid haldjaid- nii häid kui pahasid, näiteks: Dullahan (peata ratsanik, surm) Pooka (kujumuutja, kes võib ilmuda hobusena, jänesena, koerana vms. karv on alati must) The Merrows (näkineid) Ja väga palju teisi... Näkineid- merrow Surm- Kujumuutja- Dullahan Pooka Vikerkaared ja hobused on Iirimaal sage nähtus Iirimaa – see on imeline loodus, iidsete kivide lugu, põneva ajalooga vaatamisväärsused, sõbralikud iirlased ning hõrgutavad rahvusroad http://www.youtube.com/watch?v=bQwdahZwe0M Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa http://en.wikipedia.org/wiki/Ireland http://www.youtube
kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ,,Näkineid" *9 sümfooniat ,,Uuest Maailmast" *instumentaalkonterdid ,,Slaavi tantsud" *kammermuusikat *laule *klaverimuusikat Edvard Grieg (1843-1907) *Sündis ja suri Bergenis *Norra helilooja *vanemad Sotimaalt *Leipzigi konservatoorium(klaver) *tutvus Clara Schumanniga ja kirj. klaverikonterti *eeskujuks OLE BULL *elas Taanis, Roomas (tutvus Lisztiga) *Oxford'i ja Cambridge' ülikoolide audoktori nimetus LOOMING *140 laulu Süit ,,Peer Grynt" (mitmeosaline) *kammermuusika
Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934
11) 2-3 esindajat ja zanrid. Itaalia: - Verdi- ooper - Rossini- bel canto stiil ( ilus laul) Saksamaa: - Wagner- ooper - Schumann- soololaul, klaverimuusika - Schubert- soololaul Prantsusmaa: - Berlioz- ooper - Bizet- ooper 12) Rahvusromantikud, zanrid ja teosed. Põhjamaad: - Grieg- soololaulud, klaverikontserdid. ,,Peer Gynt" - Sibelius- sümfooniad. ,,Finlandia" Tsehhi: - Smetana- ooper. ,,Minu kodumaa"(sümfooniline poeem) - Dvor´ak- ooper- ,,Näkineid" Venemaa: - Glinka- ooper- ,,Ivan Sussain" - Borodin- ooper ,,Vürst Igor" 13) Impressionism, väljendub kunstis ja muusikas? Muljete maalimine, impressionistlik muusika keskendub hetke ilu nautimisele. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, lähenedes sageli nagu improvisatsioonile. Tehti palju teoseid, kus kujutati inimese suhet loodusega. 14) Impres. Kunstnikud ja heliloojad. Teosed. Claude Monet- Tõusev päike Debussy- klaverimuusika- ,,Prelüüdid"
saaksid maa ilma väljaostumaksuta endale. Ta mõistis, et mõisnike reform riisus talupoegi. Ta ei kartnud enda vaesust. Tema mõte oli, et peab teenima rahvast. 12. 02. 2012 Muusikahuvi ning muusikaõpetaja 17-aastasena kuulis ta esimest korda Glinka ja Dargomõzski muusikat. Lapsest saadik oli ta kuulanud ainult talupojalaule. Ta oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasha(Dargomõzski ooperist ,,näkineid") aariate rahvuslikust laadist. Ta soovis ise ooperit kirjutada, kuid ei teadnud muusikateooria aluseid ega komponeerimise reegleid. Haris teda selles vallas Balakirev(tol ajal polnud tal pedagoogikogemusi), kes oli arvamusteavaldustes terav ning halastamatu. Modesti esimesed katsetused vaatas just tema üle. Õpingud tõid suurt kasu ja ka teadmiste soov, tänu sellele istus ööd läbi raamatute taga, päevadel kestis mõttetu sõjamehe-elu
,,Lask" ,,Tuisk" ,,Kirstutegija" ,,Postijaama ülem" ja ,,Preili-talutüdruk"- selle süzeele on Mussorgski kirj opereti). Jutustused ,,Peeter Suure moorlane", ,,Romaan kirjades", ,,Gorjuhhino küla ajalugu", ,,Roslavlev", ,,Dubrovski", ,,Padaemand", ,,Kindzali", ,,Egiptuse ööd" ja ,,Kapteni tütar". *Luule Värssromaan ,,Jevgeni Onegin", värssmuinasjutud (5), ,,Väikesed tragöödiad": ,,Boriss Godunov", ,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri", ,,Kivist külaline", ,,Pidu katku ajal", ,,Näkineid", ,,Stseene rüütliajastust". Mihhail Jurjevits Lermontov 1814-1841 * tuli luulesse P jäljendajana *sündis enneaegsena *vanemate kooselu ei olnud õnnelik, ema suri kui L oli 3a *ta vanema kasvatas teda ja andis talle suguvõsa nime *lapsepõlves kannatas haiguste käes *õppis esmalt prantslasest koduõpetaja juhendamisel ja hiljem Moskvas ülikooli pansionaadis *elukutselt oli ta kaadrisõjaväelane *ta oli tundlik, raske
) ja telelavastustes ("Toeplitzi järve saladus", "Puldanportfell", "Provintslanna", "Surm käib ümber Diana", "Kunksmoor", "Hortensia ütles: P...sse!" jt.). 6 - näitejuhina Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" 7 - tunnustus 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.
- "Valss-fantaasia" kaunist hetke" - "Öö Madridis" - "Lõoke" - "Aragonia Jota" DARGOMÕZSKI (1813-1869) Vene helilooja Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui ka mahult Jutustab klasside vastuoludest Uued laululiigid: - Satiiriline laul (nalja, kritiseerivad) - Stseenid elust (pildikesed) LOOMING Teemad: - Kriitiline realism - Sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldab ühiskonda) Suurem osa loomingust: - Laulud - Romansid Ooperid: Romansid: -"Näkineid" "Vana kapral" -"Kivist külaline" "Ussike" "Titulaarnõunik" ANTON RUBINSTEIN (1829-1894) Vene pianist, helilooja ja dirigent Alustas klaveril esinemisi 9-aastase imelapsena Vene Muusikaühingu(1859) ja Peterburi Konservatooriumi(1862) asutamine LOOMING Üks viljakamaid vene komponiste Enamik loodud muusikast on aegade jooksul unustatud Püsima on jäänud: - Ooper "Deemon" (prantsuse mõjutustega) - Romansid "Öö" ja "Pärsia laulud"
- “Aragonia Jota” ALEKSANDR DARGOMÕŽSKI Vene helilooja (1813-1869) Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui ka mahult Jutustab klasside vastuoludest Uued laululiigid: - Satiiriline laul (nalja, kritiseerivad) - Stseenid elust (pildikesed) LOOMING Teemad: - Kriitiline realism - Sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldab ühiskonda) Suurem osa loomingust: - Laulud - Romansid Ooperid: Romansid: -“Näkineid” “Vana kapral” -“Kivist külaline” “Ussike” “Titulaarnõunik” ANTON RUBINSTEIN (1829-1894) Vene pianist, helilooja ja dirigent Alustas klaveril esinemisi 9-aastase imelapsena Vene Muusikaühingu(1859) ja Peterburi Konservatooriumi(1862) asutamine LOOMING Üks viljakamaid vene komponiste Enamik loodud muusikast on aegade jooksul unustatud Püsima on jäänud:
meisterlikke sümfoonilisi meremaalinguid. Ta on kirjutanud 15 ooperit ja ka instrumentaalteoseid. 14. Kelle teos , missugusse zanrisse kuulub (klaveritsükkel, ooper, ballett, sümf.muusika, laulutsükkel) Pildid näituselt- Modest Mussorgski klaveripala Ruslan ja Ludmilla- Aleksandr Puskini poeem Jevgeni Onegin- Pjotr Tsaikovski ooper Surma laulud ja tantsud- Modest Mussorgski soololaulude tsükkel Boriss Godunov Seherezade- Nikolai Rimski süid Ivan Sussanin- Mihhail Glinka Näkineid Uinuv kaunitar- Pjotr Tsaikovski ballett Vürst Igor- Aleksandr Bodorini helilooming Hovanstsina- Modest Mussorgski alustas, Nikolai Rimski lõpetas teose Klaverikontsert nr. 1 b-moll- Pjotr Tsaikovski sümfoonia Kamaarinskaja, tants Padaemand- Pjotr Tsaikovski ooper Muinasjutt Tsaar Saltaanist- Nikolai Rimski Aastaajad- Pjotr Tsaikovski teos
jätkamises. Liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid eneseharimisega. Aleksandr Borodin, Mussorgski, Rimski-Korsakov, Cesar Cui, Mili Balakirev Rahvuslikud koolkonnad (Tšehhi & skandinaavia) Bedrich Smetana – Käsitleb teemasid Tšehhi ajaloost, rahvusest. Kasutab rahvalikku helikeelt. Sümfooniliste poeemide tsükkel 'Minu kodumaa'. Lõi ka oopereid, sümfoonilisi poeeme, kammerteoseid. Antonin Dvořak – Orkestri- ja kammermuusika, ooperid 'Näkineid', sümfoonilised poeemid, instrumentaalkontserdid. Edward Grieg – Muusika siiras, varjunditerohke. Loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid: soololaulud, klaveripalad. 'Klaverikontsert', 'Peer Gynt'. Kirjutas ka instrumentaalset kammermuusikat. Carl Nielsen – Sümfoonik, toetus klassikalistele vormiskeemidele, aga tegi neid isikupärasemaks. Kasutas esimest korda progressiivset tonaalsust – teos algas ühes ja lõppes teises helistikus. Lõi ka oopereid ja kantaadi 'Kevad Fynis'
Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946 1944 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Suudle mind 1935 Sinilind 1940 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Narva valss 1944 Kevadmõtted 1946 Aegviidu valss 1945 Kevad tulnud taas 1943 Saaremaa valss 1949 Kui taevas kuu 1947/1948 Viljandi serenaad 1944 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Pärnu ballaad 1945 Kui sul valutab mõnikord süda 1935
Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934
seda enesekordamiseks. Ma ei ole saanud aru, miks on nii."(2) 7 5. LAVASTAJATÖÖD Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. (1) Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" Marguerite Monnot' muusikal "Irma" Jule Styne'i muusikal "Sugar" Giuseppe Verdi ooper "Don Carlos" Modest Mussorgski ooper "Boriss Godunov" Carl Maria von Weberi ooper "Nõidkütt" Tõnu Raadiku muusikal "Vargamäe tõde ja õigus" Tõnis Kaumanni ooper "Mina Napoleon!" (2) 8 KOKKUVÕTE
Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Meloodia 1934 Kas mäletad veel? 1940 Vaid sina Niina 1945/1946 Erika 1943 Tiiu, Tiiu 1949 Helmi 1934 6 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Riina 1940 blond Aleksandra 1933 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Talverõõmud 1947 Kevad südames 1947 Õige valik 1940 aasta uus 1944/1946 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Suudle mind 1935 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Kevadmõtted 1946 Kevad tulnud taas 1943 Kui taevas kuu 1947/1948 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Suveöö serenaad 1946 Kirjake koju 1935 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ah, nii rahutu mu süda 1936 Suudlus kuuvalgel 1935 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Üksi 1935 Su silmist näen ma igal öösel und 1946/1949 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947 Ma olen liig halb 1946/1947
jäljendamine meloodia tõusud, langused, tempod, rütmid, helitugevus, registrid. D. andis edasi muusikalisi portreid. Vokaal retsitatiivne (kõneline alul). Uued laululiigid: satiiriline laul (nalja, kritiseerivad), stseenid elust (pildikesed). Satiirinooled kõrgema seltskonna poole naer ja pilge nende üle: "Mölder" (juua täis, rahulik, usklik mölder, kiireloomuline naine), "Tiltulaarnõunik" (kantseleis, hädine tragikomöödia), "Vana kapral". Ooper "Näkineid". D. tundis ooperi vastu suuremat huvi. Kuulub vene klassikasse, kirjutatud Puskini lõpetamata draama järgi. Põhiliselt tegelaste hingeelu. Mitu liini (isikudraamat). Tegelased: mölder, tütar Natasa, vürst ja ta abikaasa. I vaatus. Noor vürst armub Natasasse, kuid vürst on sunnitud seisuse kohaselt abielluma. Natasa uputab end Dneprisse. Mölder kurvastatuna tütre sammust hullub ja kujutab, et on ronk (bass Saljapin). III. Natasa on vee all näkineidude kuninganna, sünnib tütar. IV
mängima ka viiulit. 12. Aastaselt alustas ta oreli ja muusikateooria õpinguid, mis ta 1857 aastal Prahhasse viisid. Teenis elatist mitmes orkestrist vioolat mängides. 1875 aastal võitis ta austria riikliku stipendiumi, mis võimaldas tal kolmeks aastak täielikult loomingule pühenduda. Brahmsi eeskostel hakati Dvoraki teoseid kirjutama Saksamaal, mis soodustas oluliselt helilooja populaarsuse kasvu ka mujal Euroopas. LOOMING: Ooperid- tuntuim ,,Näkineid" Sümfooniad- 9.sümfoonia ,,Uuest maailmast" Sümfoonilised poeemid ja instrumentaalkontserdid. ,,Slaavi tantsud" *Edward Greig 1843- 1907 Norra helilooja, sünni linnaks Bergen. Juured ulatuvad Sotimaale. Lapsepõlves õppis klaverit. On lõpetanud Leibzigi konservatooriumi. Õppis klaverit, kompositsiooni ja muusika teooriat. On tegutsenud era õpetajana ja dirigendina, on üks muusika akadeemia asutajatest Norras. Tuntuse saavutas dirigendi ja kontserdi pianistina
järgnevale põlvkonnale nn. ,,Võimsale rühmale". Ennekõike vokaalhelilooja. Loomingu suurema osa moodustavad romansid ja laulud. Varastes vokaalteostes domineerib meloodilisus, tundeküllus (,,Mul on kurb", ,,Igav ja kurb" jne.), hilisem looming retsitatiivne (,,Mölder", ,,Vana kapral", ,,Titulaarnõunik", "Ussike"). Toob loomingusse sotsiaalse teema, mis süvenes Mussorgski loomingus. Kirjutanud kuus ooperit, tuntumad ,,Näkineid" (Russalka 1856) ja ,,Kivist külaline" (1869), viimases valitseb retsitatiivne stiil. 60-70.aastad vene muusikaelus Aeg oli seotud suurte muutustega ühiskondlikus elus. Talurahva ülestõusud, lüüasaamine Krimmi sõjas, pärisorjuslik kord jne. viisid küll pärisorjuse kaotamiseni 1861.aastal, aga talupoegade olukorda see ei parandanud. Ülestõusud ja rahutused jätkuvad. Suured muutused ühiskondlik-poliitilises elus virgutasid kunsti ja teadust.
Vanemuine Koidula Dr. Karell Koit Hämarik J.W. Jannseni büst Amandus Adamson 1855.-1920. aasta ● Sündis Paldiski lähedal meremehe pojana; ● 1874. aasta- peterburi Kunstide Akadeemia Raam Köelri maalile “Ande keisrile, mis keisri kohus..” Koit ja Hämarik, 1895. aasta Merehelinate kuulaja 1901. aasta Maadleja G.Lurich, maailmanäituse kunstivõistluse võitnud töö Russalka- näkineid, 1902. aasta Noorus kaob 1919. aasta ● 1893. aasta tormis Soome lahte uppunud sjalaeva mälestuseks Nälg, 1920. aasta Kalevipoeg põrgu väravas, 1922. aasta Hülgekütt Pakri saarelt, 1925. aasta Vabadussõja monument Rakveres Ants Laikmaa ● Sündis Läänemaal; ● kogus vanavara; ● 1889. aasta- Peterburi Kunstide Akadeema ● 1891. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia ● 1903
• Hetke ja seletus muistendid • Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti. • Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest. • Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest. • Surm , kurat, kratt, tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid, libahunt. • Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus • Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest. • Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat vaenulikku, üleloomulike võimetega hiidlast. Kes astub välja inimeste kaitseks nt: Suur tõll, Kalevipoeg.
ning imekaunist luigest tsaaritarist" 1833 ,,Muinasjutt kalamehest ja kalakesest" ,,Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest" 1834 ,,Muinasjutt kuldkikkast" 29 Puskini draamateosed 1825 ,,Boriss Godunov" 1830 ,,Ihnus rüütel" ,,Mozart ja Salieri" ,,Kivist külaline" ,,Pidu katku ajal" 1832 ,,Näkineid" 1835 ,,Stseene rüütliajastust" 30 Puskini proosa ,,Peeter Suure moorlane" ,,Romaan kirjades" ,,Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused" ,,Väljaandjalt" ,,Lask" ,,Tuisk" ,,Kirstutegija" ,,Postijaamaülem" ,,Preili-talutüdruk" ,,Gorjuhhino küla ajalugu" ,,Roslavlev" ,,Dubrovski" ,,Padaemand" ,,Kirdzali" ,,Egiptuse ööd" ,,Kapteni tütar" 31
üksikobjektide nimed (põhjapoolus). Üldnimed on objekti klassi tähistajaks (inimene). Esmalt on nimi e tähis, siis objekt ise e denotaat (reaalne objekt) kolmandaks nime mõte e kontsept vajalik selleks, et üht objekti võib tähistada erinevate nimedega, sel juhul on nime mõte teine. Nt Koidutäht ja Ehatäht tähendavad üha objekti, aga tähendavad eriasju. On olemas asju, millel denotaate pole. Nime mõte jääb alles, reaalmaailmas ei ole (nt näkineid). Nimi keelelises mõttes. Nimi pärisnime tähenduses ja nimetuses üldnime tähenduses. Nimed ja nimetused pole vastandid. Nimetus ei tähenda nimeta olekut. Kas inimkond on nimi? Keele seisukohas neid nimeks lugeda ei oska. Definitsiooni tuleb täpsustada, et inimkond oleks välistatud. Nimed võivad olla mitmeosalised, aga on justkui kaks nimi, või üks nimi? Nt August Kitzberg. Üksikobjekti erilised nimed? Vastand on tavaline? Kui Kitzberg on eriline nimi, mis siis tavaline on?
Viljeldi ka tollal populaarset melodraama zanrit (teksti deklameerimine muusika saatel, peategelased ainult deklameerisid, koor laulis). 19. sajandil kirjutab Glinka (1804-1857) esimese vene ooperi ilma kõnedialoogideta - "Elu tsaari eest" e. "Ivan Sussanin" 1836. 1850. aastate lõpus tegutsema hakanud "Võimsa rühma" (nimetus pärineb kunsti- ja muusikakriitikult Stassovilt) tähtis eelkäija oli Dargomõzski oma laulude ja ooperitega (psühholoogiline ja dramaatiline "Näkineid", esimene vene retsitatiivooper "Kivist külaline" Puskini järgi). "Võimsa rühma" (juht Mili Balakirev) põhitaotlus oli (nagu tolleaegsetel vene maalikunstnikel peredviznikutel) rahvuslikkus ja realism muusikas. "Võimsa rühma" liikmed: Balakirev, Borodin, Cui, Mussorgski, Rimski-Korsakov. Modest Mussorgski (1839-1881) kohta ütles ta õpetaja ja rühmakaaslane Balakirev, et Mussorgskil on "nõrgad ajud" ja et tal "pole midagi sees", st tal pole mingit sõnumit
Selene, kui maa peal, siis Artemis, kui maa all, siis Persephone. Kuuga seondumine annab talle kolmenäolisuse kui kolm kuufaasi. Ta oli ka öiste ristteede jumalanna, kus rituaalselt pakuti öiseid Hekate lõunaid- kuukujuliste pätside pakkumine ja teistpidi halva välja viskamine. Seega seondus ta ka menstruatsiooniga. Koeraohver, koer oli Hekate lemmikohvriloom. Ta on seotud ka merega. Tema partnerid võisid olla Triton ja merekoletis Phorkys Skylla. Ta oli õudsa alatooniga näkineid, madujad merekoletis oli Hekate järglane. Üldjuhul seondub öise ja allilmselga. Ta oli Tartarose laps, öö tütar. Kui Persephone allilmast üles tõusis, võttis Hekate ta vastu. Teda on nim ka Hadese abikaasaks. Ta on seotud ka nõidusega, st teda sostatakse Kirke ja Medeaga. Mõlemad nõiad olid väga erootilised tegelsed Hekate on natuke Aphrodite ja Artemise vahepealne ja seotud öise nõidusega, eriti aga armunõidused. Sealt edasi läks tema seos viljakusele ja abiellule
Küll näeme, kas need molutajad mind läbi lasevad! Mis nad seal õieti teevad! Soojendavad ennast, tore lõbu! Vahivad, kuidas sada haokubu põlevad: tore vaatepilt!» 3 2 Ligemalt asja uurides nägi ta, et ring oli palju suurem kui vaid lihtsaks soojendamiseks kuningliku lõkke juures, selge oli ka, et vaatlejate hulka ei tõmmanud siia kokku ainult nende saja põleva haokoo ilu. Laial vahemaal rahva ja lõkke vahel tantsis noor tütarlaps. Kas too noor tütarlaps oli inimene, näkineid või ingel, seda ei saanud Gringoire, see skeptiline filosoof ja irooniline poeet, esimesel silmapilgul kindlaks teha, nii võlutud oli ta silmipimestavast nägemusest. Tütarlaps polnud suur, aga ta näis pikk oma sihvaka ja saleda piha tõttu. Ta oli tõmmu, küll aga võis aimata, et päeval oli ta ihul andaluusia ja rooma naiste ilusat kuldset helki. Ka ta väikesed jalad olid andaluusialikud, graatsilised jalatsid ümbritsesid neid kitsalt, kuid mugavalt
annaabi.ee 
