konverentsiturismi elavdamise kaudu suurendada turismitulusid. Seni on konverentsiturmi edendamisega tegeldud suhteliselt kaootiliselt ettevõtete, linnade, EAS-i ja muude institutsioonide poolt. Kuna ressurssi on vähe, siis on mõistlik selle kasutamist koordineerida ja ühistegevusega eesmärke kiiremini saavutada. Oluline on konverentsitusimi edendamiseks kasutatavate ressursside suurendamine, seda nii inim- kui rahaliste ressursside osas. Taluturism Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse talu /maamajapidamise baasil Aktiivne puhkus Aktiivseks puhkuseks loetakse kõike, millesse ei ole kaasatud televiisor ja diivan. Estravelil on palju koostööpartnereid, kes kõik on pühendunud puhkehetkede põnevaks muutmisele. Meilt saab tellida jalgratta- ja ratsamatku, kardisõite, üritusi seiklusparkides, seiklusradu, hülgevaatlusretki ja palju muud põnevat
edu.ee/kajarahu/veeb/maaturism/?Maaturismi_m%F5iste Eesti maaturismiettevõtete katusorganisatsiooniks on mittetulundusühing Eesti Maaturism http://www.maaturism.ee/. Maaturismiettevõtted pakuvad nii toitlustamis- ja ööbimisvõimalusi kui ka jalgsi- ja jalgrattamatku, kanuu- ja kajakimatku, linnuvaatlust, perepuhkust. Korraldatakse lastelaagreid, ratsutamisteraapiat . Pakutakse seminaride pidamise võimalust maapiirkondades jne. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism (farm tourism). Taluturism ja turismitalud, see viitab tavaliselt ööbimisvõimalusele turismitaludes. Lisaks majutusele võivad turismitalud pakkuda puhkust maal, aktiivseid tegevusi, tutvumist piirkonna kultuurielu ja käsitööga, viia läbi looduslootunde jne. Taluturism on tihti alternatiiviks põllumajanduslikule tootmisele, mis võimaldab jätkata elu maapiirkonnas, luua uusi töökohti, täiustada maal
Maaturismi alaliigid Maila Kask MTT2 Alaliigid · Loodusturism · Taluturism · Elamusturism · Seiklusturism · Terviseturism · Kultuuri- ja ajalooturism · Pärimusturism · Mõisaturism · Militaarturism · Tööga seonduv turism LOODUSTURISM · Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside (sageli looduskaitse aladel) ja nende taluvuse baasil · Loodusturismi alla kuulub ka ökoturism · Näiteks Lahemaa Rahvuspark, mis asub Lääne-Virumaal · Rahvuspargi eesmärk loodushoiu kõrval on ka
eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt. Maaturismi defineeritakse tihti ka selle toimumispiirkonnast lähtudes, mistõttu nii määratletakse maaturismi eelkõige kui mitte-linlikku turismi. Maailma Turismi-organisatsioon (WTO) defineerib
Heinamaa ja karjamaad moodustavad üle 20% Seega on loodusolud taimekasvatuseks väga ebasoodsad. Kasvatatakse näiteks karrtulit, köögivilju, söödakultuurid jne Põhiharu on loomakasvatus eelkõige loomakasvatus Palju on katmikalasid, mida köetakse kuumaveeallikatest saadava veega. Kasvatatakse köögivilju kurk, tomat, redis aga ka banaane ja viinamarju. Viimastel aastatel on hakatud tegelema karusmarjakasvatusega. Järjest rohkem areneb taluturism Kalandus Kala ja kalatooted 40% ekspordist Energiamajandus Geogermaalenergia Hüdroenergia ülejäänud. Töötlev tööstus Alumiiniumitööstus põhineb odaval energial Laevaehitus ja remont Kergetööstus villatööstus ja naha- ja jalatsitööstus Kõrgtehnoloogia Viimastel kümnenditel on toetatud tarkvaraarendust geenitehnoloogia. Turism Kiiresti arenev majandusharu, põhineb Islandi unikaalsel loodusel.
Torutransport Raudteetransport Siseveetransport Õhutransport Meretransport 9. Turismi kasvu põhjused, turismi liigid ja arengu eeldused. Turismi positiivne ja negatiivne mõju. Liigid: o Puhketurism o Tööturism o Kultuuriturism o Meelelahutusturism o Fototurism o Taluturism Kasvu põhjused: o Inimeste sissetulek kasvab o Rohkem vabaaega o Transpordi areng o Jne Arengu eeldused: o Looduslikud (kliima, veekogud, maastik) o Ajaloolised (Tallinna vanalinn, kirikud, mõisad, taluhooned, vaatamisväärsused) o Majanduslikud (infraatruktuur, reklaam, info) o Poliitilised (toetused, koostöö) 10. Oskad koostada ja lugeda erinevaid diagramme.
keskuseid. Tallinnas korraldatakse ka palju spordivõislusi- ja üritusi. Tallinnas on peetud ka Moskva olümpiamängude purjeregatt. Kohe on tulemas Maijooks. Kuna Tallinn on 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn, siis on siin kahtlemata ka arenenud kultuuriturism. Tallinnas on ka arenenud loodusturism, kuna siin on väga ilus loodus. Samuti on siin väga arenenud messiturism, sest Tallinnas korraldatakse väga palju messi. Just hiljuti oli ehitusmess ,,Eesti ehitab 2011." Vähearenenud on taluturism. IV MIS SINULE SELLES LINNAS KÕIGE ENAM HUVI PAKUB. ISIKLIK KOGEMUS Kõige rohkem pakub mulle huvi vanalinn. Esiteks on vanalinn väga ilus paik ning siin ringi käies tekib väga eriline tunne. Vanalinnast saab väga palju teada keskajast. Mulle pakuvad väga huvi vanalinnas olevad Bastioni käigud. Ma küll ise pole seal veel käinud, aga tahaksin kindlasti ära käia.
TURISMI ROLLID RIIGIMAJANDUSES: Sisemajanduse koguprodukti suurendamine Riigi maksebilansi tasakaalustamine välisvaluutatulusid suurendades Piirkondliku arengu tõhustamine ja tasakaalustamine Tööhõive suurendamine Riigi ja kohalike eelarvetulude suurendamine 15 Nimeta erinevaid turismi vorme. (5) Vorme on palju, liigitatakse mitmeti. Näiteks: Säästev turism Ökoturism Maaturism Taluturism Loodusturism Aktiivne puhkus 16 Mis on turismi soodustavad ja pidurdavad tegurid? TURISMI SOODUSTAVAD TEGURID: 1) looduslikud 2) ajaloolised 3) majanduslikud 4) poliitilised TURISMI PIDURDAVAD TEGURID: 5) Ilmastik 6) Katastroofid 7) Majandus 8) reisisihina tundmatu 17 Turismi mõju keskkonnale. 9) Õhureostus ja jäätmed
http://koolielu.edu.ee/kajarahu/veeb/maaturism/?Maaturismi_m%F5iste 5 Eesti maaturismiettevõtete katusorganisatsiooniks on mittetulundusühing Eesti Maaturism http://www.maaturism.ee/. Maaturismiettevõtted pakuvad nii toitlustamis- ja ööbimisvõimalusi kui ka jalgsi- ja jalgrattamatku, kanuu- ja kajakimatku, linnuvaatlust, perepuhkust. Korraldatakse lastelaagreid, ratsutamisteraapiat . Pakutakse seminaride pidamise võimalust maapiirkondades jne. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism (farm tourism). Taluturism ja turismitalud, see viitab tavaliselt ööbimisvõimalusele turismitaludes. Lisaks majutusele võivad turismitalud pakkuda puhkust maal, aktiivseid tegevusi, tutvumist piirkonna kultuurielu ja käsitööga, viia läbi looduslootunde jne. Taluturism on tihti alternatiiviks põllumajanduslikule tootmisele, mis võimaldab jätkata elu maapiirkonnas, luua uusi töökohti, täiustada maal olemasolevat infrastruktuuri, parandada maainimeste üldist elukvaliteeti.
Idüllilisele väikelinnale kohaselt on seal hubased kodumajutused, omanäolised külaliste- ja puhkemajad. Linnas on ka kolm hotelli, pakkudes omadele ja külalistele lõõgastavaid puhkuse veetmise ja aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Turismi arengut takistavad tegurid Turismi arengut takistavaks teguriks on tihti noorte vaenulik suhtumine mujalt pärit noortesse. Turismiliigid · kultuuriturism · taluturism · loodusturism · sporditurism Isiklik kogemus Kuna ma olen elanud Viljandis, siis tunnen ma seda linna päris hästi ja olen käinud enamustes kohtades. Kõige rohkem meeldib mulle jalutada lossimägedes ning imetleda maalilist vaadet Viljandi järvele. Mulle pakub huvi ka iga suvi korraldatav Viljandi Pärimusmuusika Festival, mis hõlmab peaaegu tervet linna.
Geograafia kontrolltöö küsimused – Maailmamajanduse kujunemine 1. TOOTMISVIIS –Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Jaguneb kolmeks: 1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses See jaguneb omakorda: 1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangl...
elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5. Turismi/tööstuse/majanduse koostisosad: Tüüpilised Turismiga piirnevad Kaudselt Komponendid
majanduslik suurus ESU-des. 1.1. Põllumajandustootjate üldkogum FADN vaatluseks Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) vaatlusega on hõlmatud ainult nn professionaalsed ärilised ettevõtted, kelle tootmise maht on piisavalt suur ja kes põhilise osa oma sissetulekutest saavad põllumajanduslikust tootmisest. Põllumajandustootja on defineeritud kui terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, kaasa arvatud mittepõllumajanduslikud tegevused (metsandus, taluturism jne). Professionaalse tootja kohta piisava tootmise mahu tagab ettevõtte minimaalne majanduslik suurus, millest väiksemat majapidamist ei saa FADN põllumajandustootjate üldkogumisse arvata. Eesti Konjunktuuriinstituudi (Eki) määrusega nr 1859/82 on Eestile kehtestatud FADN jaoks üldkogumisse kuuluva põllumajandustootja majandusliku suuruse alampiiriks 2 ESU. Liikmesriikide lõikes on majandusliku suuruse alampiir erinev kui enamuses uutes
Kultuurikolledž, Pärimusmuusika Keskus Jõgevamaa Kultuuriturism „Kalevipoeg“, Palamuse, Peipsi-äärne Valgamaa Sporditurism Otepää Põlvamaa Loodusturism „Roheline Põlva“ Võrumaa Taluturism Järvamaa ? Albu suusarajada Raplamaa ? Tallinna-lähedane puhkekoht MAAMAJANDUS (L 8). Maamajanduse põhisuundumused. Linnalisemaks (linnalised tegevusalad, mobiilinvesteeringud, majandussidemed linnadega); vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; globaalsemaks, turud ja sisendid geograafiliselt mitmekesisemaks; innovaatilisemaks; teadmispõhisemaks; vähematähtsamateks.
Karusloomakasvatus Karusloomakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb karusloomade kasvatusega. Eestis algas karusloomakasvatus 1920. aastatel, mil Kanadast toodi kohalikesse kasvandustesse esimesed hõberebased. Tegevuse tüüp: Hetkel kõrvale jäänud tegevusala, mis pakub alternatiive traditsioonilisele loomakasvatusele ja jahipidamisele ning annab võimaluse lisatulu saamiseks. Praeguse seisuga tegelevad karusloomakasvatusega valdavalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (aktsiaseltsid ja osaühingud). Maht: Sobib igat tüüpi taludele, k.a. metsataludele ja väiketaludele üle kogu Eesti. Piiranguks ei ole ka väheviljakad maad. Turg: Kvaliteetsete karusnahkade realiseerimine on võimalik igasuguses turusituatsioonis ja valdavalt toimub eksportimine. Karusloomakasvatajatel on võimalik sõlmida müügilepinguid välisriikide Oksjonikeskustega, kust on võimalik taotleda ka ettemaksu loomade lõplikuks üleskasvatamiseks. Vajalikud baasoskused...
Ökoturismi kordamisküsimused 1. Ökoturism, säästev turism ja alternatiivturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 2. Maaturism, loodusturism, taluturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 3. Säästva mõtlemisviisi ja arengu ajalugu 4. Alternatiivturismi mõiste ja olemus 5. Ökoturismi olemus 6. Loodus- ja kultuurielamuse roll ökoturismis 7. Koormustaluvus, selle arvestamise olulisus ökoturismis 8. Kohaliku majanduse roll ökoturismis 9. Elamusliku hariduse roll ökoturismis 10. Vastutustundlik turundus ökoturismis 11. Trendid ökoturismi rahvusvahelises kirjanduses 12
Pärimusmuusika Keskus Jõgevamaa kultuuriturism “Kalevipoeg”, Palamuse; Peipsi-äärne Valgamaa sporditurism Otepää Põlvamaa loodusturism „Roheline Põlva“ Võrumaa taluturism Järvamaa ? Albu suusarajad Raplamaa ? Tallinna-lähedane puhkekoht MAAMAJANDUS (L 8). Maamajanduse tüübid Põllumajanduslikud (25%); Ressursi-kesksed (mäetööstus) (7%); Tööstuslikud (23%); Avalikust sektorist sõltuv (11%); Teenindus-kesksed (14%); Muud (20%); Maamajanduse geograafiline eristumine
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Pärnu Kolledz Triin Karp, Agni Liiva, Pire-Mari Perri MITTETRADITSIOONILINE MAJUTUSTOODE JA ELAMUSTOODE EESTIS Referaat Juhendaja: Lektor Tiina Viin Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1. ÖKOTURISM EESTIS................................................................................................ 4 2. ELAMUSTOODE EESTI MAATURISMIS................................................................. 10 3. LUKSUSMAJUTUS EESTIS.................................................................................... 14 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 16 KASUTA...
see võimaldab laiemat rahvusvahelist suhtlust. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiire arengu? · Info kiire levik (reklaam); transpordi areng; stabiilne poliitiline olukord; elatustaseme tõus paljudes riikides; pikenenud eluiga; rohkem vaba aega; turismiteenuste mitmekesisemaks muutumine. Näited uute turismiliikide kohta. · Jahiturism, kultuuriturism, eksootikaturism, suusaturism, jõuluturism, kalandusturism, taluturism, puhketurism, ravi- ja terviseparandus, konverentsiturism, äriturism, koolitusturism, ökoturism, palverännakud, safarid. Miks on turism muutunud kaasajal üheks oluliseks majandusharuks? · Võimaldab uute töökohtade teket; tähtis vaba aja veetmise ja tööjõu taastamise viis. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad massiturismiga? · Loodus peab taluma suuremat koormust; turismiobjektide, hotellide ja teede rajamine looduse arvelt; reostus.
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
tantsu-ja laulupeod). • vaesuse kompentseerimine- elatustaseme järsk langus andis tunda maapiirkondades, kus elasid enamus rahvakunsti harrastajaid. Keerulises olukorras otsiti odavamaid ja rahvuslikult stiilseid võimalusi oma kodu kaunistamiseks ja pere riietamiseks. Humanitaarabi kaltsudest kaltsuvaipu valmistada, ka lapitekke. Trendikale euromoele vastanduti kaunis rahvuslik käsitöö. Moodsad olid rahvusliku mustriga tennised. • Taluturism tõi ka palju muutusi ja andis ideid, kuidas muuta talu ja küla atraktiivsemaks. ( meisterdati puust kiike, puukultuurid ehk siis loov elukeskkonna kujundamine pärimuskultuuride toetamiseks). • Kallinenud ravimid elavdasid pärilikku rahva meditsiini. Pidev õpe- vajadus sotsiaalse järelaitamise tundide järgi, uute oskuste ja teadmiste arendamine tingis täiskasvanute rahvakoolide tekke ka arvuti, keelte toimetuleku kursused.
· selgitatakse tootmisharu eelised teiste harude või ettevõtetega võrreldes · selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga 346) 347) 12. Maamajanduse mitmekesistamine 348) MAAMAJANDUS majandustegevus, mis seondub maaga ja looduslike protsessidega; põllumajanduslik tootmine, taluturism, kalandus, käsitöö jne; kompleksne termin, mille kaudu kasutatakse sihipäraselt looduslikke taastuvaid ressursse ja protsesse päikeseenergiaga 349) Maajamanduse alla kuuluvad tegevusalad liigitatakse: 1. lähtudes majandusharust (põllumajandus, metsamajandus, kalamajandus, maamajandust teenindavad majandusharud, kaasaarvatud vallamajandus) 2. lähtudes tegevuse eesmärkidest (toiduainete tootmine, energia saamine, tooraine tekstiilitööstusele, tooraine
Maaturism liikmed, majutusettevõtted moodustavad ca 45% kõigist Eesti maamajutusettevõtetest. Maaturism (rural tourism) on väiksemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks piirkondlikule eripärale (maapiirkond) on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maailma Turismiorganisatsioon (WTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanikega 37 alla 10 000. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sh majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis ja puhkamisvorme nagu jalgsi, hobu, kanuu, ratta ja suusamatkad, loodus, jahi, kalastus, seiklus ja kultuuriturism jpt. Maaturim Eestis keskendub põhiliselt Lõuna, Lääne Eestisse ehk kus on loodus, kuigi ka Harjumaal. 56. Eesti maailma turismikaardil Samal ajal, kui turism Euroopas riikides kasvas, vähenes Eestit külastavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
