Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal
viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. 3 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU Tähtpäev: Madisepäev 24. veebruaril Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leiba...
kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua Loomad ärkavad talveunest Märts- paastukuu 25.03 paastumaarjapäev Tüdrukud läksid aita magama Algas hülgepüük Ei tohtinud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg-
kümme korda. (V Ng) 22. Kui õlut otsas, siis ka nuudipäe. (Krj) 23. Küünlabä lastakse vang lahti. (Kaa) 24. Paavlipäävast pragu merese, tõnisepääst tõuk härja selga. (Sa) 25. Tõnisepäev olevat talve keskpaik. (Trv) 26. Taliharjapäeval murti talve selgroog. (V Jg) 27. Küünlapäeval murtakse külmal seljaluu katki ja külmal hakkab üks silm vett jooksma. (Võn) 28. Lumi küünlaks, vihm jüriks. (Puh) 29. Piitre pist lämmä ora lumõ sisse. 30. Madisepäev hakkavad kõrred lund vihkama. (Plt) 31. Maarjapäiväl piävät viiotsa joba kokku saama. (Ote) 32. Pastumaarjapäeval visatakse esimene kuum kivi vette, karjalaskmise päeval teine ja jüripäeval kolmas. (Pst) 33. Tõnisepäevast öeldi, et tuline kibi olla vee sisse visatud. (Kul) 34. Kui enne jüripäeva müristab, on soe kevade ja kasin suvi. (Sa) 35. On käädripäev soe ja päiksepaiste siis otsi kasukat suveks valmis. (Rõu) 36. Jüri jürab metsa koore valla. (Rõu) 37
1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev. · Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve. · Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest. · Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias. · Jüripäev (23. aprill) vene Juri · Jaanipäev (24. juuni) püha Johhannes · Jaagupipäev (25. juuli) pühak Jaakobus · Mihklipäev (29. september) püha Miikael · Kadripäev (25. november) püha Katariina · Germaani ja slaavi usud on muutunud enamus tähtpäevade sisu ja kombestiku. (N: jõulud) · Jõulukombed: vanade eestlaste komme õlle tegemine, küpsetati jõuluorikat. Jõulukroon
Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja tagajärjed? RISTISÕJA TAGAJÄRJED 1) Eesti ala ristiusustati. 2) · Sõda kurnas rahvast majanduslikult 3) · Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile 4) · Põhja-Eesti kuulus Taanile PÕHJUSED: 1) Alade ristiusustamine. 2) Saksa kaupmeeste huvid, piirkond kontrolli alla saada. 3) Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle.Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Meinhard 1186 96 Pühak, ristiusu toomine, pani aluse kristlikule kogudusele. Tahtis rahumeelselt usku levitada, ei olnud edukas. Berthold 1196- 98 . Alustas misjoni. Ei saavutanud edu- Albert 1198-12229 Asutas mõõgavendade ordu, Alustas riia linna ehitust. Liivimaa piiskop,kes juhtis liivlaste, latgalite ja eestlaste alistamist. Rajas 1201 aastal Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamin...
Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev (21. sept) on nime saanud apostel Matteuselt, talvine (24. veeb) aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt.Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtu
· 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahu 1215 1221 · Sakslased kasutasid vaherahu ära põhjalike ettevalmistuste tegemiseks uueks rünnakuks · (rünnati) Sakalas rüüstati eestlaste vanema Lembitu linnus · Lembitu ja teised vanemad vangistati, kuid vabastati peale ristumist · Ristisõdijad said suuri abivägesid · Eestlased lootsid abijõude saada Novgorodist ja Pihkvast (abiväge ei tulnud) · 21. september on madisepäev 1217 a. · Madisepäeval, 21 september 1217 said eestlased rängalt lüüa. Langes Lembitu ja vastaspoolel Kaupo · Oma tagala kindlustusega sõlmis piiskop Albert Taani kuningas Valdemar II liidu 1218 a. · Taanlased ehitasid toompeale tugeva linnuse, oli tugev tugipunkt eestis · Legend Taani linn Tallinn Lõppjärk 1222 1227 · Eestlased tahtsid uuendada liitu venelastega · Abi ei saabunud
Kombed: Võib kauem magada Töö keelud: Ei tohi füüsilist tööd teha 14. veebruar- valentinipäev Jumalanna Juno Kombed: Armastajate, reisijate kaitsepüha Linnud hakkavad endale paarilist otsima Söök/Jook: Shokolaad 22. veebruar- peetripäev Kombed: 19. Saj kevade alguspüha usside peletamiseks Allikad, meri hakkavad sulama 24. veebruar- madisepäev Kombed: Kardeti putukate ja usside pärast Söök/Jook: Kartuli- ja tangupuder Töö keelud: Õmblemine ja nõela kasutamine Vastlapäev Noorkuu teisipäev Kombed: Euroopas vastlakarnevalid Vastlasõidud Söök/Jook: Seajalad herneste ja ubadega Vastlamäll Vastlakukal Tuhkapäev Päev pärast vastlapäeva Kombed: Käidi pihil Söök/Jook:
Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste pü...
Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine – Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30) Detsember: nigulapäev (6), nigulamaarjapäev (8), luutsiapäev (13), toomapäev (21), pööripäev (22), tabanipäev (26), jõulud (25-27), süüta laste päev (28)
nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30) Detsember: nigulapäev (6), nigulamaarjapäev (8), luutsiapäev (13), toomapäev (21), pööripäev (22), tabanipäev (26), jõulud (25-27), süüta laste päev (28)
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- ussimaarjapaev.php) USSIMAARJAPÄEV - 21. september Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-sugisenemadisepaev.php) MIHKLIPÄEV - 29. september Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena
· 20. sajandi lõpul tähistatud ning 21. sajandilgi jätkuvalt aktuaalsete pühade hulka kuuluvad ning on uusi kombestikuelemente omandanud vastlapäev, lihavõtted, 1. aprill, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev, mardi-ja kardipäev, advendiaeg, jõulupühad ja uusaaasta. 8 OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD. JAANUAR. 1. Uusaasta, nääripäev 6. Kolmekuningapäev 17. Tõnisepäev VEEBRUAR 2. Küünlapäev 24. Madisepäev MÄRTS. 25. Paastumaarjapäev APRILL 23. Jüripäev MAI 1.Volbripäev JUUNI 24. Jaanipäev JUULI 2. Heinamaarjapäev 25. Jaagupipäev AUGUST 15. Rukkimaarjapäev 24. Pärtlipäev SEPTEMBER 29. Mihklipäev NOVEMBER 10. Mardipäev 25. Kadripäev DETSEMBER 21. Toomapäev 24. Jõululaupäev 25.-27. jõulupühad 9 31. vana-aasta 10
nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Autor: ,,Minu peres tehakse jõulupuu kolmekuningapäevaks ehetest paljaks ja viiakse see suurele lõkkeplatsile, et kõik lähikonna inimeste jõulukuused seal koos põletada." 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU Tähtpäev: Madisepäev 24. veebruaril Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest
• Mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta, ristiusu nimetused on vähestel säilinud. • Jõulud ehk talviste pühad ja suvel olid suviste pühad. • Künnipäev ja karjalaske päev on säilinud nimeliselt. • Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuride traditsioonide elushoidmisele( paganlike kommete pärandamisele põlvest-põlve). • Tõnisepäev 17. jaanuar- Püha Antoniusest; madisepäev 24.- Püha Matthiaselt; jüripäev 23.aprill- Georgi päev (venelastel Juri); jaanipäev 24.juuni- püha Johanneselt; jaagupipäev 25.juuli- pühak Jaakobus; mihklipäev 29.septeber- püha Mikael;kardipäev 25.november- Püha Katariinalt. • Germaani- ja Slaavikultuuri mõjud muutsid tähtpäevade sisu ja kombestiku. • Jõulud- vanas traditsioonis eestlased tõid tuppa õled nüüd aga kuuse, jõuluvana
luuvalu saada. Kui luuvalupäeval sadas lund, siis tuli hea suvi. · Vastlapäev (ajavahemikul 08.02. 07.03.) Tähistatakse noorkuu esimesel teisipäeval pärast küünlapäeva. Möödunud sajandil ennustati pikima liu laskjale parimat linakasvu. Ilmaennustusega tegeldi vähe. Põllule viidi mõni hangutäis sõnnikut. Talumees uskus, et see tagab hea viljasaagi. ,,Kui vastlapäeval nii palju päeva paistab, et hobuse jõuab ette panna, siis on kevade kenad ilmad." (Kihnu) · Madisepäev (24.02.) Eestlaste rahvakalendris on neid koguni kaks. Kevadisel madisepäeval (matsapäeval, matsipäeval) ennustatakse, missugune tuleb suvi. Sel päeval on tunda kevade lähenemist. Kõrred hakkavad lund vihkama. Vanarahvas uskus, et pool lund on veel taevas. Randlased ütlevad, et Madis rikub merejää. Päike, mis paistab kasvõi silmapilgu, ennustab head viljalõikust. Kui madisepäeval sajab lund, on järgneval suvel palju kärbsed ja sääski. Samuti tagab lumesadu rikka suvesaagi.
regioonis, muutus ordu aga sisuliselt sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda. Ümera lahing oli edukas, pärast seda laienes sõda ka teistesse eesti maakondadesse. Rüüsteretkel Pihkvasse tekkis liivimaal taudliaine. Sõda jäi mõneks ajaks vakka. 1215 sügis võeti ristimine vastu nii Sakalas kui ka Ugandis. Ugandi tegi vahepeal leeri ka riiaga, sest venelased ähvardasid neid. 1217 madisepäev lahing oli verine suri Lembitu ja Kaupo. Baltikumi ristisõja koht Eesti ja Euroopa ajaloos: ristisõdijate päritolu (sotsiaalne ja geograafiline). Kaupmeeste huvid Liivimaa ristisõjas? Taani, Bremeni peapiiskopkonna, Rootsi ja Vene ning Leedu vürstide ristuvad huvid Liivimaal. Ristisõjad olid toona Jeruusalemma kandis, aga 13. sajandis algul tulid needa ka siia. Kaupmeesete huvi ei olndus sõda, kuna see toob kaasa ebastabiilsust mistõttu oleks
Ürituse nimetus on väikeste tähtedega: linnade ja valdade päevad. Kirjutage väikeste tähtedega: kõigi pühakute päev. Õige on kirjutada Steineri kool ja Steineri pedagoogika. Ürituse nimetusena on õige kirjutada jüriöö jooks. Sõna euroliit on väikese algustähega. Õiged on väikese tähega idablokk ja lääneblokk (mitte „Ida-blokk“, „Lääne-blokk“). Uurali keeled (kohanimeline täiend on suure tähega), aga soome-ugri keelkond Õige on kirjutada madisepäev ja jüripäev. Haapsalus toimuvad Valge Daami päevad. Õige on kirjutada kaldkirjas ja väikese algustähega: mascarpone (juust). Õige on kirjutada spaapuhkus (mitte „spapuhkus“). Kirjakeeles on Lego klotsid (lahku, esimene sõna suure tähega). Õige on kirjutada kohanimeline täiend suure tähega: Rootsi punane, Rootsi laud, Rootsi kardinad. Õige on Eesti aeg, esimene sõna on suure algustähega. 9. mail on Euroopa päev
Õige on kirjutada Steineri kool ja Steineri pedagoogika. Ürituse nimetusena on õige kirjutada jüriöö jooks. Sõna metsanädal on väikese tähega. Sõna euroliit on väikese algustähega. Õiged on väikese tähega idablokk ja lääneblokk (mitte ,,Ida-blokk", ,,Lääne-blokk"). Õige on kirjutada taani keel. Kas ,,Uraali keeled" on õigesti kirjutatud? Ei, õige on Uurali keeled (kohanimeline täiend on suure tähega). Õige on kirjutada madisepäev ja jüripäev. Õige on suurtähega: Siiami kaksikud. Sõna kaitsevägi on väikese algustähega. Õige on kirjutada eurostandard (väiketähega). Õige on kirjutada maavanem (väikese tähega). Õige on kirjutada kaldkirjas ja väikese algustähega: mascarpone (juust). Õige on kirjutada Eesti juust. Õige on kirjutada Alzheimeri tõbi. Õige on kirjutada spaapuhkus (mitte ,,spapuhkus"). Kirjakeeles on Lego klotsid (lahku, esimene sõna suure tähega).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
