Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega hal...
Vana-Kreeka riik, ühiskond, eluolud ja perekond Kreeka linnriik e. Polis - agoraa (keskne asula/foorum) ja selle lähiümbrus - rajati kaljunukil asuva kindluse - akropoli jalamile. Linna kaitsesid väljastpoolt müürid. Mahutas 30 - 40 tuhat inimest, kusjuures majad olid ühekorruselised ja põletamata tellistest. Majadel oli nelinurkne väike siseõu ja külalistetuba - andreion ("meeste ruum"), ning tänava poole avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokr...
Hellenism Hellenismiperiood (3-1 saj. Ekr.) algas Aleksander Suure vallutusretkega Väike-Aasiasse, Süüriasse, Palestiinasse, Egiptusesse, Mesopotaamiasse, Iraani (Likvideerides Pärsia impeeriumi). Aleksander Suur sai enda valdusesse terve Kesk-Aasia, ning kaotas alles indiale. Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi ...
Vana-Kreeka Kreeta: U. 2000 aastat ekr. Jõudsid Kreeta saarel teadmata etnilise päritoluga rahvad tivilisatsiooni tasemele. (sama rahvas on ka kreeka põlisasukad). Tsivilisatsiooni tekke ajal valitses Kreeta saarel kuningas nimega Minos. Seetõttu nimetatakse Kreeta saarel tekkinud kultuuri tihti ka Minoliliseks (e. Minose) kultuuriks (2000-1400 a ekr). Kreetal oli kasutusel lineaarkiri A. Seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige kindlustamata lossid, mille eesotsas seisid preesterkuningad. Lossid olid ka peamised usukeskused ja poliitilise võimu keskus. Kõige tuntum loss Kreetal on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Laoruumid ja käsitöökojad olid nn. majanduskeskused. Savitahvleid kasutati majapidamisdokumentidena. Kreeta kultuuris puudusid relvad, kindlustused jm. sõjakad jooned. Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamisel...
Keskaeg Varakeskaeg jagunes kaheks perioodiks.1 periood-5 saj kuni 9 saj. Algus.Oli ülekasvatamise aeg.Tekib feodaalkord.2 periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus.Endised Lääne-Rooma alad on kriisist üle saanud.On kujunenud romaani ja germaani kultuur.Vahekeskaeg-11saj-14 saj. Kõrgkeskaeg-Algas 13 sajandil.Puhkes saja aastane sõda.Euroopat laastas katk.Hiliskeskaeg-16 saj.Feodaaltsivilisatsioon-Kirjeldatu võtavad kokku mõisted katoliiklus ja feodalism. Vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas ...
Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust? 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda? Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1...
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
2. Kuninga Õigused absolutismiajastus Prantsusmaal VASTUS : Absolutism-Kuninga ainuvõim; Andis üksinda seadusi Otsustas Sõja ja rahule Määras Ametisse ametnikud ja ministrid Ilma Generaalstaatide sõnaolekuta ei võinud uusi makse kehtestada 3. Kelle valitsemise ajal kujunes Prantsusmaal absolutism ja selle kõrgaeg ? VASTUS: kujunes Louis 13 ajal. Kõrgaeg Oli Louis 14 Ajal 4. Iseloomusta prantsuse õukonda : VASTUS : Sinna Kuulusid: *teenrid *Lauljad *Kunstnikud *Kokad Versailles lossis asus õukond aadlikel väikesed kohustused aga suur palk ja Uhked tiitlid Suured karjääri võimalused aadlikel Kuningal hea võimalus aadlike kontrollida Õukond oli euroopale eeskujuks.Prantsuse keel Ladina keele asemel 5. Kes oli Cobert ja missugused muudatused ta tegi Prantsusmaal? Cobert-oli kuninga rahandusminister ja nõuandja kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehk toll...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
Kastiilia Isabel Kastiilia Isabel süundis 22. aprill 1451 Hispaania linnas MADRIGAL de Altas Torres turukojas. Isabeli isa Juan 2 . Isabel oli lapsena tähelepandamatu laps , sesti isa kaotas 4 aastaselt ja ema ei olnud terve et tema eest hoolitseda sellepärast oligi tähelepandamatu oksas lugeda , kirjutada ja uskus ristiusku ema viis ta Arevalo lossi kui ta väike oli . Isabel sai troonile 18 aastaselt ja viis Kastiilia riigi uusaega. Isabeli esimene samm 20 juuni 1468 Kastiilia ja Leoni kuningriikide printsess ja seaduslik pärijanna Kastiilia riigi valitsejaks hakkab Isabel .Isabel abiellus Argoonia kuninga pojaga Fernadoga 19 aastaselt 19 oktoober 1469 aastal. Abieluga ühendus Kastiilia Leoni riik Argoonia riigiga. Isabelil oli 2 last tütar Juana ja Karl 5 . Isabel oli ainuvalitseja kastiilias ja ta tegi uued seadused kastiilias. Isabel kuulutab valitsuse programmi. Austab kirikukäske , aadlikke ja valvab kuni...
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse...
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad A...
II maailmasõja tagajärjed võrdluses I maailmasõjaga /tabel vihikus/ POLIITILINE KAART VÕITJA / KAOTAJA SKS. KAOTUSED RAHVAORG. Pärast 1MS Lagunes Saksamaa,Türgi, *võitjadUSA, UK, Kaotab territooriume, Rahvaste Liit AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid po...
Kahe üliriigi konkurents Külm sõda 1970. aastatel Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel otsest ohtu polnud, aga oli konkurents muudel aladel: Kosmose vallutamine (Apollo 11) ja teadus, tehnika USA parem; Sport (keelatud ainete kasutamine) Idabloki maad paremad; Suurt tähelepanu sai jäähoki, milles oli parem NSVL. Külm sõda Kolmandas Maailmas Püüti erinevaid riike enda mõjule allutada, selleks toetati kõige verisemaid diktaatorieid ja õhutati vastupanuliikumisi. Selline poliitika viis tihtipeale pikaajalise laastava kodusõjani. Agressivselt tegutses NSVL Aafrikas Fidel Castro'ga, kui Angolas pandi võimule Moskva-meelne valitsus, millest sai NSVL tugiala Teine NSVL tugipunkt Aafrikas oli sotsialistlik Etioopia, mille abil rünnati Somaaliat. Etioopia 1984 USA-Hiina suhete normaliseerumine USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama Hiinaga. Hiina taht...
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas ...
Demokraatia või partokraatia? Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, ...
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia r...
Töö ülesanne: Tugeva leelisega tugeva happe ja hapete segu tiitrimine. Tiitrimisel lahuse eletrijuhtivuse mõõtmine ning ekvivalentpunktide määramine. Happe hulga lahuses arvutamine. Katsetulemused: Kasutatud mõõtelahus 0.1240 n NaOH. Mõõdetud Lisatud elektrijuhtivus , mõõtelahuse ml S/m 0 0,000458 0,5 0,000407 1 0,000358 Tugeva ja nõrga happe segu tiitr 1,5 0,000312 0,0007 2 0,000266 2,5 0,000222 0,0006 3 0,000184 Elektrijuhtivus, S/m 3,5 0,000167 0,0005 4 0,000167 ...
Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö käik: Antud töös oli vaja arvutada tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH+ C2H5OH CH3COOC2H5 +H2O Kuna kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv, kasutasin HCl katalüsaatorina. Tegin neli lahust 50 ml kolvides: 1. 5 ml 3n HCl+ 5 ml vett 2. 5 ml 3 n HCl+ 4 ml etüületanaati+ 1 ml etaanhapet Pärast seismist tiitrisin iga kolvi NaOH lahusega. Lahus nr 1 Lahus nr 5 I II keskmine I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g 4,970 4,990 4,980 5 ml 3 n HCl lahuse mass, g 5,220 5,230 5,225 5,230 5,230 HCl-ga sisseviidud vee hulk, g 4,667 Summaarne vee hulk lähte lahuses, g ...
Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja elektroodipotentsiaalide määramine Töö ülesanne: Galvaanielemendi valmistamine ja selle elektromotoorjõu mõõtmine. Ning mõlema elektroodi potentsiaalide mõõtmi võrdluselektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrdlemine Nersti valemi pähjal arvutatud teoreetilise väärtustega. Tulemused: Katse temperatuur 230C A Element Emõõdet Zn/ZnCl2//KCl//CuCl2/Cu 1,058 1,071 B Element E'mõõdet Zn/ZnCl2//KCl//AgCl/Ag 0,978 -0,742 Ag/AgCl//KCl//CuCl2/Cu 0,093 0,329 C Ioonide Elektrood ...
Elektrijuhtivuse määramine Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodidee vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Katsetulemused ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega 1) 1100 2) 1100 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 304,37 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: sipelghape Piiriline ekvivalentjuhtivus 0= 0,04044 Ekvivalent- ...
Potentsiomeetriline pH määramine Töö käik: Antud töös määrasin galvaanielemendi elektromoorjõud. Element koosnes uuritavasse lahusesse sukeldatud kinhüd võrdluselektroodina hõbe- hõbekloriidelektroodist. Kinhüdroon- hõbe-hõbekloriidelement E= 0,205 V Katsetemperatuur: t= 25 °C hõbe- hõbekloriid= 0.199-1.01*10^(-3)*(t-25)= 0,199 V kn°= 0.699-0.00074*(t-25)= 0,699 V pH= (kn°-E-hõbe- hõbekloriid)/0.059= 5 usesse sukeldatud kinhüdroonelektroodist ja
1. Peter F. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud? Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad organisatsiooni saavutusi ja tulemusi olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsiooni kontrolli all või mitte; eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja tuntumad esindajad? Eesmärgid olid efektiivsus ja tööviljakus, koordinatsiooni ja ressursside otstarbekas kasutamine. SISUks oli praktilise tegevuse teaduslik uurimine, töötajada individuaalne stimuleerimine. F.W.Taylor / 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolk...
Eesti kolme kuningriigi vahel jagatuna Virge Väli Kätlin Pihl Marite Vendel LÕUNAEESTI POOLA KOOSSEISUS v Poola aeg algas kohalikule aadlile suurte lootustega. v Kuningas Sigismund Augusti privileegiga kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. v Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa...
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
MTX335. 1920ndad aastad Saksa muusikateatris: Neue Sachlichkeit, Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin. Just siin kandus uus, tempokas elutunnetus kiiresti ka muusikateatrisse. Enne I maailmasõda (1914-1918) võime rääkida hilisromantismist ja ekspressionismi esimesest lainest (Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism; b) jätkus ekspressionistlik liin, ajendatuna sõjakoleduste ja –kannatuste üliemotsionaalsest kujutamisest. a) Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks (Stravinski, Poulenc ...
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Par...
1.a.Sõjaline liit kuhu kuulus riik, mille koosseisu kuulus ka Eesti Antant b. mis need on: Austraalia,Kanada, Uus-Meremaa Suurbritannia kolooniad (dominioonid) c.antisemintism e. Juudivastasus d. buur Hollandi päritolu asunikud, (kes olid asutanud 2 vabariiki) e. protektsionism siseturgu kaitsev kaubanduspoliitika f. USA välispoliitiline tegevus(+näide) Sekkus aktiivselt Lõuna-Ameerikas toimuvasse (kahuripaatide diplomaata nõuti et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa Usa'ga sõlmitud lepingute tühistamist) g. Nobeli seos tänapäevaga algatas traditsiooni, Nobeli preemiate jagamine igal aastal erinevates valdkondades (füüsika, keemia, kirjanuds jne) h.Too välja 1 sarnasus ja 1 erinevus 20. ja 21. saj alguse vahel (Kas maailm/eesti) E Eesti kuulus 20.saj alguses Venemaa koosseisu, 20.saj alguses on Eesti iseseisev vabariik. S Mõlemal ajal toimub urbaniseerumine 2. 1) sport moodne jalgpall võeti olümpiamängude kavasse 2) id...
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
3a SUURBRITANNIA JA PRANTSUSMAA: MONARHIA JA VABARIIK 1. Koosta kolm küsimust suurbritannia kohta pärast esimest maailmasõda. Miks ei püsinud Inglismaa maailma juhtiva riigina? Mis tekitas muret Inglismaal? Mis oli Briti majanduses vananenud? 2. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Valdkond Prantsusmaa Kuningriik, kuningas, riigikord Vabariik president põhiseaduslik parlamentaarne monarhia, konstitutsiooniline parlamentaar rahu Endiselt suurriikide osas. majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. ...
Miks asendus maailmasõdade vahel osas Euroopa riikidest demokraatia diktatuuriga? Esimene maailmasõda oli väga traagiline paljudele riikidele. Peale esimest maailmasõda asendus mõndades riikides demokraatia diktatuuriga. Kuid mis on demokraatia ning diktatuur ning miks asendati demokraatia diktatuuriga? Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia erineb diktatuurist selle poolest, et demokraatias on rahvas iseseisev, mitme partei süsteem, valitsemine toimub rahva valitud saadikute kaudu kuid diktatuuris ei ole rahvas iseseisev, on ühe partei süsteem ning valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langes...
Miks puhkes külm sõda? Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav...
EESTI 1939 1992 EESTI NSV 1944 1991 1. ENSV aeg enne Teist maailmasõda: 21.07.1940 07.07.1941 (vt. teemat EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS iseseisvuse kaotamine). 2. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile: Teises maailmasõjas okupeeriti paljud riigid vastase poolt, kuid ainult Balti rahvaste omariiklust ei taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi sunniti võitlema võõraste lippude all. Võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelda polnud võimalik. Mõlemad totalitaarreziimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939 1940 Saksamaale, rannarootslased 1943 1944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku ...
Herakles Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli tal suur iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Heraklest tabasid korduvalt äkkvihapursked, mille käigus ta inimesi tappis. Aga kui raev kadus, kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki. Keegi poleks ka suutnud nii paljusid karistusi taluda. Enamik tema elust kulus kuritegude lunastamisele. Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama. Zeus võttis endale Amphitryoni kuju ja magas tolle abikaasa Alkmenega. Pärast Zeusi lahkumist magas Alkmenega ka tõeline Amphitryon. Alkmene hakkas kandma kaksikpoegi, kusjuures kummalgi...
Helme Maarja koguduse ja kiriku ajalugu Referaat Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3.- 4. Helme kiriku ajalugu 5. Helme Maarja kiriku pildid 6. Helme Maarja kogudus, koguduse õpetajad 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Helme kiriku ajalugu Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issanda Ihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Vene-Liivi sõja ajal (16. sajandi lõpus) sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli...
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatu...
1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) · eesmärk oli avalikustada Hitleri-Stalini sobingu sisu ja tagajärjed Baltimaadele Tallinna Hirvepargis toimunud poliitiline meeleavaldus · esimene vastuseis poliitilisele reziimile Eesti Muinsuskaitse Selts · demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1988 Rahvarinde loomine ( mõte Edgar Savisaar) · massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond ...
Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud. Oma referaadi teemaks valisin ,,Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud" selle pärast, et see pakkus mulle huvi. Töös on kasutatud internetis leitud materjale ja ka meie ajaloo õpik (II osa). Töö põhjuseks on loetleda maadeavastusete eeldusi (mis aitas maade avastamisele?), põhjusi (milleks maid avastati?) ja ka retketega kaasnevaid mõjusid (mida see kõik tõi?). Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine. Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist, mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp ...
,,MUISTSE-EGIPTUSE PANUS MAAILMA AJALUKKU" Üks esimestest tsivilisatsioonidest, mis tekkisid maal, on Egiptus, mis ilmus umbes 5000 aastat eKr, kui Niiluse äärde tekkisid varasemad põlluharijate asulad. Mõne aja pärast tekkis juba riik, ja tänu Egiptuse asukohale, mis eraldas teda teistelt riikidelt, arenes Muistne Egiptus väga kiiresti. Egiptlastel tekkis oma ainus ja unikaalne kultuur, usk, arenesid teadused ning tekkis omapärane ühiskonnakorraldus. Ja kõik, mida nad tegid, on mõjutanud järgnevaid riike ja tsivilisatsioone. Oma arutluses räägin ma sellest, kuidas Muistne-Egiptus aitas ja mida ta andis maailma ajalukku. Muistses Egiptuses oli ühiskond kihistatud, ja inimese asukohta selles ühiskonnas määras rikkus, oskus või teadus. Talupojad, kes moodustasid suur osa egiptlastest, oskasid ainult teha primitiivseid asju, nagu maa harimine või niisutussüsteemide rajamine ning asusid alamal ühiskonn...
Suurbritannia rahvaste kujunemine. Indoeurooplased asusid Suurbritanniasse 3. aastatuhandel e. Kr., loomakasvatus, maaviljelus. Pronksiaeg 2. aastatuhandel e. Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide kel...
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga ...
Mille poolest sarnanesid ja erinesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit? 1929. aastal alanud majanduskriisi mõjust ei pääsenud NSV Liit ega ka Saksamaa.NSV Liitu majanduskriis otseselt ei mõjutanud, kuid näljahädast polnud ka neil pääsu.Saksamaal algas majanduskriis palju varem ning seetõttu sai Saksamaa selles rohkem kannatada.Rahva pettumine võimus oli peamiseks põhjuseks, miks kujunesid totalitaarsed diktatuurid. Kuna Natsi Saksamaa ega ka Nõukogude Liit polnud rahul Esimese maailmasõja tulemustega ja Versaille süsteemiga oli mõlemate riikide majandus allutatud relvatööstusele.Peaeesmärgiks sai mõlematele riikidele ettevalmistumine uueks sõjaks.Seda tõestasid kulutused relvade tootmisele.Natsi Saksamaal oli kulutuste suuruseks 12 miljardit US dollarit ja Nõukogude Liidus 8 miljardit US dollarit. Enne majanduskriisi puhkemist võttis Nõukogude juhtkond eesotsas J.Staliniga vastu üldkollektiviseerimise ning industraliseerimis...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Nõukogude Liidu ja vene rahva eripära 20. sajandi II poolel Nõukogude Liit oli üks huvitavamaid riike 20. sajandi teisel poolel. Sealne eluolu oli erinev muu maailma omast, kuid see riiki ja inimesi ei morjendanud. Nõukogude Liidus väärtustati töötamist, rõhuti kommunismile ning üritati rahvale oma arvamust peale suruda. Nõukogude Liit ei hiilanud just oma majandusliku seisu poolest. Inimesed elasid tihtipeale vaestes- ja kehvades oludes. Hrustsovi ajal hakati ehitama inimestele isiklikke eluasemeid, neid elamuid kutsuti hrustsovkadeks. Nende puhul rõhuti pigem isiklikule omandile kui kvaliteedile. Rahvas pidi tegema kõvasti tööd ning tööpuudusel Nõukogude Liidus kohta polnud. Enamik inimesi töötas kolhoosides ning seal tuli rabada kõvasti, sest töö toimus pidevalt ülemuse valvsa pilgu all. Ühismajandites tuli inimestel teha seda, mida kästi, sest keeldumise korral ootas neid ees karistus. Üks töömahukamaid p...
KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10.Milliseid ühiseid jooni on Va...
Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, ...
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid ...
Rooside sõda 1455 1487 Plantageneti dünastia Lancasterid Yorkid Sõja tagamaad Troonile sai Richard II Ebapopulaarne, saatis maalt välja Henry Henry IV haaras trooni Henry VI troonile saades beebi Troonile pretendeeris Yorki Richard Sõja algus Esimene lahing 1455. aastal St Albansi lahing Võitjad Yorkid Kuulutati rahu Lancasterid soovisid kättemaksu Sõja käik 1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga Warwick aitas troonile Henry VI 1470 Henry VI 1471 Edward IV 1471 surid Lancasterite ja Yorkide troonipärijad Hukati ka Henry VI Sõja lõpuperiood Rahuperiood kuni 1483...
Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
