Sõja põhjused ja osapooled: Vastuolude teravnemine euroopa suurriikide vahel: 1.Saksamaa <- >Suurbritannia: võitles liidri rolli pärast maailmas kuna saksamaa soovis ümber jaotada kolooniad sh. Briti kolooniad. 2.Saksamaa<->Prantsusmaa: Prantsuse soov heastada kaotus Saksamaale 1870-71a. Sõjas ja saada tagasi Elsass-Lotringi alad, samuti vahendada Saksamaa juhtpositsiooni euroopas. 3.Venemaa<->Austria- Ungari: Konkurents mõjupiirkondade pärast balkanil. A-U soovis tugevndada oma positsioone balkanil serbia vastu, keda toetas venemaa. 4.A-U<-> Serbia: A-U Serbia sõda vallandus. Serbia püüd luua A-U koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur slaavi riik nn. Suur serbia. 5.Türgi: soov taastada kunagine ülemvõim balkanil. 6. Jaapan<->Saksamaa: Oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest aasias. Alahinnati ohtu, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks ...
Henry VIII Lii Kruusla Temast 28. juuni 1491 28. jaanuar 1547 Kuningas aastatel 1509 1547 Oli Henry VII ja Yorki Elisabethi teine poeg Sai tuntuks tänu oma abielude ja usupoliitikaga Haridus Ta sai hea hariduse Õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja ka teisi teadmisi Ta oskas lisaks inglise keelel ka ladina, prantsuse ja itaalia keelt Huvitus ka usuasjadest (väga noorelt) Abikaasad Kokku 6 abikaasat Catherine of Aragon (1509 1533) Anne Boleyn (1533 1536) Jane Seymour (1536 1537) Anne of Cleves (1540 Jaanuar Juuli) Kathryn Howard (1540 1542) Katherine Parr (1543 1547) Sõjad Itaalia sõda (15421546) Cambrai liiga sõda (15081516) Guinegate lahing Flodden Fieldi lahing Sõjad Prantsusmaa vastu Viimased eluaastad Jäi väga haigeks Ei suutnud enam ...
*1915 positsioonisõda *1915- Ypres'i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed, kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa *1916 veebruar Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu *01.07.1916 Somme'i lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa. 15.09.1916 võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad- tankid. Lahing lõppes mõlemale osapoolele edutult. *1917 nov-dets Cambrai lahing, Inglismaa vs Saksamaa. Läbimurre sakslaste kaugemate positsioonide pihta, inglise armeed aga ei suutnud olukorda ära kasutada ja läbimurre peatati sakslaste poolt *oktoober 1917 Caporetto lahing, Itaalia vs Saksamaa ja Autsria-Ungari. Itaalis kaitse varises kokku, Prantuse-Inglise väed aga suutsid sakslaste pealetungi peatada. Idarinne: *17.08.1914 kaks Vene armeed tungisid Ida-Preisimaale. Üks Vene armee
*1915 positsioonisõda *1915- Ypres'i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed, kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa *1916 veebruar Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu *01.07.1916 Somme'i lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa. 15.09.1916 võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad- tankid. Lahing lõppes mõlemale osapoolele edutult. *1917 nov-dets Cambrai lahing, Inglismaa vs Saksamaa. Läbimurre sakslaste kaugemate positsioonide pihta, inglise armeed aga ei suutnud olukorda ära kasutada ja läbimurre peatati sakslaste poolt *oktoober 1917 Caporetto lahing, Itaalia vs Saksamaa ja Autsria-Ungari. Itaalis kaitse varises kokku, Prantuse-Inglise väed aga suutsid sakslaste pealetungi peatada. Idarinne: *17.08.1914 kaks Vene armeed tungisid Ida-Preisimaale. Üks Vene armee
1.3 miljonit meest. Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee 17.aprill Nivelle’i tapatalgud 1917 Nov-dets. Rünnak Cambrai all 1917 Sakslased peatavad inglaste rünnaku Okt. 1917 Pealetung Caporetto all itaalia väed said lüüa, inglise- prants väed peatavad sakslaste pealetungi 1918. Puhkeb Saksamaal november revolutsioon, Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. kirjutati alla novembril Compiegne`i 1918. vaherahule, mis
õige pea pärast rünnaku algust 31 ning alles jäänud 18-st masinast said kaheksa vaenlase mürsutabamuse ja kaks süttisid tõenäoliselt mootoririkke tõttu või muul tehnilisel põhjusel. Kuid kaks masinat suutsid siiski vaenlase rindest läbi murda, üks neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama, teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega küla vahel. Esimese suurima tankirünnaku sooritasid britid 1917. aasta novembris, kui Cambrai lahingus läks pealetungile korraga 400 Mark IV tüüpi tanki. Seda peetakse Esimese maailmasõja edukamaks pealetungiks, mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust. Peale seda, kui brittide tankid ilmusid lahinguväljale hakkasid ka sakslased omale tanki looma ning varsti pärast Cambrai lahingut saadigi valmis oma tank A7V, mis kaalus 32 tonni. 1917. aasta lõpuks oli Saksa armeel 15 tanki A7V ning mõned inglastelt sõjasaagiks saadud tankid. 1918. aasta 24
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA...
Kindral H. Ph. Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooled kaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris- detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. 4 IDARINNE (1914- 1917) 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8. armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed
Tartu Kutse haridus keskus Metallitöötlemispinkidel töötaja Õpilase nimi Tank Referaat Juhendaja Õpetaja nimi Tartu 2012 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 American WWII Tank ..................................................................................................................................... 10 Leopard 2a5 ................................................................................................................ 11 2 Iseloomustus Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Puudused on suur mass j...
need hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele Lahingud läänerindel 1917.a 1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons’i vahel. Prantsuse armee ülemjuhata kindral Nivelle’i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle’i tapatalgutena. Edukas polnud ka inglaste rünnak 1917.a novembris-detsembris Cambrai all, uudse taktikana kasutasid inglased suurtükkide asemel rohkem tanke. Ootamatu läbimurre tekitas Saksa vägedes hetkeks paanika, kuid nad suutsid läbimurde peatada. 1917.a oktoobris Caporetto all alanud pealetungi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Saksa ja A-U väed lõid rivist välja ple 300000 sõduri võttes 265000 neist vangi. SÕJA LÕPP LÄÄNES. VERSAILLES’ RAHULEPING USA astumine maailmasõtta
need hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele Lahingud läänerindel 1917.a 1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel. Prantsuse armee ülemjuhata kindral Nivelle'i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle'i tapatalgutena. Edukas polnud ka inglaste rünnak 1917.a novembris-detsembris Cambrai all, uudse taktikana kasutasid inglased suurtükkide asemel rohkem tanke. Ootamatu läbimurre tekitas Saksa vägedes hetkeks paanika, kuid nad suutsid läbimurde peatada. 1917.a oktoobris Caporetto all alanud pealetungi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Saksa ja A-U väed lõid rivist välja ple 300000 sõduri võttes 265000 neist vangi. SÕJA LÕPP LÄÄNES. VERSAILLES' RAHULEPING USA astumine maailmasõtta
R.Nivelle -> planeeris pealetungi 40 km laiusel lõigul. -> selle vastu ehitasid sakslased Siegfriedi liini o Aprillis 1917 nädal suurtükituld + rünnak ->nn Nivelli tapatalgutes hukkus ~250 000 liitlast o Juuli lõpus 1917 algas nn II Ypres'i lahing Flandrias -> mudaväljadel liitlaste mööda laudteid (40 000 teadmata kadunud) -> 6. Novembriks liitlasi hukkunud 300 000+viik. o November kuni detsember 1917 Cambrai tankilahing -> sakslased peatasid nad rünnakrühmadega. o Oktoobri lõpus 1917 Caporetto lahing -> Itaallaste rünnak -> sakslased tulevad Austria-Ungarile appi -> sakslased jõuavad Veneetsiani o 1917 aasta septembris algab Saksa pealetung idarindel -> 3.09 vallutati Riia > oktoobri alguses Eesti saared o 1917 oktoobris tulid Venemaal võimule enamlased -> rahudekreet -> märtsis
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa...
Läänerinne Jüüti mere. 1916 Suurbritannia ja Saksamaa sisuline võit Inglismaale, suurim merelahing Nivelle 1917 Saksamaa ja Prantsusmaa sõda väikesel territooriumil paljude inimestega, tapatalgud Cambrai 1917 Saksamaa ja Prantsusmaa tankilahing Caporetto 1917 Itaalia katastroof Itaalia jaoks UUENDUSED SÕJAPIDAMISES: Maal: tankid, raadio Merel: allveelaevad Õhus: lennukid, mürgigaasid
Inimeste eluolu XX saj alguses Senine seisuslik agraarühiskond lagunes. Toimus väga kiire linnastumine, mis tõi omakorda kaasa slummistumise, teravad keskonna-ja hügienniprobleemid. Inimesed eemaldusid oma kodukohast, tekkis massikultuur. See kõik aitas kaasa tööstuse kiirele arenemisele- arstiabi ja haridus muutusid madalamale klassile kättesaadavamaks, tehnika arenes kiiresti, töölisklassi ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra. Ei olnud veel demokraatlik ajastu, tekkisid erinevad poliitilsed rühmitused, võideldi peamiselt naiste valimisõiguse eest. Tekkinud ametiühingud võitlesid lühemate tööpäevade jms eest. Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid l...
Kas I maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda kujunes välja esimeseks sõjaks, mis sidus endaga suure osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914. aastal, kui tapeti Austria-Ungari troonipärija ning lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´i vaherahuga. Sõjas hukkus miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kuid sõda andis suure panuse tehnika arengule ja maailma uuendamisele. Kuigi sõjas oli kaotajaid, siis ikkagi inimkond võitis sellest väga palju. Esimene maailma sõda andis väga suure tõuke tehnika arengule. Esmatähtis oli arendada ja leiutada uusi vahendeid, mis aitaks sõda edendada. Eriti suur hüpe toimus mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Väga kiiresti arenes lennuvägi: kui sõja algul tegid lennukid ainult luurelende, siis sõja edenedes varustati need kuulipildujatega ja pommidega, mis aitas tõhusamalt toetada maaväe tegevust. Teiseks suureks arenguks oli allveelaevade kasutuse...
Võeti kasutusele tankid Saksale Rumeenia nafta Jüüti merelahing Venemaa on sõjaliselt väljakurnatud 1917 Nivelle'i tapatalgud Suvel korraldati vene Caporello all alanud vägede suur pealetund teisel pealtung Inglaste rünnak Cambrai all(esimene rindel, mis ebaõnnestus, (Saksamaa+AU) suurem tankilahing) sõdurite massiline deserteerumine. Antanti poolel alustas sõda USA Saksa väed asusid pealetungile, vallutasid Riia, Põhjaläti ja Eesti saared
*sõtta astusid Itaalia ja Bulgaaria *1915 üritasid Inglased haarata oma kontrolli alla Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid. Türklased aga peatasid Inglaste edasitungi. *2.mai 1915 Saksa armee Gorlice operatsioon venelaste vastu *1915 Verduni sõda Saksamaa-Prantsusmaa vahel.Saksamaa kaotas. *1916 Vene väed murravad läbi Austria-Ungari kaitseliini *1915 veebruar alustas Saksamaa alveesõda *7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva *1917 nov-dets. Inglismaa rünnak Cambrai all Sakslaste vastu, sakslased peatasid läbimurde. *1917 oktoober lahing Caporetto all Saksa ja Itaalia vahel, Saksa edu. Kriis Venemaal *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos(tööjõu-,toorainepuudus, trantspordi-,kütusekriis) *Keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv(rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine) Veebruarirevulutsioon *ajend:Petrogradi vilets varustamine toiduainetega *3
itaallased Luksemburgi) (Pr) I korda tankid kaotasid · Piirilahing Pr- · Meresõda · Cambrai ingl Ingl väed said alguseks · Jüüti lahing kasutasid tanke ja sakslastelt Lusitania (Ingl) merelahing (Ingl suurtükituld, kuid
Esimene maailmasõda 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 Maailmasõja põhjused: Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Alahinnati ülemaailmse sõja tekkimise ohtu Muutusid hoiakud sõdade ja sõdimise suhtes. Sõda peeti põnevaks ja romantiliseks. Puudusid rahvuslikke kriise reguleerivad institutsioonid. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Loodi sõjalisi liite. Kiiresti arenes sõjatehnika. Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-U...
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
gaasimaskid. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja see kestis 10 kuud. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral H. Ph. Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooled kaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. Idarinne(19141917) Aastal 1914 oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida Preisimaa vallutamine ja tegutseva kaheksa armee purustamine. Venemaa väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpus toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria Ungari vastu. Idarindel jätkusid lahingud ka 1914. aasta lõpul. Saksa vägede ülekaal ja
3 miljonit meest, selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu · Jüüti merelahing(sügis): inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda. Öises lahingus õnnestus Saksa laevastikul siiski oma baasi naasta. Kuigi sakslased kuulutasid lahingu oma võiduks, käitus Saksa laevastik edaspidi passiivselt, lahkus baasidest vaid väga harva. 1917 · Nivelle'i lahing: sakslaste ja prantslaste vahel. Pranstslased kaotasid. · Cambrai lahing (nov-dets): inglaste rünnak. Uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning kasutasid varasemast rohkem tanke. Ootamatu läbimurre tekitas Saksa vägedes hetkeks paanika. Inglased ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatada. · Caporetto pealetung: (okt) Saksa väejuhatus otsustas kergendada A-U olukorda ja rünnata Itaalia vägesid. Itaalia väed said raskelt lüüa. Sõjategevus idarindel:
· 06.04.1917 astus sõtta USA (Saksamaa allveesõja kuulutamise tõttu), kes oli seni olnud erapooletu, Saksamaale kuulutas sõja 11 Ladina-Ameerika riiki · 30.06.1917 astus sõtta Kreeka · Juulist novembrini toimusid Suurbritannia pealetungid Flandrias, sakslaste kaitset ei suudetud läbi murda · 03.09.1917 vallutasid sakslased Riia · 24.10.1917 toimus Caporetto lahing Itaalia ja Saksamaa vahel, mille võitis suurelt Saksamaa · 20.11.1917 toimus esmakordne tankisuurrünnak Cambrai juures · 15.12.1917 sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga vaherahu · 09.12.1917 vaherahu sõlmis Rumeenia · 1917. aastal saavutasid sakslased edu mitmel rindel, kuid see ei olnud märgatav. Edukaks ei osutunud ka allveesõda. Sakslaste sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast tabas nälg. Prantslased asusid teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. USA sõttaastumine tugevdas Antandi positsiooni. 1918:
· Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest Keskriikide 10 miljoni vastu). Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina- Ameerika riiki · Prantsuse vägede ülemjuhataja Petain, kelle ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja revolutsioonilisi liikumisi sõjaväes. Ka Cambrai lahingus (juulist novembrini) ei suudetud vaatamate relvastuse ülekaalule (esimene tankisuurrünnak) sakslaste kaitset läbi lüüa · Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari- revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirevolutsiooni läbi võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, sellele ei reageeritud · Nõukogude valitsus sõlmis 3. märtsil Saksamaaga Bresti rahu, millest võitis Saksamaa palju
Kindral H. Ph.Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta.Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916.aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt kalennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooledkaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris- detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. 3.2. Idarinne (1914-1917) 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8.armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunudTannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasidVene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse
saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa.
I Maailmasõja põhjused 1) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. 1. Alahinnati ohtu. Suuriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimallikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2. Sõda romantiseeriti. 20.saj algul oli levinud veel kujutelm,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse üõnevusega ootasid. 3. Rahvusvahelise kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia' Maailmasõja ajend Kui Austria- Ungari troonipärija ertshe...
· sakslaste võimalus oma jõude läänerindel küllalt vabalt ümber paigutada · ootas Venemaa kokkuvarisemist peamine jõud läänerindel, kus aga ei tunginud peale, vais lasi teha lääneliitlasel lootuses, et nende jõud raugeb · Nivelle'i tapatalgud (aprillis) · saksalstel eesliini taga varuliinid vaenlased pommitasid tühje kaevikuid · prantsuse sõdurite pahameel mässud mõnes üksuses · inglaste rünnak Cambrai all (novembris-detsembris) · inglased jätsid ära suurtükitule ettevalmistuse tungisid varasemast rohkem tankekasutades sakslaste kaitseliinist läbi · seejärel suunasid suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta · saksa vägedes hetkeks paanika, ent inglased ei kasutanud seda maksimaalselt ära ja sakslased peatasid läbimurde · USA astumine maailmasõtta 6. aprill Ühendriigid kuulutasid Saksamaale sõja
1915. Aasta veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. 7. Mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisialaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahignu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele, sest edaspidi käitus Saksa laevastik pasiivselt, söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida. Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. 1917. Aasta novembris-detsebris Cambrai all. Uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutatud sakslaste kaitseliinist läbi. 1917. Aasta oktoobris Caporetto all alanud pealetungi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. 1916. Aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 miljoni mehe, mõnel maal tuli seetõttu kehtestada üldine töökohustus. 1917. Aasta algas nälg, millele lisandusid epideaamiad, mis nii tagalas kui ka
kesine, jäid peagi hätta ja selle tõttu pidid Vene väed appi minema. See pikendas Vene rinnet. 1917. aasta Prantsusmaal vahetati välja ülemjuhataja Joffre, asemele Nivelle. Aprillis alustas ta pealetungi Reimse´i Soissons´i lõigus. Kestis 3 nädalat. Edu ei saavutatud, lahing oli strateegilises mõttes kasutu. Seda lahingut hakati nimetama Nivelle´i tapatalguteks. Nivelle asendati ülemjuhataja kohal kindral Petain´iga. Nov det toimus Cambrai juures esimene tankilahing. U 400 tanki. Inglased erilist edu ei saavutanud. Kujunes jälle positsioonisõda. Itaalia rindel 1917. a okt Caporetto katastroof. Itaalia väed said seal Saksa vägedelt rängalt lüüa. See sai ränga kaotuse sümboliks. Idarinne. Venemaa 1917. a veebr puhkes Venemaal Veebruarirev. Tsaar Nikolai II kukutati troonilt, kehtestati kaksikvõim. Vene rinne jäi nõrgaks. Sakslased tungivad peale. Sept vallutasid Saksa väed Riia, jõudsid Eesti saartele
Verdune lahing | 1916 Prantsusmaa VS Saksa Keisririik. Üks kõige pikem, verisem ja metsikum lahing I maailmasõjas. Somme'i lahing | 1916 Saksa Keisririik VS Briti Impeerium ja Prantsusmaa Osavõtjate ja inimkaotuste poolt suurim lahing I maailmasõjas Tähtis, sest selles lahingus kasutati 1. korda tanki (Britid). Caporetto lahing | 1917 Austria-Saksa VS Itaalia väed Itaalia väed purustati. Cambrai lahing| 1917 Briti väed VS Saksa väed Esimene suurim tankirünnak, kasutati ka sõjalennukeid ja zappeline. (Rünnaku sooritasid Britid). Rahulepingud: Bresti rahu | 3. märts 1918 Venemaa väljus esimesest pmaailmasõjast, Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Compiegne´i vaherahu | 11. november 1918
Soissons´i vahel. Prantsuse kindral Nivelli nimejärgi kutsuti seda Nivelli tapatalguteks, sest prantslased oli kaotuse pärast nii pahameelsed, et puhkesid mässud, mis suruti suure vaevaga maha.Oktoobris otsustas Saksamaa anda löögi Itaaliale.Caporetto lahingus said Itaalia väed raskelt lüüa. Itaalia kaitse varises kokku ning kiiruga kohale toodud inglise-prantsuse üksused suutsid uue kaitseliiniga edasitungi peatada. Novembris detsembris ründasid inglased Cambrai all ning kasutasid rohkem tanke, nad said kaitseliinidest läbi, ning sakslastel tekkis väike paanika. Inglismaa ei osanud aga seda ära kasutada ning sakslastel õnnestus läbimurre peatada.
Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi.
Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. n 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. n 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. n 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte
1917 omapeamised jõud läänerindel, kuid ei tunginud seal peale Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliine,kuhu vastase suurtükitule eest võis tõmbuda Aprillis lõid sakslased seda taktikat kasutades tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'I vahel, Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle'I järgi läks see lahing ajalukku Nivelle'I tapatalgutena November-detsember, inglaste rünnak Cambrai all - uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutades saksaste kaitseliinist läbi, suunates alles seejärel suurtükitule sakslaste pihta, sakslastel õnnestus paanikast hoolimata läbimurre peatada Saksa väejuhatus otsustas kergendada vankuva Austria-Ungari olukorda ning anda hoop Itaalia vägedele
Tema otsustas kõikuma löönud sakslaste rinde lüüa ühe tugeva löögiga puruks ning sellest läbi murda. Enne lahingut selgus, et sakslased olid rajanud piirile Sigfriedi kaitseliini. Prantslased ei tõmbunud tagasi, vaid alustasid aprillis rünnakut. Esimesed kaks liini murti läbi, kuid kolmas jäi püsima. See lahingut teatakse ajaloos kui Nivelle´i tapatalguid. 1917 aasta lõpul üritavad lääneliitlased uuesti Cambrai lahingus. Prantslasi saadab mõningane edu, kuna sakslastest suudetakse läbi murda, kuid vastased kohenevad kiirelt. Sakslaste esmase paanika põhjustas asjaolu, et inglased olid panustanud tankidele, mis tekitavad sakslastes esialgu paanikat. Idarindel alustas Saksa armee pidevat pealetungi ning oli edukas. Venemaal toimunud revolutsiooni järel alustati Saksamaaga läbirääkimisi separaatrahu asjus, mis sõlmiti 03.03.1918 Brestis. Rahu oli Venemaale hävitav.
Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi
Venemaa ,,aururull" suur armee Suurbritannia aitab relvastada. Tähtsamad lahingud: 1) Yprus' lahing 22.05.1915 Saksamaa kasutab esimest korda gaasimaske. 2) Marne' lahing september 1914 Pariisi kaitseks, algab kaevikusõda. 3) Verduni lahing 1916, 10 kuud (juuli-dets) ,,hakklihamasin" mõlemalt rindelt väga kõva rünnak. 4) Somme' lahing 1916, 4 kuud 1,3miljonit meest, Suurbritannia kasutab esimest korda tanke. 5) Cambrai lahing 1917, nov-dets õhuvägi-turmtuli-tankid-mehed 6) Jüüti 1916, Suurbritannia ja Saksamaa kaotus Juuli 1918 uueks ülemjuhatajaks saab Ferdinard Foch, kelle käe läbi algas Antandi ülekaalukate jõudude vastupealetung. Kaotus kaotuse järel tabas Keskriike, kuni nad majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Esimesena palusid vaherahu Bulgaaria ja Türgi, siis Austria-Ungari ning viimaks Saksamaa koos liitlastega. 9
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
tulistati ribadeks, Verdun'i paiskasid mõlemad pooled pidevalt mehi juurde (Verdun'i nimetati ka ,,hakklihamasinaks"), sakslased siiski kaotasid Verdun'i lahingu (kestis 10 kuud) · Somme 1916 esimene kord, kui inglased kasutasid tanke, mille abil õnnestus inglastel sakslaste kaitsest läbi tungida, edu ei toonud see lahing kummalegi poolele (1,3 miljonit hukkunut) · Cambrai lahing 1917 sakslastele korraldati paanika/üllatus, sest inglased jätsid ära algse suurtüki rünnaku ja ründasid esimestena tankidega, seejärel tulistati suurtükkidest, inglased ei kasutanud üllatust ära ja sakslastel õnnestus pealetung peatada · Caporetto lahing 1917 Itaalia pealetung Austria-Ungari vägedele, mille saksased ja austria- ungarlased segamini lõid ja Itaalia kaitse kokku kukutasid, tänu inglaste ja prantslaste kiirele
sõda. 1917. 6 aprill astus Entente'i poolel sõtta ka USA. Uueks ülemjuhatajaks määrati Georges Robert Nivelle. Nivelle'i plaan oli murda vastase kaitse otsustavas lahingus. Rünnakuobjektiks oli Saksa rinde etteulatuv osa Reimsi ja Soissons'i vahel. 7. aprillil algas ettevalmistav suurtükituli. 16. aprillil pealöök. Viimast kaitseliini ei õnnestunud murda. Suured kaotused tugevdasid sõjavastaseid meeleolusi Prantsuse armees. Cambrai lahing (maailma esimene tankilahing). See oli Inglise armee pealetung nov-det 1917. Rünnaku ootamatus andis efekti, sakslaste seas tekkis paanika. Rinne murti läbi 12 km ulatuses. Pealetung suudeti aga peatada. Idarinne 1917. 1. juulil algas Edelarindel Vene vägede pealetung. Algul oldi edukad, kuid hiljem ei jätkunud enam võitlusvõimelisi vägesid. Saksalased kasutasid Vene segadust ära ning ründasid Venelased taandusid peaaegu ilma vastupanu osutamata
Karli prestiižile väga halvasti mõjunud Sacco di Roma. Rooma rüüstati ning paavst põgenes linnast. Üldiselt ei suutnud aga kumbki pool otsustavat edu saavutada ning peagi hakati otsima rahu, seda suuresti ka põhjusel, et türklased sultan Suleiman Toreda isiklikul juhtimisel piirasid Viini. Karli tädi, Madalmaade asehaldur Margarethe ning François' ema Louise de Savoie jõudsidki viimaks kokkuleppele, mis on ajalukku läinud Cambrai ehk Daamiderahu nime all. Sellega loobus Karl Burgundia territoriaalse terviku taastamisest ehk ei nõudnud enam Prantsusmaale kuuluvaid Burgundia alasid, François aga loobus taotlustest Milanole ning teistele piirkondadele Itaalias, samuti pidi ta Karlile ära andma Madalmaade piiri äärseid alasid. See rahu tegi ühtlasi ametlikult lõpu Karli nõudmistele tema seisukohalt sõnamurdliku François' vangistusse tagasipöördumise osas ning ta vabastas suure lunaraha eest alates 1526
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...
Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902)...
Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia se...
LAHINGUD LÄÄNERINDEL 1917a. Lääneliitlased tahtsid Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Saksamaa hoidis oma peamised jõud läänerindl.Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliine, kuhu vastase suurtükitule eest võis tõmbuda. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons´i vahel, Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle´i nime järgi läks see ajalukku Nivelle´i tapatalgutena. 1917anov-dets. Inglaste rünnak Cambrai all. Inglased kasutasid tanke, et sakslaste kaitseliinidest läbi tungida. Sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a.okt.Saksa väed andsid hoobi itaalia vägedele Caporetto all alanud pealetungiga, mille käigus said itaalia väed raskelt lüüa.Vangi võeti 265000 itaalia sõdurit. Itaaliale tuli appi Inglise-Prantsuse üksused, ning suutsid sakslaste pealetungi peatada. 7.MUUTUSED ÜHISKONNAS Sõda viis inimeste füüsilise ja vaimse jõu viimase piirini. 1916.a
6. IV 1917. a. astus Antandi pool sõtta ka USA. Läänerinde uueks ülemjuhatajaks määrati kindral G. R. Nivelle. Läbimurdekohaks märgiti Saksa rinde etteulatuv osa Reimsi ja Soissonsi vahel. Vaatamata suurtele jõududele ja põhjalikule ettevalmistusele operatsioon ebaõnnestus. Lahing toimus väga kitsal alal, mistõttu sakslastel oli võimalus kohale tuua hulgaliselt reserve. Ajalukku on see läinud "Nivelle'i tapatalgute" nime all. 1917.a. novembris-detsembris toimus Cambrai /kanbre:/ lahing, mis oli maailma esimene tankilahing. See oli inglise armee pealetung läänerindel. Lahing algas ootamatu tankirünnakuga kolmes laines, kokku 476 tanki. Efekt oli suur, sakslased põgenesid paanikas. Kuid juba järgmisel päeval suutsid sakslased pealetungi peatada. IDARINNE. Täitmaks liitlaskohust ja kindlustamaks oma autoriteeti, otsustas Vene Ajutine Valitsus alustada 1917. a. suvel suurt pealetungi. Vene vägede ülemjuhatajaks oli määratud A. Brussilov
Saksal allveelaevad väga tasemel! 1915 uputas saksa allveelaev ingl reisilaeva “Lusitania”, kus oli ka ameeriklasi, mis tõstis Am tagajalgadele, kuna nad olid sõjast kõrval. 1916 Taani lähistel vetel Jüüti merelahing – öösel; mõlemad pooled väitsid, et võitsid.; ingl kaotasid rohkem, kui sakslased, kuid ingl teor võitis, sest saksa hakkas kartma. 1917 Läänerinne: suur tahe saksat kukutada am kaalub appi tulemist Cambrai lahing – antante saadab massiliselt tanke – tankilahing Itaalia rinne: Caporetto lahing – It väed said raskelt luau saksalt ~300 000 itaallast võeti vangi ingl/pr väed tulid It appi, kuid päästa eriti ei suudetud Tagalas: Naine tuleb ühiskonnaellu ->tehastesse tööle, tootsid sõjajubinaid jm Eluolu: Kadunud sugupõlv Rüütellikkus kadus 1918 USA tulek sõtta Aprill ’17 kuulutas Am saksale sõja juriidiliselt
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
