Mida valetas Ake Suur-Eriku kohta? Ake valetas, et tuleb uus poiss-Suur-Erik, et ta on kõige vanem ja tal on pere, oskab kõiki asju ja ta on tippmodell. Tegelikult tuli hoopis väike-Erik. Mida nimetas Bert strumpimiseks? Bert nimetas strumpimiseks suitsetamist. Miks naelutas Bert isa sussid elutoa põranda külge? Bert naelutas isa sussid elutoa põranda külge ,et need minema ei lendaks, kui maakera äkki liiga palju pöörab. Kus veetis Bert lihavõttepühad? Bert veetis lihavõttepühad vanaema juures. Mida tegi Ake 5a ja 5b klassi vahelise jalgpallimatsi ajal? Ake korjas usse 5a ja 5b klassi vahelise jalgpallimatsi ajal. Miks Bert arvas ,et Nadja Nilssoniga on ohtlik sõbrustada? Bert arvas .et Nadja Nelssoniga on ohtlik sõbrustada, sest Nadjal oli 3 ohtlikku venda. Kes on Kauboi-Kurt? Kauboi-Kurt oli Berti väljamõeldud raamatu väljaanne. Milline sündmus selles raamatus oli sinu arvates Bertile hirmsaim? Meeldivaim?
Ameeriklased Ameeriklaste Pühad Ameeriklased peavad igal aastal 4. juuli iseseisvuspäeva.Nad lasevad palju ilutulestikku õhku ja korraldavad piduliku õhtusöömangu. Nadhoiavad vanadest traditsioonidest tugevalt kinni ja korraldavad pea iga püha ajal suure söömingu. päevad. 1. 4. Juuli (iseseisvuspäev) 2. 25. Detsember 3. 27.November (lihavõttepühad) Kombed Ameeriklased on inimesed kes on haritud (keskmisel ameeriklasel on keskharidus) ning nende kombed on küllaltki allakäinud. Statistika 16% ameeriklastest saavad riigilt toiduabi. 40% lapsi sünnib väljaspool abielu. Ameerikas leidub 39. aastasi kõige rohkem 28% inimestest on teaduskraad. 50% rahvastikust on abielus 1960.a olid uskmatud 2% inimestest nüüd 12% inimestest 22% inimestest suitsetab igapäevaselt 99% inimestest on suitsetamist proovinud.
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite...
televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti Taassünni auhind, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon(ametlik), Eesti Näituste sinises paviljonis(paviljoni nimi sinine), Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Eesti üliõpilaste seltsid, kaitseministeeriumi põhimäärus, Tartu ülikooli matemaatika õppetool, Tartu linnavalitsuse haridusosakond, Vana ja Uus Maailm, Baltimaades tuntud Moskva saia valmistatakse ka Eestis, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leiba...
(lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad. Ülestõusmispühade Suur reede on punane kalendripäev ning sel päeval on inimestel töölt ja koolist vaba päev. On traditsioon ,,koksida" ja värvida kanamune. 2. Kirjuta lahti üks rahvapill. Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel neljandast sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust
Prantsusmaal ei võeta kedagi võrdselt. On olemas kas paremad või halvemad inimesed, aga iga inimene on teistsugune. Pühad Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste peod, vastlapäev, esimene aprill, lihavõttepühad, tööpüha ja paljud muud... Huvitavaid fakte Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või armuke kui sõnade kogum. Prantslased ei pea järjekindlust esmatähtsaks. Vastupidi, igava ja tüütuna on see kõrvale heidetud. Prantslased on veidrikud. Nad jumaldavad ülikiireid ronge, ent ei kiirusta liigselt oma hommikutualetiga. Neile meeldib avarus, lage maakoht, kuid ise elavad nad tihti kitsas üürikorteris.
Viies ratas vankri all. Leiba Luusse laskma. Kopsu üle maksa ajama. Nagu sukk ja saabas. Nagu öö ja päev. 7. Mõistatused : Mõistatus on rahvaluule lühiliik, mis kooneb kahest poolest (küsimus ja vastus). Kõige elavam rahvaluule liik. Tänapäeva mõistatused - Viktoriinid, ristsõnad, sudoku. 8. Kevadpühad : Täiskuu pühapäev, palmipuudepüha = urbepüha(päev), Suur Neljapäev, Suur Reede = sündinud võis omada võimu näha vaime. Ülestõusmis - = kevad - = munade - = lihavõttepühad. Suur = Vaikne nädal. Kiigepühad. 9. Vastlapäev : Vastlapäeva - Liikuv püha, liulaskmine, hernesupp, kontidest vurr, vastlakukkel. 10. Rahvaluule lühiliigid : Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge poiss , must nina ( uba ), roheline
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD Liis Sarapik KM21 Õpetaja-metoodik: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir ...
teise impeeriumi koosseisu peale prantslaste enda oma. Prantsusmaal ei võeta teid kui võrdset. Te võite olla kas parem või halvem, aga igal juhul teistsugune. Pühad Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste peod, vastlapäev, esimene aprill, lihavõttepühad, tööpüha jpm. Huvitavaid fakte ... Prantslased ei pea järjekindlust esmatähtsaks. Vastupidi, igava ja tüütuna on see kõrvale heidetud. Prantslased on veidrikud. Neile meeldivad uued ameerika vidinad, kuid nad ei paku Californiast pärit sampanjat. Nad jumaldavad ülikiireid ronge, ent ei kiirusta liigselt oma hommikutualetiga. Neile meeldib avarus, lage maakoht, kuid ise elavad nad tihti kitsas üürikorteris.
uusima variandi järgi otsustus vahelduse otsimine populaarseima/tuntuima variandi valik Näited : nutitelfonimüük- uusima variandi pühjal Iphone6 ostmine.(ka populaarsus) Kuid ka vaheludse otsimine Samsungi kasutajad liiguvad Sonyle üle näiteks. Situatsiooniliste mõjurite liigendus. Füüsiline keskkond Sotsiaalne keskkond Ajalimiit Tähtpäevadega seotud ostutraditsioonid - teatud situatsiooniga (jõulud, lihavõttepühad jne) seotud ostu või tarbimise "kohustused", näiteks lihavõttepühad suurendavad munamüüki kuni 3 korda (allikas: Tallegg 2013) Füüsilise keskkonna elemendid Asukoht üks tähtsamaid tegureid ostukoha valikul Kujunduse elemendid - luksuslikkus või lihtsus (näiteks kujunduse lihtsus, sarnasus hulgilaoga annab aluse uskuda kaupade soodsat hinnataset), värvid, muusikaline taust
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti ...
Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste pü...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond BRASIILIA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. ÜLDINE TAUSTAINFO..................................................................... . 4 1.1. Üldine informatsioon....................................................................... 4 1.2. Ajalugu.......................................................................................4 1.3. Poliitika.......................................................................................5 1.4. Pühad ja tähtpäevad.........................................................................
kirikulaule, kommete täitmist. Toimub see 10-16-aastani. - Viimase võimise käigus palutakse andeks kõikide elujooksul tehtud pattude eest · Surm ja elu pärast surma - Kristlased usuvad, et kui usud Jeesust, siis elad igavesti. Ehk usutakse ka surmajärgsesse ellu. - Matustel ulatakse surnu jumala hoolde - Võimalik matta ja kremeerida - Matuste käigus meenutatakse surnut · Tähtpäevad ja pühad: - Tähtsaim püha on ülestõusmis püha ehk lihavõttepühad - Nelipüha märgib aega, kui hakkab praktiliselt suvi pihta - Palmipuude püha - Kristlikus kalendris on palju pühi, mis on seotud pühakute eludega · Ametid: - Piiskop, kes juhatus armulaua teenistus ja oli koguduse vaimuelu eest eesseisja. - Ülem vaimulik - Koguduse vanemad (piiskopi abilised) ehk presbüter, diakon - Preester (pastor, kirikuõpetaja). Preestritele nõudmised: · Kristlikud keskused on Jeurusalemma, Antiookia, Aleksandria, Rooma, Konstantinoopol.
Euroopa Liitu võeti Horvaatia vastu 1. juulil 2013. PEAMISED TÄHTPÄEVAD Horvaadid peavad väga lugu oma ajaloolistest traditsioonidest ja kommetest. Rahvarõivaid kantakse mitte ainult suurte pühade, vaid ka peresündmuste puhul. Kaunis horvaadikeelne muusika kõlab paljude kuurortlinnade baarides-restoranides. Tähtsamad riiklikud ja religioossed pühad: 1.01 Uus aasta 6.01 Epifaania 24.04. lihavõttepühad 1.05 kevadpüha, töörahva päev 22.06 fašismi üle võidu saavutamise tähtpäev 25.06 rahvuspäev 15.08 Neitsi Maarja taevasse mineku päev, katoliiklik püha 8.10 Horvaatia iseseisvuspäev 1.11 kõikide pühakute päev 25.–26.12 jõulud Lisaks veel nt: Dubrovniku suvemängud, mida korraldatakse alates 1950. aastast ja mil kõik linna lossid, häärberid, tornid ja pargid muutuvad tegevust täis esinemiskohtadeks.
Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ninghalloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt")
maksjate arv kuivas kokku. Leeritamise väljatõrjumiseks loodi noorte suvepäevade traditsioon, mida rahvas hakkas pilkavalt võsaleeriks hüüdma. Võsaleer aitas küll lagundada leeritamiskommet, ent ei kujunenud ka ise rahvaomaseks. Kiriklike surnuaiapühade kõrvaletõrjumiseks leiutati ilmalikud surnuaiapühad ja nende pidamise komme juurdus tõepoolest. Kirikud jäid tavalistel pühapäevadel külastama peamiselt vanemad naised. Erandiks olid jõuluõhtud, vähemal määral lihavõttepühad. Jõulud püüti eestlaste mälust ja elust kustutada, need asendati nääridega, jõuluvana näärivanaga. Jõuluõhtutel valvasid õpetajad kirikuuste ees oma õpilasi, et neid üles märkida või isegisisenemast loobuma mõjutada (Vahtre 2000). 10 5. HARIDUS Õpetajate ülesandeks oli igati halvustada äsjalõppenud iseseisvusaega ja Vabadussõda ning üldistada Nõukogude Liitu
õigeusklikus maailmas Venemaale. Viimane püsis sellel kuni bolsevike võimuletulekuni 1917. aastal ning üritab seda viimasel ajal taastada. Riigivõimule alluv seisund on õigeusu kirikul olnud nii Ida - Roomas ( Bütsantsis) kui Osmani - Türgi riigis ( kõrgemaid vaimulikke määras sultanivalitsus), samuti Vene keisririigis. Õigeusu kirikus kasutatakse kas kreeka või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeeli. Kirikuaasta tipphetkeks pole mitte jõulud, vaid ülestõusmis- ehk lihavõttepühad. Mõned õigeusu kirikud kasutavad kirikuaasta arvestamisel Juliuse kalendrit, mis on Gregoriuse kalendrist praeguseks 13 päeva taga. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku, vaimulike riietust jm. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Peale pühakirja ja palvete poollauldes lugemise sisaldavad nad kummardusi, põlvitusi, küünalde põletamist, ikoonide suudlemist,
Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, maoaasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, Rahandusministeeriumi ~ rahandusministeeriumi kantsler, Tartu ülikooli rektor, riigiettevõtte Eesti Kütus peadirektor, AS Vaso juhatuse esimees, Riigikogu esimees, Turu ülikooli audoktor,
ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ning halloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavais pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt")
Rohkem on see tava tuntud ida pool, mitte aga saartel. See on ka noorte tutvumise ja sõbrustamise päev. 1. Mai või 30. 4 Aprilli õhtul on ka tuld tehtud. Germaani rahvastel on tuletegemine volbripäeval väga oluline ja tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjega. ( Õ. Haavik, lk 70 ) 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad Ülestõusmispühad on kirikuaasta keskpunkt, pühade püha. Ülestõusmispühade aega arvestatakse nagu juudi paasapühagi esimese kevadise täiskuu loomise järgi (ülestõusmispüha võib langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini). (http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%9Clest%C3%B5usmisp%C3%BChad) Nii Eestis kui Ameerikas on ülestõusmispühi vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: ülestõusmispüha öösel, varahommikul ja päeval
aastal 1368. (Wroclaw) Poznan on Lääne-Poolas Warta jõe kaldal asuv linn, mis on hetkel kaubandus- ja hariduskeskus. Seal toimub mitmeid spordi ja kultuurisündmusi, näiteks jalgpalli EM aastal 2012. (Poznan) Tavad ja kombed Poolas on Euroopa kõige religioossem riik. Ligi 90% elanikkonnast on katoliku usku, seega on mitmed pühad selle religiooniga seotud. (Religion 2011) Poolas tähistatavad pühad (Information ...): · 1. jaanuar Uusaasta · 6. jaanuar Kolmekuninga päev · Lihavõttepühad · 1. mai Töörahvapüha · 3. mai Põhiseaduse päev · Nelipüha · Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha · 15. august Rukkimaarjapäev · 1. november Pühakutepäev · 11. november Poola Vabariigi aastapäev · 25. detsember Esimene jõulupüha · 26. detsember Teine jõulupüha 10 Religioossed pühad on poolakatele väga olulised ning sageli on pühade ajal ettevõtted suletud
Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ning halloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 8. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis usund ...inimeste rühma pärimuslik ja ühelaadne suhtumine üleloomulikku maailma, mis korraldab ja seab inimeste käekäiku. (tekitab inimestes tunde ,et see pole tõsieluline), uurija ei tohiks ajada segi uskumist teadmisega ühel juhul on tegu kultuuritekstidega. sümbolite süsteem
peaminister ja muud ministrid on väikese algustähega. Õige on kirjutada eesti vanasõna (väikese algustähega). Õige on kirjutada Parma juust, Stiltoni juust, fetajuust ehk feta, Bordeaux' vein ehk bordoo. Õige on kirjutada Balti turg (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada iseseisvuspäev (väikese algustähega). Nii tiitel doktor kui ka selle lühend dr on lause keskel väikese algustähega. Õige on kirjutada väikese algustähega lihavõttepühad. Kirjakeeles on piibel väikese algustähega. Sõna koraan on kirjakeeles väikese algustähega. Kas ERASMUS-programm on õigesti kirjutatud? – Soovitame suurtähtlühendi teha sõnaks ja kirjutada esisuurtähega Erasmuse programm, Erasmuse vahetusüliõpilane. Õige on noore looduskaitsja auhind. Õige on kirjutada Soome saun ja Türgi saun. Ühendis Tallinna raekoda on teine sõna väikese algustähega. Õige on kirjutada kadripäev, mardipäev (väikese algustähega).
on väikese algustähega. Õige on kirjutada eesti vanasõna (väikese algustähega). Õige on kirjutada Parma juust, Stiltoni juust, fetajuust ehk feta, Bordeaux' vein ehk bordoo. Õige on kirjutada Balti turg (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada iseseisvuspäev (väikese algustähega). Nii tiitel doktor kui ka selle lühend dr on lause keskel väikese algustähega. Õige on kirjutada väikese algustähega lihavõttepühad. Kirjakeeles on piibel väikese algustähega. Õige on kirjutada kas üle-eestiline või üleeestiline, ent ,,üle-Eestiline" on väär. Sobivad samatähenduslikud sõnad on ka ülemaaline, üleriigiline. Kas ERASMUS-programm on õigesti kirjutatud? Soovitame suurtähtlühendi teha sõnaks ja kirjutada esisuurtähega Erasmuse programm, Erasmuse vahetusüliõpilane. Õige on noore looduskaitsja auhind. Õige on kirjutada Soome saun ja Türgi saun.
asemel oli näärisokk, tehti leiba mida nimetati jõulu orikaks(põrsa kujuline suur leib), jõulu kroon(õlgedest tehtud ja riputati lakke) • Jõulud on skandinaavia päritoluga. • Teine tähtsaim püha on suviste püha- maarahva pööripäev • jaanipäeval üle lõkke hüppamine (venelastelt) • Uued kirikupühad mis lisandusid olid vastlapüha, jüripäev, lihavõttepühad. Rahvakalendri tähtpäevade aktuaalsus tänapäeval • Oluliseks muutuseks on talupoja kultuurist pärit uskumuste ja kombestiku taandumine. • Tänapäeval on tähtpäevad meelelahustusliku ja ajaviite eesmärgiga. Mineviku päeva meenutamine humoristliku varjundiga. • Arhailiste tavandite kalendri kombestiku jäämine äärealadele( saaremaale, kihnu, setumaale jne). • Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga.
APRILL - JÜRIKUU, MAHLAKUU · Karjalaskepäev (01.04.) Karjatamise alguse rituaal oli sümboolne toiming. Loomad viidi isegi siis välja, kui hanged olid maas. Kui nimetatud päev langes õnnetule päevale (esmaspäevale, kolmapäevale või reedele), siis jäi kari koju ja toimetati järgmisel tööpäeval. · Künnipäev (14.04) tähistas kevadiste tööde algust. Põllule tuli minna varavalges, künda kas või üks vagu, olenemata ilmaoludest. · Lihavõttepühad, ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad (ajavahemikus 16.03 26.04) on liikuvad pühad, mille kulminatsiooniks on esimene täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Nädal enne kevadpühi peeti mitmes Eestimaa paigas urbepäeva., millega algas pühadenädal. Urbimiseks kasutatavate pajuokste järgi ennustati tulevikku: suured urvad hea viljasaak, oksad lähevad lehte hea õnn, okste kuivamine halb elujärg
Troobi sees hakkas arenema dialoog. Dialoogi vormilised troobid olid erandiks, nendest piisas, et teha teatrit. Troop muutus killukeseks lavastusest. Arengu käigus lisandus stseene. Troop on lõik poeesias/muusikas, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse. Troobid olid kasutusel just keskaja kirikumuusikas. Tavaliselt kommenteerib uus tekst või muusika olemasolevat ja seob seda paremini laulu teemaks oleva kirikupühaga (jõulud ja lihavõttepühad on väga olulised kirikupühad). Troope paigutati ka missa osade sisse. 15. Liturgiline draama Liturgiline draama ei eristunud algselt teenistusest oma tonaalsuse poolest, kuigi polnud ka kanooniline ehk rangelt reeglitele vastav vaba element liturgia sees. Liturgilises draamas tegelased muutuvad üha värvikamaks, omandavad mingi karakteersuse. Algselt troobid lauldi, hiljem muutub see kõneks. Tekkisid kõneintonatsioonid. Traditsiooniliste kirikuzestide asemel
Nimi võib olla veel kalliskivil (teemant Roosa Panter), kellal (Kambja kiriku kellad Usk, Lootus ja Armastus, Big Ben Londonis, Tsaar-kell Moskvas) ja paljul muul. Kokkuvõte Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, valge kepi päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, rahandusministeeriumi (~ Rahandusministeeriumi) kantsler, Eesti kaitseväe ülemjuhataja, Eesti Kütuse peadirektor, AS Vaso juhatuse esimees, riigikogu (~ Riigikogu) esimees, Turu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
