Ajaloo eksami kordamismaterjal (1)

• PILET 1
  

• I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis
  
  • Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
    
  • Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
    
  • Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
    
  • Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia ) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud.
    

• Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale
  

(28.juuli)

• Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas
  

välja mobilisatsiooni

• Saksamaa sõjakuulutus Venemaale
  

(1.august)

• Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale
  

(3.august)

• Saksamaa alustas sõjategevust Belgia
  

vastu.

• Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale
  

(3.aug).

• Keskriigid (4 riiki):
  

Saksamaa
Prantsusmaa
Austria-Ungari
Venemaa

• Antant (34 riiki):
  

Türgi (1914)
Suurbritannia
Bulgaaria (1915)
Jaapan
Itaalia! (1915)
USA (1917)
jne.

• Riikide blokid II ms eel, sõja põhjused ja algus
  

Saksamaa                              Inglismaa
Itaalia                                    Prantsusmaa
Jaapan                                   Nõukogude Liit
Soome, Ungari, Rumeenia ,              USA jt.
Bulgaaria , Slovakkia jt.
   kokku 11 riiki                                    kokku 61riiki 

• Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika.
  
• Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks.
  
• Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin .
  
• Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)
  
• septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale.
  
• septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa.
  
• 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene) → seega Poola riik lakkas  olemast.
  

• PILET 2
  
• Sõjategevus 1914-1916
  
  • 1914. Kõigil sõtta astunud riikidel olid olemas varem välja töötatud sõjaplaanid. Saksamaa andis põhilöögi läänerindel, soovides purustada Prantsusmaa ühe suure pealetungiga. Idas oli plaanis pidada kaitsesõda ja seda eelkõige Austria-Ungari sõduritega. Saksamaa, läbinud Belgia, asus pealetungile Prantsuse vägede vastu. Algus oli paljutõotav, kuid prantslased kogusid ennast ja panid pealetungi seisma. Läänerinne stabiliseerus. Idas palus Prantsusmaa vägede ülemjuhataja kindral Joffe venelastel intensiivistada rünnakutegevust eesmärgiga panna Saksamaad rohkem itta tähelepanu pöörama. Alustatigi kahte suurt pealetungi, mis Galiitsias oli õnnestunud, kuid Ida- Preisimaal Tannenbergi all lõppes suure lüüasaamisega. Sellest võidust said indu sakslased , kes alustasid pealetungi Varssavile. Linna vallutada ei suudetud. Stabiliseerus ka idarinne. Austria ei saavutanud ka Serbia vastu mingit edu. Saksa laevastik suudeti aga inglaste poolt hävitada ning sakslastel oli merel võimalus võidelda vaid allveelaevadega.
    
  • 1915. Läänerindel ei suutnud kumbki pool edu saavutada. Kaitsepositsioone kaitsvad relvad olid mõlemal pool paremad kui rünnakuvahendid. Ka 22.04. esmakordselt kasutatud keemiarelv ei aidanud sakslastel rindest läbi murda. Pikaajaline sõda ähvardas lõppeda sakslaste lüüasaamisega, sest juba hakkasid nad puudust tundma igasugustest materiaalsetest ressurssidest. Otsustati, et ainus võimalus on korraldada pealetung Venemaale. Seda ka tehti. Vene armee kandis suuri kaotusi, kuid lõppeesmärki see ei saavutanud. Sügisel stabiliseerus rinne Riia-Pinsk-Czernowitzi liinil. Itaalia tegevus Austria-Ungari vastu ei kandnud vilja. Serbia jaoks tegi olukorra raskeks Türgi ja Bulgaaria sõttaastumine, mistõttu tuli Serbia vägesid päästma hakata. Sõda kaldus ka Taga-Kaukaasiasse, Mesopotaamiasse, Iraani, Põhja-Aafrikasse. 1915 sooritasid Saksa lennukid ka esimesed öörünnakud Pariisile ja Londonile.
    
  • 1916. Tähtsaimad lahingud läänerindel olid Verduni ja Somme. Edu keegi ei saavutanud. Inglased kasutasid esmakordselt tanke. Idas õnnestus venelastel murda läbi Austria rinde. Taga-Kaukaasias tungisid venelased edukalt peale türklastele, inglased liikusid edasi Süürias ja Mesopotaamias. Merel üritasid sakslased murda läbi inglaste blokaadist: toimus suurim soomuslaevade lahing Jüüti merelahing ehk lahing Skagerakki juures 31.05. Inglaste kaotused olid suuremad, ent blokaadi lõpetamist sakslastel saavutada ei õnnestunud.
    
• Teise maailmasõja sündmused 1940-1941
  
  • 1940 okupeeris Punaarmee Balti riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina .
    
  • Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 operatsiooni "Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis.
    
  • 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga " Fall Gelb ", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks.
    
  • Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940.
    
  • Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt .
    
  • Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale , kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa.
    
  • Lootuses lõpetada sõda Saksamaa ja Ühendkuningriigi vahel, lendas Hitleri asetäitja Rudolf Heß 1941. aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Suurbritanniasse, kuid võeti vangi.
    

• PILET 3
  
• Sõjategevus 1917-1918
  
  • 1917. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks.
    
  • Venemaal Oktoobrirevulutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu .
    
  • Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks.
    
  • Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg.
    
  • Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani.
    
  • Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine.
    
  • 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet.
    
  • 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla
    
  • Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel.
    
  • 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest.
    
  • 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne 'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja ning Saksamaa alistus.
    
• II maailmasõda juunist 1941-novembrini 1942
  
  • 22. juunil 1941 kuulutas Saksamaa Venemaale sõja.
    
  • Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad
    
  • Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi . 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema.
    
  • Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi.
    
  • 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
    
  • 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul.
    
• PILET 4
  
• Sündmused Saksamaal I ms lõpul ja järel
  
  • Saksa revolutsioon sai alguse madrustele antud käsust merele minna 1918 – sest see oleks nad surma viinud
    
  • 3.nov – Wilhelm II loobub troonist
    
  • 9. nov – võim läheb Ajutise Valitsuse kätte e. rahvavolinike nõukogu kätte
    
  • 1918, 9. nov kommunistide katse kuulutada välja Saksa Nõukogude vabariik.
    
  • 1919 tuli Weimaris kokku Asutav Kogu, et töötada välja uus, demokraatlik, põhiseadus
    
  • 1923 Saksamaal halb olukord – rahva rahulolematus – ei olnud paranenud rahva halb olukord ja repressioonid Saksamaale rahulepinguga sätestatult
    
• Suur murrang novembrist 1942-juunini 1943
  
  • 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma.
    
  • Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul.
    
  • 1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias.
    

• PILET 5
  
• Sündmused Austria-Ungari ja Osmanite impeeriumis I ms lõpul ja järel
  
  • Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Ungaris püüdsid kommunistid võimu haarata, mingiks ajaks see neil ka õnnestus, kuid kui hakati aru saama, et kommunistid ei võitle sellenimel, et taastada Ungari sõjaeelseid piire, hakkas rahvas kommunistidele vastu.
    
  • Osmanite impeerium lagunes ning aladel, kus Osmanite impeerium olnud oli, kuulutati välja Türgi Vabariik.
    
• II ms 1943-1944
  
  • 1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias.
    
  • Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu.
    
  • 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse.
    
  • Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid.
    
  • 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude–Saksamaa rindejoont.
    
  • Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad, mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku.
    
  • Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma . 6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias.
    
  • Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema . Lääneliitlased alustasid liikumist Saksamaa poole; lääneriikide ja Punaarmee edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Saksamaa poolt okupeeritud riikides.
    
  • 1944 teisel poolel vabastasid liitlased Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile.
    
  • Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes ning sügiseks jõuti Ida– Preisimaa piirini.
    
• PILET 6
  
• Versaillies rahuleping ja süsteem
  
  • Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis
    
  • 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja.
    
  • Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 – 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki.
    
  • Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa , Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel.
    
  • Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust.
    
  • Saksamaa loovutas kõik asumaad , mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel
    
  • Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid
    
  • Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse.
    
  • Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik ) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.
    
• II ms viimane aasta ja tulemused Euroopas
  
  • 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents , millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill . Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus.
    
  • Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist .
    
  • 7. – 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile.
    
  • Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks.
    
  • Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug–Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ja Nagasakile.
    
  • Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja.
    
  • Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit.
    
  • Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest.
    

• PILET 7
  
• Suur majanduskriis ja USA
  
  • Suur majanduskriis oli ülemaailme majanduskriis aastatel 1929–1934, mis järgnes Suurele depressioonile.
    
  • Majanduskriis sai alguse Wall Streeti suure börsikrahhiga 29. oktoobril 1929 ehk nn "Musta teisipäevaga". Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu ning ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas kui ka Euroopas, samuti muudes tööstuslikult arenenumates maades.
    
• Rahukonverentsid ja II ms lõpp Kaug-Idas
  
  • Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug–Ida. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud .
    
  • Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti . Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud.
    
• PILET 8
  
• Kriis Saksamaal
  
  • Versailles' rahulepingu tingimused, eriti reparatsioonid, tõid niigi majandusprobleemide käes vaevlevale Saksamaale kaasa rasked ajad. 1923. a. oli Saksamaal tõsine kriis ― Ruhri kriis. Prantslased ja belglased okupeerisid Ruhri tööstuspiirkonna, et sundida sakslasi reparatsioone maksma, protestiks selle vastu algas Ruhris streik, mis viis valitsuse tulude järsu vähenemiseni. See tõi kaasa paberraha mõõdutundetu juurdetrükkimise (valitsuse kulud ei kadunud ju kuhugi ), hüperinflatsiooni ja tõsise majanduskriisi.
    
  • Probleemid tabasid riiki uuesti 1930. aastate algul seose suure ülemaailmse majanduskriisi jõudmisega Saksamaale. Riik varises majanduslikult kokku (oma osa oli siin USA rahalise abi kadumisel), tuues kaasa pankrotilaine, miljoneid töötuid, viletsust ja meeleheidet. Seda üritasid ära kasutada kommunistid, kritiseerides demokraatia nõrkust ja üritades oma lööksalkade abil aktiivselt võimu võtta. Siin nägid oma võimalust natsid , kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega, Hitler aga pidas kõnesid, lubades rahvale kõikide probleemide lahendamist. Natside toetuspind rahva hulgas kasvas kiiresti: vaesemad lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest pääseda, rikkad panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu.
    
  • 1932. a. Riigipäeva valimistel said natsid suurimaks parlamendiparteiks ja 1933. a. jaanuaris oli president Hindenburg sunnitud määrama Hitleri kantsleriks.
    

• Külma sõja algus, Marshalli plaan ja NATO loomine
  
  • Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel kujunesid N Liidu otseseks vastuseisuks Ameerika Ühendriikidega veebruaris 1946, kui Stalin teatas aja nõudest valmistuda uueks sõjaks Lääne imperialismiga, vaatamata rahu hiljutisele saabumisele ja II maailmasõjas lääneliitlastega väljakujunenud sõjalisele liidule.
    
  • Kuna lääneliitlased olid maailmasõja kestel saanud võimaluse sovetliku totalitarismi tundmaõppimiseks, siis aitas see kogemus luua Kremli poliitilisele pealetungile sobivaid vastumeetmeid, rakendada majanduslik-sotsiaalseid kaitsemeetmeid kõigis läänedemokraatlikes ühiskondades
    
  • Oluliseks tõukejõuks oli seejuures sõjaline oht. Aastail 1945-1947 kahanes USA sõjaväe koosseis 12 miljonilt 1,4 miljonile mehele. Midagi taolist ei toimunud Nõukogude Liidus. Ameerika Ühendriigid lootsid kommunismi pealetungi-ähvardustele vastu seista tuumarelvastuse eelisarendamisega, kuid pärast USA tuumamonopoli kadumist 1949, sundis see Külma sõja mõlemaid pooli kurnavale võidurelvastumisele.
    
  • Marshalli plaan oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses.
    
  • Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
    
• PILET 9
  
• Kriis ja NSVL
  
  • 
    
• II ms järgsed rahvusvahelised konflikid
  
  • NSVL varastas USA tuumapommi dokumendid ja toimus võistlus selle peale, kes parema hävitusrelva valmis ehitab
    
  • Toimus Saksamaa linnas Berliinis. 1961. aastal ehitati Berliini müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Piirivalvurid said ülesande tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.
    
  • Toimus Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Surma said paljud, aga sõda lõppes ikka tulemusteta.
    
  • Lähis-ida piirkonnas toimusid ka paljud konfliktid ja sõjad. Näiteks puhkesid sõjad Iisraeli ja araabia riikide vahel, kus NSV Liit üritas saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA toetas aga Iisraeli.
    
  • Kuuba Kriis. Kui Fidel Castro sõlmis salajase lepingu NSV Liiduga (Kuubasse toodi Venemaalt selle alusel tuumalõhkepeadega varustatud raketid ) kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Seda vastasseisu nimetataksegi Kuuba Kriisiks, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See aga ehmatas NSV ja USA juhte niivõrd, et NSVL viis oma tuumaraketid Kuubast välja.
    

• PILET 10
  
• Kriis ja Jaapan
  

• 
  

• Bolševike võimuletulek Venemaal
  

• kommunistid tulid Venemaal võimule relvastatud riigipöördega
  
• ajasid laiali Asutava Kogu
  
• surusid veriselt maha kõik tööliste ja talupoegade streigid
  
• hävitasid Venemaal vene intelligentsi ja kirikud
  
• hävitasid kõik teised parteid, s.t. hukkasid nende parteide liikmed
  

• PILET 11
  
• Hispaania kodusõda
  

• Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco , ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri.
  
• Vabariiklased olid alates tsentristidest kuni kommunistide ja anarhistideni. Neid toetasid peamiselt linlased ning eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria, Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa, kellest kahel viimasel oli autonoomia vabariiklikust valitsusest .
  
• Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud, jõukad ja konservatiivsed jõud, kes olid enamasti rooma katoliiklased, kellele meeldis võimu tsentraliseeritus. Hispaania kodusõja sõjaväeline taktika meenutas mitmeti Teise Maailmasõja tegevust. Hitler testis Hispaania kodusõjas oma uusi relvi .
  
• Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu.
  
• Franco palus Adolf Hitlerilt ja Benito Mussolinilt abi. Hitler sai Franco abipalve kätte 22. juulil 1936 ning algatas sõjalise abi andmise
  
• NSV Liit osales Hispaania kodusõjas põhiliset sõjavarustuse müüjana ning sõjaliste- ja riiklike julgeolekunõunike saatmisega.
  

• Võidurelvastumine ja pingelõdvendus
  

• 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut.
  
• Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike.
  
• 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama.
  
• Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid , suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises.
  
• 1980 aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hirmkallis plaan jäi siiski teostamata. Võidurelvastumine viis selleni , et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral.
  
• Pingelõdvenduseks (Détente) hakati nimetama suhete paranemist NLi ja lääneriikide vahel 1970ndate algul.
  
• Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest.
  
• 1970. a kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid.
  
• 1972. a võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks.
  
• Pingelõdvendusajastu tähtsündmuseks oli Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31. juulil ja 1. augustil 1975. Kohtumisest võttis osa 33 Euroopa riiki ning USA ja Kanada. Allkirjastati nn Helsingi lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus , riikidevaheline koostöö ja inimõigused. Lääneriigid tunnustasid sellega NLi ülemvõimu Ida-Euroopas, samal ajal rõhutati hiljem korduvalt, et see ei tähendanud Balti riikide annekteerimise tunnustamist.
  

• PILET 12
  
• Rahvusvahelised suhted 1933-1938
  

• Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid.
  
• Versailles süsteem varises kokku.
  
• Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku. Lääneriigid ei takistanud teda ja Suurbritannia isegi sõlmis Saksamaaga lepingu.
  
• 1936 märtsis saatis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Kuna lääneriigid lubasid vabalt seda kõike teha, siis olid ka Hitlerid vabad käed.
  
• Saksamaa edust sai innustust Itaalia ja 1935 ründas Etioopiat ning vallutas selle.
  
• Tehti ka rahustamispoliitika , sest usuti, et diktatuuri on võimalik üksteise vastu välja mängida. Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas, aga 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni -vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.
  

• Sotsalismi maailmasüsteemi teke
  

• Esimene sotsialistlik revolutsioon oli Pariisi Kommuun 1870. aastal Preisi-Prantsuse sõja ajal ning püsis 100 päeva, enne kui lämmatati.
  
• Venemaal toimus esimene sotsialistlik revolutsioon 1905.–1907. aastal. See suruti maha. Esimese maailmasõja lõpus puhkesid paljudes riikides sotsialistlikud revolutsioonid, mis suruti maha pärast Oktoobrirevolutsiooni, mille tulemusena tekkis Nõukogude Liit.
  
• Kuni Teise maailmasõjani oli Nõukogude Liit ainus sotsialistlik riik maailmas. Teise maailmasõja ajal vallutatud aladelt ei viinud NSV Liit enam vägesid välja, vaid kehtestas ka neis sotsialistliku korra.
  
• Pärast koloniaalsüsteemi lagunemist 1960. aastatel valis osa iseseisvunud kolooniaid samuti mittekapitalistliku arengutee . Neid nimetati sotsialistliku suunitlusega riikideks.
  

• PILET 13
  
• Müncheni kokkuleppest- MRP-ni
  

• Ettekäändena Tšehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tšehhid olevat neid taga kiusanud.
  
• Septembris 1938. aastal nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga.
  
• Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni.
  
•   Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Chamberlain.
  
• 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse.
  

• Sotsalismi maalimasüsteemi lagunemine
  

• Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk-ja Ida-Euroopale.Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid,et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga
  
• Gorbatšov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968.a ja loobus 1987.a avalikult Brežnevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida
  
• Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev revolutsioon näitas,et NSV Liit on nõrgaks jäänud.See andis Kesk-ja Ida-Euroopa rahvastele märku,et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada .