Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu? Kõnekäänd: Ema. Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled? Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus. Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu) Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused, kõnekäänud ja vanasõnad. Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde. Mõistatus: Loeme kõigile oma teksti ette ja püüame natuke pikemalt seletada, mida selles tekstiga on tahetud öelda. Vanasõna: Vanasõnaga on lihtne, see on õpetus, mida kõik austavad. Kõnekäänd: Kõnekäänuga on ka lihtne, see on piltlik olukorra kirjeldus.
Kui 'targa sõna' puhul viidatakse väljendis sisalduvale suurele tarkusekvantumile, siis ka 'vana sõna' puhul on eelduspäraselt tegu positiivsesisulise mõistega. Ühend vana+sõna on väärtustatud kasvõi «vana» tõttu, st minevikku kuulumisest tingituna. Lisaks juba mainitud vana tarkuse vahendamisele saab vanasõnakasutaja - näiteks poliitik - ka rahvamehe rolli; kuigi laenulise loomusega, tunduvad vanasõnad kuuluvat meie rahva sfääri. Seega püüab poliitik paista rahva hääle kuuldavakstegijana.(R. Järv ,,Vanasõna ei ole varnast võtta")1 Vanasõna tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja didaktilisus. Peale lühiduse on vanasõnades taotletud ka kontsentreeritud sõnastust. Nagu mujal, nii tuleb ka eesti vanasõnades sageli ette nn. vormielementide, on-verbi, mitmesuguste korduvate osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri
eluvaldkondade kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. Vanasõnu võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal. AFORISM Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Vanasõnad on rahva ühislooming, aforismide autoriteks on kirjanikud, teadlased või teised tuntud inimesed. Vanasõnad jagunevad: Sotsiaalseid vahekordi peegeldavad vanasõnad. Vanasõnad tööst ja töötegijast. Eetilised tõekspidamised vanasõnades. Vanasõnalised ilmastikuended. MOODSAD VANASÕNAD
7.klass Koostanud: Anu Laidinen RAHVALUULE VÄIKELIIGID 2010 Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on vanasõnad mõistatused kõnekäänud Rahvaluule väikeliigid 7.klass Rahvaluule väikeliigid on Click to edit Master text styles Second level lühikesed Third level väljendusrikkad Fourth level
nähtused ja tegevused on jäänud minevikku. Uus aeg on loonud uusi mõistatuse tüüpe. Varem oli noorte hulgas väga populaarsed piltmõistatused ja keerdküsimused. Piltmõistatuse küsimus esitatakse joonistusena. Mõistatuse lahendus antakse lausena. Keerdküsimused on rajatud vaimukatele lahendustele. Neid on sageli võimatu ära arvata. Näiteks: Missugune hammas paneb naerma? (naljahammas) Kanda jõuad lugeda ei jõua? (juuksed) Vanasõnad Vanasõna all mõistetakse rahvasuus käibivat üldistavat lauset. Vanasõnad on terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas
Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning said rikkaks. Vanasõna ,,iga kingsepp jäägu oma liistude juurde" sobib ka minu arvates ,,Pilli- tiidu"-ga ,sest pilli Tiidu oli hea pillimängija, see oli see mida ta oskas. Ta proovis küll kokandust kuid naasis ikka pilli mängimise juurde. Mina arvan , et need vanasõnad kehtivad tänapäevani. Alati on tarvis head nõu vaja kui oled hädas või tegevus ei ole kõige säästlikum. Samuti on õige ka vanasõna ,,iga kingsepp jäägu oma liistude juurde" ,sest see mida sa kõige paremini oskad sellega on sul võimalik elatist teenida ja isegi achilleusi kohta kehtis vanasõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis".
klass Juhendaja: Merike Madal Valga 2012 SISUKORD Pildid................................................................................................................. Luuletus............................................................................................................. Huvitav teaduslik jutt.............................................................................................. Anekdoodid, vanasõnad........................................................................................ Kasutatud allikad............................................................................................... http://www.soolaladu.ee/public/products/extra_big.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Sodium-chloride-3D- ionic.png/632px-Sodium-chloride-3D-ionic.png Soolane unenägu Soolajärves soolakala pidas soolaleivapidu. Soolaheeringas peol oli
pühäpäivi: laisal kõrd kõtt haige, päiv pää haige", ,,Hooletu on hullem kui laisk: laisk teeb natuke, aga teeb valmis, hooletu jätab puhas poolele." Õpetussõnades esineb laiskuse teema juures ka midagi refrääni taolist: 6:10-11 on identne 24:33-34 ja 22:13 sarnaneb 26:13-le. Sealjuures tundub mulle 6 ja 24 peatüki karmikõlaline ,,refrään" hüperboolsena ja seeläbi poeetilisena. Eesti vanasõnad muudab aga luuleliseks riimide kasutamine: ,,Laisk alles haigutab, usin juba maigutab", ,,Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle". Vanasõnades esineb palju eitusi, mis on võrreldes Õpetussõnadega jällegi eriomane: ,,Ega laisku ei külvetä ega küntä, nemä kasvava esi", ,,Ega töö konti riku", ,,Ega kass jõkke lähä". Eriti põnevad on sisulised erinevused ja sarnasused. Õpetussõnades korratakse mitmel korral mõtet, et ,,Laiskus langetab sügavasse unne ja
1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul, riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4
Toitumine Peeter Leesi Klass 8.b 05.11.2013 Sisukord • MIKS ON TERVISLIK TOITUMINE NII TÄHTIS? • TALDRIKUREEGEL • ENERGIA • 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS • TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED • TOIDUPÜRAMIID • VITAMIINID • TAIMETOITLUS • TOITAINETE PAKENDID JA MÄRGISTUS • VANASÕNAD TOITUMISEST Miks on tervislik toitumine nii tähtis? • Viimasel ajal on inimestel väga kiire elutempo.Koolis on õpilastel palju tunde,peale kooli on kursused ja huviringid ;vanemad on õhtuni tööl ja koju tulles ei jää enam aega millegi peale.Seepärast toitumine mängib tähtsat rolli meie elus, sest sellest sõltub inimese enesetunne, tervis ja isegi tuju. Taldrikureegel • erinevad salatid või aurutatud-hautatud- keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust. • põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi. • l...
mis maksab? Üks ametit isaloomustav pilt Kus pakutakse tänasel päeval tööd? Leia hetkel pakutavad töökohad nii Eestis kui ka välismaal vähemalt 3 Mis on palk? Tööandja nõuded töötajale Leiad töökuulutustest --ameti + ja - + - Infoallikad (lehekülgede aadressid) Üks tööga seotud vanasõna Mis mulle selle ülesande puhul meeldis või ei meeldinud + - TÄNAN! Mõned aforisimid ja vanasõnad Töö kiidab tegijat Mitte midagi teha on kõige raskem töö O.Wilde Küsimused klassikaaslastele Igale klassikaaslasele tuleb esitada 1 küsimus ja see siia kirja panna.
Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega: · Teravmeelsus on haritlase häbematus. (Aristoteles) · Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. (Johann Wolfgang von Goethe) · Südametunnistus on koer, kes käib su kannul ja haugub. (Autor teadmata) Aforismid on lühikesed, mõni koosneb ainult paarist sõnast: · Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) · Teadmine on jõud. (Francis Bacon) Kui aforismidele lähedased vanasõnad ja kõnekäänud on anonüümsed, siis aforism on enamasti individuaallooming. Esineb nii iseseisva zanrina kui ka lülitatult pikemasse teksti, mis tervikuna ei ole aforistlik. Lakoonilist ja täpset väljendusviisi nimetatakse aforistlikuks stiiliks. Kuulsamaid aforiste: Platon, Seneca, Augustinus, Michel de Montaigne, Blaise Pascal [1], Voltaire, Oscar Wilde, Friedrich Nietzsche, Arthur Schopenhauer, Georg Christoph Lichtenberg [2]
Pieter Brueghel (1526 1569) Elu Brueghel sündis 1525 praeguses Hollandis Aastal 1551 sai tast õpipoiss Coecke van Aelsti juures Reisis Itaaliasse, kus ta õppis Itaalia kunsti Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga Brueghel suri 1569 Looming Brueghlit peetakse Madalmaade suurimaks renessansikunstnikuks 16. sajandil Palju töid on talupoegade elust viletsus, hall argielu ja vähesed pidupäevad Sellest tuleb tema hüüdnimi "Talupoegade Brueghel" Maalid on tõe ja loomutruud, rahulikud ja kergelt humoorikad, realistlikud, detailsed Maalidel on kujutatud tihti probleeme "Talupoegade pulm" "Pimedad" Kui pime juhib pimedad, kukuvad mõlemad kraavi Väidetakse, et selle maali jättis Brueghel lahtimõtestamiseks järeletulevatele põlvedele. Looming Geniaalsed maastikumaalid Brueghel oli esimene, kes osaks ma...
u.15251569 Pieter Brueghel vanem Aigo & Rasmus 11.B Biograafia Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Võeti vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Brueghel läks Itaaliasse ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. Mõned aastad hiljem saabus ta tagasi kodumaale ja 10 aastat hiljem asus elama Brüsselisse. Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Biograafia Kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Itaalia klassilist kunst Maetud Brüsselisse Suurim tõe ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilismoraliseeriva põhitoon ,,Talupoegade tants" Teosed ,,Talu...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märk...
Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad, kõnekäänud, lastekeelne sõnavara, hinnangusõnad (humoristlik, satiiriline, kriitiline, paroodia) jne
Põld ja Eesti mullad Põld on haritav maa, kus kasvatatakse inimestele todutaimi ja loomadele söödataimi. Eesti rahvas on üle 2000 aasta olnud meie toitja, paljud vanasõnad, laulud, kombed ning need kirjeldavadki põlde ja talumehi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Üks esimesi põlde oli alepõld sellege oli nii, et alguses oli kas mets või metsatukk sealt võeti puud maha, põletati ära ja tuhk oli väetiseks ja kui enam hea saak polnud lasti põllul võssa kasvada. Põlispõllud on niisugused põllud, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on jätkuvalt viljakad.Põldudel on ka oluline viljakas muld selleks hakati mulda kobestama
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin"
a) Rahvalaulud b) Rahvajutus c) Väikevormid Rahvaluule tunnused a) Rõhuline ja rõhuta värsisüsteem b) Parallelism (sama mõte teiste sõnadega) c) Algriim (algustähe kordus) Rahvajutud jagunevad a) Muinasjutud algul võidutseb kurjus, ent õnnelik lõpp; õpetlik eesmärk. b) Muistendid selgitatakse ümbritsevat maailma, põhjendatakse tegelikkust. c) Naljandid Lühivormid jagunevad a) Mõistatused - äraarvamismängud b) Vanasõnad - rahvatarkused c) Kõnekäänud piltlikud väjendid
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali ...
VANASÕNAD 1. Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi. 2. Koer magab, saba kuulab. 3. Ega koer koera ei salli. 4. Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. 5. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. 6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13. Kes väljas kassike, see kodu koerake. 14. Lumi on ree rasv. 15. Kui kevade müristab hange peale, siis lumi tuleb lehe peale. 16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22. Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn. 23. Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu. 24. ...
Vene keel 1. kodulinn - 2. seltsiv - 3. linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29
Mulgi vanasõnad Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme) Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme) Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks) Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja i...
VANASÕNAD: · Ega amet leiba küsi. · Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. · Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus -- oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval. · Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. · Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll. · Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom. · Lip lipi peale lapp lapi peal. Hallpead austa, kulupead kummarda. · Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte. · Hirmul on suured silmad. · Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks. · Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad. · Hommik on õhtust targem. · Hulgusel kodu kõikjal. · Hundid söönud, lambad terved. · Enne mõtle siis ütle. · Igal oinal oma mihklipäev. · Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. · ...
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.
Viitamine??? Kui sa ise neid lauseid välja ei mõelnud, vaid võtsid kuskilt, sa peab viitama (kirjutama teksti lõpu sulgudes allikas), muidu see on puhas plagiaat!! Lisa pildid! Iga pilt peab olema kommenteeritud. Lisa näiteks pildi alla tekst: Joonis 1. Päikesekell. See osa (vanasõnad ja aforismid) läheb sissejuhatuse peatükki! Tee lühike sissejuhatus sellele osale. Räägi, et ajast ja aja omadustest on paljud tuntud inimesed kirjutanud ning on olemas erinevad vanasõnad, seotud ajaga... Ajaga seotud vanasõnad * Ära hõiska enne õhtut * Ajaratas ei jää seisma * Aeg kaob ja kaotab kõik * Aeg kõik asjad lõpetab * Mis ajast see arust * Ajahammas sööb kõik läbi ja ajaratas veereb alati * Pikk päev jõuab ka õhtule * Raud on küll tugev, aga ajahammas on veel tugevam * Ära eilset päeva enam taga leina * Homset päeva pole keegi näinud Aforismid aja kohta Küsi eesti keele õpetaja käest, kuidas vormistada tsitaate!
* kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, * taotleti lihtsust ja rahvapärasust, * rikastas sõnavara laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe` tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas` Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju. Sõnaraamatud ja grammatikad 1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat". Autor hea eesti keele tundja, teoses üle 8000 eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud, lauseidki. 1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika § koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad, taimed, puud jne), § saksa ja vene laensõnade loend, § vanasõnad, mõistatused, § õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid.
35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 56. kodulinn 57. seltsiv - 58. linnavalitsus - 59. Vene vanasõnad 60. värviline purskkaev 61. Eesti kodakondsus 62. lõputunnistus 63. pärast kooli lõpetamist 64. linnad - 65. rippsild 66. sampoon - 67. suitsusaun , 68. käima - 69. Vene köök 70. keskharidus 71. pannkoogid (õ) - 72. bussijaam 73. Vene muinasjutt 74. emakeel 75. infrapunasaun 76. vigade parandus 77. vene keel 78. Vene roog 79. haridussüsteem 80. tugev eesti perekond 81. lasteaed , 82
Kirjandus- belletristika Kirjandus- kogu inimkonna poolt loodud, kirja pandud või trükitud looming. Ilukirjandus- on kirjanduse kitsamas tähenduses autori või autorite poolt loodud tekst. Teabe kirjandus- annab infot (nt:ajakirjad, ajalehed) Proosa ehk eepika: Romaan Jutustus Novell Dramaatika ehk: Draama Tragöödia Komöödia Lüürika ehk luule: Sopettod Pastaraal Haiku Valm Balaadid Rahvuskirjandus on ühele rahvusele kuuluv kirjandus, mille loojaks on selle rahva esindaja. RAHVALUULE Rahvajutt Rahvalaulud 1)vanasõnad 1)muinasjutud 1)regivärs 2)kõnekäänd 2)muistend alliteratsioon,assonats,parallelism 3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana ...
Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära p...
silmakirjateerner, silma ees sõber, seljataga vaenlane, töökas, kokkuhoidlik, ei pea puhtusest väga lugu, visa, tahtmise kindlusega, õpihimuline, jonn, kius, kangekaelne, kade teise õnne peale, mehed on kodumaa eest valmis paljuks. Esimene kirjanduslik teema millest rääkida võib on folkkloor- rahvaluule. Rahvaluule on meie esivanemate suuline, traditsiooniline , põlvest - põlve edasi antud looming. Rahvaluule on anonüümne. Rahvaluule alaliigid : *lõhiliigid : 1. vanasõnad 2. mõistatud 3.kõnekäänud *rahvajutud 1.muinasjutud 2.pajatused 3. muistendid 4. naljandid *rahvalaulud 1.vanem e.regivärsilised rahvalaulud 2.uuem e. riimvärsiline rahvalaul
Armastuse kohta käivad vanasõnad Vana arm ei roosteta. Võera oma olgu hirmus, omal armas. Armastus on pime. Igalühel oma armas. Armastus käib kõhu kaudu. Armastus ei päri aastaid taga. Kui armastus on ees, siis meel on metsas. Armastus ei väsi iial ära. Veri ei via, arm ei hoia. Armastust ja vaesust ei saa varjata. Naine on elus kaks korda armas: siis, ku ta Armastus ei ole kartul, et sa ta ära sööd. võetaks, ja siis, ku ta maetaks. Armastusete abielu om hädäelu. Naise armastus on kui kana sääreluu pääl liha. Armastus lõpeb altari ehen. Kes armas, sii ilus. Armastus teeb kõik asjad heaks. Arm aitab enam kui hirm. Armastus teeb tugevaks. Armul ei ole mõõtu. ...
teemas. Antud teemade hulgas on kahesuguseid SULETUD TEEMAD (piirid täpselt paigas) ja AVATUD TEEMAD (õpilasel endal tuleb piirid määrata). Viimase puhul tuleb püüda tabada teema keskpunkti. Esitatud teeside tõestamisel demonstreeri oma eruditsiooni (samas ära sellega ka liialda) · Näited kirjandusest · Näited elust, ka enda kogemusest · Ajakirjandusest · Ajaloost · Võõrkeelsed väljendid · Aforismid, sententsid · Vanasõnad · Filosoofia · Muusika, kunst · Hoidu liigsest päevakajalisusest ÄRA ESITA OMA VÄITEID ABSOLUUTSETE TÕDEDENA Kui alustad mustandi parandamist, pööra tähelepanu järgnevale: 1. sõnakordused 2. koma kui ja nagu ees 3. mitte kasutada sina- ja meie-vormi 4. mitte liialdada tingiva kõneviisiga 5. uuri põimlause ehitust 6. mõttelt ja lauseehituselt segased kohad kirjuta ringi
Ammustel aegadel sõid lapsed kevadel mõlemat liiki lepa koorealust kihti ehk mähka, mis annab suus kergelt tajutava magusa maitse. Nüüdisajal kõikvõimalike maiustustega hellitatud lapsed mähka nende hulka küllap ei arvaks. Vanasti tehti nii: okstelt eemaldati koor, mis oli kevaditi lahti, ja siis võis hakata närima. Noorte peente leppade ja okste õhukest mähka näriti otse puidult. Lepakäbid leiva sisse. Et lepakäbisid seostati näljaga, seda tunnistavad ka vanasõnad. Need jämedad ümmargused on tegelikult lepa vilikonnad, mida tavapäraselt kutsutakse käbideks. Usuti ka seda, et kui kevadel on lepad urvas, siis sügisel kaerad pääs. Külluslikku viljasaaki ennustasid eeskätt isasurvad, mida hellitlevalt kutsuti ka leivaurbadeks. Kui aga puul oli rohkesti tumenenud vilikondi ehk käbisid, millest seemned olid ammu tuulde lennanud, pidi see tähendama ikaldust. Siit nimetus näljaurvad. Värviandja ja toidunõude materjal
- pastoraal August Alle ,,Eestimaa pastoraal" - epitaaf (hauakiri) ,,Puhka rahus" - eleegia (kurb luuletus) Juhan Liiv ,,Helin" - eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Porkuni preili" II Eepika: - muinasjutud Hans Christian Andersen ,,Hans ja Grete" - vanasõnad ,,Kes teisele auku kaevab see ise sisse kukub" - mõistatus ,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline" - anekdoot Juku anekdoodid - kõnekäänd ,,Vesi ahjus" - muistend ,,Emajõe sünd" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - romaan August Mälk ,,Hea sadam" - pentaloogia
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Vanasõna lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus. Näiteks : Õnnetus ei hüüa tulles Töö kiidab tegijat Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Eks nälg ole kõige parem kokk. Tähendab seda, et kui sul on kõht väga tühi, siis kõlbab kõik söögiks, ka toit, mida sa tavaolukorras suu sissegi ei võtaks. 2. Heategu ei roosteta. Tähendab seda, et kui sa oled kellelegi head teinud, jääb see
kultuuriväärtusi, kohalikke looduslikke kultuuriväärtusi, kodukoha eripära (näiteks keelt, kombestikku, omakultuuri) ja traditsioone (näiteks käsitööd, rahvarõivaid, külakultuuri, kohalikke laulu- ja tantsupidusid). See kõik aitab välja kujuneda ja säilida kohalikul identiteedil, mis on samuti väikese koha jaoks väga oluline. Igal piirkonnal võivad välja kujuneda kohaliku päritoluga vanasõnad, kõnekäänud, rahvalaulud või muistendid; kohalikud kirjanikud, muusikud, näitlejad ning nende looming võib tähelepanu alla sattuda. Kunagi tulevikus on leht tunnistuseks antud koha tegevuse ja elu kohta. See säilub kirjaliku ajalooallikana ning hea oleks näidata ka enda lastele ja lastelastele, milline oli aeg siis, kui mina veel noor olin. Seega kokkuvõtlikult läheb kohalikku lehte vaja selleks, et edastada aktuaalset infot,
õnnehetki, pakub talle kõike, et Carmen teda armastaks. Carmen lausub vaid: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha.". Don José vihastab, tõmbab oma pussi välja ja tapab ta. Don José matab Carmeni metsa, nii nagu neiu oli soovinud seda ning pärast matmist läheb don José lähimasse politsejaoskonda ja annab end üles. Mulle meeldis see raamat, kuna see oli kaasahaarav. Lehekülje all oli ka lahtiseletatud sõnad, mustlaste vanasõnad, lisaks viimane peatükk rääkis täpsemalt mustlastest, mis andis mulle palju rohkem aimu nende olemusest ja nende kommetest. Juttu oli põimitud ka natuke19. sajandi Hispaania ajalugu ja inimeste elu. Ainukeseks miinuseks võib tuua, et vahepeal oli mul raske aru saada kellest jutt käib ja kes räägib. Kindlasti soovitan lugeda neil, kellele meeldivad ajaloojutustused ning teiste rahvaste, eelkõige mustlaste kombed või soovivad nendega tutvuda.
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest
Sarnaseks võib ehk ka lugeda ennustamise kunsti. Tõsi küll, igal ajal on selleks omad moodused ja viisid kuid põhimõte on see, mis jääb. Vanad eestlased pidasid ennustamist väga tänuväärseks ning tulemusi võeti täie tõsidusega. Palju pole muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanadel eestlastel oma NõiaIntsud ja Pendli Veeliksid. Samad on ka vanasõnad, mida tihtilugu kasutame. Kõik need mõtteterad tasa sõudjatest ja kaugele jõudjatest on meie esivanemate ajusagarate raske töö viljad. Sarnaselt neile me usume vanasõnadesse ja tuleb tunnistada alatasa leiavad need ka erinevate sündmuste läbi kinnitust. Meie kallid esivanemad ülistasid loodust. Loodus oli midagi püha. Seda kummardati ja ausatati isegi rohkem, kui iseendid. Kurb on tunnistada, et tänapäeval me enam nii ei saa öelda
Venemaa avarustes. Sarnaselt juhtus ka Eestis 1970.aastate lõpul, kui algas uus venestamiskampaania, mille raames Eestis põlisrahvuse osatähtsus langes 63 protsendini. Emakeelt kõnelejate vähenemise üheks põhjuseks võib olla ka linnastumise tendents ning üleminek infoühiskonnale, mille tõttu noored, potentsiaalsed keele kandjad ja kaitsjad, lahkuvad kodupaigast. Üldiselt on emakeel eestlastele armas, meile on südamelähedased nii murded, vanasõnad kui ka erinevad rahvuslikud väljendid. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, ilusa kõla ja rikka sõnavara poolest. Sellest hoolimata on pidevalt räägitud eesti keelt ,,ründavast'' inglise keelest. Ühiskond asub globaliseeruvas etapis, inglise keele esiletõusmise on taganud majanduse, teaduse ja infotehnoloogia tormiline areng. Eesti on ajaga kaasas käiv riik, oleme läbi ajaloo vaadanud rohkem lääne poole. Isegi NSV Liitu kuuludes räägiti Eestist kui aknast läände
Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad( vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt.Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure-Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)), kõnekäänud(Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nätust või isikut.Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. ), mõistatused( : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne n...
tema enda tegevus või käitumine. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kas olukord oleks lõppenud teisiti, kui elevant poleks sipelgalt vabandust palunud?” Muna õpetab kana “Ettevaatus on tarkuse ema!” õpetas kana üht muna. Aga see muna arvas, et tema ise on targem kui kana, ja see muna õpetas kana: “Ettevaatus on iganenud, tasa ja targu on vananenud!” Talle ei meeldinud vanasõnad ja ta ei kuulanud kana sõna. Veeres minema nagu saks, kivi vastu siis põrutas: plaks! Ja lõppes see muna looke nii, et ei saadud munakookegi. 1. Luuletus pärineb Ira Lemberi raamatust “Prillmadu”. 2. Valisin selle luuletuse, sest sellel on nii õpetlik sisu kui ka sellega saab tutvustada õpilastele, mis on vanasõnad ja kõnekäänud ning mille poolest need eirnevad. 3. Luuletuse sõnum on see, et endast vanemaid ja targemaid tuleks kuulata, muidu võivad olla sellel halvad tagajärjed
Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uuri...
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
Piibli vanasõnad ja fraseologismid (10) Keda issand armastab,seda ta karistab- See tähendab seda, et kannatused kasvatavad inimest ennast ja jumal kohtleb kõiki inimesi nagu poegi, aga mis poeg see on, keda isa ei kasvata. Uhkus tuleb enne langemist- Nagu piiblis kirjutatud ,,Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust" ,,Parem olla vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada" peidab endas sellist tähendust, et parem olla rahul sellise eluga nagu sul on kui olla ahne ja halval,ebaõiglasel teel. Hall pea on vanaduse kroon- Põhiline väline omadus vanadusega kaasneb hall pea ja piiblis on ka tarkus, mis ütleb, et hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Vanainimest tuleb austada kuna tema on kogenud elu ja teab sellest palju õpetuslikku. Kuidas ema, nõnda tütar- See tähendus on igati otsene, kuidas oma enda ema, kes on kõige suurem eeskuju ja kallim, nõnda ka tütar.Kuidas käitus o...
Lauamängude ajalugu Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris, välja arvatud Austraalia aborigeenid ning eskimod. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. Lauamängud on tihti leidnud ehk liialt vähe tähelepanu ajalookäsitluses, kuigi tegu on millegagi, mis üpris hästi peegeldab käsitletava rahva kultuuri. Näiteks malemänguski võime näha sajandite tagust blitzkriegi - kus erinevad väeosad moodustavad laual ühtse löögirusika, või siis saja aasta vanune monopoli mäng, mis iseloomustab tänapäevast äri. Reeglite ja vahendite muutumine ajas on olnud väga aeglane, siiski eri kultuuride puhul on erinevus tihti olnud väga märgatav
segamini minna sõnaga panda punkti. peatüki tähistus, siis (v.a) roomanumbri järel punkt) Kui kokkuvõttev fraas Otsekõne (saatelause: Rindlauses on koondlause ees. ,,Ostekõne.") täpsustava/seletava lause KOOLON NT: Ema võttis kaasa kõik Vanasõnad ees. hädavajalikud asjad: NT: Vanasõna ütleb: ... NT: Kõik on jälle korras: hamba-harja, puhtad ema on kodus, isa on tööl sokid... Semikoolon ,,.,, > ,, ; ,, > Semikoolon eraldab erinevaid loetelude ,,,,, rühmi.
Millise sõnumi edastab kunstnik järgmise maaliga? – Pimedad liikusid salkadena. Rivi ees oli inimene, kes isegi oli kehva nägemisega. Kui üks kukkus, kukkusid ka kõik teised (doomino effekt) Milliseid erinevaid tegevusi leiad maalilt? – Minnakse jahile, küpsetatakse liha, uisutatakse, linnud lendavad Kes on Ikaros? Kus on Ikaros? – Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg. Ikaros on uppumas laeva lähedal, jalad taeva poole. 5. Madalmaade vanasõnad ja kõnekäänded 1.Palju kisa, vähe villa – Rohkem tööd, vähem loba. 2.Peaga vastu seina - 3.Väikesed ja nõrgad langevad sageli suurte ja tugevate ohvriks – „Suur kala neelab väikest kala“ „On mees kes ei ulatu leivatükist leivatükini“ (ei tule toime) „Riiakas naine seob kuradi rätikusse“ 6. Madalmaade kunst Kuidas kujutatakse inimesi? Võrrelge itaalia kunstiga. – Inimesed õigete keha proportsioonidega, tõetruusemad, kuigi nad pole nii detailsed
Kõlakujundid · Onomatopöa - loodushäälte jäljendamine haukuma, haugatus · Assonants - täishäälikuline algriim Anu armastab õunu, ema eemaldus minust · Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim koer kükitas kamina ees, memm maiustas meega Rahvaluule · Rahvajutud: muinasjutud muistendid naljandid pajatus · Rahvalaulud: regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
