puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, pärnakuu lõpus hakkab pärn õitsema, heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus), sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu
idakiriku kaudu. Jüripäev oli 20. sajandi alguses üks suuremaid ja tähtsamaid pühi. Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis ja talu edenemine. Samuti tõrjuti tumedaid jõule, õnnetusi, metsloomi jpm. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Kindlasti tehti ka jürituld. Uskumused Jürikuu lumi on nagu väetis põldudele ja kuu lõpuni püsinud jää toob hea viljasaagi. Samuti kuulutab jürikuu suurvesi head rohukasvu heinamaal. Kui jürikuu on soe, tuleb külm ja vilu mai. Kui pääsukesed juba jürikuul pesa teevad ja konnad koevad, tuleb kuiv kevad. Kui jüripäeval on kaste maas, siis valmib rukis enne jaagupipäeva, ehk enne 25. juulit. Kui enne jüripäeval müristab, tuleb külm suvi. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Kõik esemed, mida koju toodi või sealt välja viidi, andsid võimaluse lasta end nõududa, samuti nagu võõrastega rääkimine ja sõnaline kontakt
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 1-6.KLASS Milline on Tartu tunnuslause? Heade mõtete linn Millises Eesti linnas asub mänguasjamuuseum? Tartus Mis kuu on Jürikuu? Aprill Millised on Eesti lipu värvid? Sinine, must ja valge Mis aastal oli Tallinn Euroopa Kultuuripealinn? 2011 Kas meie rahvuslill Rukilill on umbrohi? Jah Milline linn on Eesti talvepealinn? Otepää. Kas Haljala asub Saaremaal? Ei. Milliste sõnadega algab Eesti hümn? (esimesed 5) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... Kes on Eesti president? Toomas Hendrik Ilves Milline on Eesti idapoolne naaberriik? Venemaa Kes on Eesti rahvuslind? Suitsupääsuke Kus asub riigikogu?
· Jüripäev Jüripäevaga algas vanasti põllumehe tõekspidamise järgi õige kevade ja võis põllule tööle minna. See oli 23. aprillil. Ristisõdade ajal tekkis legend, mille järgi sel päeval sangarlik Püha Jüri tappis lohemao, kes ähvardas süütut tütarlast surmata. Sest ajast saadik hakati 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Ühenduses jüripäeva ja jürikuuga oli vanarahval palju põllusaagi- ja ilmaennustusi. Jürikuu lumi on nagu väetis põldudele ja kuu lõpuni püsinud jää toob hea viljasaagi. Samuti kuulutab jürikuu suurvesi head rohukasvu heinamaal. On jürikuu soe, tuleb külm ja vilu mai. Kui pääsukesed juba jürikuul pesa teevad ja konnad koevad, tuleb kuiv kevad. Kui jüripäeval on kaste maas, siis valmib rukis enne jaagupipäeva, s.o. enne 25. juulit. Kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi.
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks
KUI ON KEVAD, SIIS ON KEVAD Ott Arder Kevad, Kevad, oma kavad teeb nii pisike kui suur. Rändab linde, lapsi, loomi, laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad. SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. ...
kirjutatud 2 aastat pärast seda, kui luuletaja sõjaväest vabaks lasti. Kõige igavam oli lugeda luuletusi mere ja kalurite kohta. Oli näha, et Smuulile meeldis meri ning, et tal on kogemusi merega (ta sündis Muhu saarel). Mulle meri ja sellega seonduv eriti ei meeldi. Ma ei tea, miks, aga nii on. Seega ma ei samastu autoriga selles osas. Mind pani imestama, et ka merega seotud luuletused olid sünge sisuga ja meri oli peaaegu alati tormine. Näiteks: "Kaldakividel jürikuu maru tantsis, vilistas, kergitas häält." Kokkuvõtteks võib öelda, et Juhan Smuuli looming on väga kurva ja sünge meeleoluga ning mõtlemapanev. Minu jaoks oli huvitav tutvuda tema loominguga, aga siiski mulle luulekogu väga ei meeldinud. Oleks rohkem meeldinud, kui oleks mõni rõõmsam luuletus ka. Luuletused iseloomustavad selle aja õhkkonda ja meeleolu. Luuletused olid vahemikust 1946-1968. Ma soovitan kõigil vähemalt korra lugeda Juhan Smuuli loomingut.
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat ko...
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · ...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks n...
- Kui veebruari lõpul tuiskab, siis tuleb varajane kevad. - Kust 1. märtsil tuul puhub, sealt puhub ta ka suurema osa suvest. - On esimesel märtsikuu ööl taevas näha heledaid tähti, tuleb pikk kevad. - On märts vihmane, on ka suvi vihmane. - Märtsikuu udu ennustab kolmandal päeval vihma. - Müristab märtsikuul, puistab lund lehekuul. - Kui märts on vihmane, on ka september vihmane. - Kui aprillis hanged aia ääres ja lumi visalt kaob, siis tuleb soe suvi. - Jürikuu soe lehekuu vilu. - Kui madusid enne jüripäeva nähakse, tuleb soe suvi. - Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat. - Lehekuu vihm puistab kulda põllule. - Tuulise mai järgi tuleb vaikne suvi. - Külm lehe- ja märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni. - Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat. - Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane.
Ennustamised on konkreetsed tegevused (nt vanaastaööl toodi kukk tuppa pandi neidude ette terad ja kelle kukk teri nokkima läks, see sai järgmisena mehele). Sellised rituaalid käivad rahval lainetena. Toit · On praegugi levinud ja aktuaalne ja kasutuses teema. Nt hingedepäeval on väga oluline süüa verikäkki jne. ) Varasemaid andmeid rahvakalendri kohta H. Göseken 1660: kuude nimetused tähtpäevade järgi (nääri-, küünla-, vastla jürikuu jne.), looduse järgi (heinakuu, lõikusekuu) 17.saj II poolest teateid Läänemaa nn puukalendritest, viitega Thomas Hjärne (1638?-1678?) kroonikale. Trükikalender rahvakalender 18. saj trükikalender ei kajastanud rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakalender omakorda ei võtnud kuigi oluliselt trükikalendri tähtpäevi. Lauri Vahtre (eestlase aeg, 1991) peab trükikaldendrite tähenduseks rahvakalendri suhtes seda, et trükikalendrid aitasid hoida rahvakalendri tähtpäevi meeles.
03 patrikupäev- juuakse õlle ja kuulatakse muusikat. (Iiri õlled eelistatud) • 21.03 kevadine pööripäev on ka pendlipäev- ussid ärkavad ja ei tohtinud metsast puid koju tuua; terariistaga töötada. • 25.03 paastumaarjapäev- kevadine püha; peetakse ka kevade alguse päevaks, mindi üle suvisele ajale, sai ärgata enne päikesetõusu; kannab nime ka naistepüha ehk, siis käib kõikide maarjapäevade kohta, et minnakse kõrtsudesse. APRILL- jürikuu ja mahlakuu • 1.04 naljapäev ja karjalaskepäev- kui oli halb ilm siis loomi välja ei lastud; reede ja esmapäev ei olnud head päevad loomade välja laskmiseks. Naljapäev on kujunenud sellega kui paavst Gregorius kehtestas uue kalendri, aasta hakkab esimesest jaanuarist peale , mitte 1 aprillist nagu oli vanasti, ja need kes ei olnud seda infot veel saanud ja tava endale omaks võtnud, siis just neid hakati kiusama ja narrima. • 14
terad ja kelle kukk teri nokkima läks, see sai järgmisena mehele). Sellised rituaalid käivad rahval lainetena. - Toit o On praegugi levinud ja aktuaalne ja kasutuses teema. Nt. hingedepäeval on väga oluline süüa verikäkki jne. Varasemaid andmeid rahvakalendri kohta: H. Göseken 1660: kuude nimetused tähtpäevade järgi (nääri-, küünla-, vastla jürikuu jne.), looduse järgi (heinakuu, lõikusekuu) 17.saj II poolest teateid Läänemaa nn puukalendritest, viitega Thomas Hjärne (1638?-1678?) kroonikale. Trükikalender rahvakalender: 18. saj trükikalender ei kajastanud rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakalender omakorda ei võtnud kuigi oluliselt trükikalendri tähtpäevi. Lauri Vahtre (,,Eestlase aeg", 1991) peab trükikaldendrite tähenduseks rahvakalendri suhtes seda, et trükikalendrid aitasid hoida rahvakalendri tähtpäevi meeles. NB
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
