Titania, mille raadius on ainult 788,9 km, jäädes sellega Päikesesüsteemi planeetide kaaslaste seas kaheksandale kohale. Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst. Jää võib sisaldada ammoniaaki ja süsinikdioksiidi. Uraan koos kuue suurema kaaslasega. Vasakult paremale: Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani aastaajad Põhjapoolkera Aasta Lõunapoolkera Talvine pööripäev1902, 1986 Suvine pööripäev Kevadine pööripäev 1923, 2007 Sügisene pööripäev Suvine pööripäev 1944, 2028 Talvine pööripäev Sügisene pööripäev 1965, 2049 Kevadine pööripäev 1998. aastal Hubble'i teleskoobi abil tehtud moonutatud värvidega foto Uraanist, millel on näha pilvekihid, rõngad ja kaaslased.
Second level · Kevad Third level · Suvi Fourth level Fifth level · Sügis · Talv Pööripäevad Aastas on neli pööripäeva: · Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikese jaotumine Click to edit Master text styles
Õhk tõuseb madalrõhualadel ja langeb kõrgrõhualadel. · Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja madalrõhualadel? s 2. · Kliima tekketegureid: 1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta ilmastiku ja sellest tulenevate looduses toimuvate muutuste põhjal. · Millal on pööripäevad? Kevadine pööripäev- 21. märtsil, suvine pööripäev- 21. Juunil, sügisene pööripäev- 23. septembril, talvine pööripäev- 22. detsembril · Millal on Päike seniidis? 23. septembril ja 21. märtsil on Päike seniidis · Võrdle merelist ja mandrilist kliimat (sademete hulk, õhutemperatuuri aastane amplituud mitu kraadi õhutemperatuur aasta jooksul muutub ehk kõige külmemast kõige soojemani).
kangast,tegid põllu- ja pottsepatöid · Keldid kandisid pika varrukaga pluusesid või tuunikaid ja pikki pükse · Riided on valmistatud villasest või linasest riidest · Rikkad kandsid siidisest riidest riideid · Mantleid kanti talvel · Kanti prosse ja käevõrusi, kõige kuulsam juveel oli torc. · Keldi kalendris on 13 kuud ja 9 aastaaegade püha: 1. november - keldi Samhain - kristlaste Kõigi pühakute päev 22. detsember - Alban Arthuan - Talvine pööripäev 2. veebruar - Brigantia e Imbolc- Küünlapäev 21. märts - Alban Eiler - Kevadine pööripäev 1. mai - Beltaine - Maipüha 22. juuni - Alban Heruin - Suvine pööripäev 1. august - Lugnassadh - Lõikuspüha 23.september - Alban Elved - Sügisene pööripäev 29. oktoober - 1. november - Ruis - Kõigi pühakute päeva eelõhtu · Suurim püha Samhain ehk kõigi pühakute ja hingede päev(Hallowe'en) peeti 1. novembril ent püha kõige olulisemaks hetkeks oli sellele eelnev
¡ Mõnes piirkonnas jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: v Lähisekvatoriaalses vöötmes: kuiv ja niiske periood v Polaaraladel: lühike suvi ja pikk talv Mis on polaarjoon? Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal. Polaarjoonest pooluse suunas esinevad polaarpäev ja polaaröö. Polaarjooni on kaks: Põhjapolaarjoon ning lõunapolaarjoon. Talv ¡ Astronoomiline talv algab talvise pööripäevaga ehk talvise päikseseisakuga. ¡ Talvine pööripäev on ööpäev iga aasta 21. või 22.detsembril. ¡ Talvise pööripäeva ajal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö. ¡ Päike asub seniidis lõunapöörjoone kohal. ¡ Põhjapoolkeral algab talv, kuid lõunapoolkeral algab suvi. Kevad ¡ Astronoomiline kevad algab kevadise pööripäevaga ehk kevadise võrdpäevsusega. ¡ Kevadine pööripäev on ööpäev iga aasta 20. või 21
Nihutati 2 nädalat ettepoole. · Kirik üritas peale suruda oma kalendrit. Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev. · Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve. · Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest. · Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias. · Jüripäev (23. aprill) vene Juri · Jaanipäev (24. juuni) püha Johhannes · Jaagupipäev (25. juuli) pühak Jaakobus · Mihklipäev (29
7. a) Pane joonistele 6iged pealkirjad: 22. detsember - taluine pooriptieu, 21. mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal .......
Aastane temperatuuri kõikumine on väga suur, päevane ilm on väga muutlik Aasta keskmine temperatuur on +10 C. Temperatuurid, aastaajad, valdavad õhumassid: Suvel ulatub temperatuur 15 kuni 25 soojakraadini, kõige soojem kuu on august, kus maksimumtemperatuurid on kuni +30 C. Suvel toovad merelis-troopilised õhumassid Põhja- Atlandilt kaasa sademeid, seega suved on sajused. Sügisel jäävad temperatuurid +1 kuni +15 kraadi vahele, sügis on pilvine, sajune, tuuline. Sügisene pööripäev on 23. september. Kevad on kuivem, temperatuurid jäävad +3 kuni +17 kraadi vahele, kevadine pööripäev on 23. märts. Talve kujundavad mandrilis-troopilised ja mandrilis-arktilised õhumassid. Talvel jääb temperatuur -20 kuni +1 kraadi vahele. Külmemad kuud on detsember ja jaanuar, kui miinuskraadid võivad ulatuda kuni -30 kraadini. Talved on külmad, lumised, tuulised. Talvine pööripäev on 22. detsember. Sademed: Aasta keskmine sademetehulk on kuni 1000 mm
kiudpilved tibutab lausvihma, talvel lumi ja tuiks ja jäide Külm front: külmem õhumass liigub sooja peale õhk raske, liigub pinna lähedal soe õhk lükkub üles rünksajupilved paduvihm õhutemp langeb järsult 16. Millal on päike seniidis põhjapöörijoonel, ekvaatoril, lõunapöörijoonel, kus esineb polaaröö, polaarpäev? Kevadine 21.03 ja sügisene pööripäev 23.09 - päike seniidis ekvaatoril, päike ja öö ühepikkused Suvine pööripäev - 22.06, päike põhjapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaarpäev, põhjapoolkera pikim päev Talvine pööripäev - 22.12, päike lõunapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaaröö, põhjapoolkera lühim päev Polaarpäev: Päike ei looju kogu ööpäeva jooksul, esineb kõikjal polaaraladel alates polaarjoonest (66,5 laiuskraadil) (üles)
maapinna ja päikesekiirte vahelise nurga. Mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda rohkem nad soojendavad. Kõige suurem on ekvaatorile langev päikesekiirte hulk, seal on langemisnurk 90*, maapinnaga risti. Eestis on langemisnurk 90* väiksem nii suvel kui ka talvel. Mida tumedam on maapind, seda rohkem see soojeneb. Maakera ja Päikese asendi tõttu tekivad aastaaegadega seotud pööripäevad, mida on neli. Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Aastas on neli pööripäeva: · kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Päeva pikkus on kevadisel ja sügisel pööripäeval umbes 12 tundi. Päeva pikkus suvisel ja talvisel pööripäeval oleneb laiuskraadist
JÕULUD powerpoint slide show Alex Naaber TÄHENDUS ON KOMBESTIKES ERINEV Jeesuse sünnipäev Tähtpäev Talvine pööripäev Millal tähistatakse Tähistatakse 21-27 detsember traditsoonid · Tuuakse tuppa kusepuu · Jõulupuu ehitakse ära · Käib jõuluvana · Tehakse kingitusi Mis on jõulud · Aeg leida endas rahu · Aeg armastuseks · Aeg ootusteks TÄNAN KUULAMAST · Häid jõule soovib Alex Naaber
Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil osa 40 km pikkusest vulkaaaniseljakust purskas viimati 26. veebr. 2000. aastal Hekla vulkaan Saarestiku kliimaandmed lähispolaarne kliimavööde päevapikkus keskmiselt 10 h laiuskraad - W 18 tugevasti mõjutatud soojast Golfi hoovusest keskmine temperatuur 5 kraadi sademeid keskmiselt 3000 mm aastas päiksekiirte langemisnurk: 75 kraadi 30 minutit talvine pööripäev - 21. detsember, pikk öö, lühike päev suvine pööripäev - 21. juuni, pikk päev, lühike öö Kliima kuupäev: 16.05.2018, 10.30 saarel madalrõhkkond valdavalt läänetuuled Tuultesuund 16.05.2018 Hoovused Islandi madaltsüklon külma frondi ala tugev Golfi hoovuse mõju (toob sooja temperatuuri, niiskust) Väljavõte hoovustest 17.05.2018 Rannikuprotsessid
(kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või tsükliks. Ei saa öelda kuuks, sest kuukalendriga ja kuu liikumisega ei ole sellel kalendrisüsteemil mingit seost. Päikesekalendri tähtsaimad päevad on talvine pööriäev, kevadine võrdpäev , suvine pööripäev ja sügisene võrdpäev. Need päevad jagavad kalendriringi ehk aasta neljaks veerandaastaks. Ülejäänud neli tähtpäeva poolitavad aastaveerandeid. Päikesekalendrit arvestati kas päikese tõusude-, loojangute suundade jälgimisega e. viseerimisega või varju pikkuse muutumist jälgides. Tänapäeval on puhas päikesekalender kasutusel veel Aasia põllumajanduses. Võimalik, et ka Lõuna-Aameerika indiaanlaste põlluharimises, sest päikesekalender oli üks tähtis osa Maiade kalendrist.
Mõlemad maailmasüsteemid on võrdväärsed, vahe on vaid selles, et Maaga seotud taustsüsteemis on teiste taevakehade liikumise kirjeldamine tunduvalt keerulisem. 4. Mitu korda aastas tõuseb Päike idast ja loojub läänes, millal see nii on? – Päike tõuseb täpselt idast ja loojub täpselt läänes 2 korda aastas, kevadisel ja sügisesel pööripäevadel. Pööripäevad on päevad, mil öö ja päeva pikkused vahetuvad või muutuvad ühepikkusteks. Kevadine pööripäev – öö ja päev on ühepikkused, päevad jätkavad pikenemist, ööd lühenemist, päike tõuseb täpselt idast, loojub täpselt läänes. Sügisene pööripäev – öö ja päev on ühepikkused, päevad jätkavad lühenemist, ööd pikenemist, päike tõuseb täpselt idast, loojub täpselt läänes. 5. Miks räägitakse, et mõni inimene on sündinud Lõvist, teine Amburist, kolmas Neitsist jne? – Tähtkuju on taevakehade grupp, mis meenutab mingit maist objekti (ese, loom,
Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Erinevate alade vahel toimub soojusvahetus. 1) 21.juuni-suvine pööripäev Päike paistab seniidis põhjapöörijoonel ja valgustab rohkem põhja poolkera. Polaarpäev on põhjapooluse ümber kuni põhjapolaarjooneni ja polaaröö lõunapooluse ümber kuni lõunapolaarjooneni. Eestis on sel ajal suvi. 2) 22.detsember- talvine pööripäev Päike paistab seniidis lõunapöörijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on ümber lõunapooluse kuni lõunapolaarjooneni ja polaaröö põhjapoolusel kuni põhjapolaarjooneni
Peategelane, viieteist aastane tüdruk nimega regina leiab raamatupoes töötades ühe inimese vana päeviku. Kui Reggie loeb salapärasest vanast päevikust neeljate kohta, peab ta neid vaid anonüümse nõdrameelse inimese väljamõeldiseks. Päevikust loeb ta, et neelajad tulevad Kahjaööl, see on talvine pööripäev. Kui kätte jõuab järjekordne kahjaöö, siis Regina ja ta sõber Aaron proovivad neelajaid välja kutsuda.. Selleks peavad nad oma suurimate hirmudega silmitsi seisma. Regina kardab ämblikke ja Aaron kardab ujuda, kuna ta oleks väiksena peaaegu ära uppunud. Kahjaööl on Regina oma vennaga Henry üksi kodus ja Aaron läheb sinna. Regina ja aaron teevad katsed neelajaid näha, kuid nad ei näe neid.. Nad ei usu neelajatesse enam üldse.
puhul arvasime, et kõik on juba kuskil ette määratud ja teadja inimene suudab tulevikumärgid olevikust üles leida. Elu pärast surma Muinasajal polnud meil ühtset pilti sellest, mis saab pärast surma, kuid seda ei peetsime inimese teekonna lõpuks. Me arvasime, et hinged lähevad teise ilma, kuid tulevad vahel maa peale tagasi. Meie kasutasime juba enne ristiusustamist seitsmepäevast nädalat loendades taevas näha olevaid kuid. Olulised olid suvine ja talvine pööripäev. Muinaajal oli elurütm aeglasem kui praegu ja pühad võisid kesta ka nädalaid. Metsa suhtusime lugupidavalt ja pühakohtadeks olid puudesalud ehk hiied. Samas veekeskkonda sel viisil ei suhtusime, kuna vetepeeglit peetsime avauseks teise maailma. Üldiselt oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis mitte niivõrd kindel religioon. Aitäh kuulamise eest!
c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul 6)Kiirgusbilanss on maapinnast neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Ta on tervikuna tasakaalus, mis tähendab, et juurde tulev ja lahkus kiirgus on võrdsed,paikkonniti erinev. Ekvaatoripiirkond ei kuumene üle sest, et atmosfääri üldine tsirkulatsioon ja globaalsed vee ja hooguste ringed jaotavad soojust ümber. 7) c) 9)*22.dets-talvine pööripäev. Päike paistab seniidis lõuna päärijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on lõunapoolusest polaarjooneni. Eestis siis talv. 12) d)0° 13) b)B joonis; d)D joonis 15)---------- 16)Iseloom ilma tsüklonis(madalrõhuala)- Tsüklonis on alati vilets, kuid soe ilm 18)Millisel joonisel kujutatud MAABRIISI, millisel kujutatud ÖÖD- maabriis on joonis 2, sest maabriis on öine rannikutuul suunaga rannalt merele ning meri jahtub aeglasemalt, kui maa. ÖÖD on kujutatud joonisel 2
1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mäss Sõjavägi allutas talupojad See tõestas, et nad ei teadnud miskit Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest Märgid Usuti, et inimestele on kõik juba ette määratud Kõikjalt otsiti märke Polnud ühtset pilti, mis saab peale surma, kuid seda ei peetud lõpuks Seitsmepäevane nädal ja selle rituaalid Suvine ja talvine pööripäev Näiteid konversioonist Johann Haquinus Forselius Madisepäeval (24. veebruaril) ei jätnud vanad eestlased vokki majas nähtavale kohale, vaid peitsid selle hoolega ära. Selle läbi tahtsid nad ära hoida, et maod mingit viga ei teeks Reedel jällegi kardeti jalanõusid valmistada ning abielluda - halb õnn Kui õues kõu müristas, siis pistis esivanem kaks nuga akna ette ja arvas, et ta siis pikselöögi eest kaitstud on
Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ajast teise, talvest suvesse ja suvest talve." · Üks olulisemaid kevadisi tähtpäevi on paastumaarjapäev(25. märts),selle
.................... ..................................................... 2. ..................................................................................................................... ..................................................... 3. ..................................................................................................................... ..................................................... Täida lüngad (tv lk 41, konspekt) Kui on suvine pööripäev, mis on ............................................ (kuupäev), paistab päike seniidis ........................ pöörijoonel ja valgustab rohkem ............................. poolkera. Polaarpäev on (millises piirkonnas) ................ .................................................................... ja polaaröö .............................................................................................. Eestis on sel ajal .......................................... .
kaeti laud. Maagiline mõtlemine eeldab usku nähtuste, esemete, sõnade, toimingute jm omavahelistesse varjatud seostesse. Nii näiteks soovitati sünnitava naise läheduses kõik sõlmed, pandlad ja aasad lahti võtta, et sünnitus kergemini läheks. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha. Aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad - talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev). Loodususundis peeti põhiliseks teesiks ikkagi seda, et loodus on hingestatud. Kõigel, mis on, on hing: inimesel, ka maal, keda maarahvas kutsus Maaemaks. Kõik sünnib Maaemast ja läheb ka temasse tagasi: inimene, taimed, loomad. ohvripaik
-Maa on pidevas liikumises. Kõik liikumised toimuvad üheaegselt ja geograafiliste protsesside seisukohalt on neist tähtsamad: *Maa pöörlemine ümber oma telje.*Maa tiirlemine ümber Päikese.*Maa liikumine koos Päikesega Galaktikas. -Ajavahemikku Päikese kahe teineteisele järgneva samanimelise kulminatsiooni momendi vahel, st Päikese ketta keskpunkti läbimise moment antud koha meridiaani tasandist nim tõeliseks päikese ööpäevaks. Tõelist päikeseaega nim ka kohalikuks ajaks. -Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku. Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku. Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku. Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku . 7. Mis on Foucalt'i pendel ning mida see demonstreerib? 8. Maa kaardistamise probleemid. Kartograafiline projektsioon, selle põhilised tüübid. Moonutused kaartidel
temp. Max Me väike Ma suur. Tuulte tugevus Me tugev, Ma nõrk, Kevad Me jahe Ma soe.Hoovused. soe. (atlandi) sademeid toob, temp. Tõstab. Külm(Labradoori) sademeid vähem, temp. Langeb. Maa soojus-ja niiskusreziim- Bismarck ja Valentina. Jan kesk. B -13 |V 8. Juuli kesk. B 21| V 15. Amplituud B 34| V 7. Sademete hulk B391| V1416. Sademete rikkam aastaaeg B suvi| V sügis/talv. Kliimavööde B parasvööde| V parasvööde. B mandriline |V mereline. Ekvatoriaalne max- kevad/sügis pööripäev, min-suvi ja talv pööripäev. Amplituud O 0-1' M 5-10' troopiline- max-pärast suvist pööripäeva. Min pärast talvist pööripäeva, amp. O 5' M 20' parasvööde max juulis min jan. Lõpus. Amp. O 10-15' M 40-60' polaarne max august min- märts. Amp. 40-50'. Vesi atmosfääris. Transpiratsioon- taimede auramine. Füüsikaline auramine- maapinnalt auramine õhuniiskus- õhus leiduv veeauru hulk. Sademeid kus/ palju? Madagaskar idarannik- Soehoovus- 2000-3000
Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kuid Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid. Eestis Jõulud on 21.27. detsembril tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning eri inimeste silmis on eri traditsioonide osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuseehtimist, kes muistset talvepüha ja kes jõulujutlust. Kuusk tuuakse tuppa 23. Detsember. Jõuluvana tuleb 24.-nda Detsembri õhtul.
1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud ülestõusmise ega taevassemineku võimalikkusesse. Seepärast kutsuti teda ka Uskmatuks Toomaks. Teda peetakse puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka toomisega, sest jõuluajaks tuli kõik võõrad asjad tagasi viia, laenud ja võlad ära maksta. Sel päeval astus ametisse uus linnavalitsus ehk Tallinna raad. Võib-olla kannab raekoja torni tuulelipp ja linnavalvur just seepärast Vana Tooma nime. Ühtlasi kuulutas vastvalitud raad välja jõulurahu, mis kestis kolmekuningapäevani. Rahu-ajal
Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Leia ning võrdle planeet Maaga järgmisi suurusi: a. Kõige suurem planeet on Jupiter, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. b. Kõige kergem planeet on Uraan, mis on (14 Maa massi) ning asub 19,6 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest. c. Kõige lühem päev on 22. detsember ja see on on pööripäev - aasta pikim öö ja kõige lühem päev. d. Kõige pikem päev on 24 juuni. e. Kõige pikem aasta on liigaasta. f. Kõige madalam pinnatemperatuur on -89.2 kraadi. g. Kõige kõrgem pinnatemperatuur on 57,8 kraadi. 8. Kuidas tekib Päikesel energia? Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus. Osa infrapunakiirgusest peegeldub ja saadetakse maailmaruumi tagasi. 9. Kui suur on Kuu tiirlemisperiood ümber Maa?-Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa
ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat. 1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki. Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud) ja raviloitse. Oli olemas kalender, seitsmepäevane nädal ja kuud olid taevas nähaolevad kuud. Aasta oli ring millel olid vaid käänakud(talvine ja suvine pööripäev) aga mitte lõppu. 10-11 saj võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Sellega sattus ka eesti kristlike riikide vahele. Ristiusk jagunes 1054. a. katoliikluseks ja õigeusuks. 1070 pühitseti Breemeni peapiiskop Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinus(Johannes). 1167 pühitseti Fulco eestlaste piiskopiks.
2) pöörlemine ümber oma telje. 3) telje pretsesioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Pööripäevad: ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Pööripäeval on päike seniidis ekvaatori või pöörijoone kohal. Kevadisel pööripäeval algab polaarpäev põhjapoolusel ning polaaröö lõunapoolusel. Sügisesel pööripäeval algab põhjapoolusel polaaröö ja lõunapoolusel polaarpäev. 1) kevadine pööripäev 20 või 21 märts (päeva pikkus 12h) 2) suvine pööripäev 20 või 21 juuni (päeva pikkus 18-18,5h) 3) sügisene pööripäev 22 või 23 september (päeva pikkus 12h) 4) talvine pööripäev 21 või 22 detsember (päeva pikkus 6-6,5h)
· Preestriks pühitsemine e. adinatsioon 4.saj. tõlgitakse ladina keelde hieronymus´´vulgata´´-vanim piibli tõlge. 4.saj. oli kristlik kirik roomas täielikult kinnitsunud. Kirikuaasta aluseks on pühapäev. Suurimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad,nelipühad. Kirikuaasta algab advendiga (4adventi),see on nn. jumala tulemise aeg, ootusaeg. Ristiusu kirikus (roheline-lootus, valge-ootus,violetne-rõõm, must-lein) I püha 24.dets talvine pööripäev , eelne päev 25.dets- jõulupäev II püha 26.dets III püha 27.dets 6.jaanuar: Jeesus ristitakse täiskasvanuks Kolmekuningapäev (3 idamaa kuningat tulevad jeesusöast vaatama) 21.dets- toomapäev ,algab jõuludeks ette valmistumine Vastlapäev-noore kuu veebruari I teisipäev , viimane lihasöömispäev Järgmine päev- kolmapäev-tuhapäev- algab 40 päevane paast. Palmipuude püha nädal enne(vaikne nädal) paastu lõppu
Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid. Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel nagu näiteks jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev. Aja jooksul püsisid rahva mälus kindlamalt need tähtpäevad, millega seostus rikkalikum usundiline pärimus ja kombestik.
Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste jaoks on see Jeesuse sünnipäev ning kolmandate jaoks tähtpäev, mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sünnipäeva tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik. Pühade ajalugu Paljudes maades tähistatakse 25. detsembril jõule. Protestandid ja Rooma katolik kirik peavad jõuleteenistusi samuti 25. detsembril
Illapa. Lisaks tunti ka teisi nt kuujumalanna, vikerkaarejumal, viljakuskultuslik maajumalanna Pachamama. Mamacocha ookeanijumalanna. Maapealne päikesejumala asemik oli keiser (päikese poeg). Kultuse keskus oli pealinnas, kus oli päikesetempel. Töötavad inimesed: ilusamad said erilisema ettevalmistuse (nt liignaised:D). Templiteenistus. Need tütarlapsed pidid elu lõpuni süütuse säilitama. Päikese ja viljakuse kultusega olid seotud 12 püha aastas. Kõige tähtsam oli talvine pööripäev Inti Raymi, 21.juuni. mitmepäevased pidustused. Ohverdamine. Peruus oli inimohver vägagi erakorraline nähtus, aga kui seda tehti siis kasut lapsi (uimastati kokaiiniga ja maeti elusalt). Ohverdati põllusaadusi, joovastavaid jooke. Oli pühaks peetud objekte, nähtusi huaca. Nt pühad allikad jne. Oli levinud esivanemate kultus. Kõige kurjemaks deemoniks oli Supay (tema nimel vannuti nt). Vastasseis: vari ja valgus (mis usuti tulevat päikesejumala kahestumisest).
· Karlis Ulmanis 1936 1940 o Saatis peaministrina Saeima laiali (15.mai 1934) o Keelas kõik poliitilised erakonnad · Guntis Ulmanis 1993 1999 · Vaira Vike-Freiberga 1999 2007 · Valdis Zalters 2007 - ... 4) LÄTI PÜHAD JA TRADITSIOONID Pööripäevad 1. Jaanipäev 21.juuni pööripäev 23.juuni Ligosvetki 24.juuni Janu diena Kodu kaunistamine Maa, päikese kultus Rahvalauludes ,,ligo" refrään 2. Talvepüha- jõulud 21.dets pööripäev; paku õhtu 3. Mihklipäev 29.sept Algab sügis Põllutööde, karja välja laskmise lõpetamine
Kui vihma sajab, tuleb märg suvi Suvisted Kasepühad, nelipühad Kombed: Tuppa tuuakse kaski või muud rohelist Kiigel käimise aeg Külapeod ja pühad Kergotamine- setode traditsioon Külvitööde lõpp Põrandate pesemine JUUNI (jaanikuu, kesakuu) 21. juuni- suvine pööripäev Päike on oma kõrgemas asendis Suure alguse tähtpäev Kombed: Kapsa-kaalikataimede istutamine Solaarsed pidustused 24. juuni- jaanipäev Kuningas Jaani mälestuseks Aasta tähtsaim püha Kombed: Käiakse saunades ja surnuaedadel Õhtul süüdatakse jaanituli Päikese pühaüritus
interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust Maa ümbermõõt- 40 075 km Päike- ca 5 miljardit aasta vana, koosneb vesinikust(70% ) ja heeliumist(28%) Termotuumareaktsioon- vesinik liitub heeliumiks
surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud ülestõusmise ega taevassemineku võimalikkusesse. Seepärast kutsuti teda ka Uskmatuks Toomaks. Teda peetakse puuseppade, ehitajate, arhitektide ja pimedate kaitsepühakuks, tema tunnuseks on oda. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka toomisega, sest jõuluajaks tuli kõik võõrad asjad tagasi viia, laenud ja võlad ära maksta. Sel päeval astus ametisse uus linnavalitsus ehk Tallinna raad. Võib- olla kannab raekoja torni tuulelipp ja linnavalvur just seepärast Vana Tooma nime.
proovis päästa oma venda neeljate küüsist ning tuua ta hinge tagasi pärisellu. Tegevustiku käigus sai ta võime teistega kontaktis olles siseneda nende hirmumaailmadesse. Niisiis sisenes ta Henry omasse ning ei peatunud enne, kui tuli sealt tagasi Henry enda hingega ning hävitas neelja. Sellise hea lõpuga lõppes Neeljate triloogia esimene raamat. Neeljate triloogias on siis nimelt kolm raamatut. Esimene neist on ,,Neelatud", teise nimeks on ,,Pööripäev" ning kolmas raamat peaks olema hetkel tõlkimisel. Kui rääkida paarist tegelasest veel lähemalt, siis alustaks Regina 8-aastasest väikesest vennast, Henry Thomas Hallowayst. Peale seda, kui nende ema lahkus, oli Regina talle kui ema eest ning Henry armastas teda. Iseloomult püüdis ta näida väga vapra ning tugevana, kuid õudusjutud-ning filmid suutsid teda vägagi hirmutada. Oma hirmude tõttu langes ta ühe neelja ohvriks. Tema hirmudeks olid nt
Raamat. • oli perioodiline väljaanne iga aasta ilmus 20 000 väljaannet. • Tänapäevane kirjalik kalender eestis pärineb 1918, siis kui kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. • Kirik üritas peale suruda kirikukalendrit, kuid rahva seas puudus poolehoid ja ei olnud ka sisemist vajadust. • Tähtsamad pühakud olid Ortotokses( pole kindel selles sõnas). Tähtpäevad • Suurimad pühad talvine ja suvine pööripäev • Mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta, ristiusu nimetused on vähestel säilinud. • Jõulud ehk talviste pühad ja suvel olid suviste pühad. • Künnipäev ja karjalaske päev on säilinud nimeliselt. • Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuride traditsioonide elushoidmisele( paganlike kommete pärandamisele põlvest-põlve). • Tõnisepäev 17. jaanuar- Püha Antoniusest; madisepäev 24
Vapikilp võib olla ümbritsetud Serafimi ordenitega. Väikene riigvapp Rootsi pühad ja tähtpäevad Pühad: 1. uusaasta (1. jaanuar) 2. kolmekuningapäev (6. jaanuar) 3. suur reede 4. vaikne laupäev 5. teine ülestõusmispüha 6. tööpüha (1. mai) 7. taevaminemispüha (viis nädalat pärast ülestõusmispühi 8. teine nelipühi (kaheksa nädalat pärast ülestõusmispühi) 9. suvine pööripäev (24. juunile eelnev nädalavahetus) 10. jõululaupäev (24. detsember) 11. jõulud (25. detsember). · Suvist pööripäeva (21. juuni) tähistavad tavaliselt tagasihoidlikud rootslased külluslikult. Õhtu veedetakse tantsides, lauldes ja krevettidest, õllest ning veinist koosnevast pidusöögiga. · Teine nelipüha on tradistsiooniliselt piknikupäev. Samuti on see päev populaarne luteri kirikus leeris käimiseks ning laulatuseks.
Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg. Sellised on tänapäeva jõulud, kuid vanaaja jõulud olid hoopiski teistsugused Jõulud on 21.27. detsembril (kristlikud jõulud 25.27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Osade inimeste jaoks on see talvine pööripäev koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev , mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca- Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana .Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade
Tähtsal kohal oli muistses uskumustes ka surnute ja hingedega seonduv. Kuna arvati, et peale surma läheb inimese hing "teise ilma", seega, ei olnud surm lõplik lõpp. Hingedest arvati, et käivad inimeste juures vahepeal "sõbralike hingedena", kes liikusid sügiseti, siis on õhk udune. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha; aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad- talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi 16. MÕISTED Ainelised ajalooallikad töö- ja tarberiistad, ehted, relvad jne Ajalooallikad teadmised/esemed, mille põhjal on võimalik teada saada inimühiskonna varajasemast elust, kommetest jne. Arheoloogia muinasteadus; teadus, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe põhjal
tumedaks) Kevadsuvine – Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine –
Kevadsuvine Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine
geograafiliste protsesside seisukohalt on neist tähtsamad: *Maa pöörlemine ümber oma telje.*Maa tiirlemine ümber Päikese.*Maa liikumine koos Päikesega Galaktikas. Ajavahemikku Päikese kahe teineteisele järgneva samanimelise kulminatsiooni momendi vahel, st Päikese ketta keskpunkti läbimise moment antud koha meridiaani tasandist nim tõeliseks päikese ööpäevaks. Tõelist päikeseaega nim ka kohalikuks ajaks. Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku. Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku. Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku. Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku 9. Geograafilised koordinaadid, tähtsamad jooned maakreal. -*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks
Aastal 1948 nimetati skaala ametlikult Celsiuse järgi ning 1954. aastal kuulutati see rahvusvaheliseks standardiks. Ameerika Ühendriigid ja Jamaica on ainukesed riigid, kes kasutavad veel hollandi-saksa füüsiku Daniel Gabriel Fahrenheiti skaalat. Võitlus Gregoriuse kalendri eest Celsius toetas aktiivselt Gregoriuse kalendri kasutusele võtmist Rootsis. Põhjuseks oli asjaolu, et Juliuse kalendri aasta oli liiga pikk ning seetõttu nihkus kevadine pööripäev iga aastaga tahapoole. Üleliigsed päevad kavatseti kaotada ajavahemikus 1700 kuni 1740, mil otsustati loobuda üheteistkümnest järjestikusest liigaastast ehk siis mitte lisada kalendrile 29. veebruari. Selle aja jooksul oleks Rootsi kalender olnud erinev nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalendrist ning see erinevus oleks iga nelja aasta järel olnud erinev. Uue kalendri kasutuselevõttu Celsius ei näinudki, sest see toimus alles pärast tema surma. Aastal 1753 jäeti
sampus, pidu) 6.jaanuar lappiainen (vaba päev, võetakse jõulukaunistused ära) 7.jaanuar vanha nuutti Veebruar: 5.veebruar Runebergin päivä (süüakse Runebergi koogikesi) Kynttilänpäivä 14.veebruar ystävänpäivä Laskiaissunnuntai Laskiaistiistai, laskiainen Tuhkakeskiviikko 28.veebruar Kalevalan päivä Märts: 20.märts kevadine pööripäev 19.märts tasa-arvon päivä, Minna Canthi päev (võrdõiguslikkuse päev) Aprill: Palamusunnuntai palmipuudepüha (käiakse virpomas, lauldakse) 9.aprill Mikael Agricolan ja suomen kielen päivä Pääsiäinen lihavõtted (süüakse mämmit) 27.aprill kansallinen veteraanipäivä Mai: 1.mai vappu (volbripäev, üliõpilaste pidustused) Emadepäev mai teine pühapäev 12
2.Religiossed noorteraamatud • Irene Vari: Iiris (2005) Ulme, fantasy ja muu fantaasiakirjandus 1.Klassikaline fantasy: • J.R.R. Tolkien: Sõrmuste isand; • J.K. Rowling: Harry Potteri-sari; • C. S. Lewis: Narnia lood; • Terry Pratchetti teosed; 2.Vampiirilood: • S. Meyer: Videviku-saaga; • Marion Andra: Algolagnia (2009) 3.Lood vaimolenditest, haldjatest jms: • L. Livingstone: Imekummaline; • S. Holt: Neelatud (1.osa), Pööripäev (2. osa); • Ketlin Priilinn: Hirm pole tähtis (2008); • Kersti Kivirüüt: Okultismiklubi (2009); • Marion Andra: Pimend (2008); • Grete Kutsar: Nukud ja õunad (2009) 4.Muinasjuttude ja mütoloogiate töötlused: J. Harris: Ruunimärgid 5. ulme ja sci-fi: • P. Pullmani triloogia “Tema tumedad ained”; • S. Collins: Näljamängud jpt Kerge lugemine, meelelahutus, huumor 1.Tüdrukutele • Louise Rennison: Poisid, stringid ja ogar kass (2003)
Virmaliste vöö, näitab mitmel ööl aastas on tõenäoline näha virmalisi. Temperatuuri aastane ja ööpäevane käik Periheel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris (147 500 000km). Afeel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige kaugemal. Maa on afeelis Juulis (152 500 000) Suvine päikeseseisak ehk suvene pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö ja lõunapoolkeral vastupidi. Talvine päikeseseisak ehk talvine pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim öö ja lühim päev ja lõunapoolkeral vastupidi. Sügisene, kevadine võrdpäevsus on päev millal, on kogu Maal päev ja öö sama pikad 12tundi. Päike asub siis seniidis ekvaatori kohal. See on astronoomilise sügise/kevade algus.
*Tähtsal koha muistseis uskumuisis oli surnute ja hingedega seonduv.On selge, et surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris "teine ilm", kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juures käisid. *Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, kuid loendades tegelikke, taevas näha olevaid kuid. Aasta kangastus ringina, millel pilnud algust ega lõppu, olid vaid käänukohad, millest tähtsamad olid suvine ja talvine pööripäev. Talvist nim jõuludeks, suvist jaanipäevaks. *Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt puudesalud e hiied. Ristiusu leviku algus *10-11 saj võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. *Kristlus jagunes 1054 a. lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks. *1070.a paiku on Bremeeni peapiiskopp pühitsenud Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinuse, kes siiski edu ei saavutanud.
annaabi.ee 
