Maarja Lepind Kaks õppe-meetodilist näidet Õppemeetod nr.1 Rollimäng + koomiks Teema: Suhtlemisoskus (Kuidas öelda EI ja ennast kehtestada) Sobilik 7.-9. Klassile Kasutust leiab eesti keeles, inimeseõpetuse ja kunsti tunnis. Rollimäng: Kolm õpilast plaanivad koolimaja taha minna väiksemaid õpilasi kiusama ja narrima. Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale. . Noorukid hakkavad naerma ja narrivad ka teada, mitte nende mõttega kaasa mineku eest. Ütled uuest, teisi pole ilus narrida ja ärge narrige ka mind. KUIDAS VASTAD? (Jah, lähen kaasa, kardan tõrjutust/ ei lähe, jään oma seisukohale kindlaks, et narrida pole ilus. MIKS?) Näiteks: EI, ma ei taha teiega minna kaasa nooremaid narrima ja kiusama, sest see pole ilus tegevu
Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest. Sellistel õpilastel on palju energiat ja suur tähelepanu-vajadus. Kiusajad ei suuda olla sõbrad ning nad ei oska omale sõpru leida. Kiusajatel on sageli ka hirm, et kui nad ei kiusa teisi, satuvad nad ise kiusatavate hulka. Kiusajad hakkavad narrima ja mõnitama neid, kes on nendest paremad ja saavutavad rohkem. Kiusajatele ei meeldi, et neist ollakse parem ja proovivad nad tahaplaanile tõugata. Et neist ei tehtaks välja ega pööradaks neile tähelepanu. Nad nimetavad endast targemaid nohikutueks ja tuupuriteks. Aga tegelikkuses tahavad nad ka ise nii head õpilased olla, aga nad ei suuda seda saavutada. Narritakse neid, kelle pered on vaesemad ja ei võimalda lapsele paremaid asju osta
Inimõiguste rikkumine Riik, nimega Dogland, elas naine nimega Reanne. Ta kolis sinna hiljuti oma perega ja ta ei teadnud selle riigi õigustes mitte midagi. Ta läks siis kohalikku valitsusse ja uuris asja. Ta sain teada, et usulisi inimesi diskrimineeritakse, riigis pole inimestel õigus sõna vahele öelda, ministritele ei tohi vastu vaielda, inimestel pole pealmiselt üldse vabadust. Riigilt ei saa koolilapsed tasuta toitu, peresid ei toetata. Kui keegi sult midagi varastad siis ei ole see riigi asi, vaid sa pead ise selle asja korda ajama. Kui sind lastakse töölt lahti siis riik ei aita sind rahaliselt ja selles riigis pole töötukassat vaid sa pead ise hakkama saama. Kui inimene jääb raskesti haigeks siis riik ei toeta sind ravimite ostuga. Doglandis elavad mustanahalised inimesed aga kui sinna sattub näiteks valgenahaline inimene siis nad hakkavad narrima ja riigil on sellest suva.
Alati on nii, kui kiusaja tahab thelepanu saada vi lihtsalt "lahe" olla, siis ta hakkab endast nrgemaid kiusama,arvates, et teda kardetakse, aga samas ka austatakse. Aga tal pole igus, sest teda kardetakse, aga samas peetakse ka nrgaks, sest ta kiusab selliseid, kellest ta teab, et jagusaab alati. Kui kiusaja neb kedagi, keda oleks hea kiusata, siis lheb ta tema juurde ja hakkab teda narrima, lma ja peksma ning kui ta rgib sellest kellelegi, siis saab nrgem veel ja veel seda kiusu tunda. Aga samas see tugevam ei mtle sellele, et kunagi saab tema selle kik tagasi ja et ta ei olegi nii tugev kui ta ennast arvab olema. Teda austavad ainule tema ohvrid, kes teda kardavad, aga seda ei ole ka kauaks, sest varsti vtavad nemad ka julguse kokku jateevad kiusajale kik tagasi ja mitmekordselt, et ta kahetseks seda, mida kunagi teinud on.
Koolikiusamine ja kirjandus Koolikiusamine on korduv vägivaldne käitumine teise kaasõpilase või õpetaja suhtes. Seda võib jagada kaheks: vaimne ja füüsiline vägivald. Koolikiusamise näiteid saab tuua ka Eesti kirjandusest. Põhjuseid, miks hakatakse kedagi koolis kiusama, on mitmeid. Kõige enam kiusatakse neid, kes on teistest erinevad, kas siis välimuselt või sisemiselt. Vähem rikkamad lapsed jäävad silma oma riietuse poolest, mis pole teistega võrreldes sama puhas ja korralik. Kiusajad tahavad enamjaolt näida sõprade seas lahedatena ja seetõttu peavad nad end kehtestama nõrgematele liiga tehes. Kiusamise põhjuseks võib olla ka kadedus. Algklassides kindlasti tuleb ette seda, kui keegi klassist saab uue kalli asja ning seetõttu hakkab keegi teda narrima ja solvama. Sisimas tahab kiusaja ka endale sellist. Kiusamine, eriti vaimne, võib olla varjatud tegevus ning seepärast on seda teistel raske märgat...
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Kohustusliku koolivormi kohta on palju erinevaid argumente, pooleks poolt ja vastuhääli. Koolid proovivad õpilasi korralikeks inimesteks kasvatada, mis põhjustab konflikti koolivormi pooldajate ja vastuolijate vahel. Kool tahab, et õpilased kannaksid korrektset riietust, nagu korralikes töökohtadel näiteks kontori töötajatel. Olen kuulnud, et lohakas riietus paneb inimesi endid ka lohakalt käituma. Korralikud riided aga samas panevad selles käiva inimese ennast korrektsemana, tublima ja töökamana tundma. Sellest järeldades peaks koolivorm inimeste töökust ja õppimistahet suurendama, kuid see on vaid utoopia. Koolivormi probleem tõstatati väidetavalt sellepärast, et väiksemad lapsed pidavat narrima üksteist firmamärkida pärast. Hiljem saavad nad täiskasvanumaks ja ei pööra sellele erilist tähelepanu. Koolivormiga proovitakse saavutada ka seda, et kõik õpilased tunneksid...
Sinust võidakse internetti üles laadida pilte, videosi ning üleüldse infot, mis on kogu maailmale nähtav, samas aga võivad olla need sinu isiklikud asjad. Kui aga sinust riputatakse üles sinu mainet alla tõmbavat infot, siis läheb asi halvaks, sest selle vastu ei saa mitte midagi teha ning sa ei või iial teada, kus maailmanurgas keegi sinu üle naerab, sest ega kõiki maailma inimesei ei suuda ju kontrollida. Tihti toob see kaasa kohutavaid tagajärgi inimest hakatakse narrima, suhted sõpradega halvenevad või kaovad üldse ning mis kõige hullem võib tagaräägitav inimene hakata viga tegema endale ja teistele, seda interneti halba külge on minuarvates näidatud ka väga hästi filmis ''Klass'', ka seal laeti internetti teatud inimeste kohta halba infot üles ning tagajärjeks oli koolitulistamine. Vägivalda leidub kübermaailma igal sammul, terve internet on täis vägivalda propageerivaid videosi, samuti ka arvutimänge
Armastuskirjad on tänapäeval üsnagi välistatud. Ma arvan, et tegelikult tahaksid ka tänapäeva tütarlapsed armastuskirju saada, kuid kuna nüüd on olemas internet ning suhtlusprogramm MSN, siis ei tule poisid vast selle pealegi, et tüdrukule postiga kirja saata . Ma arvan, et kui Jevgeni Onegin elaks tänapäeval, siis ta oleks üsnagi üksildane inimene. Tänapäeva poisid on üksteise suhtes küllalti õelad, ning ma arvan, et Jevgenit hakataks tema romantilise mõtteviisi pärast narrima. Ka enamustele tüdrukutele meeldivad tänapäeval rohkem mässajad kui romantikud. Minu jaoks esindab teos rohkem romantismi kui realismi, kuna seal kirjeldatakse palju loodust. Teost räägib palju armastusest, õnnest, õnnetusest ning inimeste hinge ja südame, elamuste ja uskumuste, nägemuste ja mõtiskluste maailmast. Koht, mis mulle raamatus väga meeldis, oli see, kui Onegin Tatjanale kirja saatis ning kutsus teda enda juurde, kuid Tatjana lükkas Onegini kutse tagasi
vastu ütelda, sest iga sõna, mis see poiss või tüdruk ütleb võib olla saatuslik ja narritakse üha enam ja enam. Meie klassis on olnud tegelikult norimist ja kiusamist, aga enam seda ei tehta ja see on tore. Võib ütelda, et on noori, kellel ei ole linnas kohta on palju, aga mitte väga palju. Sest ikka on keegi teine, kes saab narritavaga läbi. Neid on ikka rohkem, kellel on sõpru ja kes leiavad endale hobi, mis neile meeldib. Ja need, kes lähevad uude klassi ja teda hakatakse narrima ja vaadatakse kas ta peab vastu, sellele mis temaga tehakse ehk narritakse. Tean inimesi, kes on väga ülbed ja nad lihtsalt peavad teisi sõimama, et tähelepanu saada. Sest kui see narrija ei sõimaks teisi, äkki siis hoopis narritakse teda. Elu on raske, aga midagi pole teha. Peab hakkama saama. Äkki tulevikus on rohkem õnne.
Virtuaalmaailma ohud. Kuigi internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi kaasnevad internetiga paraku ka suured ohud. Viruaalmaailmas viibides kaob ajataju. Seepärast jääb ka palju tähtsaid asju tegemata. Virtuaalmaailmast võib saada sõltuvuse, vahel ei suudeta internetist ära tulla. Raisatakse mõtetult aega, pigem võiks minna loodusesse ja hoolitseda oma tervise eest. Arvutimängud tekitavad väga kergelt ja väga kiiresti sõltuvust. Arvutimängud viivad inimesed elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Kaob elu- ja surmavaheline seos. Paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võivad probleeme tekitada. Päris elus ei saa peale autoga avariise sattumist sõber uut elu ja tapetud sõber ei ärka ellu. Päris elus ei saa eksimusest hoolimata algusest alata. Internetist leitav info võib mõjuda halvasti psühhikale kui külastatakse sobimatu sisuga lehekülgi. Sobimatu sisuga lehed on in...
Linnapea teatab rahvale, et järgmisel päeval peetakse koos lõikuspeoga tema tütre pulmapidu. Nähes, et Swanilda ja Franz on tülitsenud, annab neile maisitõlviku ning soovitab armastuse rahvatarkuse abil proovile panna abiellutakse siis, kui maisitõlvik hakkab raputamisel kõrisema. Maisiõtlvik on aga vait. See kurvastab Swanildat, kuid mõne aja pärast tantsib neiu taas oma sõbrannadega ja lepib Franziga ära. Coppelius on teel kõrtsi. Mööduvad noormehed hakkavad teda narrima. Pärat lühikest rüselust jätkab Coppelius teed, märkamata, et on maha pillanud oma kodu võtmed. Swanilda näeb seda oma sõpradega ja nad otsustavad minna Coppeliuse majja, et tutvuda võõra tütarlapsega. Koju tulles avastab Coppelius, et võtmed on kadunud ja kodu uks paokil. Ta asutub vihaselt sisse. II vaatus Coppeliuse töötuba. Noored näevad Coppeliuse majas veidraid roboteid ja mänguasju. Nad mõistavad, et kaunis tütarlaps Coppelia on hoopis nukk
kaitsma või kui kodus toimub perevägivald, siis on see lapsele mälusse jäänud ning seetõttu ei osatagi teisiti käituda. Koolivägivald on paljude õpilaste igapäeva elukaaslaseks. On palju lapsi, kes ei soovi minna kooli, sest nad kardavad kaasõpilasi. Neid, kes on pidevalt hirmus, sest nad kardavad klassi- ja koolikaaslaste negatiivset reaktsiooni oma otsustele. Lapsed tänapäeval ei julge teha midagi teistsugust, midagi uut, mis erineb teiste hobidest, sest tihti hakatakse narrima ning nalja viskama selle üle. Eakaaslased ei oska austada teiste soove ning kiindumust hobisse, mis võib olla erinev. Milleks on vaja teda sellepärast narrida? Kui laps on õnnelik selle üle mida ta teeb, siis ei tohiks seda rõõmu temalt võtta. Ta võib selles hea olla ning lihtsalt rikutakse lapse võimalused tulevikuks ära. Ikka arvatakse, et mida see väike narrimine teeb, ning see pole ju nii tõsine. Kuid tegelikult on. Ennast ei näe kõrvaltvaataja pildist ning kunagi ei tea
ka enesehinnang. Vägivalla- kas siis vaimse või füüsilise kasutamine teiste inimeste peal, võib viia aga kurbade tagajärgedeni. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem minnakse kätega kallale. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise. Koolitulistamistega on viimasel ajal silma paistnud Soome. Sealsete noorukite veretöö sai laialdast kajastust üle maailma ja seeläbi muudeti selle veretöö toime pannud noormehed piltlikult öeldes surematuteks. Neist kirjutati ja räägiti maailma juhtivates ajalehtedes ja telekanalites kuid; iga järgmise aasta samal kuupäeval meenutatakse juhtunud ikka uuesti ja uuesti
maailmale nähtav, mis aga on võib-olla sinu isiklik asi. On hästi, kui see info on positiivne ning meeldib inimesele endale. Aga lugu on hull siis, kui sinust riputatakse üles sinu mainet allaviivat infot. Selle vastu ei saa mitte midagi teha, sest sa ei või iial teada, kus maailmanurgas keegi sind maha tahab teha ning kõiki maailma inimesei ei suuda ju kontrollida. Tihti toob see kaasa kohutavaid tagajärgi inimest hakatakse narrima, suhted sõpradega halvenevad või kaovad üldse ning mis kõige hullem, nö. tagaräägitav inimene võib hakata viga tegema endale ja teistele. Seda interneti halba külge, oli minuarvates näidatud ka väga hästi filmis ,,Klass". Ka seal laeti internetti teatud inimeste kohta halba infot üles tagajärjeks koolitulistamine. Vägivalda leidub kübermaailmas igal sammul. Terve internet on täis vägivalda propageerivaid videosi. Samuti ka arvutimänge. Neid on miljardeid ning inimesi
Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Kas sa kannatad stressi all? Briti Südame Sihtasutus koostas stressi sümptomite nimekirja. Märgi ära iga järgnev väide, mis käib sinu kohta: · higistamine või külmavärinad; · südame kloppimine; · liiga sage tualetis käimine; · iiveldus; · kuivav suu; · jõuetuse tunne; · imelikud valud; · sagedasem suitsetamine ja joomine;
Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on
õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole, minu varasemas koolis oli ainuke nõue seoses riietusega, et olemas peavad olema vahetusjalanõud. Suur muutus 90-ndatel oli Eesti oma õppekava tekkimine. Nõukogude liidu ajal oli kasutusel Saksast pärit Lehrplan, kus oli kõik viimse detailini kirja pandud. Iseseisvumisega tehti Eestis
Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb, olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise. Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele: asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks
Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis.
Fleur-de-Lys püüab mehe tähelepanu võita ja küsib, kas tantsiv mustlane on sama naine kelle ta kaks kuud tagasi päästis. Phoebus tunneb Esmeralda otsekohe ära tema kitse, Djali järgi. Korraks märkavad nad Frollot Esmeraldat jälgimas Notre Dame'i tipus ja arutavad kui palju ta egiptlasi vihkab. Naised kutsuvad Esmeralda lähemale ja ta tunneb otsekohe ära Phoebuse ja punastab. Naised tunnevad otsekohe kadedust, kui ilus ta välja näeb. Nad hakkavad narrima tema riideid, öeldes et ta seelik on liiga lühike ja käed liiga paljastavad. Need märkused tegid talle haiget, aga ta keskenuds õrna pilguga Phoebusele. Mees üritab asja parandada kuni Fleur-de Lys küsib Esmeraldalt mis on ta nahkotis mida ta ümber kaela kannab. Ta vastab, et see on saladus, aga kui ta ei vaata, avab Fleur-de-Lys koti ja leiab hunniku tähti kõik eraldi puutükile graveerituna. Djali seab need ritta: Phoebus. Fleur-de-Lys on vihane, et Esmeralda
sa siis siia tulid?" Poiss hakkas täis suuga vastama:" Ma tulin küsima sellest mehest, kes oli teie toas, sellest kes muutus hundiks.Kas te jõudside..." noormees ei jõudnud lõpetada lauset, sest naine läks marru ning karjus tema peale:" Kui sa oled üks nendest, kes narrivad mind siin iga jumala päev, siis sa lendad siit kaugele ja ei tule sellele majale enam kunagi kilomeetrigi lähedale." "Ei,ei. Ma pole selline nagu nemad, ma ei tulndud teid narrima. Ma tahtsin lihtsalt küsida selle mehe kohta üht- teist. Kas te oskaksite teda mulle kirjeldada?" vuristas Ethan ette. "Tead poiss, oli väga pime ja polnud eriti midagi näha. Aga ma võin öelda, et ta on umbes meeter kaheksakümmend pikk, tal olid teravad näojooned jaa... ei midagi enamat. Miks sul seda üldse vaja läheb?" "Ma nägin üht samasugust hunti oma unenäos ja mu ema on alati rääkinud, et kokkusattumusi, nagu see pole olemas, on olemas ainult saatus."
· Telemachos ei tea, et kerjus ta isa on · Athena soovitas Ody.l öelda Telemachosele, kes ta on · Athena muutis Odysseuse tagasi temaks endaks · Odysseus ja Telemachos kohtusid, olid rõõmsad · Athena muutis Ody. jälle kerjuseks, Odysseus läks oma koju · Odysseus nägi kodus oma vana koera(enne sõtta minekut oli ta kutsikas) · koer tundis oma peremehe ära, kuid vandusest ei jaksanud oma peremehe juurde joosta; koer suri · kosilased hakkasid Odysseust(kerjust) narrima · üks isegi lõi teda · see tegu jõudis ka Penelopeni · Penelope rääkis isiklikult kerjusega (Ody. ei avaldanud ennast) · Penelope palus kerjuselt vabandust · kerjus rääkis Penelopele Odysseusest · Penelope oli kerjuse vastu lahke · Penelope käskis vanal ammel(Ody enda amm) pesta puhtaks kerjuse jalad · Odysseusel oli suur arm jala peal, mille ta oli saanud poisikesena metssigu küttides amm tundis Odysseuse ära (Odysseus keelas ammel teda avaldada)
Fleur-de-Lys püüab mehe tähelepanu võita ja küsib, kas tantsiv mustlane on sama naine kelle ta kaks kuud tagasi päästis. Phoebus tunneb Esmeralda otsekohe ära tema kitse, Djali järgi. Korraks märkavad nad Frollot Esmeraldat jälgimas Notre Dame'i tipus ja arutavad kui palju ta egiptlasi vihkab. Naised kutsuvad Esmeralda lähemale ja ta tunneb otsekohe ära Phoebuse ja punastab. Naised tunnevad otsekohe kadedust, kui ilus ta välja näeb. Nad hakkavad narrima tema riideid, öeldes et ta seelik on liiga lühike ja käed liiga paljastavad. Need märkused tegid talle haiget, aga ta keskenuds õrna pilguga Phoebusele. Mees üritab asja parandada kuni Fleur-de Lys küsib Esmeraldalt mis on ta nahkotis mida ta ümber kaela kannab. Ta vastab, et see on saladus, aga kui ta ei vaata, avab Fleur-de-Lys koti ja leiab hunniku tähti kõik eraldi puutükile graveerituna. Djali seab need ritta: Phoebus. Fleur-de-Lys on vihane, et Esmeralda
Lõpuks süüdistab poeet selles kõiges ikkagi end, daam hülgab ta. Sonettide lõpus tõdeb poeet, et on naiste ihaluse ori ning ei saa midagi selle vastu teha. Tume daam pole aga välimuselt täiuslik, nagu tavaliselt armunute luules on. 6. ,,Narruse kiitus" Erasmus Rotterdamist Esmalt trükitud aastal 1511. Eessõnas- Paavstid pigem teevad ise pattu, kui sellest oleneb nende töökoht. Enne pole pappe eriti narritud, aga nemad on ju ka inimesed, miks ei peaks neid narrima. Vaatluse alla võtnud pigem naeruväärset kui vastikut. Inimesed olid kohe rõõmsad, kui ta kõnet pidama tuli. Narrusele mõeldud jutt. Paljud palkavad endale meelitusteütleja. Kes koera saba kergitab kui mitte koer ise. Narruse kiiduväärt teod. Paljud kõnemehed räägivad, et oma 30 a valmistatud kõne peale tulid nad hoopealt, paari päevaga. Paljud kõnemehed tahavad kasutada välismaiseid sõnu, ei oska. Isaks on tal Plutos, sündis Õndsate saarel. Sündis naerdes.
APRILL- jürikuu ja mahlakuu • 1.04 naljapäev ja karjalaskepäev- kui oli halb ilm siis loomi välja ei lastud; reede ja esmapäev ei olnud head päevad loomade välja laskmiseks. Naljapäev on kujunenud sellega kui paavst Gregorius kehtestas uue kalendri, aasta hakkab esimesest jaanuarist peale , mitte 1 aprillist nagu oli vanasti, ja need kes ei olnud seda infot veel saanud ja tava endale omaks võtnud, siis just neid hakati kiusama ja narrima. • 14.04 künnipäev- põllutööriistad pidid korras olema; esimest kündjat, heinaniitjat kasteti märjaks ja vastutasuks anti neile mune ja seasabasid. • 23.04 jüripäev- pikk talv möödas ja põllud ootasid perenaist(kari) ja peremeest(põllud),peremees pidi ümber põldude käima, et head saaki saada ja sel päeval oli see kui karjus kutsus karju kokku ja viidi karjamaale ja terve suvi olid karjamaal ja mihklipäeval toodi kari lauta tagasi
suunas. Ta põhjendas ennast järgmiselt: „Inimesed, kes näevad filmides oma eeskujusid ja iidoleid kaklemas tahavad neid jäljendada läbi oma tegude. Inimestel tekib tahe järgi matkida. Harjutakse vägivallaga ning sellega, et kangelane tõuseb uuesti ning surma justkui ei olegi. Kui väikesed lapsed vaatavad vägivaldseid saateid, siis hakkavad nad arvama, et nii on õige käituda ja hakkavad ise vaastavalt käituma. Nõrgemaid peksma, narrima jne. Juba väikesed lapsed vaatavad tulistamist ning tapmist sisaldavaid filme, kust nad saavad eeskuju. Õudused, mida seal vaadatakse saavad tavaliseks elu osaks. Tekib illusioon, et kõik on lubatud ja võimalik. Ei anta aru, et see on fiktsioon.“ Kõik vastanud, kes olid kindlad, et massimeedia mõjutab meie käitumist vägivaldsuse suunas, toetusid erinevatele filmidele, vähem aga ajakirjandusele. Üks vastanutest tugines kuulsatele
6. Esimene talv Vargamäel (IX, X ptk.) Esimese lume saabumiseks olid kõik välistööd korras. Viljasalved ja kotid ei täitunud aidas küll peremehe tahtmise kohaselt, ometi korjus sinna rohkem, kui ta oli julgenud loota. Muidugi Oru Pearu vastu ta ei saanud. Pearul olid ka paremad maad. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege. Pearu pakkus enda oma laenuks niikauaks kui Andres enda oma valmis saab. Aga kõrtsis hakkas Pearu Andrest narrima, et too sõidab tema reega ja Andres andis veel samal õhtus ree naabrile tagasi. Andres plaanis talvel uued kambrid ehitada, aga raha ei jätkunud ja ta lükkas selle edaspidiseks. Krõõdal sündis varsti tütar. Andresel oli kahju, et ei sündinud poisslaps. Esimene talv möödus vahetpidamatus töömurdmises. Oli sadu või tuisk, ikka pidi väljas olema, et midagi raiuda, saagida või vedada. Pikad õhtud hööveldas ja kopsis peremees kruupingil,
) Ja sina, Villu, kuidas julged sa oma häbemata nägu veel minu ees näidata? Alles tunaeile vihastasid sa mu surmani ara. Peenike saksa rätsep Hadubrand Flitter-gold tuleb meid vaatama, kingib Mariale kalli kaelarätiku, austab meid kõiki oma lahke kõriega, otsekui oleksime meie tema väärilised! Minu süda sulab nähes, kui palavalt ta Mariat austab; kui õnnelikuks ta teda teha püüab. Seal tuled sina nagu kuri vaim õrna rumala ninaga vahele, hakkad ausat meest narrima ning pilkama ja peletad 137 viimaks isanda, kelle küünemusta vääriline sa ei ole, majast välja.» «Kes teda käskis minna?» küsis sepp õlgu kehitades. «Kas tema pidi ennast sinusugusest pilgata laskma?» «Ega temagi suu seijtud olnud.» «Pidi sinuga vist nägelema hakkama? Ta ütles õiglase uhkusega, et orjale muud vastust vaja ei ole kui piitsa.» «Seda ta ütles vist üsna tasakesi?» naeris sepp. «Kahju, et ta minu käest- piitsa ei tulnud küsima,» lisas Priidu laisalt juurde
15 katsid end tolmu ja ausäraga. Siis võttis segadus kindla kuju, ja võitlusmöllust kerkis esile Tom, istudes kaksi-ratsa võõra poisi otsas ja tagudes teda rusikatega. «Ütle «küllalt»!» karjus ta. Poiss püüdis ainult lahti rabelda. Ta nuttis, peamiselt vihast. «Ütle «küllalt»!» Ja materdamine käis edasi. Lõpuks kuuldus võõralt poisilt allasurutult «küllalt», ja Tom laskis tal tõusta, öeldes: «See on sulle õpetuseks. Teinekord vaata ette, keda sa narrima tikud.» Võõras poiss läks ära, puhastades riideid tolmust, nuuksudes ja nuusates. Aeg-ajalt vaatas ta tagasi, raputas pead ja ähvardas, mida ta kõik teeb Tomile «järgmine kord, kui ta tema kätte saab». Tom ainult irvitas seepeale ja pöördus ülevas meeleolus minema. Niipea kui ta oli keeranud selja, kahmas võõras poiss maast kivi, virutas talle sellega abaluude vahele ja pistis siis ise antiloobi kürusega plagama. Tom ajas reeturit taga kuni selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
