LÕNG (mononiit). Kordistatud lõng koosneb kahest või enamast KORDISTATUD LÕNG lõngast, mis on omavahel ühendatud ilma keeruta. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. Saadakse kahe lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel. Tugevus on suurem KAHEKORDNE ühekordsete lõngade KORRUTATUD summaarsest tugevusest. On ühekordsest longest ühtlasem, ei keerdu vabas olekus lahti ega teki aasu. Saadakse kolme lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel. Tugevus on suurem KOLMEKORDNE ühekordsete lõngade KORRUTATUD summaarsest tugevusest. On ühekordsest longest ühtlasem, ei keerdu
b. Venivus Venuvus ehk pikenemine katkemisel määratakse üheaegselt tõmbetugevuse määramisega dünamomeetri abil ja väljendatakse protsentides riideproovi esialgse pikkuse suhtes või millimeetrites. 5 29. oktoober 2010. a. TTKK Esialgu venib riie mõjuva jõu suunas asetsevate lõngade sirgestumise ja seejärel pikenemise tagajärjel. Riide pikenemine on otseses sõltuvuses loogete tihedusest ja suurusest. Loogete tihedus oleneb riide sidusest ja tihedusest, loogete suurus lõngade jämedusest, pehmusest, venimisest viimistlemisel jne. Kuna koelõngad on lõimelõngadest loogelisemad, on ka riide pikenemine koelõngade suunas suurem kui lõimelõngade suunas. Raskuse mõjul pikeneb riide proov 1 (lisa 1) katkemismomendini lõigu 2 võrra, kuid kohe
Kangaste struktuuritüübid Ketrussüsteemid, lõngade ja niitide liigitus. Kangaste struktuuritüübid (lõngast valmistatud kangad). 1.ketrussüsteemid . Kraasketrussüsteem-töödeldakse keskmise pikkusega puuvilla,lina lühikiude ja staapelkiude pikkusega kuni 40 mm.Kraaslõnga jämedus on 15-84 texi.Kraaslõng on veidi ebaühtlane ,keskmise tugevusega . Nt: puuvillane sitsikangas. Kammketrussüsteem-töödeldakse pikakiulist puuvilla,lina,peenvilla,poolkarmvilla,samuti siidi tootmisjääke.Kiumass läbib täiendava kammimise operatsiooni
lõng, kus üks lõngadest (südamik) asub keskel ja teised on keskmise lõnga ümber korrutatud. Tekstrueeritud lõng Koosneb erineva kokkutõmbumisega keemiliste kiudude segust. Heie ehk eellõng Keerutamata lõng, mis on lõngade toormaterjaliks. Toorlõng Töötlemata ja viimistlemata lõng. Pleegitatud lõng Valgendamiseks töödeldud lõng. Merseriseeritud lõng NaOH lahusega töödeldud lõng, mistõttu lõng on tugevam, siledam ja läikivam. Melanžlõng Eri värvi kiudude segust või värvitud
2. Milliseid kiude kasutatakse tekstiilpudukaupade valmistamisel? Kasutatakse lõngakiudude (puuvill, lina, villa, looduslikust-, tehis- ja sünteetilisest siidist aga ka kumminiite ja riiet. 3. Millised andmed peavad olema näidatud niidi markeeringus? Niidi markeeringus peab olema näidatud: koostis, metraaž, tootja logo või nimi, niidi jämedust väljendav number, kaal grammides (tikkimis ja heegelniitide puhul). 4. Millised andmed peavad olema näidatud lõngade markeeringus? Lõngade markeeringus peab olema välja toodud: kiudaineline koostis %- des, kaal grammides, metraaž, varraste vajalik jämedus, mitu silma mahub näiteks 15cm², lõnga nimi, tootja nimi või logo. 5. Mida mõeldakse nimetuse „tokk“ all? „Tokk“ on ära kedratud pakendatud lõng. 6. Milliseid paelu sisaldab Sinu riietus, mis Sul praegu seljas on? Pesupael, püksipael, miiderpael. 7. Nimeta nööride liigid.
Eesti loodusmuuseum Värvimiseks läheb vaja: Värviseened Värvitav materjal. Vesi. Puhas ja võimalikult pehme. Veetermomeeter. Värvimisnõu. Piisavalt suur, roostevabast terasest või emailitud. Majapidamiskaal lõnga ja seente kaalumiseks. Tundlik kaal kemikaalide kaalumiseks. Kemikaalid. Peitsid: maarjajää, tinakloriid, vaskvitriol, raudvitriol. Lisaks veel viinakivi Puukepid segamise ja lõngade tõstmise jaoks. Pehmetoimeline pesuvahend lõngade pesemiseks enne värvimist. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Peitsained: Maarjajää (KAl(SO4)2 + 12H2O. Valge kristalne aine. Raudvitriol FeSO4 + 7H2O. Rohekas kristalne metallisool. Vaskvitriol CuSO4 + 5H2O. Sinine peenekristalne aine. Keedusool NaCl Allikas: Hermann P
Õppeaines: TEKSTIILMATERJALIDE TOOTMINE Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Tallinn 2011 1. Nimetus Õhuke suvekleidi- ja pluusiriie 2. Kiuline koostis 65% lina (LI), 35% viskoos (VI) 3. Lõime- ja koelõngad Linane lõimelõng on suurema keerdumusega, üsna jäik ja ei veni üldse. Linasele koelõngale on lisatud ka viskoosi, tihedama keerdumusega ja venib st. on elastsem kui lõimelõng. 4. Lõngade vastastikune ehitus 'Tegemist on labase sidusega, sest kangas on ühtlase pinnaga ja mõlemalt poolt (paremalt, pahemalt) vaadates ühesugune. Koelõngad põimuvad lõimelõngadega. Lõngad asetsevad üksteise kõrval keskmise tihedusega. Vastu valgust vaadates on võimalik kangast läbi näha. Kanga lõngad on peenikesed. Seetõttu on kangas õhuke ja kerge. 5. Pinna faktuur, läige, värvilahendus
tarbitud nende toodangul. Moodulid on iseloomustatud ühtlase struktuuriga ja ühesuguse tihedusega, , . , , . , , , , , , . - . , , . 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjaalid on valmis kudunud või pununud lõngast, mis koosneb tulepüsiva keraaamikakiudust lisaks orgaanilisekuidust ( mitte rohkem kui 20% ), see tagastab toode painduvuse tõustmist. Metallisulama lõngade arvamine tagastab võimalust saada maksimaalset püsivust kõrge temperatuuris. Klaaskiude lõngade arvamine laseb kasutada meterjalli sellises olukorras, kui on vaja tagastada elektriisolatsiooni. Tekstiili materjalid on kasutatud temperaturis kuni 1250°, kuid kui on vaja painduvust säilitada materjalli kasutamise temperatuuri piir peab olema madalam. . 3.4 , , , - , , , , . , . . . . . 3- ,
Tööõpetuse tööjuhend ,,Makrameetehnikas võtmehoidja" Õpetaja nimi: Töö nimi: Makrameetehnikas võtmehoidja Töö liik: Tekstiilitööd Klass: III Aeg: 45 min Eesmärgid: · Erinevate lõngade, paelte ja nööride tundmine · Oskab teha vahet heegeldatud, kootud ja sõlmitud tööl · Oskab teha madalsõlme ja kaksikmadalsõlme · Harjutab makrameepaela tegemist · Oskab valida sobiva materjali · Oskab mõõta nööri pikkust Töövahendid Käärid, joonlaud, abilõng töö kinnitamiseks. Materjalid
linane lõng mida on pleegitatud. Merseriseeritud Lõnga lühiajaline lõng (30-50sek) töötlemine kontsentreeritud seebikivi (NaOH) lahuses temperatuuril 15- 18°C. Melanžlõng Kedratud eri värvi kiudude segust. Muliinlõng Saadud erinevat värvi lõngade korrutamisel. Sõlmlõng Korrutamisel hoitakse põhilõnga tagasi ja efekti moodustav lõng kerib ühe punkti ümber sõlmekese. Bukleelõng Kaheastmeline, kusjuures efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekordselt
Värvi efekti järgi Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Melanžlõng Kedratud eri värvi kiudude segust. Või vörvitud ja vörvimata kiudude segust. Muliinlõng Saadud erinevat värvi lõngade korrutamisel. Efektlõng Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Sõlmlõng Korrutamisel hoitakse põhilõnga tagasi ja efekti moodustav lõng(teist värvi) kerib ümber ühe punkti ümber sõlmekese.
Lilledega helkur Helkur on mõeldud inimestele,kes käivad pimedal ajal väljas.Helkur,mida saab ise kodus valmistada või osta,kes neid müüvad. Helkuri funktsioonid Saab kinnitada riietele Kaua kestev Näha pimedas Odav Elastne Lõhade all oleks vana hea lõnga lõhn,mis meenutab kodus vanaema,kes koob salle või sokke külmaks ilmaks. Elastne,ilus,läikiv,helendav,nähtav,pehme,siidine. Oma päraseid värve punase,rohelise ja halli kasutamist lisaks oranži,mis asub tagumisel pinnal. Vaja läheb tegemiseks Peenvillast,topeltlõnga Helkurikangast Villast riiet või fliisi 1m helkurlõnga Naasklit Heegelnõela Õmblusnõela Täitematerjali Haaknõela või prossi 1sl PVA liimi 100ml Vett Nööpnõela Korgist alust või ehituspenoplasti Töökäik 1.Lõigake helkur-ja villasest riidest välja kettad,mille läbimõõt on 8cm. 2.Tehke naaskli...
Õnn, selle algus ja lõpp Õnn... Sellest nii palju tänapäeval räägitakse... inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks. Õnnelikuks saamine võib jätkata terve elu käigus. Inimene kogu aeg , terve elu jooksul paneb uued väljakutseid ning selle kaudu õnnelikuks saamine muutub veelgi keerulisemaks. Ni i, et inimene ise sattub segadusse oma mõttete-lõngade keerisesse. Iga uu...
Mooduli alusel on puksid süsteemi kinnitamiseks. Pärast moodulite kinnitamist seinale või võlvidele rihmadega, on vaja nihutada puit plaati. See soodustab moodulite laienemist pilude vahele. 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjalid on valmis kootud või punutud lõngast, mis koosneb tulekindlast keraaamika kiudutest lisaks orgaanilistest kuidudest ( mitte rohkem kui 20% ), see tagab toode painduvuse tõusmist. Metallisulamist lõngade väljaarvamine taastuva suurima stabiilsusega kõrgel temperatuuril. Klaaskiu lõngade kasutamisega saab neid kasutada sellistes kohtades kus on vaja elektrilist stabiilsust. Tekstiil materjale on kasutatud kuni 1250 kraadi juures, aga kui on vaja et materjal oleks kõrgel temperatuuril paindlik, siis peab jääma temperatuur alla kõrgemat lubatud tempertuuri. 1.4 Materjal kaetud turbiinide labadel
• tõsta pöidlaava silmused haaknõelalt vardale • korja vastasäärelt sama arv teisele vardale • lisaks kummaltki küljelt 1 silmus • jaga silmused kolmele vardale • koo kuni pöial on kaetud kuni poole küüneni • Kahandamisel koo 2 silmust kokku varda algusest, järgmisel ringil varda lõpust • Korda tegevust kuni igale vardal jääb 2 silmust • Katkesta lõng, sõlmi pöidla ots Kinda viimistlemine • Peida sukanõela abil lõngaotsad • Peida lõngade otsad pahmale poole koe sisse • Auruta kindad kergelt elastsuse ja kohevuse säilitamiseks Tänan kuulamast!
tereftaalhappe estreid. Kaubanimetused: diolen, trevira, dacron, tergal. Polüpropeen- Kiud küllastunud atsüklilise süsivesiniku lineaarsetest kiud makromolekulidest, mille igal teisel süsinikuaatomil on isoasendis metüülrühm. Kaubanimetus: meraklon Polüuretaan- Kaubanimetused: lycra, dorlastan, elasthan. kiud Sidused Atlass-sidus Üks kolmest põhisidusest, kus lõngade minimaalne arv mustrikorras on 5. Koeatlase puhul on kanga pealispinnal näha koelõngad ja lõimeatlase puhul lõimelõngad. Võimalik teha figuraalseid mustreid Riidetüübid Baika Mõlemalt poolelt karvane paks pehme riie, harilikult puuvillane, harvemini villane. Lõimeks kraaslõng ja koeks aparaatlõng. Batist Nimi pärineb esmavalmistajalt prantslaselt Jean Baptistelt. Batist on
KANGASTE SIDUSED Töö võiks olla vormistatud analoogselt lõngade- niitide tööga. Tehtav töö peaks olema vormistatud korrektselt ja ülevaatlikult. Tabelis on ära toodud osad, mida töö peab sisaldama. Nimetus1 Näidis2 Pilt3 Skeem4 Kirjeldus5 PÕHISIDUSED: Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Erineva paksusega lõime- ja koelõngade kasutamisel tekivad riide pinnale nn ripsijooned. (tasakaalustamata labane) Toimne on iseloomulikud diagonaalsed jooned (toimejooned), See riide pool, kus toimejooned on paremini nähtavad, on parem pool. Tavaliselt diagonaal 45kraadise nurga all. 1. Lõimepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2. Koepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad 3. Tasapindne Lõime- ja koekatteid on kanga paremal p...
ca/Shiitake- Mushroom-Mycelium-Plug- Spawn/dp/B00ZEBZFCS Punane kärbseseen (Amanita muscaria) http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ Valge kärbseseen (Amanita virosa) Foto: Arne Ader (Loodusemees) Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) Foto: G.Maly Verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus) http://www.velutipes.com/natural/cortin arius_semisanguineus.htm Seente kasutusalad Seeni kasutatakse: Söömiseks Lõngade värvimiseks Antibiootikumide tootmiseks Tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu Pesuainete tootmises Leiva küpsetamisel kergitava ainena Veini ja õlle kääritamisel Seentega värvimine Sai alguse 1970. aastatel Võimalik lihtsalt saada punaseid toone (verkjas ja verev vöödik). Värvaine peab lahustuma vees. Kõige rohkem värvainet vanades seentes. Kaneelvöödik (helepruun, kollane), kaneelpruunik
kannavad vuntse. Iga üksikasi on oluline. Sõjavarustuses saab näha nii sõjakirveid, vibusid, odasid, mõõke, kilpe, kiivreid kui ka hobuste varustust jne. Kuningad, krahvid ja hertsogid kannavad tseremoniaalseid riideid. Kujutatud on ka lihtinimesi: talupoegi, puuseppi, kokki oma igapäevast tööd tegemas. Kuidas valmistati? See on tikitud villaste lõngadega linasele riidele. Villaste lõngade värvimiseks kasutati värvimiseks sobilikke taimi nagu öölill, sinerõigas ja krapp. Selleks, et värv jääks lõnga sisse, kasutati fermentatsiooni tehnikat.Lõngu kasteti tünnidesse, kus oli taimevärv ja siis lasti õhu käes kuivada.Seda korrati niikaua kuni saadi vastav toon, mida sooviti. Vaibal on kasutaud 10 erinevat
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja
Murdnurktoimse siduse puhul vahetuvad murdumise kohal toimejoonte värvid. Kasutatakse puuvillaste ja villaste mantli- ja ülikonnariiete kudumiseks. KOMBINEERITUD SIDUSED Kreppsidus Lõime- ja koekatted moodustavad peeneteralise riide pinna, millega imiteeritakse siidkangastes ja villastes riietes kreppkeeruga (st väga tugeva keeruga) lõngade kasutamisega saadavat efekti. Kreppsiduses ühendatakse näiteks labase, panama, satään- ja liittoimse siduse fragmendid. Diagonaalsidus Diagonaalsidustele on iseloomulik peenike (reljeefsidus) diagonaalne reljeefne triibustik, mis liigub alt vasakult üles paremale. Triipude kaldenurk sõltub lõimelõngade jämedusest ja lõime tihedusest ning
vastupidise suunaga. Riide pind on veidi kare, on näha kiude kanga pinnal. Kangal on ka õrn läige. Kangas on üsna paks ja tihe. Lõime- ja koelõngad ei erine teineteisest ning paiknevad ühtlaselt kangas. Mõlemad on väga õrna keerduvusega, seega ei ole kangas elastne. Lõngad on keskmise jämedusega ja pehmed, kuid karvased ja mitte väga tugevad. Tegemist on staapelkiududest tehtud lõngadega. Kangas ei ole kortsuv. Samuti puudub sellel elastsus, sest lõngade keerduvus on väike. Riide tiheduse tõttu on ka drapeeruvus halb. 4 Foto 1. Miskoobi foto esimesest kangast II kangas Tegemist on kangaga, mille pinna faktuur on reljeefne, see tähendab, et muster on sisse kootud erinevate lõngadega, muster pole peale värvitud. Kangas on paremalt ja pahemalt poolelt erineva mustriga
· Linase ja villase kanga töötlemine toimus 19. sajandil vanade tööriistade ja vahenditega käsitsi. · Püstkangasjalad ja rõhtkangasteljed. · Ketramisel olid kasutuses kedervarred, värten ja vokid. · Saali, vankti ja hobusetekid lasti kududa meistritel, sest need olid tähtsamad. · Värvimisoskuses tuntud juba muinasajast. Sõna ,,värv" on tulnud saksa keelest. Värvimistehinaks oli kääritamina ja hiljem ka lõngade keetmine. Kasutati kohalikke värvitaimi (värvimadar-punane, karikakar ja kaselehed-kollane, kase- ja lepakoor-pruun ja must, kanarbik- roheline, rukkilill-sinine). · 18. sajand tuli Indiast päris värv nimega Indigo, aga seda ei saanud kohe kasutada, vaid pidi mitu päeva uriinis leotama. Tuli potisinine värv. · 19. sajandil tulid vabrikuvärvid. ÕMBLEMINE naiste oluline käsitöö. Lõige oli lihtne. Nambanahk lõigati lambaraudadega ja õmmeldi sepanõelaga.
Kiu ehitusega seotud mõisted 2009*KIU PIKKUS Kõik looduslikud kiud peale loodusliku siidi on lühikiulised. Nende pikkus on 10-900 mm ja see ei ole ühtlane. Keemilisi kiude saab toota pika pidevkiuna (filamentkiud) või vajadusel tükeldatakse soovitava pikkusega staapelkiududeks. Mida pikemad ja ühtlasemad on kiud, seda ühtlasem on kedratud lõng. *KIU JÄMEDUS(PEENUS) väljendatakse kiu(lõnga) numbriga, so kaalu ja pikkuse suhtarv. Kasutatakse kolme erinevat ühikut: tex (teks), lõngade jämedus ---------------- 1tex=1g/1000m ----mida suurem nr, seda jämedam lõng den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda jämedam kiud Nm (meetriline number), õmblusniitide jämed.-------1Nm=1m/g--mida suurem nr, seda peenem niit *KIU RASKUS Tekstiilkiududest valmistatud tooted on erineva raskusega, see sõltub kiu tihedusest (kiu kiu mass/ruumalaühiku kohta g/cm3). Looduslikud ja tehiskiud on üldiselt rasked ja sünteeskiud on vastupidi kerged.
Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaat ja teised sünteetilised kiud. Pidevalt uuenevate tehnoloogiatega saadakse järjest enam looduslikele kiududele sarnaseid tooteid. [2] Sünteetilised kiud on termoplastilised, st nad omandavad jäädavalt talle antud vormi. Oluline on see plisseerimisel ja lõngade tekstureerimisel. Kõik sünteetilised kiud on väga elastsed ja seetõttu ei kortsu. Elastsus tõuseb veelgi kedratud kiudude ja tekstureeritud kiudude puhul. [3] Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. [2] Kõiki sünteetilisi tekstiile kasutatakse peamiselt rõivatööstuses. Sünteetilised tekstiilid on vastupidavad ja kerged, neid on kerge hooldada ja pesta, need kuivavad kiiresti
austati selle samaväärsust. Muinasjumalad: Tõnn-koduhaljdas Pärnu-ja Viljandimaal. Peko-setudel viljasalves-toodi välja vaid põllutöö ja karjaga setud tähtpäevadel- -väe kõrgjumalaid. Tarapita-saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas siis saaremaale. / sõja ja palvehüüd "Taata avita") Ohvripaigad: Pühad puud-tammed ja pärnad, hiiepuu alone oli püha pind, sinna ei viidud loomi, ei võetud oksi ega lehti, ei korjatud marju. Oksi ehiti paelte, lõngade ja riideribadega. Ohvrikivid- pealispinnal olid kas looduslikud või inimese poolt õõnestaud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Ohvriallikad- mitmesugused nim: pühad-, tervise-, elu-, ilma-, silma jt allikad. Pühaks päevaks neljapäev. Ohverdati, piima, villa, vilja, liha, verd, ka loomi vahel isegi inimesi. Ennustamine ka maagia. Püüti ennustada eelseisa võjaretke tulemusi. Jumal valis ohvri looma järgi kui loom kukkus pahemale poole siis läks halvasti.
Töökindad olid kootud tumedates toonides, jämedamast kolmekordsest lõngast. Eriti külma ilma puhuks kooti kahekordseid kindaid. Eriotstarbelisi töökindaid, ilma sõrmeotsteta poolkindaid kooti kartulivõtmise, karjas kudumise või muu tegevuse jaoks. 1.3 Kinnaste värvus Võrumaa vanimad kirikindad on olnud põhiliselt kahevärvilised. Peamisteks värvideks on olnud lambahall, valge ja pruun. Kuna Võrumaa asub kaugel pealinnast, säilis siin kauem looduslike ehk mõtsavärmidega lõngade värvimise traditsioon. Värvidena on kasutatud nii kogu taime kui ka üksikuid osi (lehti, varsi, juuri, õisi). Enne värvimist lisati ka peitsaineid, mis aitavad värvil värvitavale materjalile kinnituda. Rohket kasutust on leidnud indigosinine, mis levis rändkaupmeeste kaudu. Kuna esialgu oli see väga hinnaline, siis värviti sellega ainult kindalõngu. 19. sajandi lõpus hakkas ka Võrumaal levima aniliinvärvide kasutamine, mis võimaldas kergema vaevaga saada säravamaid toone
kaselehed. Värvimine: Algus on sarnane kollasega värvimisel, kuid punasele lõngale läheb rohkem maarjajääd (1/2 teeklaasi 4-5 liitri vee peale). Öeldakse, et lõng peab olema kõva. Algul lõng maarjajää lajusesse, siis kollasesse lahusesse, natuke keeta. Kolllase lõnga jaoks võib lõnga panna vedelikku siis, kui punase jaoks olev lõng on välja võetud (vett pannakse siis juurde). Lõnga ei väänata välja, vaid pigistatakse peoga vedelikku vähemaks. Edasi läheb lõngade värvimine madarajuurtega, ennejaanised madarad pannakse lahusesse koos vartega. Arvatakse, et varred teevad siis ka värvi. Õitsemise ajal ei soovitata üldse juuri korjata, ikka enne õitsemist ehk enne jaani.Madarajuured raiutakse paari sentimeetri pikkusteks ja pannakse taariga keema, kuni vesi muutub punaseks. Siis pannakse lõng sisse. Kui lõng madarajuurte vedelikus keeb, tuleb seda hoolega segada ja vaadata. Kui on ilus, tuleb välja võtta. Liiga kaua keedetud puna tuleb lõngalt maha
TRÜKITEHNOLOOGIA 2. KURSUS PIRET VALK EKA 2015 REAKTIIVVÄRVID Reaktiivvärve kasutatakse põhiliselt tsellulooskiude trükkides. Edasi arendatuna on nad aga tähtis värvirühm ka proteiinkiudude värvimisel ja trükkimisel. Sünteeskiududest polüamiid käitub värvimisel sarnaneselt villaga ning on samuti reaktiivvärvidega trükitav. Esimese reaktiivvärvina tuli 1956.a. turule Inglise ICI tehase Procion-värv, 1960-ndail muutusid reaktiivvärvid kangatrükis tavaliseks. Neil olid rõivakangaste trükiks olulised omadused: hea vastupidavus, eriti pesu- ja hõõrdumiskindlus. Ka reaktiivvärvide puhtad toonid, sobivus paljudele materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses. Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne ...
• jakid, seelikud. • Linase ja villase töötlemine toimus 19.sajandil käsitsi vanade tööriistade ja vahenditega. • Püstkangasjalad- kangas püsti. • rõhtkangasteljed- kangas on horisontaalselt. • ketramiseks kasutati kedervarred, värtel ja hokkid. • tähtsamad kangad lasti kududa meistril • Värvimisoskus oli tuntud muinasajast. Sõna värv tuleb saksa keelsest sõnast. • Värvimistehnikaks oli kääritamine ja hiljem lõngade keetmine • Kasutati kohalikke värvitaimi nt • värvimadar andis punase värvi • karikakar ja kase lehed kollase värvi • Kase ja lepa koor andis pruuni ja musta värvi • Kanarbik rohelise värvi • Mustika lehest ja rukkilillest saadi sinist värvi • 18. sajandil tuli värv nimega Indiga- tuli mitu päeva uriinis leotada • 19. sajandil tulid vabriku värvid. • Õblemine oluline käsitöö
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
Ligikaudu 700 spetsiifilist orgaanilist ühendit on teada vaid samblikest, mujal looduses ei eksisteeri: - Kaitse UV eest, valguse lainepikkuse modifitseerimine; - Teisi organisme/liike tõrjuv efekt; - Antibiootilise toimega ained; - Kibe/mõru maitse kaitseks ärasöömise eest; - Lihtsalt ainevahetus- ja jääkproduktid. 28 Aineid kasutatakse · ... liikide määramiseks; · ... värvainena (nt lõngade värvimiseks); · ... ravimina (islandi sambliku toimeaine, antibiootikumid). Mõned samblikud kõlbavad ka süüa, kui muud pole: islandi samblik, koer-kilpsamblik jmt Lihhenoindikatsioon Paljud samblikud on tundlikud õhus levivate ainete suhtes, seetõttu saab teatud liikide esinemise või vitaalsuse järgi määrata õhusaaste sisaldust. Linnas jäävad järgi näiteks: - Väävliühendite suhtes vastupidavad; - Nitrofiilid; - Tolmu taluvad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
