päritolu laeva Juunipööre Töölisklassis viha õhutamine, et nad kukutaks valitsuse Kadriorus ning nõuaks Vene meelset valitsust Ümberkorraldused ENSV-s · Maareform · Ettevõtete rationaliseerimine · Rubla kasutuselevütt · Tsensuur · Propaganda · Mälestusmärkide hävitamine Küüditamine · 14.06.1941 · U 10 000 inimest Okupatsioonide dateerime Kelle vastu oli suunatud natside repressioonipoliitika? Kirjelda arvudes. Natside repressioonipoliitika oli suunatud juutide suunas. Eesti territooriumil tapeti u 8 000 juuti, neist 1 000 olid eesti päritolu juudid. Mõisted: interneerima - neutraalne riik pidi kontrollima ja kinni pidama tema territooriumile sattunud laevu, vahet pole kumma osapoolega sõjas oli tegu Kapituleeruma- alla andma; sõjaliselt alistuma Okupatsioon- teise riigi maa-ala oma valdusesse võtma Anneksioon- teise riigi vägivaldne ühendamine oma riigiga
( KGB ). Juba 1944.aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised, saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. 1944-1945 represseeriti u. 30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur. Sõjajärgsel perioodil alustati võitlust nn. kodanliku natsionalismiga. Selleks korraldati EKP VIII pleenum. See oli stalinismi võimutsemise tipphetk Eestis. Moskva leidis, et ENSV olukord ei
valitsusest. Pani paika programmi nimega Reagani revolutsioon ning lubanus, mille ta sõnastas, sai ka tema enda silmis täidetud. „Taastada Ameerika suursugune ja enesekindel arengu, kasvu ja optimismi jõud“ 8. Nikita Hruštšov – võimulolek, üldiseloomustus Lihtsast töölisperest pärit riigitegelane, kelle eestvedamisel korraldati L. Beria süüdimõistmine ja hukkamine. Võimule tulles hülgas ta avalikult ja mõistis hukka igasuguse isikukultuse ja repressioonipoliitika. Vabastati sadu tuhandeid vange. Üritati ka normaliseerida NSVL-i suhteid välisriikidega. Samas ei olnud „sula“ ka äärmuslik- igasugune opositsioon ja vastupanu suruti karmilt maha. Hurštšovi ajal ehitati Berliini müür, suruti veriselt maha Ungari ülestõus ja paigutati Kuubale tuumaraketid. 9. „Sulaperiood“ NSV Liidus – üldiseloomustus, millal, miks, kelle ajal? „Sula“ tähendas NSVL-is seda, et nagu ka USAski, olid 1960. aastad NSVL-
Rahvuskomitee. Berliinis loodi Leedu Aktivistide Rinne (LAF), millel olid põrandaalused keskused ja organisatsioonid Leedus. Eesmärgiks oli taastada Leedu iseseisvuse. 14. juuni 1941 massiküüditamine - 18 000 leedulast. I Nõukogude okupatsiooni ajal Leedus hukkus 50 000 inimest. Saksa okupatsioon: 9. novembril 1942. aastal edastati memorandumi protestiga Leedu koloniseerimise ning leedulaste ja poolakate väljatõstmise vastu, samuti repressioonipoliitika vastu juutide suhtes. 1943. aastal toimusid talupoegade karistamised, tööjõu ja kahuriliha mobiliseerimine. Kujunes välja vastupanu liikumises kaks tiiba: 1) Leedu Rinne - Kasvas välja LAF'ist, mis tegeles passiivse vastupanuga, 2) Leedu Vabadusvõitlejate Liit - Sõjakam natsismivastane tiib, mis tegi sõjalist vastupanu. 16.-18. aprill 1943 repressioonid - 46 ühiskonnategelast saadeti koonduslaagrisse, suleti Kaunase ja Vilniuse ülikool ja teised kõrgkoolid.
Suur osa austerlasi tervitas liitmist. Hitler viis enda kontrolli all 10.4.1934 läbi referendumi Austria liidendamise heakskiitmiseks · Austria liideti Saksmaaga nn. Ostmarki provintsina. Kristallöö (Kristallnacht) ja repressioonid · 9.-10.11.1938 Saksamaal rüüstatakse juudi sünagooge, juudi poode, tapetakse juute. · Algab juutide avalik deporteerimine koonduslaagritesse. · Enne Teist Maailmasõda keskendub natsionaalsotsialistide repressioonipoliitika siiski valdavalt Hitleri otsestele poliitilistele vastastele. Kokkuvõtteks · Euroopa tuleviku suhtes oli moodustunud olid kolm blokki: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan; Inglismaa ja Prantsusmaa ning Nõukogude Liit. Küsimus seisnes selles, millised saavad olema nende vahekorrad. · USA püüdis jätkata isolatsioonipoliitikat, kuigi püüdis varjatult toetada Inglismaad (USA-UK erisuhe). · Rahvasteliit oli näidanud end teovõimetuna
Väga paljud tahtsid neid muutusi, aga kas selleks oli vaja minna Senati väljakule ja kaotada oma ning paljude sõdurite elu? Puskin leidis, et väike kamp inimesi ei saa muuta ajalugu. Vaja on saavutada rahva poolehoid, et midagi muuta. Rev muutus ei ole kõige parem. Vaja on järk- järgult minna reformide teed mööda. See oli peale Puskini ka väga paljude teiste seisukoht. Puskin lootis väga, et Nikolai I lõpetab repressioonipoliitika. Tuli karistada inimesi, kes jõuga läksid võimu vastu. Puskin lootis, et nüüd, kui inimesed juba said karistada, peaks tööle hakkama teine võte armuandmine. See lootus kestis veel mitu aastat. Puskin lootis veel ka 1830. aastal, et see võib juhtuda. Aga Nikolais oli väga palju kättemaksutunnet. Hiljem pettus Nikolais ka Puskin. Tsaar kuulutas end Puskini tsensoriks, aga tema ei lugenud kogu loomingut. Teda asendas üks ohvitser, kes kirjandust ei tundnud. Ta võttis Puskinit kui
annaabi.ee 
