moodustab esi-, teine seljaosa. Seega on käised ilma õlaõmblusteta. Õlgadele on valge linase niidiga eesnõelapistes kinnitatud õlalapid, mis on õmmeldud ühekordsest riidest. Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest. Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud. Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega. Varrukasuu kurrutada tihedalt, iga üksik varrukasuu nõelakurd õmmelda värvli külge. Varrukavärvlid on kahekordsest riidest, äärestatud valgest linasest niidist tagidega, mis on nii kaunistuseks kui ka kaitseks kulumise vastu
Sünteetilised kiud jagunevad: Polüamiid (nailon) On vastupidav ja veniv materjal. Kandmisel muutuvad polüamiidist esemed topiliseks. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Staatilise elektri vähendamiseks soovitatakse kasutada loputusaineid. Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kiiresti. Sünteetiliste kiudude hooldus · Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse mada...
× Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks Mehe riietus keskajal × Kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube ning pükse × Talupoegade ja käsitööliste riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad Kasutatud allikad × http://www.tartu.ee/hit/pop_up/keskajal.php × http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1567891 Täname tähelepanu eest!
lehtedena paksusega 5...10, 10...30, 30...50 ja 50...100 mm; elastne penopoliuretaan külma formeerimisega, millest saadakse valmis ilmavedrudeta pehmed osad vormi valamise teel; penokummist tooted standardsete mõõtmete plokkidena, millest valmistatakse pehmed osad patjadele. Mööbli-, katte-ja pealistuskangad Kattekangaid kasutatakse aluse ja vedrude katteks, polstri ja ääriste kujundamiseks. Niisugusteks kangasteks on krobelised tehnilised hõreda linase sidusega linakanepihibiski madala numbriliste niitidega; kotikangas (kotiriie) erinevate tihedustega vedrude katteks ja elastsete alustena; karm bjass madala numbrilise koortniidiga; märja ketrusega karm kangas karmi linase madalate numbrite takuniidiga. Pealistuskangaid kasutatakse pehme mööbli välimisteks kateteks. Erinevatel ajaloolistel perioodidel kasutati mööbli katteks mitmesuguseid materjale.
Pilte merest ja inimeste toimingutest J. Smuul, "Mälestusi isast" Maie Torim Kose Gümnaasium http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=29.11.03&r=2&id=149599 http://www.muhumuuseum.ee/Index_files/kyla. Teiste muuseumide galeriilehekülgi htmhttp://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul http://www.vana.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/smuul.htm Google'i pilte jää liigub jääkuhjatised rüsijää tormi võimuses ... pars - parred vomm tormilatern ll hä põhk Rukkilõikus Saaremaal 1913 Linad lõugutati, s.t peohaaval raatsiti kuprad. Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e ...
Triipmustreid käidi üksteiselt eeskujuks võtmas. Seeliku sissepoole alla äärde õmmeldi kuni kämblalaiune linane riideriba, millel oli eelkõige praktiline otstarve: see kaitses riiet alt määrdumise ja kulumise eest. Samas võis see täita muud ülesannet: olles küllalt paks, hoidis see seeliku alt ilusasti laiali. Suveseelikud ehk pallapooled olid algul valdavalt täislinased, hilisemal ajal hakati nende kõrval järjest rohkem kandma poollinaseid, s. t. puuvillase lõime ja linase koega seelikuid. Poollinased olid vastupidavamad ja seepärast eriti hinnatud tööseelikutena. Pallapool pidi ulatuma sääremarjast allapoole. Seeliku alumist äärt kaunistas 45 sentimeetri laiune tumesinine pook, mis kooti samas tehnikas nagu naiste vöödki, kuid mille äärekiri polnud sümmeetriline. Pooga süda tehti alati punane: varem kitsam, uuemal ajal laiem ja selgema kirjaga. Pühapäeva- ja piduseelikud olid linavalged ning tihti päikese käes veel eriti valgeks pleegitatud.
kuhu pandi püssirohtu ja laskemoonaks kasutati raudkuuli. Püssid esimene hõlpsasti kaasaskantav tulirelv oli läitlukkpüss, millel oli suur viga. Teda sai kasutada 2 inimesega, üks sihtis ja teine süütas püssirohu. 5 Paber Paber 13. saj lõpul hakkas euroopas levima hiinlastelt üle võetud paber. Algselt tehti paberit linase või puuvillase riide kaltsudest neid kokku pressides ja liimisegusse kastes. 6 Trükikunst Trükikunsti ehk tüpograafia leiutajaks 1440. aastal peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi.Tema teene inimsoole seisnes selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe, millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Tänu trükikunsti leiutamisele,
lase 10 minutit tõmmata. Joo nii kuumalt kui võimalik, võttes lusikaga mett peale. Veel abiks: Hoia jalgu soojas raudrohuvannis. Hinga sisse sooja raudrohuauru. Pane linases kotis raudrohukimbuke ööseks padja kõrvale. Määri laupa, kogu nägu ja pead raudrohu-lilleveega. 2. Nurmenukk Nurmenukutee: pane tassi 1 supilusikatäis nurmenukuõisi ja vala peale keev vesi. Lase 10 minutit tõmmata. Joo jahtunult väikeste sõõmudega. Veel abiks: Nuusuta nurmenukuõisi. Pane nurmenukuõied linase kotikese sisse ning aseta see laubale ja kuklale. 3. Basiilik Määri basiiliku eeterliku õliga otsaesist, kukalt ning pinges õlgu. Võib lahjendada kookosõliga. 4. Ingver Purusta ca 2,5 cm jupp ingverijuurt ning lisa see keevale veele. Lase umbes 10 minutit tõmmata. See kodune tee vähendab põletikku sama palju, kui teeb seda aspiriin toimides. Ingveri teed on Aasia meditsiinis kasutatud erinevate tervisehädade korral. 5. Lõhnav neitsikummel
Särk on valmistatud labasest takusest riidest ning on ilma õlaõmblusteta, kolmnurkse kaelaava ja lühikeste varrukatega. Särk ulatub poole sääreni ning selle alläärde on õmmeldud kitsas kirivöö. Käised on õmmeldud linasest labasest riidest. Selle piht ja õlalapid asetsevad kaelaava juures. Varrukad on värvli juures kurrutatud. Käised ulatuvad allapoole rinda, nii et vöö ilusasti välja paistab. Käised on tikitud punase niidi ja sinise linase niidiga. Krae mahapööratud nurkadel on madal-, vars-, ja tikkpistes tikand, millel on litrid. Lisaks on krae äärestatud 1 cm laiuse valge, siniste tippudega niplispitsiga. Õlalappidel on kasutatud aedpistes tikandit. Rinnalõhandiku tipule on sinise ning värvlile sinise ja punase niidiga tehtud püvisilmpistes tornid. Värvli äärele on õmmeldud valged tagid. Käised kinnitati vitssõlega, värvlid aga sõlmustega. 19
sukkadest ja kingadest. Naise rõivastust on soovitatav kanda tanu ja põllega, neiu rõivastust pärjaga ja põlleta. Särk Särgi piht tehti valgest labasekoelisest peenemast linasest, seeliku alla jääv ala jämedamast põikikangast. Piht oli ühes tükis ning ilma õlaõmblusteta. Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval oli 0,5cm laiune pilupalistus. Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel särkidel oli kitsas 3,3 cm laiune kahekordne püstkrae, hilisematel laiem mahamurtav krae, selle esiküljed on kaunistatud sämppistes. Krae mõlemas otsas on nööpauk, kust sõltuse abil kinnitatase särk kurgu alt. Laiade varrukate värvlid hoiti koos punutud nööride või niidist nööbiga. Varruka laienduseks on kaenla alla õmmeldud nelinurksed kaenlalapid.
18. Rõivaste ja tekstiilitoodete märgitamine toimub vastavalt Euroopa Liidu kiunimetuste direktiivile (96/74/EÜ) ning majandus ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004. a määrusele nr 68 ,,Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded" eeskirjale. 19. Rõivaste küljepikkus mõõdetakse vööjoone ja jalataldade vahelise kaugusena. 20. Teksade valmistamiseks kasutatavad kangad on denim (puuvillane) ja jean (algul villa, linase, puuvilla segu; hiljem puvillane). 21. Rõhtkriips rõiva hooldustähistuse tingmärgi all tähendab: - eriti mõõdukat toimingut - õrnadele toodetele kavandatud toimingut 22. Karusnahkade karvkatte tihedust määratakse karvade arvu järgi ühel pinnaühikul. 23. Denjee (den) sukatoodetel nätab sukkade vastupidavust. 24. Jalatsidetail tirik on säärise või taguse külge kinnitatav detail jalanõu
Erinevad ehitusmaterjalid II 1. Kus kasutatakse kipsist ehitusmaterjale? Erinevad kipssideaineid lisatakse tsementidesse, väetistesse, Pariisi kips ehk krohv, samuti tehakse plokke, laeplaate, kipsplaate jm2. Mis on kipsi positiivsed omadused? 3. Mis on kipsi negatiivsed omadused? vähene niiskuskindlus vajalik hoolikas hüdroisolatsoon haprus armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele? Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega mur...
Keskkirjades domineerivad ristide ja harkide kõrval taimelised motiivid. Iseloomulik on tikandi tihedus, nii et katmata linast pinda peaaegu ei esine ja muster krae otsas mõjub ühtlase värvilaiguna. Ornamendi esiletõstmiseks ja läikefekti saavutamiseks on sellele asetatud kindla süsteemi järgi litrid: äärekirjade juures asetsevad väikesed litrid tihedate ridadena, keskkirjal motiivide kontuure järgivana või hõreda raena. Vasklitrid õmmeldi krae külge valge või sinise linase lõngaga. Linane tikkimismaterjal, mis üldiselt oli valge, värviti koduste vahenditega siniseks ja seda kasutati nii tikandis kui ka niplispitside kontuurjoontena. Sarnaseid eraldi kraesid või kraesid koos maniskiga valmistai ka eraldi särgist. Sest sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes täiendati särki lahtkraega. Nii sai kaunistatud kraed paremini korrastada ning vajaduse korral vahetada. Seelik. Karjas kanti hiljemalt 18
hakkab kilpnääre suurenema ( tekib struuma ). Joodi vaegus kui ka selle paljusus mõjutab oluliselt ainevahetust. Juba tühine kogus joodi avaldab organismidele tugevat biokeemilist mõju, ta suurendab lehmade piimaandi ja lammaste villakasvu. Veel kasutatakse joodi antiseptilisi omadusi õunte säititamiseks. Õunad pakiti joodi või joodiühenditega immutatud paberisse ( õunte maitse ei muutunud ). Näiteks NaOCl ( naatriumhüpoklorit ) kasutatakse paberi, tselluloosi, puuvilla- ja linase riide pleegitamiseks. Samuti Ca(OCl)2 (kaltsiumhüpoklorit) on pleegiti ja desifitseeriv aine. Kõik halogeeniühendid on inimesele mürgised, kuid samas kasulikud. Liigne kogus ükskõik millist halogeeni ja selle ühendeid võib olla surmav, aga ometigi ei saa me ilma nendeta hakkama.
märksa halvemad kui linasel kaltsupaberil. Katsetati ka villaste ja siidikaltsudega, see aga vähendas veelgi paberi kvaliteeti ning taolisest massist sai teha vaid pakkepaberit. Lisaks linale katsetati ka teiste taimedega (kanep, nõges, vesikasvud jne). Kanepist näiteks saab väga vastupidava paberi, kuid trükkimiseks on see kõlbmatu. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiseks tooraineks olid puuvillase ja linase riide kaltsud. Järeldub, et inimene vajas midagi muud peale savi, kuhu panna kirja seadused, piibli tekst ja jutustused ja selleks väga hästi kõlbas paber. Millal täpselt prillid leiutati, kipub jääma ajaloo hämarusse. Välja ilmusid need 13. sajandi lõpul Itaalias. Mõni väidab, et Marco Polo olevat näinud prille 1275. aastal Hiinas. Varajastel prillidel olid kumerad läätsed, seega oli neist kasu kaugelenägelikkuse vastu.
aastal. Eurooplastele said kõik leiutised tuttavaks palju hiljem. Pikka aega kirjutati Euroopas peamiselt pärgamendile. Pärgament on eriliselt töödeldud vasikavõi tallenahk. Paberi valmistamise saladuse avaldasid eurooplastele Idamaade kaupmehed, kes tõid kaupa Hiinast ja Indiast ning müüsid seda mujal, kaasaarvatud euroopas. See juhtus umbes 8. sajandil. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiselt valmistati seda puuvillase ja linase materjali kaltsudest. 1. Meister sõelaga 2. Paberilehtede astamine vildi vahele 3. Lehtede kokkupressimine 4. Lehtede kuivatamine nööril 5. valmis paberilehtede kastmine liimisegusse Tänapäeval valmistatakse paberit nii: · Langetatakse puud, saetakse palkideks ja saadetakse paberivabrikusse · Eemaldatakse puukoor · Palgid purustatake väikesteks pilbasteks
Uuenduseks olid kaharad, vöö juurest volditud seelikud (algul ühevärvilistena, hiljem pikitriibulistena) ja Tallinna ümbruse (hiljem ka Põhja- Eesti) talunaistel pottmüts, mis osteti linnast ja oli valmistatud kõvale pappalusele ja kaetud mustrilise siidkattega. Peamiselt Saaremaal, vähem ka Lääne-Eestis tulid kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud. Lõuna-Eesti rõivad säilitasid arhailisuse, uuendused peamiselt kaunistustes. Varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel hakati kasutama vene rändkaubitsejatelt saadavat punast puuvillast lõnga ehk maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest neljatahulisest villasest nöörist - kaarusest - kaunistused. Sel ajal anti välja ka rõivastuskorraldusi, mis määrasid ära selle, mida madalama päritoluga rahvas kanda tohtis. Lihtsast kalevist või muust materjalist saksarõivaid võisid nad kanda vaid siis, kui need olid tehtud talupojalaadis
Linakiudu saadakse üheaastase linataime varrest. - seega on niinekiud. Looduslik värvus on hallikas, beezikas. Lina kodumaaks peetakse Egiptust. Lina kasvatati ka Babüloonias, Assüürias ja Etioopias. Linataime kasvatatakse ka Eestis. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linakiud on suure imamisvõimega, nahal meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskusjuhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugavarõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamis-tingimused. Segamisel keemiliste kiududega väheneb kortsumine. Tavapäraselt segatakse polüester- ja viskooskiududega. Et muuta vähevenivat linast elastsemaks, segatakse teda ka elastaaniga. Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult.
Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivaile tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidniitidega, maagelõngaga, kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.saj tuli linase kõrvale vabriku puuvillriie. Eesti rahvarõivais paistab silma värvirohkus. Põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.saj algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.saj keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19.saj teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele. Rahvustikandite tehnika on väga mitmekesine
vesinikust , hapnikust Glükoos (viinamarjad ) Fruktoos (puuviljad) Riboos DNA , RNA Nad on väga aktiivsed ja reaktsiooni võimelised , esinevad tsüklilisel kujul Glükoos tekib taimedes fotosünteesi käigus ja annab energiat . OLIGOSAHARIIDID , üdisahhariidid Saharoos- suhkrupeet , roosuhkur (tavaline suhkur) Maltoos e linase suhkur Koosnevad kahest monosahhariidi jäägist Laktoos e piima suhkur Polüsahhariidid e liitsuhkrud Tärklis kartul Glükogeen lihastes , maksas(loomne) Tselluloos naturaalne vatt on tselluloos , rakukesta koostisaine , paksud rakukestad on puitudel Koosneb paljudest monoosi jääkidest
Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil) Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all Pidupäeva särk Lahtkraega Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest Kaunistatud valge linase niidiga Pidulikud särgid olid kortskäistega Tikkpistes tikandiga olid kaunistatud särgi õlalapid ning hilisematel särkidel ka krae Särgi kaenla alla õmmeldi nelinurksed lapid Pidupäeva riietus Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Eestis on oma puuvillatööstus Kreenholm, mis rajati 19.sajandi teisel poolel. Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Eesti aladel on lina kasvatatud umbes 3000 aastat. 18 sajandi teisel poolel oli linakiud eriti kõrgelt hinnatud. Lina on üheaastane rohtne taim, mille varred on sirged, peenikesed ja siledad, paljad, kuni 60cm kõrged. Lehe pikkus on umbes 35-40 mm, laius on 2-4,5 mm. Lehed on kujult süstjad, teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega, asetsevad varrel ühekaupa. Õied on väikesed ja korrapärased, kuni 3 cm diameetriga, avanevad vaid päikselise ilmaga
Mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kristofer Talupoegade riietus Talupoegade riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad. Mehed kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube, ning pükse. Naised kandsid villast tuunikat või hõlmikseelikut. Jalas olid neil isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Kristo 12 Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kuuele andis värvi hõlmu kooshoidev värviline lai villane vöö. Pähe pandi kaap. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Oli mitmeid esemeid, mida vajasid mõlemad: särgid, villased sukad, säärepaelad, kindad, mütsid, vööd, pastlad, kaelarätid ning villasest riidest pikk-kuued. Lasterõivad Laste riided piirdusid nii tüdrukutel kui poistel põhiliselt valge linase särgiga, millele seoti peale vöö. Jahedama ilmaga pandi peale must kuub. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud kandsid valget vöötatud särki kuni 15. eluaastani, seeliku sai tüdruk neiuikka jõudes. Täisealiseks saamist tähistati leeriskäimisega, mil noormees ja neiu said oma esimese piduliku rõivakomplekti. Ehted Pidurõivaste juurde kanti ehteid. Usuti, et ehetel on maagiline mõju ja nad hoiavad kandjast kurja eemale
Kõige alla õmmeldi punane riba. Seeliku servas oli punane, kitsaste roheliste ja mustade triipudega pael, mi soli mähitud kaksikspiraalidena. Seelik ulatus pahkluuni ning on kogupikkuses kurrutatud. Värvli kinnitamiseks kasutati haaki. Seelikut kanti enamasti värvli külge kinnitatud traksidega, mis kooti tumesinisest, tumerohelisest, punasast ja aniliinlillast villasest lõngast. 3.3 Põll Põll õmmeldi valgest linasest riidest ja pilutati valge linase niidiga. Põlle allääres oli palistus, millest tõmmati läbi linasest niidist palmitsetud pael. Põlle alläärt kaunistati põimpiludega ja all servas oli valgest puuvillasest riidest volang.Erinevalt mandrist oli Saaremaal ka neidudel põll. Seda kanti tavaliselt pärast leeri ja just piduülikonna juures. 3.4 Vöö Kirivöö kooti valgest linasest niidist ning punasest ja lillast villasest longest. Vöö mähkimist alustati seeliku värvli pealt vasakult küljelt. See mähiti umber
Siin valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas antud pilt vastavate tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järk-järgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Uuendustele suhteliselt vastuvõtlik Helme kihelkond erines mitmeski osas teistest Mulgi kihelkondadest. Näiteks puuduvad siit andmed omanäoliste, peene labasekoelise linase keskosaga õlalinikute kohta, mida kanti kõigis ülejäänud Mulgi kihelkondades ja millel otstesse olid sissekootud jämedamast mustjassinisest ning peentest punastest villastest lõngadest reljeefsed triibud. Samuti ei kodunenud siin Hallistes, Karksis, Tarvastus ja Paistus ülipopulaarsed ruudulised viielõngalised tekid, vaid kanti visalt musti sõbasid. Peakatete osas võtsid Helme naised naaberkihelkonna Rõngu eeskujul omaks väikese tülltanu ja pikk-kuue kõrval kodunes siin ka kampsun
ametimehi (puusepp, kingsepp) NAISTE KÄSITÖÖ · Aeganõudvam kui meestetöö, peamine käsitöö oli kiudude töötlemine ja tekstiili valmistamine. · Vanim tooraine oli lambavill ja lina, vähesel määral ka kanepit ja nõgest. · Peenemast linasest sai pidupäeva rõivad (põlled, särgid, tanud), jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud. · Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks (jakid, seelikud) · Linase ja villase kanga töötlemine toimus 19. sajandil vanade tööriistade ja vahenditega käsitsi. · Püstkangasjalad ja rõhtkangasteljed. · Ketramisel olid kasutuses kedervarred, värten ja vokid. · Saali, vankti ja hobusetekid lasti kududa meistritel, sest need olid tähtsamad. · Värvimisoskuses tuntud juba muinasajast. Sõna ,,värv" on tulnud saksa keelest. Värvimistehinaks oli kääritamina ja hiljem ka lõngade keetmine. Kasutati kohalikke värvitaimi
saj.) olid üldiselt kraeta ja kaelus oli kitsa kantpaela külge kroogitud. Naiste särk Tori naise pidupäeva särk oli lahtkraega, mida hakati 19.saj. keskpaigast kaunistama värvilisest villasest lõngast pilu ja tikandiga ning pitsäärisega (võrkpits) (Kaarma,Voolmaa 1981:280). Pidulikud särgid olid kortskäistega s.o varruka suu koguti tihedasse nõelkurdu ja õmmeldi otsa värvel (Kaarma , Voolmaa 1981).Värvel oli kahekordsest riidest ja kaunistatud valge linase niidiga püvisilm ning tikkpistes tikandiga ja ääristatud tagidega. Püvisilm ning tikkpistes tikandiga olid kaunistatud ka särgi õlalapid ning hilisematel särkidel ka krae.Särgi kaenla alla õmmeldi nelinurksed lapid (ERM A563:860) Tori naise pidusärk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Lina on sama väärtuslik kui looduslik siid, kasmeer, mohäär, peenike vill ja kõrgkvaliteediline puuvill. Suvel palava ilmaga ei ole paremast materjalist kehakatet kui seda on linasest riidest valmistatu. Selline riietusese on seljas mugav ja jahedust tekitav. Seega riietudes linastesse rõivastesse ei esine tülikat higistamist. Samuti on kuumal suveööl meeldiv uinuda ja hommikul puhanuna ärgata linase voodipesu vahel. Linane riie vastab ka kõige nõudlikumale kliendi soovile. Põletamisomadused: koostis l2hedane puuvillakiu koostisele, omadused sarnased. 4 Lambavill Vill on hingav ja soojustreguleeriv materjal. Tal on ainulaadne omadus niiskust vastu võtta (kuni kolmekordseks omaenda kaalust) ja seda jälle välja hingata. Samas on ta väga veniv ja kerge. Kõik
4 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) Helme mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased põlvpüksid, vatt, vest, pikkkuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad ja lambamust kaap või kõrvik. Särk (ame). Viljandi suvised meestesärgid õmmeldi valgest labasest linasest ja talvised takusest riidest ilma siilude ja jätkuta ning kaunistati linase või puuvillase niidiga. Viljandi tüüpi särgid tehti õlaõmbluseta, laia lihtsa mahamurtud krae ja kroogitud käistega. Neil oli T-kujuline kaelaava ja 3036 cm sügavune rinnalõige asus otse ees keskel. Püksid (kaltsad, kalsa). Põhja-Viljandimaal kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda. Selle juurde kuulusid kuuega samast riidest täislakaga (mõlemast ülanurgast lahtinööbitavad) põlvpüksid. Põlvpükstega kanti vesti ja vatti. Pikk-kuub (vammus, kuub)
Arvukad jõed annavad vett nii joogiks kui põldude niisutamiseks. Suur osa maast on üles haritud, kasvatatakse nisu, suhkrupeeti, kartuleid ja rapsi. Loomadest peetakse piimakarja ja lambaid, aga ka sigu ning kodulinde. Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja raketiehitus, keemiatööstus, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. Sotimaal valmistatakse peent villast kangast ja Põhja-Iirimaa on kuulus oma puhta valge linase kanga poolest. Tähtis on ka teenindussfäär pangandus-, kirjastus- ning turismitööstusega. 1.3 VALLUTUSEST KUNINGRIIGINI Aastal 43 pKr alustasid roomlased Britannia madalike vallutamist. Pärast roomlasi tulid anglosaksid, viikingid ja normannid. Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriikmoodustati 1801. 1922. a., pärast Iiri saare lõunaosa iseseisvumist, sai sellest Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik. 1.4 MAAILMAVÕIM 17
Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjutas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivastele tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidiniitidega, maagelõngaga (punane puuvill-lõng), kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.sajandil tuli linase materjali kõrvale ka vabriku puuvillriie. Rahvarõivaste tikandis paistab silma värvikirevus: põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.sajandi algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Ka värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.sajandi keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19.sajandi teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele
· Hoolda põletushaava! Oluline on hoida haav puhtana! - Kui põlenud nahk punetab, kuid tundlikkus, niiskus ja karvkate on säilinud, siis on põletus pindmine. Kahjustatud koht tuleks katta puhta kuiva sidemega. Ulatuslikumale põletusele võib asetada põletuse esmaabiks ette nähtud sideme või geeli mis väldivad turse tekkimist, on jahutava ja valuvaigistava toimega, hoiavad haaval niiske keskkonna ning on lihtsad kasutada. Kui neid ei ole, siis kata haav puhta kuiva linase riide või käterätiga. Pärast esmaabi andmist otsi professionaalset abi. Ära pane põletushaavale või põletusele mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jne). 3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt! Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav toime
Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vai...
olid vaikseks jäänud teatas õpetaja, et haridusminister võttis vastu seaduse, mis käsib homsest alates käia koolis rahvariietes. Seda uudist kuuldes tekkis klassis suur lärm. Õpetaja aga teatas, et see on kohustuslik kõigile ja ilma õige riietuseta tundi ei võeta. Õhtul oli kodus üks suur segadus, sest ema oli pahane uue seaduse pärast, sest küll meil polnud seda ega toda, kuid lõpuks saime me õiged riided kokku. Järgmisel hommikul vedasin jalga põlvpükse, selga panin linase pluusi mille peale tõmbasin kuldnööpidega ruudulise vesti. Pähe panin uhke musta värvi kaabu, mis oli küll veidi suur ja kippus silmadele vajuma ning kõige üle tõmbasin pika musta mantli. Küll need olid rasked riided aga mõnes mõttes ka ilusad. Vast kõige ilusamad olid mu õe ehted. Läikivad hõberahad koos helmestega kõlisesid kui ta astus. Ema kinnitas veel tikitud pluusile kaks hõbedast sõlge, sest ehete puudumist loeti vaesuse märgiks. Mu õel oli
Hapendamise kiirendamiseks lisati juurde: - sooja vett, - äädikat, - vahel ka taari. Riivitud kapsad pannakse ettevaatlikult tünni, peale raputatakse soola, tambitakse puust nuiaga seni, kuni mahl välja tuleb. Nii tehakse iga kapsakihiga, kuni tünni ääreni jääb paarkümmend sentimeetrit. Pealmine kiht kaetakse tervete puhaste kapsalehtedega ja puhta linase riidega. Peale pannakse puust ümmargune kaas, selle peale vajutuseks puhtaks pestud põllukivi. Hapendatakse algul soojas, seejärel säilitatakse jahedas. 61.Punase peakapsa olulisus ja kasutusviisid. Kõrge toiteväärtusega köögivili. Sisaldab valku, süsivesikuid, mineraalainetest kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi. C-vitamiini sisaldus on teistest peakapsa liikidest suurem. - toorsalateid, - hautisi
1 mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal 18. sajandil kasutusele lühike jakitaoline kampsun ja vestilaadne liistik (Saaremaal abu). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaste tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama ostetud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest nöörist kaarusest kaunistused. Suurenes ostukaupade osatähtsus. Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid, nööbid, karrad, litrid jms, saadi rändkaubitsejatelt ja linnakäsitöölistelt ning poodidest. 19. sajandil tungis talurahva rõivastesse palju linlikke elemente. Laialdaselt levisid eelmisel
hoiab hästi sooja. LINANE (lühend: LI) Linane on tugevam kiud kui puuvill. Linakiud imab niiskust ja laseb õhku läbi palju kiiremini kui puuvill. Kehasoojus ja niiskus juhitakse kiiresti eemale, seetõttu on linane meeldivalt jahe ja värske. Tänu vahaga kaetud pealispinnale on linakiud ka parema läikega kui puuvill ja ei võta mustust nii kergelt külge. Linane peab hästi vastu päikesevalgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugava rõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Lina on ilmastikukindlam kui puuvill. HOOLDAMINE: Linane kuivab kiiresti. Tal on tekstiilikiududest kõige suurem kuumuskindlus. Auruga või niiskelt kõrgel temperatuuril (3 punkti) triikides muutub linane siledaks. Linaste kangaste pesemisel tuleks vältida tugevat hõõrumist või tugevat masinaprogrammi
energiahulk oli töö tegemisel suur, oli neile rae poolt ette nähtud ka suurim toiduratsioon ja õlle kogus. Maarahvast müürsepad osalesid näiteks Tallinna linna kaitsemüüride ehitamisel ja abitöödel. Kiviraidurid raiusid linnamüüri rajamiseks vajalikus mõõdus kive. Puusepad valmistasid mitmesuguseid puuesemeid ja detaile linnaruumis toimunud ehitiste jaoks. Püttsepad valmistasid enamasti puidust tünne ja suuri puunõusid. Linakangrud, kanepiketrajad ja köiepunujad tegelesid linase ja kanepi töötlemisega. Lina läks Tallinnast peamiselt Lüübekisse, kanep Madalmaadesse. Köielõngaks või -lõimeks kedratud kanepiheie saadeti Põhja-Saksa, Lõuna-Rootsi ja Taani köietööstusele poolfabrikaadina. Keskaegse Tallinna tähtsaim jook oli õlu. Seda joodi üsna suurtes kogustes. Näiteks oli füüsilise töö tegijaile ette nähtud 2-2,5 liitrit õlut päevas. Õlut võidi valmistada ainult oma tarbeks, edasimüügiks oli vaja raelt taotleda luba
Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Osa koridore on järsu kallakuga, mõned aga lõpevad äkki sügava sahtiga. Vaarao matmine: Pärast valitseja surma palsameeriti hoolikalt tema surnukeha, sest ainult tervelt säilinud keha andis võimaluse teispoolsuses elada. Vaevalise protseduuri käigus eemaldatti aju ja sisikond, seejärel konserveeriti surnukeha leelise lahuses ja mähiti linase riide ribadesse. Kõike seda saatis pühade tekstide ette lugemine. 70 päeva hiljem maeti muumia pramiidi hauakambrisse ja selle kõrvale pandi õhukindlalt suletud nõudesse ehk kanoopidesse asetatud sisikond.Samal ajal kui vaarao surelik kest leidis püramiidis oma viimase puhkepaiga väljus surnu Ka huakambrist. Ka'ks nimetati egiptlaste usu kohaselt teist mina, omalaadset inimese peegelpilti, kes lahkus surnukehast ning võis vabalt siin- ja teispoolsuse vahel liikuda.
Pühapäeval sündinud last arvati elust saatvat eriliselt hea õnn. Hommikune laps pidi aga terve elu tööd rügama. Noorel kuul sündinu sai ilusaks, targaks ja jõukaks ning leidis endale ruttu sobiva kaaslase. Lisaks hoolikale ennete järgimisele tehti ka sünnituse ajal ja järel mitmesuguseid maagilisi toiminguid, millega taotleti vastsündinule esmalt abielu- ja lasteõnne. Peale esimest pesemist tegi ämmaemad lapsele kolm ristimärki ja luges Meie Isa Palve. Laps kuivatati vana linase riidega. Uut ei tohtinud selleks kasutada, sesti siis usuti, et lapsest kasvab riiete kulutaja. [1, lk 24] Kui sünnitus toimus salaja, aga oli sellest hoolimata raske, pööras ämmaemand sünnituse kergendamiseks kõik asjad majas ümber. Lapse külma vastu tundetuks muutmiseks pesi ämmaemand last külma veega ja asetas ta korraks põrandale, harilikult laua alla. [4] Väga hoolikalt tuli ümber käia platsentaga (emakoogi, päramistega), seda koheldi rituaalselt ja erilise hoolega
vormi. Mida lhemale judsid linased sidemed kehale, seda rohkem olid need kdunenud. Ometi vis selgelt theldada, et surnukeha rinnaosa oli mhitud ristikujuliselt. Ksivarred, jalad ja peenis olid mhitud kshaaval ja siis haaratud ldisse mhistessteemi. Parem ksi lebas vasakul puusal, vasak ksi parempoolsetel roietel, nii et ked moodustasid risti. Srmed ja varbad olid mssitud riideribadesse, nende peale olid tmmatud kuldhlsid. Pead mbritsesid pikuti ja ristipidi mhitud linase riide ribad, mille alt paljastus omaprane polsterkroon, mis sarnanes Osirise Atefi krooniga. Oletatavasti oli selle otstarbeks kaitsta Tutanhamoni ngu selle peal asuva kuldmaski raskuse eest. Amulett, mis lebas sellel polstril, vrib erilist thelepanu. See kujutas endast varrele kinnitatud poolringi ja pidi etendama stiliseeritud kuklatoe osa. Selle amuleti juures on mrkimisvrsed kaks asja: materjal, millest see on valmistatud, nimelt raud, mida muidu Tutanhamoni hauakambris ei leia, ja sellele
Suure imamisvõime ja ebemeid mittejätva struktuuriga linane on nahal mõnusalt jahe ja näeb luksuslik välja. Linane on eriti vastupidav ja hästi tugev. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linasekiul on vähe õhuauke ja seetõttu on ta meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskus juhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugava rõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult. Hooldus: Linased tooted taluvad hästi kõrget temperatuuri. Värvitud tooteid soovitatakse pesta õrna pesu jaoks mõeldud vahendiga. Etikett rõivatoote sees viitab õigele pesemistemperatuurile ja sellele, kas seda toodet võib kuivatada pesukuivatusmasinas või mitte
Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud..................................................................
Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemine. Vana-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerivad preestrid eemaldasid maksa, kopsud, mao ja sisikonna ning asetasid need eraldi nelja väiksesse urni, mis kaeti kaitsejumala kujulise kaanega.Nad pesid surnukeha palsami viinaga ja katsid selle loodusliku kristallsooladega, et kuivatada niiskust. 40 päeva pärast võidsid palsameerijad keha õlidega ja täitsid selle lõhnaainete, linase riide, saepuru ja liivaga, et anda surnule vormi; keha ümber mähiti vaiguga immutatud linased sidemed. Linaste sidemete asemele asetati amulette ja maagilisi loitse. Lõpuks asetati muumia kirstu. Joonis 7. Sarkofaag 2 Kultuur 2.1 Kirjutamine ja haridus Vanad egiptlased kasutasid piltkirja hieroglüüfe templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlitele, nahale ja papüürusele
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Kihnu Referaat Autor:Marek **** Juhendaja: Miki Hiir 2011 Marek Sisukord Kihnu....................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajaloost.................................................................................................................................................4 Varasem ajalugu...............................................................................................................................5 16. sajandist Põhjasõjani.......................................................................................
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL KOKK TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE Referaat Sisukord: 1. Teeninduse liigid 1.1. Iseteenindus Viljandi 2010 1.2. Osaline teenindus 1.3. Täisteenindus 2. Jookide serveerimine 2.1. Iga jook maitseb ainult oma õigest klaasist hästi 2.2. Joogietikett näeb ette jookide pakkumist õigel temperatuuril, mis jällegi aitab konkreetse joogi maitsel hästi esile tulla 2.3. Klaasid 2.4. Klaaside käsitlemine 2.5. Jookide garneering 2.6. Kuumade jookide serveerimine 2.7. Külmade jookide serveerimine 2.8. Kangete alkohoolsete jookide ja likööride serveerimine 2.9. Ole alati puhas, korrektne ja diplomaatiline Teeninduse liigid Toitlustusteeninduses kasutatakse erinevaid teeninduse liike, nagu iseteenindus, osaline teenindus või täisteenindu...
Arvukad jõed annavad vett nii joogiks kui põldude niisutamiseks. Suur osa maast on üles haritud, kasvatatakse nisu, suhkrupeeti, kartuleid ja rapsi. Loomadest peetakse piimakarja ja lambaid, aga ka sigu ning kodulinde. Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja raketiehitus, keemiatööstus, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. Sotimaal valmistatakse peent villast kangast ja Põhja-Iirimaa on kuulus oma puhta valge linase kanga poolest. Tähtis on ka teenindussfäär pangandus-, kirjastus- ning turismitööstusega. Suurbritannia Pindala: 244 046 km2 Rahvaarv: 58 201 000 Pealinn: London Keeled: inglise keel (riigikeel) kõmri (uelsi) Rahaühik: naelsterling (nael) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 240 Usundid: protestantism, katoliku usk
- (Egyptian Government). Näited Smithi papüürusest 23. juhtum: juhis haavatud kõrva kohta. Läbivaatlus: kui leiad kellegi kõrval armi, siis lõika see liha läbi, kui kahjustus on kõrva alamas osas, ja õmble see arm kokku kõrva taha. Diagnoos: tuleks öelda: "Kõrva peal on arm, liha tuleb läbi lõigata. See on haigus, mida suudan ravida." Ravi: kui sedasi arvatud, torka arm ära ja pista armi kahe serva vahele, et saaks tugevalt rullida linase kaitse kõrva taha. Hiljem tuleks seda ravida määrde, mee ja linaga, kuni see paraneb. 24. juhtum: alalõualuu murd. Läbivaatlus: et avastada murdunud alalõualuud, tuleb oma käsi selle peale asetada ning tunda, et murdunu rigiseb sõrmede all. Diagnoos: tuleks murelikult teatada: "Murdunud alalõualuu, mille ümber kahjustus ongi tekkinud, ....., seetõttu on ka palavik. Haigust ei saa ravida." - (The Edwin Smith Surgical Papyrus) 9 3
Nad kuivatasid surnukeha ja mässisid selle linasesse kangasse. Kogu protsess võttis aega ja seda viidi läbi kui tähtsat ja väärikad rituaali. Seejärel asetati muumia puust kirstu, kirst vahel kivist sarkofaagi ning viidi seejärel matmispaika. KEHA BALSAMEERIMINE Kohe pärast surma eemaldati surnukehast sisikond a aju. Keha pesti hoolikalt, kaeti looduslike sooladega ja jäeti 40 päevaks kuivama. Kuivanud keha mähiti aromaatsete taimede ja linase riide sisse ning kaeti õlide ja vaikudega. Lõpuks mähiti talle ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Matused toimusid umbes 70 päeva pärast surma. KAANOPID Surnu maks, kopsud, magu ja sooled säilitati anumates mida kutsuti kanookideks. Inimese süda jäeti surnukeha sisse, sest süda sümboliseeris inimliku tarkust. KIRST Puust kirst või muumiavutlar oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitstuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
