2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.
Kohtu ees ilma vägivallata. 3)inimõiguste, kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. – Inimõigused on tagatud. 4)Vähemuste õigustega arvestamine 5) tsiviilkontroll relvajõudude üle ( riigikogu riigikaitsekomisjon, kaitseminister,kaitseministeerium) Vajalik sest, sõjaväe abil teostatakse riigipöördeid ja sõjavägi on tugev üksus. 6) vaba ajakirjandus 7)kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 8. Demokratiseerumise lained. 1. laine (1826-1922) tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. 2. laine toimus peale Teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine 1953-56.a suurendas mõnevaõrra vabadust Ida Euroopas 3. laine nõukogude liidu lagunemine, just kommunitliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. 9. Polüarhia.
Mitmeparteilisus Ainupartei diktaat Vaba konkurents Monopolid Võimude lahusus Võimu koondumine ühte punkti Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Õigusriik puudub, osad seadus ees eelistatumad Tsiviilkontroll relvajõudude üle ? Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise Ajalooline periood Tähtsamad sündmused Maailmas toimunud lained muudatused I laine 1826 - 1922 I MS; pärisorjuse kaotamine Rahvusriikide teke; Venemaal tööstusrevolutsioon;
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi
v 19851991 NLKP peasekretär v 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees v 19901991 Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Tegevus NLKP peasekretärina v 1985. aastal sai uueks juhiks v Laiaulatuslikud reformid v Uuenduspoliitika: perestroika ja glasnost v Korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlus v Üritas peatada võidurelvastumist v osutus välismaal ülimalt populaarseks v paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene v NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine Tegevus Nõukogude Liidu presidendina v valiti 1989 riigipeaks v märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks v toiduainekriisi ning liiduvabariigid taotlus saada suuremat iseseisvust v liidulepingu plaan v võim nõrgenes v loovutas koha Boriss Jeltsinile Tunnustus v Ajakirja Time aasta inimene 1987 v
Demokraatiad tänapäeva maailmas Demokratiseerumise lained 1826(?)-1922 Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL-ni 1945-1960 II ms-st Hrustsovi sula lõpuni 1974 - ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni Demokraatiate kaart Freedom House 2006 aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (domin...
tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses valgustusega. · Kui varem põhimõte, et võim pärineb Jumalalt ja antud valitsejaile, siis nüüd arusaam, et võimu allikaks on rahvas. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 (Itaalia) · 1945-1956 (Ungari) · 1970. ate keskpaik (1974 Portugalis diktatuur langes, varsti ka Hispaanias ja Kreekas) · 1991 (NSVL lagunemine) · Aastal 2000: 192 maailma riigist olid 120 demokraatlikud (62,5%) Maailma demokraatlikud riigid: mida heledam seda demokraatlikum Partially free, not electoral democracies Not free, not electoral
tehnoloogia ning kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse kaasa ainult positiivset, vaid ka negatiivset sagenes korruptsioon ning arengumaade võlg arenenud riikidele kasvas tohutult, poliitikas muutus oluliseks raha. 1980.-1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandusareng. Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõukeuueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953-1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.-1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal. Sellesse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine
DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus. Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialism...
20.sajandi algul demokratiseerusid põhjamaad: Norra, Island (iseseisvus 1918), Rootsi, Soome (oli tol hetkel vene riigi koosseisus). Prantsusmaa demokratiseerumine toimus 19. sajandi teisel poolel. Itaalia demokratiseerus 20. sajandi algul. Saksa keisririik oli osaliselt demokratiseerunud ja osaliselt mitte. Ida-Euroopa demokratiseerumine toimus hiljem. Pärast esimest Maailmasõda lagunesid Vene impeerium, Saksa impeerium ja Austria-Ungari (tekkis Tsehhoslovakkia). Suurim demokratiseerumise laine oli esimese Maailmasõja järel. Demokraatseteks muutusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Tsehhoslovakkia (Ungari jäi autoritaarseks). Osa seni Lääne tsivilisatsiooni kuulunud alasid anti õigeusu tsivilisatsiooni riikidele. Ungari kaotas oma ungari keelse osa Rumeeniale. Seni Lääne tsivilisatsiooni kuulunud Horvaatia ja Sloveenia anti õigeusklikule Jugoslaaviale. Kahekümnendate, kolmekümnendate majanduskriiside ajal kadus demokraatia enamikus Ida-Euroopa riikides
Samas on riike, kus on pol vabadused ja rahvas osaleb ühiskonnaelus. Ainult majandusest ei piisa dem ühiskonna rajamiseks, seda mõjutavad ka teised faktorid tolerantsus, usaldus, koostöö, pol kultuur. Euroopas varisesid diktatuurid 70. Aastail, NL lagunes 80. aastate lõpus, tõstatus küsimus, millsed on dem leviku seaduspärasused. Dem maade arv küll suurene, kuid see käis läbi tõusude ja mõõnade. Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides.
Etatism on poliitline mõttesuund, mille kohaselt riik omaette väärtus ja ülim eesmärk, mille nimel peavad kodanikud allutama oma taotlused ja heaolu. 19. sajandi lõpust sai alguse etatismi võidumarss, mille kulminatsiooniks oli fašismi ja kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti Ameerika põhiseadus protestiks Briti ülemvõimu vastu, levis demokratiseerumise laine edasi Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku. Kodusõja järgselt kaotatud orjapidamine Ameerikas, monarhia kukutamine ja Vabariigi väjakuulutamine Prantsusmaal olid järgmised sammud demokraatia rakendamiseks ja iseseisva riigi, kui kodaniku huve teeniva ja ülima eesmärgi loomiseks. Suveräänseid huve teeniv administratsioon asendati põhiseadusliku administratsiooniga rahva huvides toimetamiseks
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärg...
riigibürokraatia paisutamine · 21.sajandi algus heaoluriigi ümberkorraldamine Kuna endiselt tahetakse heaoluriiki veel paremaks ja paindlikumaks muuta, siis arvatavasti jätkub see ka tulevikus. 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud ja miks? Pigem jah, mida kõrgemalt on majandus arenenud, seda rohkem on inimestel võimalik tegeleda riigikorraga inimeste haridus- ja teadlikustase on kõrgem. 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19-20 sajandil. 1. laine totalitarismi võimulepääsu lõpetamine (19. saj algus) 2. laine demokraatia levik 3. laine diktatuuri langemine, autoritaarse korra kukutamine ja NSVL lagunemine Pärast seda on hakanud demokraatia laialdasemalt levima ning on viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Lähimate aastate tõenäoliseks põhitrendiks saab aga demokraatia kindlustumine. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond?
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
dekolonisatsioon, tekkis palju riike Aasias ja Aafrikas, samuti vähemalt näiliselt demokraatlikud. 1970ndatel ja 80ndatel kadus militaarne diktatuur paljudest hispaania või portugalikeelsetest riikidest. Hisp ja Portg 1974 ja 80ndatel Argentiina, Boliivia, Uruguay, Brasiilia, Tšiili. Nende järel siis Aasia ida ja lõuna osa 80ndatel. Peale neid oli siis 80ndate lõpus ja 90ndate alguses Nõukogude Liidu lagunemine ning samuti tekkis jälle üks suurem demokraatlike riikide laine. 6. Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner, Larry Diamond. Modernisatsiooniteoorias vaadeldakse riigi sisemisi tegureid ja eeldatakse, et abiga, traditsioonilised ühiskonnad suudetakse samuti arendada. Vaadeldakse millised sotsiaalsed tegurid aitavad kaasa sotsiaalsele progressile ja ühiskonna arengule. Teooria pöörab tähelepanu muutumisele ja vastab sellele muutumisele. Kui traditsiooniline ühiskond
Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, ...
põhiseadus ei jõustunudki. Põhiseadust muudeti ka teist korda ja see jõustus 1938. Selle kohaselt sai riigipeaks president. Valitsuse eesotsas oli peaminister, kelle määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus, piirati kodanikuvabadusi. Põhiseadus võimaldas jätkata vahepeal kujunenud autoritaarset valitsemist. Eesti sisepoliitilist palet kujundasid suuresti need tingimused, milles riik sündis. I maailmasõja lõpp tõi Euroopas kaasa laialdase demokratiseerumise, Eesti Vabariik püüdis rakendada parimaid demokraatia traditsioone. Palet kujudas ka Eesti geopoliitiline asend NSV Liidu naabruses. Eesti valitsus pidi koguaeg arvestama kommunistidega, kes ei tunnistanud Eesti Vabariiki, kommunistid olid ohuks Eesti omariiklusele, seda näitas 1924. aasta enamlaste riigipöördekatse, mis õnneks ebaõnnestus. Vahepeal stabiliseerunud poliitika muutus jälle ebastabiilseks. Sellega kaasnes ka majanduslik ebastabiilsus. Kõik see kestis 1934. aastani, mil
NSV Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) oli aastatel 1922 1991 eksisteerinud kommunistlik riik. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922. aastal liidulepinguga. 30. detsembril Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid: Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Seega Nõukogude Liit tekkis pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased. NSV Liidu ühiskonda iseloomustasid demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. Seega lühidelt öeldes oli NSV Liidus esiplaanil riik inimeste vajadustega ei arvestatud. Nõukogude Liit lagunes iseseisvateks riikideks pärast Mihhail Gorbatsovi tagasiastumist 1991. aastal. Iseseisvateks riikideks said: Armeenia, Aserbaidzaan, Eesti, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzst...
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
· Tänapäeva sotsiaalteadlased enam majanduslikku edukust demokraatia alustalaks ei pea: - maailmas leidub ülirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat väärtustatakse (nt Botswana). · Demokraatia arengut mõjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka: - kultuur ja religioossed arusaamad. - poliitiline kultuur. - tolerantsus ja koostöövaim jne. 3.2. Demokratiseerumise lained: · USA politoloog Samuel P. Huntington (1927-2008) on käsitlenud demokraatia leviku seaduspärasusi ning on välja toonud kahe viimase sajandi demokratiseerumise lained: Demokratiseerumise: Kus? Mis asjaoludel? Esimene laine Ladina-Ameerika kolooniate iseseisvumine; (1826-1922) kodanikuvabaduste laienemine Euroopas 1848-1849
Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond). Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas. Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks? Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel. Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil Tööstusliku toodangu järsk kasv 20.sajandil ning järsk langus 21. sajandil Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine. Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine) demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvaba...
Igaüks peab panustama enda heaollu. 7. Demokraatia tunnused. Kodanikuvabadused Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus Vaba kodanikuõhiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste õiguste arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Demokratiseerumise lained. 1826-1922 – selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine.
9. Polüarhia mõiste selgita Kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuÜKga demok vorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorg jms 10. Esindusdemokraatia ja otsene ehk antiikdemokraatia mõiste selgitus. Mis on erinevus? OTSENE: demok vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid ( rahvakoosolekud) ESINDUS: nüüdisaegne, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine 11. Demokratiseerumise lained - vaata üle tv. 1 . laine- 1826- 1922 : 1MS,Ameerika kodusõda,lõppes totalitarismi võidulepääs 2 . laine- 1953- 1956 : 2MS lõpp,stalinismi kokkuvarisemine,Stalini surm,Siberist tuldi koju tagasi 3 . laine- 1974-1991: autoritaarse korra kukutamine Hisp,Kr,Portugalis,idablokk vabanes kommunismist 12. Kas majandusarengu ja demokraati vahel on seos? Mitte väga. majandus küll mõjutab poliitikat, kuid ühiskonna arengus on olulised ka teised
majanduslik edu. Lääne ühiskonna matkimine ei toonud teistele riikidele edu, ei arvestatud erinevate riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Sagenes korruptsioon ja arengumaade võlg kasvas, demokraatiale omast keskklassi ei tekkinud. Tänapäeval on olemas väga rikkaid riike, kus demokraatia ei kehti ning ka inimõigused mitte (Kuveit, Singapur, Saudi-Araabia), lisaks ka vaeseid, kus kehtib nö demokraatia musternäidis (Mali, Botswana) 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. Esimene laine – 1826-1922 – lõpetati totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis Teine laine – peale Teist maailmasõda – Lääne-Euroopas taastati demokraatia ning 1953-56 suurendas vabadust ka Ida-Euroopas Kolmas laine – algas diktatuuri langemisega 1974 Portugalis, seejärel Hispaanias, Kreekas, sinna mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond?
See, et kuigi mitte-demokraatlikud riigid võivad küll saavutada suurema majanduskasvu lühema ajaga kui seda demokraatlikud riigid suudaksid, ei näita aga siiski nende pikaajalist jätkusuutlikust. Näiteid selle kohta tõi Fukuyama oma raamatus mitmeid. Üks põhjus radikaalsete vasak- või parempoolsete reziimide majandusliku jätkusuutlikkuse kahjuks oli nende suletus välismaailma ees, mis pikas perspektiivis tekitas nende stagneerumist. Mitte-demokraatlike riikide kokkuvarisemise või demokratiseerumise teiseks suureks põhjuseks toob ta nende legitiimse võimu puudumise: ,,... Legitiimsust on võrreldud omamoodi sularahavaruga. Kõikidel valitsustel, nii demokraatlikel kui ka autoritaarsetel on omad tõusud ja mõõnad, kuid ainult legitiimsetel valitsustel on see varu kriisiaegadel käepärast ..." (lk 63). Sellest tsitaadist võib minu arvates välja lugeda ka seda, et kui demokraatlikus ühiskonnas saab poliitiliste läbikukkumiste, vigade või kriiside tekitatud
........................................................ 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik................................................................9 3.Demokraatia levik............................................................................................. 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast.............................................11 3.2 Demokratiseerumise lainel..........................................................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine..............................................................14 4.Ühiskonna jätkusuutlikkus..............................................
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiu...
1985-1988 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi liige 1988-1989 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1989-1991 → NSV Liidu President Gorbatšov riigijuhina Gorbatšov oli lähedase koostöö pärast Andropoviga teadlik NSV Liidu tegelikust majanduslikust, poliitilisest ja ühiskondlikust olukorras ja alustas see tõttu laiaulatuslikke ühiskondlikke ja majanduslikke reforme (perestroika) Reformid tõid kaasa Nõukogude ühiskonna liberaliseerimise ja demokratiseerumise Majandusreformid tegid lõpu nõukogulikule plaanimajandusele ja taastasid eraomandil põhineva majandussüsteemi Välispoliitikas tunnistas NSV Liit oma kaotust “külmas sõjas” ja alustas suhete parandamist lääneriikide ja USA-ga ja desarmeerimist (väed Afganistanist tagasi) Ida-Euroopa riikidele anti võimalus valida neile sobilik poliitiline süsteem Pärast NSV Liidu laialisaatmist jäi Gorvatšov pensionile Kasutatud kirjandus http://www.hot
osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes demokraatiate hulk kasvas, eelkõige Aafrika arvelt, ent kõik vastiseseisvunud riigid ei jäänud demokraatlikeks; 1970. aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989. aastal maailmas 57 demokraatiat); 2000. aastal maailmas 81 demokraatlikku riiki; 6. Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner, Larry Diamond. Modernisatsiooniteooria järgi põimuvad sotsiaalsed-, majanduslikud- ja kultuurilised protsessid paratamatuks evolutsiooniliseks arenguks barbaarsusest kõrgtsivilisatsiooni poole; majanduses on see areng järgitav sektorite muutumise järgi (põllumajandussektori arvelt tööstus- ja teenindussektorite
Ühiskonnaõpetus 1. teema Allikad: 1. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik, lk 5-28) 2. Eesti Majandus lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. U...
2005. aastal kehtestati ,,Rahvusarhiivis säilitatava juurdepääsupiiranguga teabe kindlakstegemise ning piiranguga arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise eeskiri", mille eesmärgiks on selgitada uurijatele juurdepääsuvõimalusi piiratud teabele kui ka arhiivitöötajate kaalutlemisvabadusi piirangutega arhivaalidele juurdepääsu andmisel. Aja jooksul on juurdepääsu kitsendused arhiividokumentidele lõdvenenud seoses riigivalitsemise demokratiseerumise ning teaduse arenguga. Oluliseks selle muutumise juures peetakse 1838. Aastal Ühendkuningriigis välja antud avalike dokumentide seadus (Public Record Act). Teise maailmasõja järel kui lääneliitlased tegid kättesaadavaks peaaegu kõik 1 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal". ,,Sissejuhatus", 2005, lk 6 nende kätte sattunud Saksa ajalooallikad, sai vabama juurdepääsu tagamine arhiividele üldreegliks
- europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse - Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - Võimuinstitutsioonide lahusus - Vähemuste õiguste arvestamine Demokratiseerumise lained - Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis - Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks demokratiseerumislaineks : Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas - 1960-1970 aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas.
abi II maailmasõja kaotuste eest 1960 70 teenused ja toetused suurenesid lääneeuroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse naftahinnatõus tekitas majanduskriisi riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutumatult seotud? Miks? jah, kuna rahava haritus ja heaolu loovad eeldused demokraatlike väärtuste kujunemiseks. 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 10.20. Sajandil. 18261922 lõpetas totalitarismi 19531956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust ka idaeuroopas 1974 diktatuuri lagunemisega Portugalis 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Ühiskond milles toimub ühe valitsemiskorra vaheldumine teisega 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisius on eesti täna? tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine,
Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võet...
98 Praegu on suundumus ümberkorraldada heaoluriigi mudelit, teha seda tõhusamaks 99 ja paindlikumaks 100 Demokraatia 101 1950-1960ndail aastail arvati, et lääneühiskonna mudel on parim. 102 Demokraatia edenemise aluseks on majanduslik jõukus. Hiljem leiti, et demokraatia 103 olulise edenemise aluseks on kultuur ilmselt pole ükski seisukoht õige, demokraatia 104 edenemise eelduseks on nii üks kui teine. 105 Demokratiseerumise lained 106Selle teooria esitas Samuel Huntington: I laine: 1826(Napoleoni ajastu=rahvusriikide teke)-1922(Versailles' rahuleping= 107diktatuuride kujunemine Euroopas) II laine: II Maailma sõja järgne aeg, kuni aastani 1956(Ungari mäss) III laine: 1974(Diktatuuri langus Portugalis, Hispaanias, Kreekas, Nõukogude liidu lagunemine) 108 1980. aastate lõpus olid maailmas ülekaalus diktatuurid 109 20
Allmaailma tegelased vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta «slang» või «flash». Sama sõna, «slang» kasutati ka tähenduses petmine («deception») ja ahel («chain»). Viimane viitab sõna päritolule - nimelt hollandi keeles sõna «slang» tähendab «uss». Enne 19. sajandit on slang midagi ainult kurjategijaile omast, korralikele inimestele aga täiesti vastuvõtmatu. Ühiskonna edasise arengu, demokratiseerumise käigus saab ka sõna slang järjest laiema tähenduse. (Loog, 1991: 5) Kuna kõik inimesed on erinvad, siis ka kõik ei räägi ühtmoodi. Noored töölised ja professorid räägivad erinevalt, linnatüdruk võib maapoisi segadusse ajada juba pelgalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad. Kokkuvõteks võib öelda, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II...
Gorbatsov püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, rõhutada vajadust säilitada sotsialism ja Nõukogude Liidu terviklikkus. Seetõttu lahkusid Gorbatsovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed lähikonlased. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. Põhjusteks võib tuua selle, et ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine, vene keeles glasnost, "selgus") ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist ja läbi kukkus ka ta majanduspoliitika. 5. Kuidas oli NSV Liit muutunud 1980ndate lõpuks? (lk 101-103) 1980ndate lõpuks ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa ...
*Teatud valitsemiskorraldus Esindusdemokraatia-rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru Osalusdemokraatia-rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida, nt rahvahääletus ehk referendum, aga ka erinevad algatused ja kampaaniad või ka protestiaktsioonid NB! Osalus- ja esindusdemokraatia ei asenda ega välista, vaid täiendavad teineteist. Demokraatia leviku etapid: Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt
Alustas laiaulatuslikke reforme, kui sai 1985 NSVL riigipeaks, peale Breznevi surma. Perestroika e ,,ümberehitus" reformi nimi. Alustas korruptsiooni ja alkoholismivastast võitlust ning turumajanduslikke reforme. Pakkus välja, et võiks kehtestada mitmeparteilise demokraatia, välispoliitiliselt üritas peatada võidurelvastumist. Riigisiseselt ei saanud Gorbatsov palju toetust, kuid välismaal muutus ta populaarseks ning seetõttu andsid välismaa riigid NSVL-le demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. 1990.a. Nobeli rahupreemia. Reagan USA president, kes alistas NSVL kommunismi ning võitis Külma sõja. Reagani revolutsioon taaselustada Ameerika inimesed ning vähendada nende sõltuvust valitsusest.
,,Släng on pärit inglise allilma keelest («cant») ja on sajandeid vana. Allmaailma tegelased vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta «slang» või «flash». Sama sõna, «slang» kasutati ka tähenduses petmine («deception») ja ahel («chain»). Viimane viitab sõna päritolule - nimelt hollandi keeles sõna «slang» tähendab «uss». Enne 19. sajandit on slang midagi ainult kurjategijaile omast, korralikele inimestele aga täiesti vastuvõtmatu. Ühiskonna edasise arengu, demokratiseerumise käigus saab ka sõna slang järjest laiema tähenduse. (Loog, 1991: 5) Kuna kõik inimesed on erinvad, siis ka kõik ei räägi ühtmoodi. Noored töölised ja professorid räägivad erinevalt, linnatüdruk võib maapoisi segadusse ajada juba pelgalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad. Kokkuvõteks võib öelda, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
Uue mõtteviisina tuli Eesti poliitikasse sotsiaaldemokraatia , kelle toetajaskond oli enamasti vene üliõpilaste ja tööliste hulgas. Mihkel Martna – Sotsialismi ideede Eestisse tooja nn. Eesti sotsiaaldemokraatia isa. 20.saj. algus oli eesti rahvusliku liikumise taassünni aeg – nn. Tartu renessanss, kui ärkamisaegset rahvuslikku liikumist hakkasid vedama uued inimesed. Need uued Eesti liidrid jõuavad ära näha poliitiliste olude demokratiseerumise ja on loodava Eesti riigi juures. Mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks oli tõusnud Jaan Tõnisson (1868 – 194?), kes oli 1896 tõusnud ajalehe Postimees peatoimetajaks. Tõnisson koonda enda taha Tartu rahvuslikult meelestatud loomeinimesed ja haritlased. (nn. aatemehed) 20.saj. alguses jõudis eestlus ka Tallinna, kus Konstantin Päts hakkas välja andma ajalehte Teataja. Teataja ümber kujunes ringkond mis hakkas üha enam kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest. (nn
abi II maailmasõja kaotuste eest 1960 -70 teenused ja toetused suurenesid lääne-euroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse naftahinnatõus tekitas majanduskriisi riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutumatult seotud? Miks? jah, kuna rahava haritus ja heaolu loovad eeldused demokraatlike väärtuste kujunemiseks. 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 10.-20. Sajandil. 1826-1922 lõpetas totalitarismi 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust ka ida-euroopas 1974 diktatuuri lagunemisega Portugalis 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Ühiskond milles toimub ühe valitsemiskorra vaheldumine teisega 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisius on eesti täna? tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine,
Eliidi funktsiooniks on ühiskonna juhtimine ja kultuuri arendamine. Eliiditeooria vaatleb ühiskondlikke suhteid peamiselt poliitiliste vahekordade aspektist, valitsemise ja allumise aspektist. Erakondade (parteide) tegevuse põhieesmärgiks pidas eliiditeooria mitte demokraatia arendamist, vaid tõelise ja väärika poliitilise eliidi kujundamist. Vaatamata eliiditeooria pessimistlikule nägemusele demokraatia võimalikkusest, 20.sajandil toimusid selged nihked võimu demokratiseerumise suunas üldine valimisõigus,valitsuste vastutus rahvaesinduse ees, sõna- ja organisatsioonide vabadus jmt. Olid muutunud demokraatliku ühiskonna korralduse lahutamatuiks elementideks. Niisuguste muudatustega pidid arvestama vana eliiditeooria esindajad. Selle tulemusena tekkis eliiditeooria uus variatsioon neolitism ehk demokraatlik elitism. Neoelitistid lähtuvad eliiditeooria põhiseisukohast, et demokraatiat s.o. rahva võimu, suveräänsust jmt. ei ole põhimõttes võimalik teostada
Põhjusteks oli: majanduslikud (sõja tõttu oli tekkinud tööjõu puudus, mehed olid sõdimas; ettevõtetel oli sageli tooraine puudus, mis oli tingitud transpordi puudusest raudtee töötas sõjategevuse jaoks; Rasputin suure mõjuga surematu mees tsaari juures. Nikolai loobus troonist, tema vend samuti. Tsaari võim kadus. Veebruari revolutsioon 1917. kirjutas ise alla, kuid nimetatakse kukutamiseks. Võimule tuli ajutine valitsus. Viis läbi demokratiseerumise protsessi. Palju vabadusi ja kuulutati väljapoliitiline amnestia. Poliitvangid lasti välja. Hakati moodustama valitsusi. Said need, kes kõvemini karjusid. Alates juulist nõukogusid kuulda ei võetud. Enamlased tahtsid võimule, üritasid riigipööret. Nõukogude võim koosnes erinevatest nõukogudest (sealt nimi). Kodusõda 1918-1920 (olulisemad aastad). Algas enne ja lõppes pärast. Osapoolteks olid punased ja valged. Valged oli nõukogude võimuvastased
ja Beria arreteerimise (26. juuni 1953) vahel, mis nii poliitiliselt kui kollektiivpsühholoogiliselt (lootuse tekkimine (määratletav). Lõppu peaks dateerimina paariaastase perioodirajaga. See on pikk aeg ning mitmeti määratletav: osalt majandusajaloolised, osalt poliitilised ja kollektiivpsühholoogilised piirid. Aasta 1956 on paika pandud üleliidulisest poliitilisest ajaloost saadud kaalutlustel: 14. veebruar 1956. a algas NLKP XX kongress (kestis 25. veebruarini), mis lõi elu demokratiseerumise ja normaliseerumise illusiooni, tõi kaasa Siberi-hirmu kadumise. 4. nov 1956 viidi aga NSVLi väed Ungarisse sealset ülestõusu maha suruma. See tegi täieliku lõpu „valge laeva“ ootamisele. 1957. loodi rahvamajandusnõukogud, 1958. aastal likvideeriti MTJ (masinatraktorijaamad). Otsene mõju Eesti majandusele - Režiimi stabiliseerumise aeg – 1956/1958 – 1965/1968 Märgatav nii majandus- kui poliitilises ajaloos, ka üleliidulistes raamides. 1965. a üleminek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
