Eesti rahvakalender (0)

Eesti rahvakalender

• Eesti rahvakalender – eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist).
  
• Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist.
  
• Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus.
  
• Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik.
  

RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS – on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni.

• Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid.
  
• Aasta jagunes: suviseks ajaks (5 kuud) – tehti põllutööd, kari oli väljas. Jüripäevast 23. aprill – mihklipäevani 29. september; talviseks ajaks (7 kuud) – loomad olid laudas ja põld lume all.
  
• Peresiseselt oli ajaarvestus söömiskordade järgi. Söömiskordade vaheline aeg. (N: töö peab saama valmis kolmandaks söögikorraks) Suvel 3 söögikorda, talvel 2 söögikorda.
  

RAHVAKALENDRI UUEM KIHISTUS – seotud kirikukalendri tulekuga, hakkas 13. sajandil.

• Püha Jüri kultus tuli läbi vene kiriku ja karja kombestiku. Lohetapja ja põhaliku kurjuse hävitaja.
  
• Kiriklike tähtpäevade arv ulatub sajani. Piirkonniti oli nende pühitsemine erinev. Õigeusu kiriku mõjutused. (N: oudakei – setu püha)
  
• Lugunädalad - kirikukalendri kasvav mõju lisas traditsioonilisele kuukalendrile uue suulise kalendri. Arvestati nädalaid ühest tähtpäevast teiseni. (N: jõulust 6 nädalat küünlapäevani, küünlapäevast 7 nädalat paastumaarjapäevani, paartumaarjapäevast 4 nädalat jüripäevani, mardipäevast 2 nädalat kadripäevani ja kadripäevast 4 nädalat jõuludeni.) Maarahva hulgas oli lugunädalate kasutamine ajaarvestusena väga levinud.
  
• Esimene eestlaste trükitud kalender ilmus 1731 ja kandis nime Eesti-Ma Rahva Kalender ehk Täht- Ramat . Perioodiline väljaanne, igal aastal ilmus 20 000 eksemplari.
  
• Tänapäevane kirjalik kalender pärineb aastast 1918. Kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. Nihe läks nii suureks, et tuli teha reform. Nihutati 2 nädalat ettepoole .
  
• Kirik üritas peale suruda oma kalendrit . Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust.
  
• Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema.
  

RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD – mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud.

• Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted
  

• Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev.
  
• Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve.
  
• Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest.
  
• Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias .
  
• Jüripäev (23. aprill) – vene Juri
  
• Jaanipäev (24. juuni) – püha Johhannes
  
• Jaagupipäev (25. juuli) – pühak Jaakobus
  
• Mihklipäev (29. september) – püha Miikael
  
• Kadripäev (25. november) – püha Katariina
  
• Germaani ja slaavi usud on muutunud enamus tähtpäevade sisu ja kombestiku. (N: jõulud)
  
• Jõulukombed: vanade eestlaste komme õlle tegemine, küpsetati jõuluorikat. Jõulukroon – õlgedest, riputati lakke . Sõna „jõulud“ on skandinaavia päritoluga.
  
• Suvisted - maarahva pööripäev, jaanipäeva üks komme purjus peaga üle lõkke hüpata, tulnud venelastelt.
  
• Vastlad, lihavõtted, jüripäev
  

RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVADE MUUTUMINE TÄNAPÄEVAL –

• Talupoja uskumuste ja kombestiku taandumine.
  
• Tänapäeval eelkõige meelelahutusliku ja ajaviitelise eesmärgiga.
  
• Minevikupärandi meenutamine humoristliku varjundiga.
  
• Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. (N: valentinipäev, halloween)
  

RAHVAKALENDRI OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD

• Kombestik enam vähem välja kujunenud, kuid võivad erinevad regiooniti.
  
• Jaanuar (näärikuu, südakuu):
  
  1. jaanuar – uus aasta, nääripäev - uusaastaööl käidi vaatamas kalakoidu: seal kus lõi enne taevas heledaks arvati olevat suvel kalaparvi.
  
  6. jaanuar – kolmekuningapäev – tähistab jõulu lõppu
  13. jaanuar – nuudipäev – nuutidega löödi õllel korgid maha, joodi viimased õlled, söödi viimased jõulutoidud, tähistas jõuluaja lõppu. Tantsiti, käidi kõrtsis.
  14. jaanuar – taliharjapäev – päev, mis murrab talve selgroo . Pidi olema pool heina järgi.
  17. jaanuar – tõnisepäev – ennustati milline saak ja suveilmad tulevad. Algas lutsupüük.
  25. jaanuar – paavlipäev – ennustati suveilmu: kui päike paistab on päikseline ja soe suvi.
  
• Veebruar (vastlakuu, küünlakuu, hundikuu ):
  2. veebruar – küünlapäev – ilmad juba nii valged, et nägi kangamustrit kududa. Valmistati rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad eredalt . Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak.
  24. veebruar – madisepäev – putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta , sest siis nad lhevad kasvuajal ussitama.
  
• Märts ( paastukuu ):
  1. märts – jevdokia päev – lindude saabumise päev, lindudele visatakse toitu.
  8. märts – naistepäev – naised tööd ei tee
  9. märts – linnupäev, tsirgupäev – seostub nr 40, tulnud 40 Sebastja märtri järgi. 40 lindu pööravad suu suve poole ja lendavad tagasi koju, küpsetati kakukesi lindudele. Arvati, et kui sel päeval on külm, tuleb seda 40 päeva järjest.
  17. märts – partikupäev – juuakse õlut ja kuulatakse muusikat, eelistatud iiri õlled, õnn saadab seda, kellel on ristikheina märk peal.
  21. märts – kevadine pööripäev, pendlipäev – ussid ärkavad, ei tohi petsast puid koju tuua, terariistaga töötada.
  25. märts – paastumaarjapäev – mindi üle suvisele ajale, kevade algus, naistepüha, naised käivad kõrtsis, meestelt nõutakse väljategemist. Riietuti valgesse. Kapsamaarjapäev.
  
• Aprill (jürikuu, mahlakuu):
  1. aprill – naljapäev, karjalaskepäev – kiusatakse neid, kes polnud kombeid omaks võtnud erinevate naljadega.
  14. aprill – künnipäev – põllutööriistad pidid korras olema, esimene kündja/heinaniitja kasteti märjaks, anti mune ja seasabasid.
  23. aprill – jüripäev – pikk talv möödas, põllud ootasid peremeest , kari ootas perenaist, peremees pidi ümber oma põldude käima, et head saaki saada. Kari viidi karjamaale, jäid sinna mihklipäevani. Tööliste palkamine tallu , tehti kaupa sulaste ja talutüdrukutega. Kirde-Eestis on see päev naiste peopäev. Lüpsiku turgutamine ja või tegemine.
  
• Mai (lehekuu):
  1. mai – töörahvapüha, maipüha, volbriöö - nõiad
  9. mai – kevadine nigulapäev – ümber kirikuristi käik, küünalde ja toidu viimine kirikusse, et õnnistust saada. Hommikul kirikuskäik, pärast lahutati meelt .
  
• Juuni (jaanikuu):
  24. juuni – jaanipäev – õhtul süüdati jaanituli, enne seda käidi saunas .
  27. juuni – seitsmemagajapäev – kui sel päeval sajab, siis sajab 7 nädalat järjest.
  
• Juuli (heinkuu, jaagupikuu):
  2. juuli – heinamaarjapäev – naistel töökeeld
  10. juuli – seitsmevennapäev
  22. juuli – madlipäev, uudseleivapäev
  25. juuli – jaagupipäev – heinatööde lõpp, viljalõikuse algus. Vikat varna, sirp kätte. See päev andis juur- ja puuviljale maitse. Sai esimese värske kartuli, värsket kala.
  
• August:
  1. august – makaveipäev – toodi kirikust koju pühitsetud vett ja pritsiti loomadele ja kaevu .
  10. august – lauritsapäev – kombestik seotud tuletegemise ja sellega seonduvate tabudega. Visati maja katusele vett, et tulekahjusi peletada.
  15. august – rukkimaarjapäev – rukkikülv pidi tehtud olema.
  25. august – pärtlipäev – sügise algus, lõikus- ja külvipüha. Rukki-, külvi-, rohuema päev. Külv rangelt keelatud, võis põhjustada vilja riknemist või hävinemist.
  
• September (mihklikuu):
  8. september – ussimaarjapäev – ei mindud metsa, sest mets tahab puhata ja ussid poevad urgu.
  21. september – kevadise pööripäeva vastand , putukad ja ussid poevad talvepessa
  23. september – sügisene pööripäev
  29. september – mihklipäev – pidude kooskäimiste aeg, lõppes karjatamise hooaeg , sel päeval lõppes hooaeg, kari toodi koju, karjane läks kooli. Lõppesid talusulaste lepingud . Peremees tahtis karjust kinni hida kuni esimese lumeni. Selleks, et esimene lumi tuleks ruttu, kasutati maagilisi toiminguid . Tapeti lammas, valmistati õlut.
  
• Oktoober (viinakuu, porikuu, hingekuu):
  5. oktoober – õpetajatepäev – õpetajad lasevad õpilastel tunde anda
  26. oktoober – midruskipäev
  28. oktoober – siunapäev – Siim teeb sillad ja Nigul lööb pärast naeltega kinni.
  
• November (talvekuu, mardikuu):
  2. november – hingedepäev – kadunud hinged tulevad koju, neile pannakse süüa kas tuppa või sauna. Tänatakse elatud elu eest.
  10. november – mardipäev – talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd
  
  25. november – kadripäev – kombestik sarnaneb mardipäevaga, karjaõnne soovimise päev
  
• Detsember:
  6. detsember – nigulapäev – talve algus
  13. detsember – luutsipäev – õlgedesse pandi mingi raudese, et loomad ikka neid õlgi sööksid. Käisid ringi luutsid ehk jõulusandid.
  21. detsember – toomapäev – aasta kõige lühem päev, Toomast on peetud pagaluse ajast pärit surmahaldjaks. Soolati liha, kuna merele ei saanud enam minna, siis keerati paadid tagurpidi ja kallati anniks õlut peale.
  22. detsember – talvine pööripäev
  24. detsember – jõululaupäev – omaste haudadel, süüdati küünlad, käisi saunas, tuletati salmis meelde. Öösel pidi 9.12 korda sööma, et uuel aastal oleks külluslikult toitu.
  25-27. detsember – jõulupühad
  31. detsember – vana-aasta
  

Salmide kirjutamine pluusidele ja salmikutele, allkirjade andmine, veesõda.
Tutipäeval hakati riietuma algkooli lapseks ja käituti nagu muretu laps. Tutipäeva rongkäigud on märkimisväärne sündmus.