Liites võrduste mõlemad pooled: 2cos2(/2) = 1 + cos Lahutades: 2sin 2(/2) = 1 - cos järelikult: cos2 (/2) = 1 + cos (/2) sin 2/2) = 1 - cos (/2) Trigonomeetriliste funktsioonide summa ja vahe teisendamine korrutiseks. sin + sin = 2sin( + ) /2 cos( - ) /2 sin - sin = 2cos( + ) /2 *sin( - ) /2 cos + cos =2cos( +) /2 *cos( -) /2 cos cos = -2sin( + ) /2 *sin( - ) /2 tan + tan = sin( + ) / (cos*cos) tan tan = sin( - ) / cos*cos) Trigonomeetriliste funktsioonide korrutise teisendamine summaks. sin*sin = 0,5[cos( - ) cos( + b)] cos*cos = 0,5[cos( + ) + cos( - )] sin*cos = 0,5[sin( + ) + sin( - )] Huvitavaid lisavalemeid. 1 + cos = 2cos2 (/2) 1 cos = 2sin 2(/2) cos + sin = 2cos( - 45°) sin8 = 2sin4*cos4 Trigonomeetriliste võrrandite lahendusvalemid . sin x = m Lahendus: x = (-1) n *arcsin m + n nZ (n on täisarv) cos x = m Lahendus: x = ± arccos m + n nZ tan x = m Lahendus: x = arctan m + n nZ
0 30 45 60 90 180 270 360° ° ° ° ° ° ° ° 1 2 3 sin 0 /2 /2 /2 1 0 -1 0 3 2 1 cos 1 /2 /2 /2 0 -1 0 1 3 tan 0 /3 1 3 - 0 - 0 sin cos tan II:+ I:+ II: - I: + II: - I: + III:- IV:- III: - IV:+ III:+ IV: - · sin= cos(90°-) · sin·sin= -1/2[cos(+)-cos(-)] · cos= sin(90°-) · cos·cos= 1/2[cos(+)+cos(-)] · sin(-x)= -sinx · sin·cos= 1/2[sin(+)+sin(-)] · cos(-x)= cosx ...
Esimesel joonisel on vektorid a ja d teineteise vastandvektorid. Vektori a vastandvektorit tähistatakse enamasti - a . Seega on esimesel joonisel d = - a . a+b Vektorite liitmise kolmnurga reegel: Kaks vektorit tuleb asetada b nii, et teise vektori alguspunkt asuks esimese vektori lõpp-punktis. Kahe vektori summaks on vektor, mis ühendab esimese vektori alguspunkti teise vektori lõpp-punktiga. a Vektorite liitmise rööpkülikureegel: Kaks liidetavat vektorit tuleb asetada niiviisi, et nende alguspunktid ühtivad. Vektorite b a+b summaks on neile vektoritele ehitatud rööpküliku samast punktist väljub diagonaal. a
sidereaktsiooniks. 8. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude ja projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võrduks nulliga. 9. Kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning on paralleelne ja samasuunaline antud jõududega. 2. variant 1. Masspunktiks nim. sellist materiaalset keha mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4
Vektorite liitmine - kaks võimalust: kolmnurga reegel ja rööpküliku reegel. Kolmnurga reegli järgi liitmisel tuleb teist vektorit iseendaga paralleelselt nihutada nii, et teise vektori algus ühtiks esimese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise lõppu suunatud vektor. Rööpküliku reegli järgi liitmisel tuleb teist vektorit nihutada nii, et mõlema vektori alguspunktid langeksid kokku. Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline ja pikkune vektor. Kehade mõõtmed kehade mõõtmiseks kasutatakse pikkust, mis on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruumi mõõtmed - ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Ühemõõtmeline piisab ühest mõõtmest; kahemõõtmeline - mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks;
protseduur on fikseeritud; katse käigus jälgitakse, kas teatud sündmused toimuvad või mitte sündmus katse tulemus või erinevate tulemuste ühendamisel saadav tulemus Näit. Katseks on täringu viskamine, sündmusteks võivad olla järgmised: - saadakse 4 silma - saadakse 5 silma - saadakse 3 või 6 silma - saadakse paarisarv silmi jne Kui katseks on kahe täringu korraga viskamine, siis võiks vaadelda selliseid sündmusi: - summaks saadakse 12 - summana saadakse vähemalt 3 silma - ühel täringul on suurem silmade arv kui teisel jne kindel sündmus sündmus, mis antud katse korral kindlasti toimub; tähistatakse sümboliga võimatu sündmus sündmus, mis antud katse korral ei saa toimuda; tähistus - juhuslik sündmus sündmus, mis antud katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda; juhuslikke sündmusi tähistatakse suurtähtedega A, B, C, ..., sarnaste
peavad korraga ühesugused olema: Tehted vektoritega Vektori korrutamisel või jagamisel arvuga jääb suund samaks tehe mõjutab vektori pikkust. Miinus ühega korrutamisel ehk märgi vastupidiseks muutmisel jääb pikkus samaks, aga suund muutub vastupidiseks. Näiteks: Vektorite liitmiseks on kaks võimalust: kormnurga reegel ja rööpküliku reegel Kolmnurga reegli järgi liitmisel tuleb teine vektor nihutada nii, et selle algus ühtiks esimese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektoriri algusest teise lõppu suunatud vektor. Rööpküliku reegli järgi liitmisel tuleb teine vektor nihutada nii, et mõlema alguspunktid langeksid kokku. Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline vektor. Kui vektorite liitmine on selge, ei tohiks ka lahutamine raskusi valmistada. Vektori lahutamine teisest pole ju midagi muud, kui vastupidise suunalise vektori liitmine:
tan 2 = sin 2 = 2 sin cos cos 2 = cos 2 sin 2 1 - tan 2 1 - cos = 2 sin 2 1 + cos = 2 cos 2 2 2 tan Liitmisvalemid ) = sin ) = sin ) = cos ) = cos Korrutise teisendamine summaks Trigonomeetrilised põhivõrrandid x = ( - 1) arcsin m + n n sin x = m, , nZ ± arccos m + 2n cos x = m, x= ,nZ tan x = m, x = arctan m + n , nZ arc cot m + n cot x = m, x= , nZ Võrrandeid:
1 2 x1 iy1) x2 iy2 ) Geomeetriliseks vektoriks nimetatakse suunatud lõiku. Kompleksarvude kordamine: Liitmine: 1 * 2=( x1 iy2)( x2 iy2) Vektorite AB ja BC summaks nimetatakse vektorit AC AC AB BC Kompleksarvude jagamine: 1/ 2 = ( x1 iy1)/( x2 iy2) , eeskiri, alt i ei jääks. Kordumine: MAATRIKSID
SUM · Funktsiooni SUM saab excelis kasutada erinevates lahtrites olevate arvude kokkuliitmiseks ühtseks summaks. Lahtrite arv, mida kokku liidetakse pole olulised ja samuti võivad nad paikneda üksteisest eraldi. SUM kasutamine · Summa leidmiseks: · Märgista lahter, kuhu summa tuleb. · Vajuta Automaatsumma- nuppu standardribal. · Märgistatud lahtrisse ilmub summafunktsioon. Andmeplokile, mille summat leitakse, ilmub ümber punktiirjoon. Kontrolli, kas punktiirjoon on ümber õigete andmete, vajadusel lohista hiirega üle õigete andmete.
Palk TÖ - 2% KP 2% MT 144 Lihtintressid Algsumma Laenu lõppsumma= laenu algsumma + intressid P laenu algsumma S laenu lõppsumma i intressimäär ( 1 a) n laenu kestvus I teenitav intress arvestatakse, et igas aastas on 365 päeva ( ka liigaasta) Liitintress Liitintresside puhul ei maksta intresse arvestusperioodi lõpul välja, vaid need lisatakse lähtesummale. Järgneval perioodil on intresse kandvaks summaks juba lähtesumma koos eelmise perioodi intressiga. Jaanuar 31 Juuli 31 Veebruar 28 August 31 Marts 31 September 30 Aprill 30 Oktoober 31 Mai 31 November 30 Juuni 30 Detsember 31 Hinna kujunemine
Vigade parandamine Korrektuuri võte tõmban selgelt ÜHE joonega maha vale summa või lausendi. Tekst selle all peab olema loetav. Lisada tuleb juurde kuupäev ja allkiri. Täiendavat lausendit saab kasutada sis kui summa on ettenähtust väiksem. teeb uue lausendi. Vahe arvutatakse välja, uus lausend tehase vahe väärtuses. Storneerimine kasut. Sis kui summa on ettenähtust suurem. Või kui ma tahan terve selle kirjendi tühistadada. Kasti sees summa lahutatakse kokkuvõtte tegemisel. Seda nim storno summaks. Punasega kirjutatud summad lahutatakse kokkuvõtte tegemisel. Vähemkasutatavad vigadeparandamise võtted Vastupidine lausend nt määrasin vale debiteeritava konto. Teen vastupidise lausendi, mida enne debiteerisin, nüüd krediteerin. Kasut. Vähem sest moonutab käibeid suures ulatuses. Summade kontolt kontole ülekandmine- moonutab käibeid. Tekivad naljakad kontode korrespondeerumised. Inventeerimine Üle lugemine, kaalumine, mõõtmine f...
1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline
Joonis 5 sisaldab programmi koodi, mis sai lahti seletatud punktis 1.1. Kokkuvõte Ülesande käigus pidi looma nelja numbri summaatori protsessori mudelil. Numbrid peavad olema vahemikus 0 kuni 15. Kuna registri osadesse mahub ainult 4 numbrit ja kahendsüsteemis 15st numbrist suuremad numbrid koosnevad 5st ja 6st numbrist, siis tuleb kasutada kahte registri osa, kuhu kirjutatakse lõpp summa. Programmi testimisel tegin läbi 2 testi. Esimesel testil kasutasin sisendeid, mis kogu summaks andsid vastuse, mis oli suurem kui 16. Teisel testil kasutasin sisendeid, mis kogu summaks andsid vastuse, mis oli väikse kui 16. Mõlemal korral jõudsin soovitud tulemuseni ja saadud vastus vastas ülesande püstitusele.
Vektoriaalsed suurused on ruumilist suunda omavad füüsikalised suurused, näiteks kiirus ja jõud. Vektori korrutamisel või jagamisel arvuga jääb suund samaks, tehe mõjutab vektori pikkust. Miinus ühega korrutamisel jääb pikkus samaks, aga suund muutub. Vektorite liitmisel on kaks võimalust: kolmnurga reegel ja rööpküliku reegel. Kolmnurga reegli järgi liitmisel tuleb teine vektor nihutada nii, et selle algus ühtiks esimese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise lõppu suunatud vektor. Rööpküliku järgi tuleb teine vektor nihutada nii, et mõlema alguspunktid langeksid kokku. Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline vektor. Liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel. Liikumine on suhteline, sest keha liigub mingi teise keha suhtes. Selleks, et liikumist kirjeldada tuleb valida taustkeha, näiteks auto sõidab puu
Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline
Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline
trigonomeetriliseks kujuks; suurust r nimetatakse kompleksarvu z mooduliks ja suurust selle kompleksarvu argumendiks; neid tähistatakse järgmiselt: r = z , = arg z . 2. Kompleksarvude liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise valemid. Trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvude korrutamise, jagamise, astendamise ja juurimise valemid. 1. Komplesarvude liitmine. Kahe kompleksarvu z1 = a1 + b1i ja z2 = a2 + b2i summaks nimetatakse võrdusega z1 + z2 = ( a1 + b1i ) + ( a2 + b2i ) = ( a1 + a2 ) + ( b1 + b2 ) i (1) määratud kompleksarvu. Vektoritena kujutatud kompleksarve liidetakse vektorite liitmise reegli põhjal. 2. Kompleksarvude lahutamine. Kahe kompleksarvu z1 = a1 + b1i ja z2 = a2 + b2i vaheks nimetatakse niisugust kompleksarvu, mille liitmisel arvuga z2 saadakse summa, mis võrdub arvuga z1 :
Kõrgtäpne nivelleerimine Lugege läbi "Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja nivelleerimise juhendi" 8. ptk. "Nivelleerimise metoodika". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Kõrgtäpse nivelleerimise metoodika". 1. Millised on Teie arvates peamised erinevused kõrgtäpse nivelleerimise metoodikas võrreldes 3. klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks viseerimiskiire min...
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 2. rida 1. Masspunktiks nim. Keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub antud keha raskuskeskmes. Selline materiaalne keha, mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. Keha masspunkt võib asetseda ka väljaspool keha nt. tühi silinder. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit, mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4
cos + cos = 2 cos · cos 2 2 (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ + - cos - cos = -2 sin · sin 2 2 (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Korrutise _ teisendus _ summaks : 1 sin · sin = [ cos( - ) - cos( + ] 2 1 cos · cos = [ cos( + ) + cos( - )] 2 1
2 2 tan 3 + - cos - cos = -2 sin · sin 0 3 1 3 0 0 2 2 cot 3 Korrutise _ teisendus _ summaks : 3 1 3 0 0 1 sin · sin = [ cos( - ) - cos( + ] 2 1 cos · cos = [ cos( + ) + cos( - )] Võrrandite üldlahendid: 2 sin x = m 1 sin · cos = [ sin( + ) + sin( - )] x = (-1)K arcsin m + n
Chaplinist · Sündis neli päeva enne Adolf Hitlerit. · Kehastas Adolf Hitlerit filmis "Suur diktaator". · Oli abielus neli korda. · Tema kõige staazikamaks tegelaskujuks osutunud "Hulkurit" kasutas ta 26 aasta vältel 70 filmis. Kokku oli tal 82 filmi. · Osales Chaplini jäljendusvõitlusel ja kaotas seal, saades vaid kolmanda koha. · Chaplin oli kuulus südamete vallutaja. Paljud naised käisid temaga kohut ning vaid ühel õnnestus mehelt alimente saada. Summaks 75$ / kuu. Küsimused · Kes panid aluse filmindusele? · Mida või keda pidid ülistama dokumentaal- ja mängufilmid? · Kes oli Chaplini tuntuim tegelaskuju? https://www.youtube.com/watch?v=79i84x YelZI
saadakse vektori pikkuse a korrutamisel arvu c absoluutväärtusega c . 4. Aritmeetiline vektor. Lineaarsed tehted aritmeetiliste vektoritega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Aritmeetiliste vektorite skalaarkorrutis. Skalaarkorrutise 5 omadust. n-mõõtmeliseks aritmeetiliseks vektoriks nimetatakse n arvu (a1 ; a 2;... a n ) , võetuna kindlas järjekorras. Aritmeetiliste vektorite = (a1 ; a 2;... a n ) ja = (b1 ; b2;...bn ) summaks nimetatakse aritmeetilist vektorit + = (a1 + b1 ; a2 + b2 ;...; an + bn ; ) , korrutiseks vektori = (a1 ; a2 ;...; an ) ca = (ca1 ; ca2 ;...; can ; ) . Vektorite skalaarkorrutiseks nimetatakse arvu n = ai bi =a1b1 + a2 b2 + ....an bn . i =1 5. Vektorruumi definitsioon. Vektorite lineaarne kombinatsioon (näide geomeetriliste vektorite kohta). Lineaarselt sõltumatud ja sõltuvad vektorid. Kollineaarsed vektorid.
1 1 valemitega: Ix = y 2 × ( x , y ) dxdy ja Iy = x2 × ( x , y ) dxdy mD mD 4. Read Arvrea osasumma mõiste Jada (Sn); kus Sn = u0 + u1 + un nimetatakse rea osasummade jadaks. Kui leidub piirväärtus S = n lim S n siis seda nimetatakse rea summaks ja kirjutatakse u n=S n n=0 Arvrea koonduvus (d'Alemberti ja Cauchy tunnused) o Kui rea summa S on lõplik, siis öeldakse, et rida koondub summaks S: Kui osasummade jada piirväärtus ei eksisteeri või on lõpmatu, siis öeldakse, et rida hajub u n+1 o D'Alemberti tunnus: lim [<1 rida koondub; > rida hajub; = ei
Tükeldust märgitakse kompaktsemal kujul P={{abe}{cd}}(P=Õpikus toodud näitega). Seega edaspidi kasutame tükeldusel P(Eeldatavsti sõnast Partition) Milliseid tehteid saab tükeldustega teha? Tükelduse jaoks on defineeritud 2 aritmeetilist tehet: liitmine ja korrutamine ning võrdlustehted <,>. Kas erinevate hulkade tükeldustega saab teha tehteid? Ei, omavahel liita,korrutada ja võrrelda saab ainult sama hulga tükeldusi. Mis on tükelduste korrutiseks või tükkelduste summaks? Korrutis: Tegurite plokkide ühisosad on korrutise plokkideks. Liitmine: Kui liidetavate tükelduste mingi plokkipaar omab ühisosa, siis nende kahe ploki ühend kuulub summas ühte plokki. Vt. näited lk 125-126 Millisel juhul on tükeldus mingist teisest tükeldusest väiksem? Kui hulga tükelduse P1 iga plokk sisaldab tervikuna sama hulga mingi teise tükelduse P2 mingis plokis, siis P1 on väiksem kui P2. Millisel juhul on tükeldused teineteistega mittevõrreldavad?
ELATIS Ülalpidamiseks makstav raha, igakuiselt Elatise suurus ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast Kohus võib vähendada elatise suurust mõjuvatel põhjustel – vanema töövõimetus või teise laste olemasolu ELATISE TAOTLEMINE Omavaheline kokkulepe, vabatahtlikult Kohtu kaudu: hagimenetlus (suurema summa nõudmiseks) või Maksekäsumenetlus (lihtsustatud menetlus, avaldus elektrooniliselt, summaks maks. 1,5 kordne määr arvestatuna pool alampalka kuus) LAPSENDAMINE Lapsendada võib ainult alaealist Lapsendajaks võib olla väh. 25-a. täieliku teovõimega isik (kohus annab loa ka väh. 18-a. isikul olla lapsendaja) Vähemalt 10-a. lapse nõusolek (arvestada tuleb ka noorema kui 10-a. lapse arvamust) Bioloogiliste vanemate nõusolek Avaldus maavalitsusele Lapsendajate taustakontroll (teris, varaline seisund, eluase, õiguslik
(MxN) järku maatriksite A ja B summaks nimetatakse samajärku maatriksit A+B, mille elementideks on lähtemaatriksite kõigi vastavate elementide summa. A(aij) + B(aij) = A+B(a ij+bij). (MxN) A korrutiseks arvuga nimetatakse samajärku maatrikisit ·A, mille elementideks on maatriksi A kõigi elementide korrutised selle arvuga A; ·A= ·a ij) ; A, ·AM(mxn) . Maatriksi A vastandmaatriksiks A nim sellist maatriksit mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastand väärtused; -A=(-a ij) ; A, -AM (mxn) . (MxN) järku maatriksite A ja B vaheks nim sama järku maatriksit A-B mis loetakse võrdseks maatriksi A ja (-1)·B summa A-B=A+(-1)·B; A-B=(a ij-bij). (MxK) maatriksi A ja (KxN) B korrutist nim (MxN) järku maatriksiks A·B, milles i-nda rea ja j-nda veeru lõikekohal paiknev ühine element C ij saadakse A i-nda rea ja j-nda veeru kõigi vastavate elementide korrutisena ja saadakse tulemuste liitmisel; A·BB·A. Maatriksit mille kõik elemendi...
juunil 1919. aastal Saksamaa ja vitjate vahel Versailles' rahuleping. Versaille' rahulepingu tingimused oli karmid ning ebaõiglased sõja kaotanud riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa ja Inglismaa.1922. aastal määrati reparatsioonide summaks 132 miljardit kuldmarka. Võitjad nõudsid kaotajatel rohkem, kui nad oleksid olnud võimelised maksma. Sakslased aga polnud võimeliselt tähtaegselt osamakseid tasuma ning see tõi kaasa Ruhri piirkonna okupeerimise Prantsuse ja Belgia vägede poolt 1923. aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati. Teine karistuse punkt oli territoraalne kärpimine. Vastavalt rahulepingule
Maatriksarvutus: Def. 1 (m x n) järku maatriksit A nimetatakse m · n elemendist moodustatud tabelit, milles on m-rida ja n-veergu Def. 2 Maatriksid A ja B loetakse võrdseks, kui nad mõlemad on sama järku ja nende maatriksite kõik vastavad elemendid on võrdsed Def. 3 (m x n) järku A ja B järku maatriksite A ja B summaks nimetatakse sama järku maatriksit -> A+B, mille elementideks on lähtemaatriksite A ja B kõigi vastavate elementide summa. Def. 4 (m x n) järku Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. Def. 5 (m x n) järku A vastandmaatiksiks (-A) nimetatakse sama järku maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused Def
432=4*100+3*10+2 Sama ka teistes arvusüsteemides: 2536=26*1006+56*106+36 1.2 Kümnendsüsteemi arvude teisendamine erinevatesse arvusüsteemidesse Näide kuidas teisendada kümnendsüsteemi arvu 2217 kaheksandsüsteemi. Kui teame, kuidas teisendada kaheksandsüsteemi arvu 42518 kümnendsüsteemi arvuks, võime kirjutada: 42518=4*83+2*82+5*8+1*80=2217. Kaheksandsüsteemi arvu numbrid on antud summaks kaheksa astmete kordajad. Peame leidma algoritmi, mille abil need kordajad leida. Võrdusest 4*83+2*82+5*8+1=2217 näeme, et jagades arvu 2217 kaheksagasaame vastuseks arvu 4*82+2*81+5=277 ja jäägiks arvu 1. Jagades omakorda saadud jagatise 4*82+2*81+5=277 kaheksaga, saame vastuseks arvu 4*81+2=34 ja jäägiks arvu 5. Arvu 34 jagamisel kaheksaga saame vastuseks 4 ja jäägiks 2. Ja lõpuks, jagades 4 kaheksaga saame vastuseks 0 ja jäägiks 4. Kokkuvõttes näeme, et saadud
HARMOONILINE VÕNKUMINE Vaatame ühtlast ringliikumist küljelt. Siis saame ühemõõtmelise liikumise, nagu näidatud joonisel. Z r P0 O -r Liikumisvõrrandistest jääb nüüd järele ainult üks: z = r sin (t + 0 ) (1) See ongi punkti P harmoonilise võnkumise võrrand. Lähtudes endiselt ühtlasest ringliikumisest, oletame, et liikumise alghetkel asub punkt asendis P0 ja liigub esialgu üles kõrguseni r , siis alla kõrguseni r ja siis jälle üles. Punktile P0 vastas ringliikumisel pöördenurk 0, mida nimetati algfaasiks. See nimetus jääb kehtima ka võnkumise puhul. Punkti asukohale mingil suvalisel ajahetkel t vastas pöördenurk . Siin nimetame seda suurust faasiks ja see ...
7. Kasutatud kirjandus Ligikaudse arvutuse eeskirjad Vaatleme algul ligikaudsete arvutega sooritatavaid tehteid. Alustame liitmise ja lahutamisega. Liitmise ja lahutamise korral on tulemuse vea ülemmäär samasugune nagu tehtes osalevates arvudest väiksema täpsusega ehk suurema veaga arvul. Kui tehtes osalevad arvud on antud ühesuguse veaga, on ka tulemusel sama vea ülemmäär. [2] Need reeglid kehtivad ka mitme arvu algebralise summa korral. Algebraliseks summaks on summa, mille liidetavad võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kümnendjärku, mille ühik on suurima vega antud arvu vea ülemmäär, nimetatakse antud arvude madalaimaks ühiseks järguks. Näiteks ligikaudse arvude 2,387 ; 62,30 madalaim ühine järl on sajandike järk. [2] NB! Ligikaudsete arvude summa või vahe ümardatakse lähteandmete madalaima ühise järguni. Samuti tehakse ka mitme arvu algebralise summa korral [2] Näide 34,6 + 45,2 = 79,8
omavahel seotud. Esineb elektriliselt laetud kehade vahel. Suhteline tugevus on 10 miinus 2. Mõjuraadius - lõpmatu. 4)Tugev vastastikmõju - kui suured võivad olla aatomi tuumad (kuni 2000 osakest). Esineb nukleonide vahel. Suhteline tugevus on 1. Mõjuraadius on 1 rööpkülikureeglit: liidetavatele vektoritele ehitatud rööpküliku diagonaal on võrdne nende vektorite summaga hulknurga reegel: kui viia iga liidetava vektori alguspunkt ühte eelmise liidetava lõpp-punktiga, on summaks esimese liidetava (vektori) alguspunktist viimase liidetava (vektori) lõpp-punkti tõmmatud vektoriga
Def1: m korda n maatriksiks A nimetame m korda n elemendist moodustatud arvtabelit, milles on m rida ja n veergu. Kui m=n, siis on tegemist ruutmaatriksiga, vastupidisel juhul on tegemist ristkülikmaatriksiga. Def2_Maatriksid on võrdsed, kui nad on sama järku ja nende kõik vastavad elemendid on võrdsed. Üherealist maatriksit nimetatakse vektoriks. Def3_2 sama järku maatriksi summaks nimetame maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksite kõigi vastavate elementide summa. Def:4 Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame sama järku maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. Def5: maatriksi vastandmaatriksiks nimetatakse sellist maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi kõigi elementide vastandväärtused. Def6: Kahe sama järku maatriksi vaheks A-B nimetatakse sama
1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu esemeks olnud sõiduauto edasi juba kolm nädalat pärast T-ga lepingu lõpetamist ja seega ei ole AS-ile Nordliising tekkinud kahju nii suur, nagu viivisena märgitud. Lisaks on hea usu põhimõttega vastuolus viivise nõude
Eksami näidis. 1.Tiit, Jüri ja Tõnu on vanad head sõbrad. Reede õhtul läksid sõbrad poodi, et osta verivorste, mandariine ja glögi. Tiit ostis kilo verivorste, pool kilo mandariine ja liitri glögi. Summaks oli 4 eurot ja 80 senti. Jürile verivorstid ei maitse, ta ostis kaks kilo mandariine ja kaks liitrit glögi. Tema pidi poodi jätma 3 eurot ja 60 senti. Tõnu ostis kilo verivorste ja liitri glögi, kuna tal on mandariinide vastu allergia. Peale seda oli tema rahakott 4,3 euro võrra kergem. Leia verivorstide, mandariinide ja glögi hinnad. 2.Kui üks liiter veini “Selected Harvest Merlot” pressimiseks läheb vaja 400 viinamaja ja ühte
ERISOODUSTUSED Erisoodustusteks loetakse oma ettevõtte töötajatele ja nendega seotud isikutele tehtud hüvesid.Töötajaga võrdsustatud isikud on abikaasa, elukaaslane (01.01.2011), lapsed, vanemad, õed-vennad. Erisoodustuse summaks loetakse hüve rahaliselt hinnatavat väärtust. Töötajatele tehtud erisoodustusteks loetakse: 1. Ettevõtte omatoodangu või kauba müük alla müügihinna. Töötajatel võimaldatakse osta oma ettevõtte kauplusest või tootmisest odavamalt, süüa ettevõttele kuuluvas sööklas, kohvikus,baaris või restoranis odavamalt mistahes klientidest. Töötajatele korraldatud üritused ja toitlustamine tööandja kulul. Tasuta kohvi joomine büroos
Suurel näljahädal ei paistagi lõppu olevat. Eelmise aasta aastal ikaldus vili septembrist alguse kõikjal ning kõik saanud suur näljahäda, peamised toiduvarud mis tõi kaasa said otsa, loodeti massiliselt levivad sellest aastast paremat nakkushaigused, saaki, aga selle aasta üleeuroopalise põua ja esimene pool on kaasa metsatulekahjud on toonud samuti jätkumas. Kõige selle üleeuroopalise põua. põhjuseks oli ligi kolm Kõige kehvem seis ongi kuud kestnud põud teraviljaga mis lihtsalt ning suur põud on ka kuivab ära. Ainuke asi sellele aastale üle mis veel kasvab on kandunud ning oodata kartul, aga saatus on on saagi hävimise sellise käigu teinud, et jätku. Kuna eelmisel suurem osa alles jäänud kartulist kasvab aasta esimesel poolel mõisate põldudel. Ning on olnud sajandi kuna mõisnike olukord suurim suremus, kõige on ...
975 975 1 Näited. Nulliga lõppevate täisarvude puhul kerkib küsimus, kas need nullid on tüvenumbrid või mitte. Nullid, mis pole tüvenumbrid, trükitakse väiksemalt või joonitakse alla. Kui seda tehtud ei ole, jääb vaid teha oletus mõõtmisvea suuruse üle. Ligikaudsete arvude summa või vahe ümardatakse lähteandmete madalaima ühise järguni. Samuti tehakse ka mitme arvu algebralise summa korral. Algebraliseks summaks nimetatakse summat, mille liidetavad võivad olla nii negatiivsed kui ka positiivsed. Kümnendjärku, mille ühik on suurima veaga antud arvu vea ülem- määr, nimetatakse antud arvude madalaimaks ühiseks järguks. Näited : 89,24+32,542=121,782~121,78 12,127+45,3=57,427~57,4 45,12-12,9=32,22~32,2 78,22-65,1=13,12~13,1 Ligikaudsete arvude korrutamisel või jagamisel säilitatakse tulemuses nii mitu
aastal 960 324 200 eurot, võrreldes 2005. aastaga on see 46 % suurenenud. 2011. aastal moodustas kinnisvaraharu puhaskasum 381 871 000 eurot, mis on 40 % suurem võrreldes 2005. aastaga. Tööjõukulud on suurenenud vaid 25% võrra. Tööjõukulud olid 2011. aastal 75 615 500 eurot, millest 56 135 000 eurot moodustas palgakulu ning 19 480 500 eurot sotsiaalkindlustuskulud. Investeeringud põhivarasse on suurenenud 5 %. 2011. aastaks on põhivara investeeringute summaks 370 511 200 eurot, millest 370 437 600 eurot moodustasid investeeringud materiaalsesse põhivarasse ning 73 600 eurot immateriaalsesse põhivarasse. Omakapital on suurenenud peaaegu neli korda. 2011. aastaks oli omakapitali summaks 1 384 043 600 eurot. Nagu teenidusvaldkonnale iseloomulik on ka kinnisvara haru järjest kasvanud. Viimaste aastate kinnisvaratehingute arv ja maht on näidanud kasvutrendi. Alates kinnisvaraturu põhja saavutamisest 2009
samanimelised koordinaadid). m=n ruutmaatriks; mn ristkülikmaatriks. Lisaks veel trapetskuju maatriks, kolmnurkkuju maatriks, diagonaalmaatriks, nullmaatriks, ühikmaatriks. Peadiagonaal ja kõrvaldiagonaal. Parameetrid: a ij- maatriksi elemendid; m-ridade arv; n-veergude arv; reaindeks-i ja veeruindeks-j. 7)Maatriksite liitmine, arvuga korrutamine ja maatriksite korrutamine. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid elementhaaval ning summaks saame samade parameetritega maatriksi, mille elemendid on liidetavate maatriksite vastavate elementide summad. Maatriksi korrutamisel arvuga saadakse samade parameetritega maatriks, mille elemendid saadakse lähtemaatriksi kõikide elementide korrutamisel antud arvuga. Kahe maatriksi korrutamiseks peab esimese maatriksi veergude arv võrduma teise maatriksi ridade arvuga. Tulemuseks on maatriks, mille ridade arv võrdub esimese
Õnneks on säilinud inimesi, kes olenemata enda elukvaliteedist ja heaolust, on valmis andma paljugi teiste olemise parandamiseks. Tulekul on jõuluaeg, mis on kindlasti kõige annetusterohkem ja heldem periood aastast. Inimesed, kel vähegi võimalust püüavad anda midagi neile, kes puudust kannatavad. ETV iga-aastase saate `` Jõulutunnel'' annetused on kasvanud- kahanenud sõltuvalt aastaarvule ja majanduslikule olukorrale, kuid siiski olnud märkimisväärsed. 2006. a kogunes summaks 3,1 miljonit krooni, 2007. a 2,93 miljonit ning 2008. a lausa üle 3,4 miljoni krooni. Hämmastav on, kuivõrd palju saab teha vaid väheke andes. Honoré de Balzac'i `` Isa Goriot'' kirjeldab isa piiramatut andmisrõõmu, et muuta oma tütarde elu lihtsamaks ja kaunimaks. Mehel on rikkalik varandus, kuid enda peale ei kulutab ta sellest minimaalsed summad. Isa asub tasuma tütarde võlgu ning püüab pakkuda neile rikkalikku elu. Goriot ei
lõppedes (kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt). Madalatel temperatuuridel reaktsioonikiiruste tõus suur. Biokatalüüs on mitmekülgselt reguleeritud: reaktsiooniahela lõpp-produkt kontrollib ahela alglüli kaudu tervet ahelat vastavalt organismi vajadustele. Biokatalüütilised protsessid on järk-järgulised, eriti kui tegemist protsessidega, mis on seotud suure energeetilise efektiga, mille tõttu taandub suur energiamuutus paljude väikeste muutuste summaks. Aminohapped. Esinemine valkudes. Tähtsamad AH. Spetsiifilisus. Aminohappeist koosnevad ainult liitvalgud. Aminohapetest ehitatud makromolekulide struktuur on kirjeldatav elementaarlüliga H2N CHR COOH. Tähtsamad aminohapped on: H glütsiin, Cly; CH 3 alaniin, Ala; CH(CH3)2 valiin, Val; CH2CH(CH3)2 leutsiin, Leu; CH(CH3)CH2CH3 isoleutsiin, Ile; CH2OH seriin, Ser; CH(OH)CH3 treoniin, Thr; CH2SH- tsüsteiin, Cys jne. valkudes võib esineda veidi üle 20 aminohappe
Hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas. Tänu sellele rahulepingule sai Saksamaa aimu liitlaste patsifismipoliitika algusest, mis võimaldas Saksamaal neile sätestatud piire muutma hakata. Õigustatud võisid järeleandmise olla majandusraskuste tõttu. Nimelt, mitmete erinevate plaanide järgi, nagu näiteks Dawesi plaan, mis koostati 1924. aastal, kus reparatsioonide summaks määrati 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas), aidati kaasa Saksamaa majanduslikule arengule. Dawesi plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kurdmarka laenu. Kuna Saksamaa oli siiski Euroopas suurriik, siis selle majanduslik areng aitas ka teistel riikidel majandusraskustest välja rabeleda. Kui algas suur majanduskriis 1929. a. saadi aru, et Saksamaa ei jõua ikka veel reparatioonimakse tasuda ning võeti kasutusele
1. Def. 1 (m x n) järku maatriksit A nimetatakse m · n elemendist moodustatud tabelit, milles on m-rida ja n-veergu 2. Def. 2 Maatriksid A ja B loetakse võrdseks, kui nad mõlemad on sama järku ja nende maatriksite kõik vastavad elemendid on võrdsed 3. Def. 3 (m x n) järku A ja B järku maatriksite A ja B summaks nimetatakse sama järku maatriksit -> A+B, mille elementideks on lähtemaatriksite A ja B kõigi vastavate elementide summa. 4. Def. 4 (m x n) järku Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. 5. Def. 5 (m x n) järku A vastandmaatiksiks (-A) nimetatakse sama järku maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused 6. Def
2 2 2 2 + - + - cos + cos = 2 cos cos cos - cos = -2 sin sin 2 2 2 2 sin( ± ) tan ± tan = cos cos Trigonomeetriliste funktsioonide korrutise teisendamine summaks: 1 1 sin sin = [ cos( - ) - cos( + )] sin 2 = (1 - cos 2 ) 2 2 1 1 cos cos = [ cos( - ) + cos( + )] cos 2 = (1 - cos 2 )
Kahel suurima vihma päeval sadas 105 mm, mis on märkimisväärselt kõrgem kui 1 kuu keskmine sademete hulk (tavaliselt 79 mm sademeid kuus). Suurim sadu langes neljapäevale 29. juulile, mil sadas maha 78,1 mm vihma. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) fondi andmetel ei ole mitte kunagi Tallinnas fikseeritud nii suurt sademete summat ööpäeva jooksul. Ööpäeva maksimaalne sademete summa Eestis esines 4. juulil 1972. aastal Põhja-Saaremaal, mil sademete summaks oli siis 147,9 mm. Suure sademetehulga tõttu hakkas ka Tallinna lähiümbruskonna veekogude - Ülemiste, Raku ja Harku järve ning Mustjõe oja tase märkimisväärselt tõusma. Augusti esimesteks päevadeks oli Ülemiste järve tase tõusnud kõigi aegade kõrgemaile tasemele ehk 2,31 meetri piirini. Ülemiste järve ümbritseva kaldaääre kõrgus on 2,75 meetrit. Murettekitav on asjaolu, et Ülemiste järv asub linnaga võrreldes kõrgemal - pea 35 meetrit üle merepinna
5. omadus. Kui determinandis mingi rea iga võrdusmärgist vasakul teineteise toimub vastupäeva kui vaadata element kujutab kahe liidetava summat, all, vabaliikmed on võrdusmärgi vektori y lõpust siis laguneb paremal pool) lineaarse Segakorrutis Kolme vektori determinant kahe sama järku võrrandisüsteemi saab kirjutada segakorrutiseks nimetatakse kahe determinandi summaks, kus esimeses maatrikskujul AX = B, Teoreem vektori skalaarset korrutist determinandis koosneb vaadeldav rida (Kronecker-Capelli). Lineaarne kolmanda vektoriga esimestest liidetavatest ja teises võrrandisüsteem on lahenduv II järku jooned. Ellips Ellipsiks determinandis teistest liidetavatest; parajasti siis, kui võrrandisüsteemi nimetatakse tasandi nende
lõikude võrdsusest. Vabavektor- see on veektorid mille alguspunkti valik ei ole millegagi kitsendatud. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus Vektoreid nim kollineaarseteks, kui peale ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal sirgel. Kollineaarsete vektorite definitsioonist järeldub et nad on kas sama- või vastassuunalised. Vektoreid nim komplanaarseteks kui pärast ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal tasandil. Vektorite summa ja vahe Vektorite summaks nim niisugust vektorit, mis väljub nende ühisest alguspunktist ja on niisuguse rööpküliku diagonaal, mille külgedeks on liidetavad vektorid. Mõnikord võib kasutada vektorite liitmisel ka kolmnurga reeglit et veektorite liitmisel viiakse teise liidetava alguspunkt esimese liidetava lõpp-punkti. Kui liidetavaid vektoreid on enam kui kaks siis kasutades liitmisprotsessis kolmnurga reeglit, et summa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
