Vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Tegelased: Mõistatus Vanasõna Kõnekäänd Lapsed Mõistatus: Mõista, mõista, kes see on: Ilus ja sale ja esitab alati küsimusi? Vanasõna: Õpetaja. Mõistatus: Vale vastus, see on mõistatus, see olen mina. Mina olen mõistatus. Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu? Kõnekäänd: Ema. Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled? Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus. Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu) Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused, kõnekäänud ja vanasõnad. Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde.
Kreutzwald ja vanasõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest
Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi. Lisaks paljudel rahvastel tuntud väljendeile öeldud sõna või räägitud sõna võib see tähendada ka näiteks kinnitavat väidet
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Ants Banaan TT-09 Raha Referaat Juhendaja: Väimela 2009 Sissejuhatus Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said inimesed aru, et ühe vaadi eest kaks kirvest või väikese pärli eest suur härg ei ole just kõige otstarbekam vahetus. Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasuta...
Tartu Kommertsgümnaasium Uurimustöö Raha ja selle väärtus 8.b klass Kommertsgümnaasium 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mis on raha?...................................................................................................................... 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?..................................................................
Rahvaluule ehk folkloor Rahvalaul 1. regivärsiline 2. lõppriimiline Rahvajutt 1. muistend 2. muinasjutt 3. naljand 4. pajatus rahvaluule väikeliigid 1. mõistatus 2. kõnekäänd 3. vanasõna regivärsiline - regilaulule omane värsivorm lõppriimiline - uuem rahvalaul (salmiline) muistend rahvajutt mille sündmustik on seotud mingi koha, aja või inimesega muinasjutt rahvajutt, mis pajatab väljamõeldud sündmust, tegelase elust ja saatusest naljand rahvajutt mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga pajatus aluspõhjata humoristlik, mütoloogiline rahvajutt, mis on tekkinud tõelise ütluse põhjal
Tsirguliina Keskkool Hanna-Liisa Pärnik-Pernik MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE 8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Ees...
RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil...
Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/ kohta.
Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Karl Ristikivi ("Imede saar: Ainult nõrk kardab vasturääkimist"). Aforismikogumikke on avaldanud ka Arvo Valton ("Uksed kriuksuvad öösiti", "Märklaud kilbiks", "Tagasi tulevikku"). Vanasõna on üks rahvaluule zanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või -jutuga lühike. Kõige sagedasemad on Eestis 48-sõnalised vanasõnad. Leidub ka üle 50-sõnalisi vanasõnu. Eesti vanasõnade kohta on otsesed andmed hilised (16.17. sajandist alates), mistõttu ei saa kuigi hästi jälgida nende teket ja arengut. Rahvaluuletekstide kõrvutamisel sugulasrahvaste omadega võib siiski aru saada, et mõne üldläänemeresoomelise vanasõna vanus ulatub vähemalt läänemeresoome ühisaega
Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. 5. Vanasõna - Mis ta on ? 10 vanasõna : Vanasõna on vana-rahva tarkus lause mis sisaldab rahva elutarkust. Aeg kaob, aga õnn ei kao. Loll pea on kere nuhtluseks. Elu õpetab aga eluõpetus on kibe-kibe. Muna õpetab kana. Vesi on vanem kui tuli. Ei ole halba ilma heata. Lapsel on keisriõigus. Pill tuleb pika ilu peale. Suur tükk ajab suu lõhki. Käbi ei kuku kännust kaugele. 6. Kõnekäänd - Mis ta on ? 8 näidet :
Rahva tarkus 2. Naine laevas, laev põhjas Selle vanasõna mõte on vist see, et naine ei peaks tikkuma sellistesse kohtadesse, kus mehed isekeskis talitavad. Arvatakse, et kui seltskonda satub naine, siis ei suuda mehed enam tööd teha ega isegi sõbralikku lobajuttu ajada, vaid selle asemel hakatakse naisterahva ees edvistama ja talle külge lööma. Mina päris nii ei arva, minu meelest on just tore, kui mehed ja naised ühiselt askeldavad. Ainult meestest koosnevad seltskonnad muutuvad kiiresti tüütuks. Eranditeks on ehk ainult
Vanad targad ütlused Eesti rahva eeposest. 16. loos läks Kalevipoeg otsima maailma lõppu. Sellel teekonnal juhtus palju seiklusi, häid ja halbu, aga maailma lõppu ta ei jõudnud, sest ta sai teada, et maailmal polegi otsa. Kalevipoeg ei kahetsenud sugugi oma tühjaläinud sõitu, sest ta taipas: "Tulles tõuseb suurem tarkus, mis ei minnes mehikesel". See on peaaegu nagu vanasõna. Alati saab õppida kõigest, mis elus ette tuleb ja, et iga kogemus on õpetlik. Selles peatükis on veel vanasõnu. Kalevipoeg ütles: "Kahetsusta, kulla vennad, käigist ei või kasvaneda! Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada. Eks me leidnud eksiteelta, vale vainu radadelta Tõtelikku tunnistähta, et ei suurel ilmal otsa,
lauset. Uus mõte algab uuelt lõigult. Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõppsõna peab olema üldine. Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. Enda tegevust ei tohi kommenteerida. Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Tsiteerimine: Vanasõna või aforismi tsiteerimine: Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine.(,,) Tüüpilised vead: Oma tegevust ei tohi kommenteerida. Nt
muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunstmuinasjutud 6)muinasjutu tunnused kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine kasutades arve (3,7,9,12), tegelased vastandatud, pajatab väljamõeldud sündmustest. 7) rahvaluule lühivormid mõistatus, vanasõna, kõnekäänd 8) rahva pärimus kombed, traditsioonid,rahvariided,tantsud, peod, arhidektuur jne... mõistatus-sõnaline peitepilt,mis sisaldab küsimust, millele tuleb vastata vanasõna-vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljend, lõplik tähendus selgub lausest
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või val...
J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Cervantes Armastuse vastu on mitu rohtu, kuid mitte ühtegi kindlat. F. de la Rochefoucauld Armastuse kellad käivad alati ette. W.Shakespeare Armastus on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kaheneb. Portugali vanasõna Naised mängivad oma eluga nagu lapsed terava noaga. Kõige sagemini haavavad nad sellega iseennast. Voltaire Mehed mängivad mängu, naised teavad skoori. Tundmatu Maailma põrgu ja paradiis on mõlemad sõnas "naine". J.G. Seume Mees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja omavahel kokku sobivad. A. Valton Naine on inimene ainult värske lume peal. Eesti vanasõna Armastus on ideaalne asi, abielu reaalne
Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõppsõna peab olema üldine. Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. Enda tegevust ei tohi kommenteerida. Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Ande Andekas-Lammutaja Tsiteerimine: Vanasõna või aforismi tsiteerimine: Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine
· Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. · Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. Lõppsõna: · Lõppsõna peab olema üldine. · Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist. · Lõppsõnas ei tohi midagi korrata. · Enda tegevust ei tohi kommenteerida. · Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele. · Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti. Tsiteerimine: · Vanasõna või aforismi tsiteerimine: · Nt. Taani vanasõna väidab: ,,Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta." · Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. · Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. · Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): · Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) · (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine · ja taipa, mis on aina tarbimine.(,,)
Inimese vanust ei määra mitte elatud aastate hulk , vaid tema sisemise energia, vaimutugevuse ja noorustsäilitava hinge koosmõju. Naise esimest halli juuksekarva näitab talle tema sõbranna. Maja kaunistuseks on sõbrad, kes seda külastavad. R. W. Emerson Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Iga päev on lehekülg sinu eluloas. Araabia vanasõna Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus. L. Tolstoi Kõige vanem sõprus peab olema kõige armsam nagu kõige vanem vein. (Cicero) Vanasti oli mul palju muresid ja mul polnud kunagi igav. Mured on hea meelelahutus. (A. France) Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. (Inglise vanasõna) Mida sa hoiad enda tarvis, selle kaotad, mille aga ära annad, selle hoiad endale. (A. Munthe) On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E. Wharton)
taevaluugid avanesid ~ lahti; puistas (mingi koha) tolmu oma jalgelt; läbi tule ja vee; tõotatud maa; tühi töö ja vaimunärimine; uskmatu Toomas; vaim on valmis, liha on nõder; vere hind. Vanasõna ja kõnekäänu eristamisest Ütluste endi kohta pole samuti alati selge, milliseid neist peaks kutsutama vanasõnadeks, millliseid kõnekäändudeks, milliseid fraasideks. On arvatud näiteks et kui lause on "üleni traditsiooniline", siis on ta vanasõna, kui aga traditsiooniline, püsistunud komponent moodustab predikaatrühma vm. osa lausest, siis on see kõnekäänd või fraas. See kriteerium ei tööta siiski laitmatult. Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss või Hundid söönud, lambad terved või Lammas küsib vähilt villu on kindlasti süntaktiliselt terviklikud laused, kuid ei anna pärisvanasõnade mõõtu välja. Kõige selgema vahe annaks loogiline (õieti: loogilis-kommunikatiivne) eristuskriteerium:
8. Mis on mõistatus? Mõistatud on sõnaline peitepilt. See sisaldab küsimust,millele peab vastama. Nt. Seest siiru viiruline,pealt kullakarvaline. 9. Mis on kõnekäänd? Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub lausest. Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. Nt. Leidis uue omaniku varastati. 10. Mis on vanasõna ? Vanasõna on vaimukas napisõnaline ütles,mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt. Pill tuleb pika ilu peale.
Mammut Männi, Tiiger Diego ja Laiskloom Sid VASTUS: ,,Jääaeg" Filmis ,,Koopaoravad" on peategelane... VASTUS Filmis ,,Koopaoravad" on peategelane... VASTUS: Alvin Linn, kus toimuvad pea iga aasta merepäevad. VASTUS Linn, kus toimuvad pea iga aasta merepäevad VASTUS: Tallinn Kes on pildil? VASTUS Kes on pildil? VASTUS: Steve Jobs Lõpeta vanasõna: Kus suitsu..... VASTUS Lõpeta vanasõna: Kus suitsu..... VASTUS: Seal tuld Kõige kiirem loom. VASTUS Kõige kiirem loom VASTUS: Gepard Millised on Itaalia lipu värvid? VASTUS Millised on Itaalia lipu värvid? VASTUS: Roheline-valge-punane
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiusli...
see võib mõne inimese uskumustega vastu olus olla, aga jällegi seaduse piirides. Õiglust on raske määrata. Näiteks kui inimene tapab kellegi ära, siis pandakse ta kauaks trellide taha istuma, aga alles hiljuti oli kuidas üks alaealine rallisõitja sõitis surnuks kaks inimest ja talle taheti anda ainult kolm kuud tingimisi. Kus on õiglus? Tõe ja õiguse küsimused jäävad alati inimestele suureks vaidlus probleemiks, sest kunagi ei saada inimesi ühte moodi mõtlema. Nagu ka vanasõna ütleb, et valel on lühikesed jalad. Ma arvan, et inimesed ei tohik nii palju valetada, sest kunagi tuleb see ikkagist välja ja see vanasõna pole siiamaani veel eksinud. Tõe ja õiguse leidmine võib olla pikk ja aega nõudev, aga inimesed vajavad seda, et rahulikult elada.
IGAÜKS ON OMA ÕNNE SEPP Igaüks on oma õnne sepp. See on väga tuntud Eesti vanasõna. Tegelikult on ka see õigem vanasõna. Selle kõige lihtsam lahtiseletus on see , et iga inimene korraldab oma elu ise. Hästi või siis halvasti. Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi.
Miks valel on lühikesed jalad Vanasõna "Valel on lühikesed jalad." Peab alati paika. Kui küsida: "Miks valel on lühikesed jalad?", siis sasme vastuseks kohe teise vanasõna: "Kus tegijaid, seal nägijaid." Alati kui juhtub midagi halba sinuga või kellegi teisega ja seda varjama hakkad, pead hakkama valetama kõigile küsimustele mis sulle esitatakse ja võibolla ka on kusagil keegi kes nägi pealt või on lihtsalt teada saanud tõe, see muudab sind tagasi hoidlikumaks. "Kus sa olid?", "Mis sa tegid?", "Kellega sa olid?", "Miks sa nii hilja koju jõudsid?", "Kus sa ööbisid?", "Mis juhtus?" kõigile neile
Kõik on õnnelikud eri põhjustel. Tänapäeva maailmas on inimeste suureks eesmärgiks raha ning seega rabatakse tööd teha hommikust õhtuni. Inimestel jääb järjest vähem aega, et külastada oma vanemaid. Peredega tullakse kokku heal juhul mõne sünnipäeva ning jõulude puhul. Hollywood on täis majanduslikult väga heal järjel olevaid inimesi, kuid ma usun, et paljud neist ei ole selle tõttu õnnelikumad, et neil on rohkem raha. On vanasõna: ,,Raha on hinge varas." Mingil määral on see tõsi. Küllalt on lehtedes kirjutatud mõnest hiigelsumma saanud lotovõitjast, kes suurt pangaarvet omades kaotavad selge mõtlemisvõime. Nad justkui unustavad oma eelmise elu ja algab uus, mis on täis laristamist ja ülbust. Millegipärast arvavad just mõned niiöelda ,,üleöö miljonärid", et nemad on teistest paremad. Ma kahtlen, kas see tegelikult ka nii on.
Kanda jõuad lugeda ei jõua? (juuksed) Vanasõnad Vanasõna all mõistetakse rahvasuus käibivat üldistavat lauset. Vanasõnad on terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Vanasõnad on rahva ühislooming, aforismide autoriteks on kirjanikud, teadlased või teised tuntud inimesed. Vanasõnad rühmadesse jaotatult: Sotsiaalseid vahekordi peegeldavad vanasõnad. Vanasõnad tööst ja töötegijast. Eetilised tõekspidamised vanasõnades. Vanasõnalised ilmastikuended.
naer /? kelle , mille üle naerma pisarateni naerma / - välja naerma - naljatlema ,-(on) naljakas - nalja viskama ,-naljatilk - nalja taipama -jäme nali -mage nali - nali ei jõua pärale ()-(puudusi) suureks puhuma ,- vanasõna -vägivald -juhmus -juhmard /-ahnus -ahnur /-ihnus -ihnur -hooplemine -hoopleja /-taipamatus - pikatoimeline inimene -oma väärikuse eest seisma -võimas relv -kuulujutt - keelt peksma /- solvuma - ebamugavust tekitama -puudutama,riivama
hinnaalandust kogu nädalaks. Samas ei saa kaubandust ka ainult hukka mõista. Kindlasti leiavad nupukad ja mitte eriti kallid teemakohased kingitused ostjaid, ja pole ju paha, kui on, mida kingiks valida. Kasutatud kirjandus: „Pühad ja kombed” – Piret Õunapuu „Rahvakalendri tähtpäevi” – Mall Hiiemäe VALENTINIPÄEV TÖÖLEHT NR 2 Lahenda ristsõna! Vastused nähtavad vaid õpetajale! 1. Lõpeta vanasõna: Parem üheksa sõpra kui üks ............................ . 2. Lõpeta vanasõna: Sõpra tuntakse ............................ . 3. Mis oli vangivahi pimeda tütre nimi? 4. Kes oli Valentin oma ametilt? 5. Mis keelt kõnelevates maades on kõige kauem valentinipäeva tähistatud? 6. Milliseid kaarte saadetakse tänapäeval üksteisele kõige meelsamini? 7. Kus tähistatakse valentinipäeva juba 200. aastat? 8. Mis on valentinipäeva sümbol? 9. Mida kinkis preester Valentin noortele? 10
tootukassa.ee/ http://www.kutsekoda.ee/et/index http://kutseharidus.ee/ ...Ameti õppimisvõimalused Nimeta vähemalt 3 kooli, kursust, mis maksab? Üks ametit isaloomustav pilt Kus pakutakse tänasel päeval tööd? Leia hetkel pakutavad töökohad nii Eestis kui ka välismaal vähemalt 3 Mis on palk? Tööandja nõuded töötajale Leiad töökuulutustest --ameti + ja - + - Infoallikad (lehekülgede aadressid) Üks tööga seotud vanasõna Mis mulle selle ülesande puhul meeldis või ei meeldinud + - TÄNAN! Mõned aforisimid ja vanasõnad Töö kiidab tegijat Mitte midagi teha on kõige raskem töö O.Wilde Küsimused klassikaaslastele Igale klassikaaslasele tuleb esitada 1 küsimus ja see siia kirja panna.
Kalad aga paluvad Jumalalt nõu erinevatel teemadel või siis on muinasjuttudes kirjeldatud kalade rändamist. Mõistagi ei puudu ka kalade omavahelised tülid. Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus Loomamuinasjuttudes esinevad lühivormid on kõnekäänud ja vanasõnad ning nende rohkus sunnib neile ka tähelepanu pöörama. Vanasõnu ja kõnekäände esineb tegelaste dialoogis ja jutustaja tekstis, muinasjutu sees ja lõpul. Just lõpul puänteerib vanasõna või kõnekäänd juttu ilmekalt ja teda kasutatakse seal meelsasti. Lühivormidel on suur ja oluline osa muinasjutu hea stiili kujundamisel. Lühivormide sissepõimises on alati vajalik jutustaja mõõdutunne. Olgu siis vanasõna või vormelit kasutatud teadlikult või ebateadlikult kui ta on õigel kohal, mõjub alati hästi, liialdamisega aga saavutatakse vastupidine mõju. Liikide vastastikusest suhtlemisest on kahepoolne kasu siginenud, kusjuures suuremaks kasusaajaks
LÄHTUMINE RIIGIST VÕI LÄHTUMINE RAHVUSEST TERRITOORIUMIST VÕI KEELEST Euroopa keeled rootsi keel Läti territoorium eesti kirjandus Austria suursaadik, Norra eesti rahvatants, diplomaat kreeka rahvustoit Eesti kodanikud, Poola raha vene hing Eesti piirivalve, kaitseväelane vene aktsent Eesti hümn eesti vanasõna Eesti seadused eesti külad Venemaal Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis
Rahvalaul e. folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse k...
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sis...
Hamleti ja Ophelia vastuolu räägib sellest, kui kättemaksuhimuliseks võid muutuda, kui elu armastus sinult ära võetakse. Prints Hamletile oli sügavalt armunud Opheliasse. Nagu iga teinegi noormees, saatis ta neiule nii armastuskirju kui ka erinevaid kinke, millega soovis ta võita neiu südame. Kahjuks ei saanud prints Ophelia südant võita, kuna neiu isa Polonius ja vend Laertes ei lubanud Hamletiga suhelda. Hamlet muutus selle peale vihaseks ning siinkohal kehtib Hiina vanasõna: „Armastus ise on rahulik, tormi tekitavad inimesed“. Pärast seda, kui Hamlet kogemata Poloniuse privaatkohtumisel Gertrudiga tapab, puruneb Ophelia ja printsi vahel viimanegi armastus- sõprussuhe Pärast seda intsidenti muutub Ophelia kurjaks ning läheb veidi peast segaseks. Ühel õhtul ronib neiu puu otsa. Seal olles murdus tema all oks ning neiu kukub ojja, kus ta kahjuks upub. Hamlet ning Gertrud olid šokeeritud. Kas kõike seda oleks võinud ära hoida?
Värss-üks rida luuletusest Parallelism-rahvaluule mõiste, kus sama mõtet korratakse erinevate sõnadega Publitsistika-ajakirjanduslik tekst, näiteks: uudis, reportaaž, intervjuu. Puänt-üllatav lõpplahendus Rahvaluule-rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule lühivormideks. Remark-draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse ja käitumise kohta. Riim-häälikute kokkukõla värsirea lõpus, jagunevad: paarisriimiks, süliriimiks, ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestu...
ANTON THOR HELLE 1683 - 1748 ©MAREK KÜNNAPAS Oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. 1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eest...
Nende kaudu antakse edasi tarkust, mida pole õpitud raamatutest ega võõrastel maadel reisides vaid mida on siinsamas oma igapäevast tööd tehes nähtud, oma igapäevast elu elades kogetud ja oma lähedastelt kuuldud. Igakord kui me teeme oma elus vea, hoiame me oma lapsi seda viga kordamast ning nemad omakorda enda lapsi. Nii käivad meiega kaasa põlvest põlve ka endas hoiatusi ja õpetusi peitvad vanasõnad. Milliseid õpetusi siis kätkeb endas see rahvatarkus. Kõigepealt hoiatab vanasõna petliku välimise poole eest. Enamikul juhtudel on just inimese nägemismeel, see mis ümbritsevaid asju esimesena tajub. Teist inimest hindame me ikka esmalt tema välimuse põhjal. Samamoodi tundub meile poes ahvatlevam kenama pakendiga toidukaup. Kui selle kena pakendi sees on aga keskpärane sisu, siis mõistame me oma viga ja enamasti ei tundu meile enam ahvatlev ka see pakend. Sarnaselt võib ka esmapilgul meeldiv inimene osutuda oma sisult või siis olemuselt ebameeldivaks. Kuidas me
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? „Vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ kajastab ürgset tabu, millel oli kunagi sügavalt maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei räägi, vaid argumenteerime, vaidleme, süüdistame, küsime, jutustame, seletame, lobiseme ning see loetelu jätkuks veel pikalt. Kuid millise mulje see meist jätab?
RAHVALUULE ALGRIIM-sõnade algushäälikute kordamine värsi(või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku)piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti puändi ja vabastava naeruga. KÕNEKÄÄND-rahvapärane piltlik väljend.Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt.Ta sisaldab küsimust, millele paeb vastama. NALJAND-lühika, koomilise või satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lühi...
Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kauduinimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend mingi asja, koha, eseme tekkelugu. (Rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. (tekkinud mingi tähelepanuväärse sündmuse v olukorra põhjal;seotud elava v kunagi elanud isiku elujuhtumiga; pajatusel puududb mütoloogiline tagapõhi) Afroism vaimukas nap...
Minu nõuanded konfliktiga toimetulekuks Nii nagu ütleb ka Eesti rahva vanasõna, siis kakelda ei saa üksinda. Ilmselgelt lõppeksid paljud tülid tunduvamalt kiiremini ega tooks kaasa niivõõrd suuri probleeme, kui inimesed lõpetaksid teineteiste süüdistamise. Usun, et konfliktid tekivad tihti tolerantsuse puudumisest. Meile ei meeldi, kui mõni inimene on välimuselt erinev, suhtub elusse teisiti või käitud meile vastuvõetamatult. Juba ajalugu räägib suurtest konfliktidest, mis tekkisid erineva nahavärvi, keele, usu ja kultuuri tõttu.
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim ...
EESTI KEEL SISEHÄÄLIKUD III KOOLIASTE LEA MÄNDMETS VARSTU KESKKOOL VÕRUMAA KOOLITAJA: MAIDO MÄNDMETS SISEHÄÄLIKUD ON SÕNA PEARÕHULISE SILBI TÄISHÄÄLIKUST JÄRGMISE SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS arme...
kuid üldjoontes on see tõsi. Küllap mängib selles rolli ka meie minevik. Rõõm on mure vastand, rõõm aitab muredest üle saada. Alati tahetakse olla rõõmus, lisaprobleeme ei soovi aga keegi. Praegusel raskel ajal on muresid kindlasti tavalisest rohkem. Seepärast tulebki tunda pisikestest asjadest rõõmu. Ka muresid tuleb alati vaadelda paremalt poolt järgmine kord tead, kuidas probleemi vältida. Jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm on topeltrõõm see vanasõna näitab, kuidas tunnete jagamine aitab. Seega, olles mures, tea, et ikka on olemas keegi, kes su ära kuulab.
et nad omavahel tülis on ja hakkas oma parima sõbra saladusi välja rääkima. See tegi asja ainult hullemaks, keegi ei tahtnud enam tema sõber olla. Ta sai aru, et oli valesti teinud ja ta maksis ka selle eest kallist hinda, kuna mõnda aega polnud tal ühtegi sõpra. Tänaseks on tüli unustatud ja tal piisavalt sõpru ning ta pole enam teiste saladusi välja rääkinud, vähemalt mina pole kuulnud. Tegelikkuses õpitaksegi ju oma vigadest. Mina arvan, et vanasõna ,,rääkimine hõbe, vaikimine kuld",on enamus juhtudel õige, kuid ei pea alati paika. On olukordi, kus tuleb välja rääkida sõbra saladus, kui see on vajalik. Näiteks kui sõber on ohus. Arvan, et tundmine, millal võib midagi rääkida, millal mitte, tuleb aja jooksul.
Vein ei ole itaallaste meelest alkohol ning nad pahanavad juhul , kui keegi veinist purju jääb. Kui märkad Itaalia turul midagi mida soovid, kuid see on liiga kallis, tuleb alguses teha nägu et sa oled sellest väga huvitatud, ning seejärel anda märku et sul pole selle asja vastu enam vähimatki huvi. Siis on ainult aja küsimus millal sa oma soovitud asja endale sobiva hinnaga endale saad. Itaallased on laste suhtes eriti kannatlikud, ka kõige sõnakuulmatute lastegi suhtes. Itaalia vanasõna «Ogni scarafone e bello a mamma so ja» (iga debiilik on oma mammale armas) iseloomustab väga hästi seda kannatlikkust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
