vaade lahele, tänavatele ja linnamüürile. Kõrge kaljuküngas ning rahulik lahekäär selle kõrval sobisid suurepäraselt Toompea loss Toompea on linna vanim osa. Venelased nimetasid linna Kolõvaniks, skandinaavlased Lindaniseks ja saklased Revaliks. Keskajal ehitati linna kaitsmiseks selle ümber tugev paekivist müür ja kaitsetornid ning Toompeale pääses ainult mooda kaht teed: mööda Lühikest jalga ja mööda Pikka jalga. Toompea loss ehitatud toomkirik, Aleksaner Nevski katedraal, kümned hooned, paljudel neist valitsus- või ametiasutuse silt ukse kõrval, siin- seal pisikesed kivisillutisega siseõued. Toompea on üle
Eesti maailmasõjas 19141917 I Maailmasõda (19141918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeerumist. (Saksa , Venemaa , Austria ja Türgi). I Maailmasõda on nimetatud ka positsioonisõjaks. Kuna kaitseretked olid tugevamad kui ründerelvad. · Idarindel kaotasid venelased Tannenbergi lahingu 1914.a ja peale seda on Sakasaväed Venemaale ainult pealetungil · 1915.a jõudsid saklased juba Riia linna alla ja oktoobril 1917.a vallutasid Saaremaa ja Hiiumaa. Sõda ja Eesti Eestlast võitles vene poolel u 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas Vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a.
„ Kevade“ tegelaste analüüs „Kevade“ tegelaste karakterid on väga erinevad nagu võime kohata ka meie igapäevases elus.Paljud tegelased vastanduvad ja mõni näeb lihtsat asja hoopis teistsugusena.“Kevade“ tegelased annavad meile pildi tolle aja erinevatest isiksustest. Kui saklased tulid kooli õuele tüli norima ärritas see eesti koolipoisse, kuna nad olid üleolevad ja tulid õuele peremehetsema.Õpilaste jaoks samuti pinnuks silmas oli köster, kes igat pahategu veelgi võimendas.Köster paljus vastandus õpetaja Lauriga, kuna ta oli tüse, vanem ja range ning kõik pidi tal kindlalt nööri mööda jooksma.Seevastu õpetaja Laur oli õpilastega südamlikum ja leidis rahulikult lahendusi.Laurile oli tähtis õpilaste ausus, visadus
Eestlased muistses vabadusvõitluses. Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head. Tollel ajal ei olnud ka eestlastel veel arenenud päris korralik relvastus, ja seetõttu oli raske vastu astuda elukutselistele saksa sõjameestele, kellel oli korralik relvastus. Võitluse käigus nad muidu...
1920. ja 30. aastad hõlmavad endas mõningaid märkimisväärseid sündmusi ja raamatuid. Selle ajastu autorid olid raskustes mõistmaks ühiskonnas toimuivaid muutusi. Osad autorid ülistasid muutusi, samas osad avaldasid pettumust vanade kommete muutmise suhtes Lugemine oli populaarne loov tegevus, mida harrastati eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada. Laste pildiraamatud nagu "The Little Red Hen" ja "Little Black Sambo" (mis oleksid ilmselt tänapäeval poliitiselt ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga pop...
Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ja ringi liikuda. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Vägi üks muinasusundi põhimõiste ja element.Väge võis olla sõnades, teatud objektides, paikades ja taevas. Arvati, et inimene omab peale füüsilise keha veel erilist väge. Tark inimene, kes oskas sõnade abil loitsida, nõiduda ja ravida. Ohvrikivi nendega püüti heatahtlikust vaimude, jumalate ja haldjatega saavutada ohverdamise teel. Sakslaste rünnaku põhjused: Saklased tahtsid maad , usku levitada ja venelastega äri ajada. Eestlaste kaotamise põhjused: subjektiivne Ei olnud ühtset riiki, ei olund sõjalist väljaõpet ja ühtset sõjaväge objektiivne sakslastel suur sõjavägi, parem väljaõpe ja varustus.
1222.a. Taani vägi, eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, hakati ehitama kivilinnust, saarlased löödi tagasi, kuningas jättis sinna oma meeskonna, lõpuks pidid ikkagi taanlased taganema ja linnus lõhuti ära 29.jaan. 1223 sakalased tungisid Viljandi linnuses sakslastele kallale, tapeti paljusid 1223 8000-meheline saksa vägi Viljandi all, piiramine, eestlased alistusidristiusustati 1223.a. - eestlaste liit venelastega,Vjatsko Tartus 1224.a. suvi Tartu kaitsmine, saklased jälle Tartus, et saada kogu Eesti mandriosa said selle 1227.a. Saaremaa, sakslased kogusid suure väe20000 meest, Muhu linnus Valjala, sakslased tegid läbirääkimisi(nõudsid pantvange ja tahtsid ristida) Muistne Vabadusvõitlus lõppes
juunil 1919 aastal Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud Versailles'e rahuleping, Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi, türklasi), kui ka mõningaid Antanti liitlasi. Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga taastada. Weimari Saksamaal toetasid saklased Hitleri võimuletulekut, kuna Hitler lubas Versailles'e rahulepinguga tehtud tehtud ebaõigluse sakslastele heastada. Usun, et kui kaotaja riikidega oleks sõlmitud õiglasemad rahulepingud, oleks osades riikides suudetud dikatuuri ära hoida. Õiglasem leping oleks vähendanud revansi meeleolusid. Paljudes, sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõjaaastatel harjunud karmikäelise võimuga. Vaatamata oma jäiksuele ning vägivaldsusele osutus selline võim
Nendel pingelistel aegadel võis Picasso töödes näha pidevalt minotaurosemotiive. Minotaurose kujutamisega elas kunstnik oma rusutust välja. 1937-1946 Barbaarne periood See oli õuduste aeg, mil valitsesid vägivald, hirm ja surm. Picasso selle perioodi töid mõjutasid selgesti poliitilised ja isiklikud katastroofid. Sellel perioodil sai mehe modelliks ja armukeseks noor Jugoslaavia fotograaf Dora Maar. Sel ebakindlal ja raskel sõjaajal, eriti kui saklased Prantsusmaa okupeerisid, kajastusid Picasso töödes tema ja teda ümbritsevate inimeste hirmud ja ängid. 1946-1954 Sõjajärgsed aastad Vaatamata sõjas ja okupatsioonist tingitud piirangutele, tõusis Picasso kuulsus just sel ajal tohutult. USA-s peeti teda 20.sajandi tähtsamaiks kunstnikuks ja pärast Prantsusmaa vabanstamist muutus ta ka seal kiiresti üheks juhtivaks avaliku elu tegelaseks. 1944. aastal astus ta Prantsusmaa kommunistlikusse parteisse, mis tekitas suurt kõmu
· 6. aug 1945 USA heitis tuumapommi Hiroshimale · 2. sept 1945 Jaapan kapituleerus sõjast, II maailmasõja lõpp · 20. Seleta ja kirjelda järgmiste mõistete sisu: · München Münchenis sõlmiti kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa. · Ansluss Austria liitmine Saksamaaga · Kummaline sõda sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kus sõjategevust ei toimunud · Warssavi ülestõus saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi · Talvesõda sõda Soome ja NSV liidu vahel, soomel tuli loovutada Karjala piirkond · MRP mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV liidu vahel · Jätkusõda sõda NSV liidu ja Soome vahel peale Talvesõda, NSV liidul oli plaanis Soome vallutada · Holocaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades · 21. Millega said tuntuks Mannerheim ja Rommel?
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus ...
1945 – Jalta konverents, toimus Jaltas Anšluss – Austria liitmine Saksamaaga 1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis Kummaline sõda – sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kus sõjategevust ei toimunud 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? Warssavi ülestõus – saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Jaapan, Slovakkia, Soome Talvesõda – sõda Soome ja NSV liidu vahel, soomel tuli loovutada Karjala 17. Millal ja kus avati II rinne? piirkond Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal
vabastatud. 19. jaanuari hommikul jõudsid Narva Eesti väeosad. Ületades Narva jõe, võeti ära Jaanilinn ja asuti seejärel Narva piirkonna kaitsele. Narva jõgi Julius Kuperjanov Landeswehr: Rahvavägi kohtas Lätis uut vaenlast, nimelt baltisaksa vabatahtlikest koosnevat maakaitseväge (Landeswehr). Läti ei suutnud luau piisavalt tugevat rahvuslikku sõjajõudu. Sakslaste unistus oli liita Baltikum Saksamaaga. Saklased tahtsid haarata enda kätte 2010 võimalikult suurt osa Lätist, kuid Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale oli ebameeldivaks üllatuseks. Sakslased nõudsid Eesti vägede tagasitõmbumist, kuid Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast. Kuna kokkulepet ei saavutatud, tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Sõja algul vallutasid sakslased Võnnu,
neli eestlate ,,kuningat", et nendega nõu pidada. Jüriöö ülestõusu kirjelduse tähtsaim allikas, sündmuste kaasaegne Bartholomäus Hoeneke kirjutanud Liivimaa noorem riimkroonika jutsutab asjast nii: ,,Siis küsis meiser neljalt kuningalt, miks nad ometi sakslasi, noori ja vanu, nii armetult on tapnud ja surnuks löönud. Sellepeale vastas üks neist, neid olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Pärast seda saklased surmasid eestlastest läbirääkijad. Taanlaste palvel tulid ordu väed Harjumaale ja mässavad eestlased kaotasid Tallinna all peetud lahingu. Toetuse saamiseks sõlmisid Harjumaa ja Virumaa vasallid kokkuleppe orduga ja alistused selle kaitse alla, maikuu keskel võtsid ordu väed Tallinna linnuse enda valdusse. Hiljem saabusid viimased väed Põltsamaa foogtile appi ning eestlased pidid sohu taganema. Rüütlid läksid jalgsi sohu ning eestlased kandsid hävitavaid kaotusi
1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased tahtsid lõpuks vaherahu rootslastega. Venemaa viis lõpukso ma suured väed narva alla. Karl XII mabaus Pärnus ja tahtis sealt vaenlasi rünnata. Ta läks kiirelt läbi Tallinna ja Rakvere. Abiks oli talle eestlane Stephan Raabe. 19. novmebril ründas Karl XII Vene armeed ja võitis. Rootslasi oli vähem kuid nad olid parema väljaõppega
liivlaste aladele. · Eestlaste eneseusku suurendas 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. · Probleeme tekitaid aga : 1. Pingestuvad suhted idanaabrite : Novgorodi ja Pihkva vürtsiga nad korraldasid mitu sõjaretke Eestisse. 2. Eestlased olid sõjast kurnanud 3. 1212 puhkes katk. · 1212 sõlmiti katku pärast kolmeks aastaks vaherahu. · 1215. algas võitlus uue hooga. Saklased ja latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd ka juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. · Eestlaste korraldatud nelja maakonna phine sõjaretk Riia vastu nurjus. · Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahupaluma ning ristimise vastu võtma. Eestlaste muistne vabadusvõitlus OTEPÄÄ · 1217.aastal ugalased+sakslased -> Venemaale! · Teised maakonnad -> venelastega sõlmiti liit.
21.-25.august nn piirilahingus said Inglise-Prantsuse väed lüüa ning paisati tagasi peaaegu Pariisini. Prantslased pidid loovutama olulise osaga tööstus ja majanduslikust potensiaalist.Saksamaa enesekindlus kasvas ja nad arvasid, et Inglismaa-Prantsusmaa on löödud ning nad loobusid Schiefferi plaanist, suunates väed otse Pariisi peale. Ülemjuhatus saatis aga otsustaval hetkel osad väed Ida- Preisimaale,kus tegelikult vägesi üldse vaja ei läinud.2.sept.kui saklased jõudsid Pariisi lähedale, lahkus Prantsuse valitsus linnast. Nõrgestunud ja kurnatud saksa väed olid Pariisis tagasi tõmbuma, kui ägedates lahingutes Prantslased koos inglaste abiga Marne´i lahingus nende vastu võitles. Samal ajal käisid sõjad ka idarindel. 17.august.1914 alustasid Venelased tungi Ida-Preisimaale, kus saklsaste nõrgad jõud tagasi löödi. Saksa väele määrati aga uus juht Hindebunburg ning kindral
parandama. Ta vahetas oma uhed riided kerjuserüü vastu ja kulutas kogu raha edaspidi kiriku heaks. Jan Hus Ta oli Praha ülikooli usuteadus profesor. Tema meelest oli kirik liiga rikas, kirikumad ülemäära suured ja vaimlikud elasid lubamatult luksulikult. Ta põletati tuleriidal, sest jõtu järeldusele et ta on ketser, aasta oli siis 1415. Ta ei pidanud ka seda õigeks et tema kodumaal Tsehhis valitsesid saklased. Aquino Thomas Oli kuulsaim skolastik, oli Pariisi ülikooli professor, lisaks sellele ka dominiiklane. Ta leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi õieti vastuolus, sest üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad aga teaduslikest kõrgemal ja neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. Dante Keskaja kuulsaim poeet, ta oli itaallane. Elas aastail 1265-1321
Toompeal erakorralisel istungil võttis vastu maapäev deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev e Maanõukogu on eestis ainuskõrgema võimu kandja 15 nov 1917 Enamlaste mõju Eestis hakkas kahanema: *ootasid maailmarevolutsiooni, kuid rahvas tahtis rahu *eitasid Eesti iseseisvumist *ei andnud talurahvale maad *rakendasid vägivalda *suhtusid eitavalt kirikusse *koostöö teiste poliitiliste jõududega 2) Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918 a algul: *enamlased kuulutasid saklased lindpriiks-neid ootasid arreteerimine ja väljasaatmine *Eestis elavad Sakslased ja baltisakslased olid ärevil jatahtsid abi paluda Saksamaalt *Venemaal toimusid läbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Saksamaa rahutingimused olid riiga rasked, Venemaa ei nõustunid (*1918.02.18 Saksa vägede pealetung idarindel) Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui kahe võõra riigi vahel tekkis „tühik“ mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid võimu oma maal maksma.
o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda · reformatsioon 16
o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine – katoliku vaimulikud rootslased, taanlased, saklased, kloostrite rajamine) o tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased juurutati uusi viljasorte kolmeväljasüsteemi levitamine esimesed koolid esimesed vesiveskid käsitöö arendamine kirjutati raamatuid ümber, seega aidati kaasa kirjasõna levikule naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda
Baasid rajati Paldiskisse, Raplasse, Hiiumaale ja Saaremaale, kuna oli vaja kindlustada oma uut tulevast läänepiiri ning nendest kohtadest oli kõige parem vaenlastel Eestile läheneda. Eestisse tuli algselt ligikaudu 25 tuhat punaarmeelast (ohvitseride puhul lisandus ka perekond). '39 aasta sügisel, Hitleri kutsel, lahkusid Eestist baltisakslased, kannab nimetust Umsiedlung, lahkus ligikaudu 12,6 tuhat baltisakslast, tervikuna lahkus Eestist kuskil 14 tuhat inimest. Need saklased paigutati Poola aladele, Lääne-Preisimaale (poolakad tõsteti oma kodudest välja ilma varanduseta jms, pidid ise hakkama saama ja uue elukoha leidma). '39 aasta sügis '40 aasta kevad oli Eestis olukord, kus Eesti oli küll iseseisev, kuid kohapeal viibisid NSVL väed, mis piiras vabadust. Olukord muutus 16 juuni '40 Eestile esitati ultimaatum. Eestilt nõuti täiendavate vägede sissetoomist ning valitsuse vahetust. 17 juuni '40 algab Eestis NSVL okupatsioon
muutmist - Vastukaaluks Prantuse-Inglise liidulepingule, pakkus Saksamaa Venemaale võimalust sõlmida kokkulepe, mis tähendanuks Venemaa prantslaste liidust vabastamist - Venemaa tahtis enne kokkuleppe sõlmimist näha liidulepingut ning pärast selle nägemist tahtis Nikolai II seda näidata Prantsusmaale - Teist korda kohtusid Saksa ja Vene keiser ühel laeval, kus saklased veensid Nikolaid alla kirjutama lepingule, kuid selleks oli veel ministri allkirja vaja. Sellele kirjutas alla mereminister, teadmata, kuhu ta alla kirjutab. - Peterburi jõudes veendi tsaar ümber, et Prantsusmaa peab ka sellest liidust teadma ning tsaar nõustus - Saksmaale oli see halb, sest venelastele oli liit prantslastega tähtsam ja siis sõlmiti ka rahuleping Jaapaniga ja Saksamaad polnud vaja
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
Inglise-prantsuse väed püüdsid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Kasutati esimest korda inglaste poolt tanke. ,õled osapooled kasutasid lahingus 1,3 milj meest, kui edu ei toonud kummalegi Jüüti merelahing- 31 mai 1916. Nii inglased kui ka sakslased kandsid raskeid kahjusid. Suurim merelahing, osales 250 alust. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Nivelle'i lahing- aprill 1917. Saklased lõid liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons'i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'i järgi ajalukku. Uuendused sõjapidamises Maal- tankid, mürkgaas, gaasimaskid, kaitserajatised, postsioonisõda e kaevikusõda Õhus- lennukites kuulipildurid+pommid Merel- allveelaevade areng Muutused ühiskonnas Maj elu- kiirelt kasvas maksukoormus, mis tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja
märksõna millega kirjeldada türklaste kätetööd I maailmasõjas ühekordne aktsioon, massimõrv armeenlaste kallal tapetakse u 1,5 miljonit armeenlast türgi eitab seda tänapäevani 1916. aasta sündmused Veebruar - detsembri Verduni lahing saksamaa otsib võimalust läbimurde saavutamiseks teevad panuse suurtükiväele sakslased loodavad suurtükkide massiivse toetusega läbimurret langeb u miljon meest Petain (Verduni lõvi) tõrjub saklased eemale (II maailmasõjas sakslaste poolel) juuli - november Somme'i lahing suurbritannia ja prantsusmaa tungivad läänerindel vastu ilmuvad tankid (pole väga töökindlad) hukkunuid üle miljoni pole selget võitjat idarindel Brussilovi pealetung juunis vene pool ei suuda arendada esialgset edu eelnev mõjub halvasti rumeeniale varasemalt hoidis rumeenia eemale rumeenlased tahtsid endale Transilvaania piirkonda ründab Austria-Ungarit
on see, et seda kasutataks tänapäevani. • 1793 "uued vaimulikud laulud", seal oli ka ilmalikke laule sees, ja seda hinnati kõrgelt. Erikeelne luule Eestis • Tartus loodud Ladina keelne luule ja ka Tallinnas luuletati Ladina keeles, Eestis on ka saksa keelne luule. • Ladina keelne luule oli osa tolleaegsest haritusest. • Eesti keelset luulet lõid mitte ainult eestlased, vaid ka saklased 17. sajandil luuletasid teadlased, vaimulikud, professorid eesti keeles. Kreuswald luuletas saksa keeles • I Kalevipoeg oli saksa keeles • Mille alla liigitada sakslaste poolt kirjutatud luulet? • Baltisakslaste kirjutatud luuleks • Baltisakslastest osa olid Rootslased st ei saa seda Balti nime alla panna. Eesti rahvakultuur taasiseseisvumise perioodil • Traditsiooniline rahvakultuur ümbritseb meid igapäevaselt ja tavaliselt ei pane me
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Ametlikult olid võimul Ajutise Valitsuse poolt tunnustatud võimuorganid, tegelik võim siirdus aga Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule. Viimases pääsesid võimule enamlased, kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist. Sammhaaval suutsid eestlased oma positsioone siiski laiendada, esiteks moodustati Eesti rahvusväe osad. Peagi sai selgek, et Venemaa ei suuda Eestit sõjaliselt kaitsta, sest olukord läks keeruliseks. Augustis vallutasid Saklased Riia ja 20. dets 1917 korraldasid dessandi Saaremaale. Vene väed ei suutnud eriti vastupanu osutada. Saksa okupatsioon oleks olnnud Eestile reaalne oht, kuid see aga andis uut hoogu ettepanekutele end uppuvast laevast võimalikult kiiresti lahti haakida. 25. aug tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikule iseseisvumisele. Ennem seda toimus veel enamlaste võimupööre. Enamlaste võimupööre tugevdas aga iseseisvustaotlust veelgi. 15
teooriaga. Arvestatavaid mõjutegureid on teisigi nt. valuutakurssi mõjutavad pikema aja vältel tollid ja impordikvoodid, mis võivad põhjustada valuutakursi suurenemise. Järgmiseks pikaajaliseks mõjuteguriks on pikaajaliste kaupade e. eksportkaupade nõudlus välismaal ning importkaupade nõudlus kodumaal. Pikaajaliseks mõjuteguriks on ka töötootlikus nt kui Saksamaal kasvab tootlikus kiiremini kui Jaapanis, siis saavad saklased müüa oma kaupu suhteliselt odavamalt, mis suurendab saksa kaupade nõudlust ning võib suurendada Euro väärtust. Järelikult toob töötootlikuse kasv kaasa antud riigis kasutatava valuutaväärtuse suurenemise. Kui suureneb mingi teguri mõjul kodumaiste kaupade nõudlus siis toob see kaasa kasutatava valuutaväärtuse suurenemise. RAHAPOLIITIKA JA RAHATEOORIA Rahaasutuste tegevust ja tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida teostab riigi keskpank
Neid võrrelda tähtsamate sündmuste puhul, mis mõlemas kirjeldatud. Sakslasi 13. sajandi algul üsna vähe, püüavad luua kontakte venelastega, et nood ei sekkuks. 1208, 1209, 1210 Ugandisse mitut sõjakäiku sakslaste ja lätlaste poolt. 1210 Mistislav Uljas (Kolka lahingust põgenes) ja Pihkva vürst Vladimir piiravad kaheksa päeva Otepää linnust. Otepäälased 400 marka hõbedat ja väed lahkuvad, piiramisest võimalik raha eest vabaks osta. Kuidas suhted saklased Pihkva Vladimirga 1210 lõpus võis liidu sõlmimine toimuda. 1210 Läänemaale Soontaganasse sakslased sõjakäigule, seal abiks pihkvalased. Rahulepe Pihkvaga septembris ja detsembris 1210. Vürst Vladimiri tütre endale naiseks. Saksa piiskop Albert, sakslased liidu selle momendi Pihkva vürstiga aga vürstid vahetusid, siis uus liitlane enam pole. 1212 Mistislav Uljas taas Eesti alal tuli sakslastega sõdima, neid polnud ja siis Varbolat piirama ja varbolased ostavad end vabaks
armee (300 000 meest, juhtis Feldmarssal von Paulus) ja sundis selle riismeid(91 000) 1943. a veebruaris kapitulleeruma. Juba enne seda oktoobris-novembris 1942 oli toimunud Põhja-Aafrika kampaanias murranguline El-Alameini lahing. Põhja-Aafrikas maabusid ka USA väed. 1943. a. jätkus Hitlerliku Saksamaa allakäik, lõplikult tuli lahkuda Põhja-Aafrikast. Liitlasväed hõivasid Sitsiilia ja maabusid Itaalias. Mussoliinid tagandati võimult ja Itaalia püüdis sõjast väljuda. Saklased okupeerisid ka selle riigi ning jätkasid seal võitlust kuni sõja lõpuni. Idarindel murti Leningradi blokaad. 1943 aasta juulis võtsid Sakslased Kurski kaarel ette viimase suure pealetungi, mis lopes täieliku ebaõnnestumisega. See tähendas murrangu lõppu sõja käigus. Aasta lõpus tõrjuti Saksa väed välja peaaegu kogu Ukrainast. Liitlasväed olid oma võidus juba täiesti kindlad ning tegid plane sõjajärgse maailma ümberkujundamiseks. Seejuures õnnestus Stalinil
Asutas uue kõrgema riigivõimu organi- ülemsalanõukogu. Peeter 2. oli peeter 1.mese pojapoeg. Päris võimus 1727 pärast katariina surma. 12a kui sai vimule. Reaalselt valitses ivan dolgorukov. Anna oli peeter 1.mese vennatütar. Elasterve elu kuramaal ja isegi ei käinud kordagi elus venemaal. Jelizaveta 1741-1761a valitses. Peeter 1. tütar. Riigi asjadega tegeles siis kui tal tuju tuli. Kaotas surmanuhtluse ära ja tõrjus saklased õukonnast välja. Ühesküljest oli vaga ja usklik. Ohjaldamatu ja moraalilage. Impeeriumi pärandas õepojale. Peter ulrich Valgustatud absulutism. Peeter 3.mas. oli saklane kes venekeelt ei osanud ega ei õppinud. Jäi luterlaseks ka pärast õigeusku ümber ristimist. Soovis venemaal läbiviia luterlikke reforme. Kuulutas välja ususallivuse. Kuid lasi õigeusklikke tagakiusata. Andis välja aadli privileege. 15a abiellus sakslannaga sophia federicke auguste figcheniga. Kes
Kõige kaalukam näide, et 2010 romaan tõlgiti inglise keelde ja tõsteti tõlkekirjanduse esitabelis esile Ameerikas 2010. Undil proosatekste, mis ei ole ilmunud. Unt ja Luts asetuvad lähestikku. Kummaliselt elav märk tänase päevani. Jaan Kross (1920-2007). 70-80ndatel on kaks kõige tuntumat proosakirjanikku, kes on väga erinevad. Kross hakkab kirjanduse peateed esindama. Sündis Tallinnas, käis gümnaasumis, 38 astus TÜ-sse õigusteatuskonda. Jaan Krossi vangistasid saklased, sattus vangilaagrisse. Seetõttu, et osales rahvuslikus vastupanuliikumises. 44 pääseb tulema. NL loogika seisukohalt on saklastega võidelnud mehed kahtlased. Kross jõuab isegi ülikooli lõpetada ja ülikoolis töötada. Ta vangistatakse uuesti, saadetakse vangilaagrisse tööle. Pärast vangilaagrit välja saadetud. Hakkab tõlkima ja omaloomingut kirjutama. 57-60 on Noorte autorite koondise esimees. 58. aastast on Kross kirjanike liidu pärisliige. Rahvusvaheline tuntus 70ndatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
