Juhan Liiv Lugemik Kaimar Lehtlaan Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, ...
Tartu Suurgildi põhikirja lõik on järgmine ja see on pärit J.Sarapuu raamatust "Eesti ajaloo lugemik I ". Suurgildidesse koondusid mõjukad kaupmehed, kelle põhikirju hakati kirja panema juba 14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita,
inimesega, vaid peab paremaks olla joodik, nukk, veider loomake, ussike või isegi hapukurk. Selle poeetika lahutamatuks osaks on eri liiki koomikavõtted, sageli üsna jantlikud ehk burlesksed, mille olemuseks on alati millegi kõrgemalseisva madaldamise tung. Esimesed värsid ilmusid 1936. aastal "Loomingus" Eestis on Arno Vihalemm avaldanud luulet "Kodumaa" lisana vihikus "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) ja valimikus "Lugemik" (1991). "Kaja kivi südames" (1954) "Marionetid" (1958) "Consolationes" (1961) "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) "Tsooloogia ehk ingel lindudega" (1966) "Ühe keelega kannel" (1979) "Viis on viis" (1986) "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Väikeraamatuna on ilmunud tema essee "Kunstnik eesti kirjanduses" (1975) Aastal 2000 ilmus kaante vahel 19551959 toimunud Arvo Mägi ja Arno Vihalemma
06.1990. EVF on Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) liige alates 22.07.1992. EVF on Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) liige alates 22.07.1992. EVF liikmelisus Eesti Spordi Keskliidus taastati 17.05.1990. Alates 1. jaanuarist 2002. aastast kannab EVF nime Eesti Võrkpalli Liit (lühinimena säilib nimi EVF, mis on lühend inglisekeelsest nimest Estonian Volleyball Federation).9 6 Valeri Maksimov (2009) „Võrkpalli lugemik Eesti võrkpall 1919-2008“, Tallinn, Printon (lk 5) 7 Valeri Maksimov (2009) „Võrkpalli lugemik Eesti võrkpall 1919-2008“, Tallinn, Printon (lk16) 8 Valeri Maksimov (2009) „Võrkpalli lugemik Eesti võrkpall 1919-2008“, Tallinn, Printon (lk17) 9 http://www.evf.ee/?id=77 (16.10.2010) 7 3. Olümpiavõrkpallist räägitakse juba 1920-ndatel
Nimisõnaliited 3. Eset märkivad sufiksid: -i osuti -kas purjekas -ik kandik -line sajaline -nik hapnik -e kate -tis elatis -ja avaja -k sõiduk -mik lugemik -ur kallur -lane mesilane -el keetel -nd malend 4. Kohta ja ala märkivad sufiksid: -la söökla -ik madalik -stik järvestik -mu elamu -k seljak -mik ristmik -stu järvistu 5. Rühma ja kogu märkivad sufiksid: -stik ideestik -kond keskkond 6. Naissugu märkivad sufiksid: -nna õpetajanna
Paul-Eerik Rummo Deigmar Virga 9.A klass II rühm Elulugu ● Sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. ● Eesti kirjanik ja poliitik. ● Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. ● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia.
osade laste vajadused. 1942-1943 aastal lisandub veel 44 eestikeelset klassi, peamiselt esimest klassi umbes 550 õpilasega Tseljabinski, Sverdlovi, Orenburgi ja Kuibõ_evi oblastis ning Tatari, Tsuvasi ja Mari ANSV-s. 1942. Aastast töötab eestikeelne 7- klassiline kool Verhneuralskis. 1943. avatakse eestikeelne keskkool Jegorjevskis. Kirjastatakse õpikuid. Märkimist väärib esimene Nõukogude-aegne eestikeelne lugemik, Eesti lugemik keskkoolidele, ilmunud Moskva Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastusel (1943), autorid Andresen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini raadiokõnega nn Suure Isamaasõja alguse päeval, järgnevad Säre ja Karotamm oma kõnedega, siis tuleb kaasaegne nõukogude kirjandus,ei mingitki vihjet isegi Pu_kinile, vaid Gorki, A.Tolstoi, Ostrovski, Fadejev, kuid selle jäerel tuleb hea eesti klassika, mille väärtust isegi ploiitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe,
Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre: 1) SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) 2) KANTSOON - 3-7 salmist ja refräänist koosnev lüüriline luuletus, enamasti armastusteemaline (lugemik 118-119) 3) SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. Sõttaminekulaul. 4) TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel, mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida
(s.1959) Haridustee Põhiharidus Tallinna 7.keskkool 1983 Eesti Riiklik Instituut(maalikunst) Epp Maria perekond Vanemad: Lapsed: Ema-Imbi Lind Liisu Arro-maalikunstnik Isa-Luulik Kokamägi Anni Arro- Abikaasa:Jaak Arro kokk&saatejuht Johannes Arro- fotokunstnik Õde-Ilo Kokamägi Saavutused 1988-Balti akvarellitriennaali* medal 1992-EHM medal "Meie aabits ja lugemik" illustratsioonide eest. "Ilus lind" "Kartulikorv" *Iga kolme aasta tagant toimuv kunstiülevaatus Veel teoseid... 2010.aastast: Tüdruk salatikorviga Valgus maastikul Peegeldus Allikal Inglid põllul Muudest aegadest: Taltsutaja(2009) Liblikas(2008) Ruuduline korsett ja granaatõun(2011) Ilus kott(2011)
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
eer KLUSIILIGA (sulghäälikuga) lõppevais võõrsõnades määratakse sisehäälikud sõna lõpust kompvek kabinet kosmonaut kotlet LIITSÕNA OSADES MÄRGITAKSE SISEHÄÄLIKUD ERALDI lasteaed abivägi kuusemets koolikott pallimäng LILLE NIMI sisehäälikutest? lastepere ASTER ik-(stik-, lik-, mik-, nik-), kond- ja elm-liitelistes sõnades määratakse sisehäälikud sõna lõpust ühiskond lugemik elanik unelm maastik Moodusta sisehäälikutest terviksõnad elm ool eer aig ik õõr ett er
Reinhold Kreutzw ald Elukäik Sündis 26.12.1803 Jõepere mõis Ema - mõisateenija Ann Isa - pärisorjast kingsepp Juhan 18.08.1833 abiellus Marie Elisabeth Saedleriga 2 tütart ja 1 poeg - Adelheid Anette, Marie Õpingud 1815-1817 - saksa õppekeelega Rakvere algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lämmastik, wesinik
Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm väga viljakas luuletaja v Luulekogud v "Kaja kivi südames" (1954) v "Marionetid" (1958) v "Consolationes" (1961) v "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) v "Tsoo-loogia ehk ingel lindudega" (1966) v "Ühe keelega kannel" (1979) v "Viis on viis" (1986) v "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Graafika v "Södermandlandes vastu kevadet" (1945) v "Pettunud emalõvi" (1960) v "Ingel lindudega" v "Askees" (1954) „Kui lootus kaob“ Kui lootus kaob, mis annab julgust siis? Kas on see mõni vana ammutuntud viis? Ja kui sa enesesse hoopis kokku vaod, kes siis su sammudele uljast takti taob? Kuid kui su peast on haihtund aru viimne raas, sa lapse kombel istud kuski põrmus maas - su tahe väriseb su kätes veel,
Päiv om hummugist selge ja puhanu, lõunast kuum ja kärre, inne kui tulõ jälleki hämärä hällmine ja õdagu jõudmine. Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka. Om üü." Veel Ülle loomingut.. ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ Ema mu ema (luuletused) Hääd ööd (pere ja kodu raamat) Ime kütken tähe poole kist (luuletused) Kuldmuna (lastenäidendid) Rohiline ruunakõnõ (kuulderaamat) Suurtelt väikestele (luuletused) Võrokiilne lugemik (luuletused) Preemiad Ta on saanud kolm preemiat: - Bernard Kangro kirjanduspreemia (1991) - Gustav Suitsu stipendium (2004) - Aasta Naine (2008) Mõiste Kuulderaamat lindistatud CD-na, et ka pimedad lapsed saaksid seda nö lugeda. Pildid Üllest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase Kolmas tase
-tar, poolatar -ik, häälik -ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne, pahane -lik, inimlik · omaduse puudumist väljendav liide: -tu, mõttetu · omaduse rohkust väljendav liide: -kas, mahlakas, andekas · sarnasust väljendav liide: -jas, nooljas, kausjas Kokku-ja lahkukirjutamine: *nimisõnad täiendsõna- sõna ees, nt seinalamp põhisõna- sõna lõpus, nt laualamp KOKKU- värvid, nt lumivalege, sõsimust
, Aeg 10.Paul-Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast eelmise sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti. "Ankruhiivaja" (1962) algused "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu s hüperborea "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) omakirjastuslikult "Saatja aadress" (1972, levis ) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) 11.Vabavärss luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Modernism on üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist
võimalik jääda oma endiste mõisnike juurde, on sunnitud otsima endale elatist teises kohas. Selle jaoks võeti kasutusele abinõud, mis kindlustaks ühiskondliku julgeoleku korra: kohtu- ja politseikorraldus. 41 Kõikide ühiskondlikkude maksude, mis varem olid mõisnike kanda, vastutasid talurahva kogukonnad.42 Kuigi talupoeg kaotas oma maakasutusõiguse, pidi ta kuidagi saama makstud 38 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 114. 39 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 351. 40 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 5. 41 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 353. 42 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 355. 13 kroonu- ja muud kohustuslikud maksud. Vaatamata sellele pidi mõisnik aga hoolitsema selle
,,Luulet 19621974" 1977 ,,Leopold" 1974 ,,Rängast rõõmust" 1982 ,,Vaatame, mis Leopold veel räägib" 1974 ,,Maa taevas, luulet 19621990" 1998 ,,Leopold aitab linnameest" 1976 ,,On aastasaja lõpp" 1993 ,,Tubased lapsed" 1979 ,,Elujoon" 2005 ,,Kõik lood Leopoldist" 1984 ,,Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962 ,,Kolmed tähed" 1987 1997" 2011 ,,Meie aabits ja lugemik" 1992 ,,Aabitsajutud" 2006 Luuletused Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad Sinilill ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Kes küll metsa ära kaotas Sa kõnnid korteris ringi, sinikirja siidikuue? näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas
1878 toimetas Viljandis ajalehte Sakala 1869- avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu: Teadus ja Seadus põllul 1874- raamat: Kuidas põllumees rikkaks saab 1876- raamat: Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad 1880- raamat: Sakala Kalender põllumeestele 18671876- Tema Kooli Lugemise raamat 1867- "Uus Aabitsaraamat..." 1868- Veikene Geograafia 1880- tütarlastekoolide lugemik Helmed 18691871- noodikogu- Wanemuine Kandle healed 1872- noodikogu- "Rõõmus laulja" 1870- patriootiline luulekogu- "C. R. Linnutaja laulud" 1872- näidend "Artur ja Anna" Ühiskondlik tegevus: 1865- hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele 1868 ja 1870- pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet 1881- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1870- Jakobsoni patriootiline luulekogu- "C. R. Linnutaja laulud" 1872- näidend "Artur ja Anna"
Sajandil. Keele kõnelejate arv paistab üsna suur, aga handi keel loetakse väga ohustatud keelte hulka: seda kasutavad peamiselt vanemad inimesed ja paljud lapsed ei õpi seda üldse. 1994.a uuringute järgi elab venemaal 13 000 handi keele rääkijat. Et handid elavad hõredalt tohutul maa-alal, jaguneb nende keel paljudeks murreteks. Murde vahed on kergesti märgatavad, seepärast on omavaheline arusaamine raskendatud. Handi keele eri murdeid hõlmav grammatika ning lugemik pärineb 1950. aastast. HÄÄBUMINE Seoses handi elualade tööstusliku hõivamisega sisserännanute arv kasvanud suuresti. Kiiresti tekkinud tööstuspiirkondadest on hante sunnitud lahkuma. Tööstuslik hõivamine globaalne naftatööstus. Hantide ajaloolisel asualal asuvad nüüd Salõmi naftaväljad. Globaalse naftatööstuse ja põlisrahvaste omavahelisi suhteid ja kooseksisteerimise võimalusi on palju uuritud, kuid siiski on jõutud arusaamale, et handid on hääbumise äärel.
KODUNE TÖÖ: Töölehelt õppida romantismi olemus. 2.TUND TEEMA: Romantiline luule. Byron. TUNNI EESMÄRK:Tutvustada õpilastele Byroni loomingut ja õpetada leidma romantilisi jooni tema luules. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid rühmatööks ja õppeprotsessi diferentseerimiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II Maailmakirjanduse lugemik Arvutivõrk, Interneti olemasolu TUNNI KÄIK: I Eelmisel tunnil õpitu kontroll Romantismi üldiseloomustus Vastata suuliselt. II George Gordon Byron (1788-1824) 1. rühm (nõrgemad ja keskpärased õpilased) Lugeda õpikust lk 20-28 ja sõnastada baironismi põhijooned. 2. rühm (tugevamad) Avada Internetist aadress www.hot.ee/mjneorotic/byron.htm Koostada ingliskeelsest tekstist eestikeelne Byroni elu ja loomingu kokkuvõte
Kalender põllumeestele" (1880) jmt.; nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. C. R. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "Kooli Lugemise raamatu" (3 osa, 1867-76) I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis, laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), "Veikene Geograafia" (1868) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. C.R. Jakobson taotles eesti laulukooride algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869-71) ja "Rõõmus laulja" (1872). 500 krooni Eesti Vabariik pidas kohaseks C. R. Jakobsoni tähtsust jäädvustada oma suurima väärtusega rahatähel. 500-kroonise rahatähe kujundas Vladimir Taiger. Põnev info C. R
"Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala Kalender põllumeestele" (1880) .; nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. C.R. Jakobson andis välja ka noodikogud "Wanemuine Kandle healed" ja "Rõõmus laulja".Tema "Kooli Lugemise raamatu" I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis, laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), "Veikene Geograafia" (1868) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" (1880). Isamaa kõned 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868-1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1868. aastal. Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" on vähem sõjakas. Autor teeb
* hea parem; õhukese õhem; lühikese lühem; pisikese pisem Ülivõrde moodustamine : 1) kõige-ülivõrre kõige + keskvõrre = kõige-ülivõrre kõige + ilusam = kõige ilusam 2)lühike ülivõrre (i-ülivõrre) sõna algvõrde mitmuse osastav lühike ülivõrre a) id-lõpuline (osastavas) diftong + m(a) rikas rikkai/d + m rikkaim b) lõputa (osastavas) · lugemik- tüüpi e + m(a) korralik korralikke+m korralikem (kk k) · teised i + m(a) tark tarku ui targim must musti i = i mustim * hea parim; pisikene pisim; õhuke(ne) õhim; uus uusim Lühikest ülivõrret ei saa moodustada järgmistest sõnadest: · mille algvõrdel on üksnes sid-lõpuline osastav
Sind läbib unes palav õnnevärin- (Alver 1989:266) sa tõused voodist unine ja õel. (Alver 1989:266) Valgus on kasin, (Alver 1989:266) hämarast orust kummitav avastus lämmatab mõtte hiljem või varem. Valeta, mis minu ajus lavastub, uni saab lõppude lõpuks veel parem. (Alver 1989:269) Kirjandus 1. Alver 1989 = Betti Alver Teosed 1. 1989. Tallinn: Eesti Raamat 2. Eesti kirjandus tekstides. Lugemik keskkoolile II osa. 1998. Koostanud Märt Hennoste. Tallinn: Avita
põllumeestele" (1880) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "Kooli Lugemise Raamatu" (3 osa; 18671876) I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), "Veikene Geograafia" (1868) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Lõpuaastad, temaga seotud tegevused peale surma 1874 aastal ostis C.R Jakobson Vändra lähedale Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal valiti ta ka Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks 1882 aasta kevadtalvel haigestus Jakobson kopsupõletikku. C.R.Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum.
SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: *Vanemuine (1865, Tartu) *Estonia (1866, Tallinn) *Kannel (Võru) *Ugala (Viljandi) *Endla (Pärnu) *Ilmarine (Narva) *Turniselts *Priitahtlike Pritsimeeste Selts *Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857) *laulikud (Jannsen) *kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas)
KADRINA KESKKOOL John Keats 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 Romantiline Keatsi elus....................................................................................................... 3 Keatsi looming.....................................................................................................................4 5 Keatsi luuletust..............................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................6 2 Romantiline Keatsi...
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilm...
Tammsaare nimelise aastapreemia 1992. aastal, "Vampiir ja Pioneer", "Humanitaarmõrv Bestoonias" (ps. Lola Fiaccola), "Barbara ja sügiskoerad", "Rikkad jõulud, vaesed jõulud", "Ema Luule jõulukaardid", "Nagu kass ja koer", "Krutski linna lood" ning "Kollitame! Kummitame!" millega võitis Kultuurkapitali aastapreemia 1997. aastal. Koostöös Ene Hiiepuu ja Edgar Valteriga on valminud aabits ja I klassi lugemik ning koos Ene Hiiepuuga II klassi lugemik. Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud "Oi, Juku!", "Oi-oi, Juku!", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt
põllumeestele (1880) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema Kooli Lugemise raamatu (3 osa; 1867 1876) I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), Veikene Geograafia (1868) ja tütarlastekoolide lugemik Helmed (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Pikemalt artiklis Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt
Arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 kõnelejat. · Setu keel on väga sarnane võru keelega olles viimase murrak. · Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja tugev identiteet. Seetõttu räägitakse setu ja võru keelest eraldi. · Mulgi keel on regionaalkeel peamiselt Lõuna-Eestis Mulgimaal. Enamasti Viljandi ja Valga maakonnas. · Mulgi keel on tuntud luulekeelena. Rikkalik luuleloomng ja kirjandus. · Mulkide Seltsi eestvedamisel ilmus 2004 mulgi keele lugemik ,,Mulgi keelel ja meelel". Ilmunud on hulgaliselt plaate mulgikeelsete laulude ja luulega. · Tänapäeval puudub mulgi keelel ametlik staatus. Arvatakse, et rääkijaid on umbes 1000. Vananev rühm, keel on hääbumas. · Lõuna-eesti keel on tänapäeval üsna variatsiooniderohke ja kirev. Paikkonniti räägitakse erinevate lõuna-eesti murrete segusid. (N: võro-mulgi keel valgamaal)
Teema käsitluse sügavus. Peateemad jäävad samas. Alateemade seas võiks jätta mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal. Õppida tuleb kõige (elulisemaid) olulisemaid teemasid, ilma milleta ei saa järgmises klassis hakkama. (Nt Harilike murdudega arvutamisoskuse treenimise mõttekus?) Klassis teksti asendamine samas teemas lihtsamaga Raamatu lugemisel asenda lihtsama, lühemaga või vähem lehekülgi Lugemik asendada lihtsama lugemismaterjaliga Kohandused õppe protsessis: õppetöö diferentseerimine (tasemerühm klassis): klassis samaaegselt erinevate õppemeetodite kasutamine õppetöö individualiseerimine (indiv erisused): täiendav tööjuhendite selgitamine enne tööd ning töö käigus, materjali esitamine raskusastme kaupa, õppeülesannete täitmine väikeste etappide (operatsioonide kaupa), õpiku harjutuste/ ülesannete
Proterosoikumi ajast tekkinud kristallsetest tard- ja moondekivimitest, näiteks gneis, kvartsiidid ja kildad, esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Põhja-Eestis lasub aluskord ligi 100 m sügavusel. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Aluskord tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.1 Joonis 1. Eesti läbilõige 1 Tartu Ülikooli Geograafia instituut 1997-2000. ,,Eesti Geograafia CD" file://elvag/Lugemik/geograafia/EGCD/opik/juhan/juhan.html) 3 Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Eesti pealiskord on tekkinud umbes 650-350 miljonit aastat tagasi. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: paeseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks
meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad (1876), Sakala Kalender põllumeestele (1880) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema Kooli Lugemise raamatu(3 osa; 18671876) I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), Veikene Geograafia (1868) ja tütarlastekoolide lugemik Helmed (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872),
presidendiks. · Suri 19. märts 1882 noorelt ( 41 ) juhusliku külmetamise tagajärjel. Maeti Kurgjale. Jakobsoni matus oli ülemaaline sündmus, kus rahvuslikud seltsid oma delegatsioonidega suurt rahvameest ära saatma tulid. Looming ja mõttevaramu · 1867 ,,Uus aabitsaraamat" ,, Kõik meie patt tuleb sellest, et meil nii vähe · ,,Kooli lugemise raamat" ligemesearmastust on" · 1880 lugemik ,,Helmed" ,,Meie tervis, see on meie elu, on meie kõige kallim · 1868 ,,Veikene Geograafia" vara, sest üksi terve ihu sees võib üks terve vaim · 1878 ,,Saksakeele õppimise elada." raamat koolidele" ära õpeta teisi, enne kui sa ise õpetatud saad." · 1872 noodikogu ,,Rõõmus laulja" · 1870 luulekogu ,,Lauliku C.R. ,,Raamatus räägib tark targaga ja nendega, kes
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mari Kuusik Jüriöö ülestõus Juhendaja: Veroonika Uussaar Pärnu 2019 Sissejuhatus 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi. Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli Eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus, kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. (Zetterberg, 2009) 1. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli Harjus, kus omavolitsesid peamiselt Taani kuninga sakslastest vasallid. Samal ööl süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada ...
põllumeeste rikkuse allikaks saavad (1876), Sakala Kalender põllumeestele (1880) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema Kooli Lugemise raamatu(3 osa; 1867 1876) I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), Veikene Geograafia (1868) ja tütarlastekoolide lugemik Helmed (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib
1924. Aastal moodustas haridusministeerium õpperaamatute komisjoni, mille ülesandeks jäi õpikute retsenseerimise korraldamine ja soovitamine koolidele. Algkooli esimestes klassides hakkas peagi juurduma üldõpetus. Aabitsakursusega seoti kodulugu ja kõlblusõpetus, tundide läbiviimisel võeti aluseks laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm. Kukeaabitsa ja ABD-raamatute kõrvale tulid uue sisu ja ülesehitusega aabits- lugemikud. 1920.aastal ilmus M.Nurmiku ,,Eesti kooli esimene lugemik", mille ülesanne oli autori sõnul õpilaste mõtlemise arendamine ja armastuse kasvatamine oma emakeele vastu. Nurmik kirjutas kokku viis lugemikku, neist viimane ilmus aastal 1925 ja kandis pealkirja ,,Viies lugemik". Peagi ilmus veel teisigi õpperaamatuid: 1923.aastal J.Kuulbergi ,,Laste sõber", 1924.aastal V.Tammanni ja A.Rulli ,,Huvitaja" aga ka E.Martinsoni (Murdmaa) ja R.Reimani lugemikke. Lugemise metoodika sai uued alused. Õpetamisel lähtuti arengupsühholoogiast, eeskujuks
Eesti geoloogiline kaart- Joonis1 5 PINNAKATE Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan) Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja selle ümbruses) liiv, vähesel määral ka turvas(Võrts järve kallastel ja maakonna loode osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis 1). Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis, hiidrahne kaks Iivakivi, mille pikkus on üle 10 meetri ja laius 6,6 meetrit(Viljandimaa kõige suurem rändrahn ja see
loomingust võib leida tekste, mis peegeldavad nappide vahenditega seisundeid, filosoofilisi tõdemusi, lähemat ümbrust või ka kõnelejat ennast. Looming: * "Ankruhiivaja" (1962) * "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) * "Lumevalgus...lumepimedus" (1966) * "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) * "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) * "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) * "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) * "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) * "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) * "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) * "Ajapinde ajab" (1985) * "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) * "Kõrgemad kõrvad" (1985) * "Luuletused" (1999) * "Kohvikumuusikat" (2001) * "Vannituba" (2004) * "Kogutud luule" (2005) Tõlked: * "Antillide luulet" (1966) * "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970)
XVII ja XVIII sajandil. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keeltel. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. Esimene raamat ilmus 1619. Nüüdisajal ilmub lapikeelseid raamatuid ja ajalehti kahes kirjakeeles norralapi lääne- ja idavariandis. Esimest kasutatakse Norras ja Rootsis, teist Soomes. Koolalapi kirjakeel loodi 1933. aastal ladina tähestiku alusel. Selles ilmus aabits, lugemik ja algkooliõpikud, kuid selle kestus piirdus vaid paari-kolme aastaga. 3.2.Kirjandus Esimene saamikeelne raamat (kirikukäsiraamat) trükiti Rootsis 1619. aastal, Uus Testament ilmus Norras 1728. aastal ja Rootsis 1755. aastal. Esimene saamikeelne Piibel trükiti Rootsis 1811. Saami ajakirjanduse algusaasta on 1873. Lapi keeles on ilmunud ka ilukirjandust. Tuntuimaid norralapi kirjanikke oli Johan Turi, kelle "Jutustus laplastest" ilmus 1910
Tallinna Pedagoogiline Seminar KÕNEKÄÄNUD EESTI KEELES Referaat Juhendaja: Malle Tänav Koostaja: Eliis Väljaäär LÕ11 Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................2 Vahvad kõnekäänud eesti keeles.......................................................................................................3 Kõnekäänud Eno Raua ,,Peep ja sõnadest.......................................................................................3 Väljendeid Eesti kirjandusloolisestlugemikust(1.osa).................................................................4-5 Uurimus..............................................................................................
kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis ilmunud põhiteosed "Isetegevus ja individuaalne tööviis" (1935, soome keeles 1937), "Loodusõpetus algkoolis" (1927-1930). 30.september.2010 Kodumaa looduse elust Lugemik 3.klassile Sellest raamatust võivad noored lugeda palju huvitavat ja õpetlikku meid ümbritseva looduse elust. Ja kui me hästi tunneme looduse elu, siis võime veelgi paremini kasutada loodusvarasid, võita loodust ja teda oma teenistusse panna. Kui läheneb talv jäävad taimed talve ootele. Taim ei saa põgened küla eest. Ta eel lendab põhjatuul- toob häda ja surma. Niisuguseid taimi, mis alles teisel suvel õitsevad ja seemneid kannavad, pole sugugi vähe
Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad...
Fifth level v 1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida". v Teine õpik "Kooli Lugemise raamatu" I osa (II osa 1875, III osa 1876). See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda! Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu ja ajaloost ning poliitikast. v Tütarlaste lugemik "Helmed" (1880). See keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; Seal olid ka luuletused ja jutud. Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. Tema kõrge tasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Click to edit Master text styles
,,Kriton, me võlgneme Asklepios'ele kuke, tooge see talle ohvriks ja ärge jätke seda tegemata." -- ,,Küll see sünnib", vastas Kriton, ,,kuid mõtle järele, kas sul muud veel midagi on ütelda." Sellepeale ei vastanud Sokrates enam midagi, vaid vähe aja pärast ta võpatus ja kohtuteener kõrvaldas talt katte, ta pilk oli tardunud. Nähes seda Kriton sulges tal suu ja silmad. Allikad: internet Üldajaloo lugemik. I vihk: vana-aeg,Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartus 1933, lk 23-25 Meos, I. Antiikfilosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil.
EKSi Koolikirjanduse- toimkond, Tartu 1924, 98 lk "Jumalik komöödia. Põrgu". Kolmas laul. Tõlkinud Johannes Semper Looming 1939, nr 9, lk 975978 Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, Tallinn 1962 ("Jumaliku komöödia" 1., 3., 5., 10. ja 33. laul, tõlkijad Villem Ridala, Johannes Semper, Harald Rajamets ja Aleksander Kurtna) "Põrgu". Üheksas laul. Tõlkinud ja järelmärkus: Aleksander Kurtna, Harald Rajamets Looming 1965, nr 5, lk 762766 Maailmakirjanduse lugemik, 1993 (5., 10. ja 33. laul) "Jumalik komöödia. Purgatoorium". 27. ja 28. laul. Itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets; kommenteerinud Ülar Ploom Vikerkaar 2008, nr 1/2, lk 2137 "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald Rajamets; kommenteerinud Ülar Ploom Looming 2008, nr 4, lk 551560 "Jumalik komöödia. Põrgu". Tõlkinud Harald Rajamets Eesti Keele Sihtasutus 2011, ISBN 9789985794067, ISBN 9789985794364 (e-raamat) "Jumalik komöödia. Põrgu"
annaabi.ee 
