pani hobusele päitsed pähe- päitsenöör, -rihm, -rõngas. Päitsed sümboliseerivad vabaduse piiramist. 9. Valge palat kõrge laega- hullumaja. Vabaduse piiramine. 10. Kadrioru park- park Tallinnas, mille rajas Peeter I katariina II- le. 11. Mootorsaega läbi kadrioru pargi- mingi terviku lõhkumine paljudeks osadeks. Stiilikujundid Epiteet: valge kitli pikad käised, valge palat kõrge laega, tuleb tammekepi toega, Eesti põlve uueks looma. Võrdlus: supi hind saab võrdseks praega Metafoor: pihk kõik pirrud leeki torkab, supi hind saab võrdseks praega, valge kitli pikad käised, Metonüümia: kad tarvis hargi, roidan mööda võsa ääri, kaelas Vanemuise kannel, saia käigust väljub Anvelt, pirrud leeki torkab, hing saab päitsed, valge kitli pikad käised, Kalev kolgib siili, Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab,
Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini.
Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega basiilika kõrval esineb idas mitmel pool silindervõlviga või kupliga kaetud basiilikaid. Sel juhul esinesid tugedena nelja või mitmetahulised piilarid. Kristuse Sündimise kirik Bethlehemis, mis on ka säilinud. Kalb-Lauzeh basiilika Süürias. Santa Maria Maggiore basiilika Roomas. Simeon Stylites'i kloostrikirik
Standardne süsteem võimaldab kommunikatsioone ja valgustust väga lihtsalt ripplaega sobitada. Tugev kandekonstruktsioon tagab, et lagi näeb hea välja mitu aastat isegi siis, kui laealuseid kommunikatioone hooldatakse sageli. Supergrid 24T on ette nähtud kasutamiseks standardse T - 24 kandekonstruktsiooniga. Profiili laius 24 mm, mis tähendab, et kandekonstruktsioon koos erisrevaga profiiliga sobib täielikult laega ja väljanägemine jääb monoliitne. Tänu standard süsteemi kasutamisele on ripplae paigaldamine väga kiire ja lihtne. Lisaks võib soovi korral kasutada alumiiniumist, terasest või akustilisest kiust värvilisi tugitahvleid, mis võimaldavad unikaalseid lahendusi koridorides, ooteruumides või kauplustes. Deltagrid restlagi koosneb Delta-kujulistest profiilidest. Unikaalse kandesüsteemi tõttu on Deltagrid eriti sobiv kohtadesse, mis vajavad sagedast juurdepääsu laetagusele
mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi keha Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele.
Essee Manchesteri tööstusrevolutsiooni : Probleem 1:Tervisehädad töölisklassides. Kuna sellel ajal ei olnud tähtis töötaja vaid see et masinad areneks.Töötajatele ei pööratud üldse tähelepanu.Neil puudus korralik toit ja riietus.Nad veetsid 12-14 tundi igapäev kinniselt madala laega ruumides, kus nad hingasid iga hingetõmbega sisse halbaõhku ,puvilla-,villa-,või linatükikesi või vase-,metalli- või rauatükikesi.Nende turvalisusele ei pööratud tähelepnau.Nad kõik olid haiged ja nende kehad olid näljast kõhnumas.Neid ei koheldud inimlikkult,pigem nagu orja .Hakkati väärtustama rohkem masinaid ,kui inimesi ,kuna masinatele pöörati rohkem tähelepanu.Kärbiti pigem inimeste eelarvet ,et masinatele rohkem panustada. Probleem 2:Madalama klassi rahvas protesteeris masinate võidu vastu ning kasu ja au vastu. Madalamasse klassi kuulusid käsitöölised ja mehaanikud . Nende protest oli aru saadav, kuna m...
Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelööviline ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgnev suur ümberehitus toimus hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööre, mis said uusklassitsistliku välimuse.
Islami kunst SAKRAALARHITEKTUUR on väga tähtis! Ehituskunst on kõige tähtsam - MOsEE o Hakati ehitama juba 7. sajandil. o Pole kindlat põhiplaani. Enamasti müüriga ümbritsetud nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar,
Millist jumalat oleks Eestile vaja? Minu jaoks ei ole kodu nelja seina ja laega ruum, vaid koht, kus on kodutunne ning positiivne emotsioon. See on ja jääb mulle kohaks, kuhu naasen nii heas kui halvas. Kodutunnet aitavad tekitada inimesed, kes seal on ning nendevahelised suhted. Kahjuks tunnen, et Eestis on paljud kodud sellest tundest ilma jäänud. Sellepärast arvan, et Eestile kõige sobilikum jumal on koldetule ja kodurahu jumalanna Hestia. Hestia on oma loomult, nagu eestlanegi: tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud
kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske. Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. Vööndkaar eraldab traveesid üksteisest. Romaani stiili omapäraks on jämedad piilarid, väikesed ja ümarkaarelised aknad, kitsad löövid, massiivsed seinad ning raskepärasus. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Arvati, et ehituse tugevus sõltub vundamendi tugevusest
Peruu 19.Kirjelda elukorraldust inkade riigis. Inkad elasid müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijad. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel. Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 20. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine) Mõisted: Aatrium- lahtise laega ruum Stilisatsioon- loodusvormide lihtsustamine Basiilika- kohtu- ja ärihoone Ornament- reeglipäraselt korduvad elemendid Idealiseerimine- loodusvormide parandamine Sarkofaag- surnukirst Barbarid- Sisserännanud rahvas Stiil- Käekiri Kaanonid- Reeglid Koloriit- Pildi värviline kogumulje. Tsikuraat- Astmiktorn Obelisk- Neljatahuline püramidaalne sammas.
Peruu 3. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. 4. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Metallurgia ja keraamika MÕISTED 1. Barbarid- sisserännanud rahvas 2. Stiil- käekiri 3. Kaanonid- reeglid 4. Koloriit- pildi värviline kogumulje 5. Aatrium- lahtise laega ruum 6. Stilisatsioon- loodusvormide lihtsustamine 7. Basiilika- kohtu-ja ärihoone 8. Ornament- reeglipäraselt korduvad elemendid 9. Tsikuraat- astmiktorn 10. Obelisk- neljatahuline püramidaalne sammas 11. Idealiseerimine- loodusvormide parandamine 12. Sarkofaag- surnukirst 2
Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur
Ta on suur rotweileri kutsikas , kellel on väga omapärane iseloom ja kes end pesuresti kõrvale rohelisele kaltsuvaibale elama on sättinud. Ning kui Lembit Ulfsaki filmis oli lammas alla paremas nurgas siis mina panin sinna koera. Kaltsuvaip on vist väga vana, minu vanaema aegne. Ta on väga ära näsitud ja augune. Selle vaiba pealt võib leida kujunud koerakarvu , mida koeralt nii palju tuleb. Kuigi mu tuba on üsna väike mahutab ta siiski palju saladusi. See on hariliku valge laega, millel küljes lamp ja väike täheke. Lamp tundub ka veneaegna olevat , ta on nelja kupliga ja ta vars on pruun. Väike täheke seinapeal on ilmselt eelmiste üürnike oma, kahju on mõelda, et ta siia nii jäeti, kuigi mulle pakub ta rõõmu, ta kogub päeval päikesekiirgust, mida pimedaks muutudes mulle edastab. Seinad on oranzi ja beezi tapeediga ning maas on pleekinud vaip. Seina keskel jagab tapeete pooleks riba, mis on kuldsete triipudega ja ruudukestega keskel
Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moseed, mida hakati ehitama 7.sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palveniss, vahel on neid ka mitu; õues kaev, kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme:
Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: a)teravkaar b)roosaken c)vitraaz Gooti skulptuuri on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika-ümarplastilised figuurid- asuvad nissis seina ääres. 12- 14. Sajandini kasutatakse kivi,alates 15.sajandist puuskulptuur,mis on värvitud. Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele. 16
Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur
linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Eestisse jõudis gooti stiil 13.-14. Sajandil koos ristirüütlitega. Tallinn on üks paremini säilinud gootikalinnu. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Tallinnas on mitu vaatamisväärset gooti kirikut. 1. Toomkirik Toomkirik on Tallinna kirikutest vanim, ehitatud 1219. aastal.
lüpsiplatsil Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda Veiste sõnnikukihil pidamine on vabapidamise üks vorme, kus loomade puhke- ja lamamisala puhastamine sõnnikust tõimub vajadusel 1 või 2 korda aastas (madala laega laudas sagedamini) Veiste puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihile piisavas koguses allapanu Sõnnikukihil pidamist peetakse veiste heaolu seisukohalt üheks parimaks võimalikus lahenduseks Puuduseks on suure koguse allapanupõhu vajadus Sõltuvalt lamamisala põranda kaldes ja sõnnikukihi eemaldamise viisist lamamisalalt jagatakse pidamisviisid : kaldpõrandal pidamine, sügavaallapanul pidamine
Moseed Helina Saar 10.A klass Üldtutvustus · Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas · Hakati ehitama 7.sajandil · Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad igast küljest sammaskäigud · Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks · Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F %2Fmairismatvejev.weebly.com%2Fislami- Arhitektuur · Meka poolses seinas on üks
Paleed olid alati seest väga rikkalikult kaunistatud.Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehivad erksavärvilised geomeetrilised kujundid koos dekoratiiv- krohviga.Väga palju on templites näha ornamenti,paljudes templites on ka kullast ja marmorist mosaiike.Araabias ei kasutatud ikoone ega portreesi. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab).Mosee õues asub kaev.Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti. All toodud Damaskuse Suure mosee plaan. Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850
saamas, ent see on alles stardiplatvormiks millelegi hoopis olulisemale elukoolile. Oli 5. oktoobri öö aastal 1982. Tundsin, et keegi tõmbab mind tugevalt peast. Surusin vastu, karjusin täiest kõrist, ent kasu sellest polnud, agressiivsed käed said oma tahtmise. Lõpetasin vastumeetmed ja lasin asjadel nende loomulikku rada mööda kulgeda. Ühtäkki ei olnud mul enam üldse kodune tunne. Olin kuskil suures valges kõrge laega ruumis. Vastu kogu keha õhkus harjumatult külma ja rõsket õhku. Ninna tungis vastikusttekitav medikamentide lõhn, mis minus tänini võõristust tekitab, kui taas sinna majja haiglasse satun. Ehkki esimesed kogemused ümbrusest olid vastumeelsed, polnud see uus maailm üldse kole, vaid hoopis ilus, hele ja nii-nii suur. Tõsi küll, järgnevatel aastatel pidin tõdema, et ta muutus järjest väiksemaks. Õigemini mina sain suuremaks
1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990. aastate lõpul eravaldusse siirdus. Mõisa interjöör on olnud väga suursugune - peatrepp on marmorist, põhikorrusel on mitmeid saale - kõige suurem ja uhkem nn. Valge saal, ümmarguse põhiplaani ja väga uhke laega kuppelsaal mida kasutati esivanemate galeriina. Lisaks ka söögituba ja üks väiksem sammastega saal. Söögitoa kõrval on üks väiksem tuba, mis võis olla serveerimistuba, kuna seal on alles sisseehitatud seinakapid. Pööningukorrusel võisid olla teenijatetoad, seal on mõnes kohas isegi säilinud tagasihoidliku mustriga bordüür. Peale mõisate võõrandamist elasid Stackelbergid edasi Vana-Riisipere mõisas, kust nad 1939. aastal Saksamaale läksid. P
seguneb sajandi keskel manerismiga, mis domineerib kuni 17. saj keskpaigani. · Hansakaubanduse langus · Liivi sõda (1558-83) · Peamised näited Tallinnas Mustpeade maja (1597--1600) Arent Passer kõnelev arhitektuur 59 17.10.2011 Raidportaal ja etikukivid Mustpeade maja saal avar, kumerate akendega ja võlvimata laega 60 17.10.2011 Vaekoda Raekoja platsil (1555) Moresk: stiliseeritud araabiapärane põimornament, kasutati nt talalagede kaunistamisl 61 17.10.2011
1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2. Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4. Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel, mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. 5. keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks. Uueks osaks oli krüpt, kelder altariruumi all. 6. Krüpt kelder altariruumi all, neid ehitati põhiliselt pühade säilmete hoidmiseks. Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid. 7. karolingid kaunistavad kirikute interjööre freskode ja mosaiikidega. Kasutati stseene antiikmütoloogiast ja ajaloost. 8
teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided.
asendis. Seejärel kui lugemid on samad mõlemas pöördes nõue on täidetud. Nõue on täidetud, kuna laboris NA viga võib olla ±4 Viimaseks lugesin nurkade järgi klassi seina kõrguse. Teodoliit oli mul 154.3 cm kõrgusel ja 1073.3 cm seinast, mida ma mõõtsin tavalise mõõdulindiga. Kõrgust mõõtsin vertikaalringi keskelt põrandani ja kaugust mõõtsin seinast põranda punktini teodoliidi all. Määrasin, et Teodoliidist seina nurk põrandaga on 88 14 ja seina nurk laega on 79 54. Teodoliidi kõrgusest kuni seina aluseni pikkuse leidsime Pythagorase teoremiga: Leian esimese kauguse seinast 154,3 2+1073, 32= 1175781,83 cm=¿ 1084,3 cm =10,843 m Kolmnurga nurkade summa on 1800 180 ° ( 88 ° 14 + 79 ° 54 )=11 ° 52 Leian teise kauguse seinast: 10,843 ? 10,843sin 79 ° 54 = ?= 10,7 m sin88 ° 14 sin 79 ° 54 sin 88 ° 14 Leian seina kõrguse 10,843
Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Roomlaste elulaad - Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. • Pompeij - Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij
mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Sisenedes sellesse, näeme sissepääsu vastas madalat ava, mille taga on teine saal. Parempoolses seinas esineb mitu sügavat soppi, vasakpoolses aga tellistest müür. Selle taga oli vanasti suur saal, mille lagi on sisse langenud. Maapinnal näeme selle kohal kuni 4 m sügavust ja 10 m laiust langatuslehtrit. Hävinud saalist läks põhja suunas kitsas maa-alune käik, mille ulatuse kohta lähemad andmed puuduvad.
tipust teise kõrva tipuni. Sektorijaotus e. päikesekiirejaotus - juuksesalgud eraldatakse kolmnurksete jaotustena ümber ühe punkti. Sektorijaotust illustreeriv joonis on pärit raamatust " " Lõikuse jaotus - juuste jaotamine enne juuste kõikamist vastavalt ühele võimalikest lõikusskeemidest. Klassikalist juustejaotust, A-telge, B-telge ja lõikuse jaotust illustreerivad joonised on pärit raaamatust " " Horisontaalne jaotusjoon on põrandaga või laega paralleelne. Vertikaalne jaotusjoon on seinaga paralleelne. Diagonaalseid jaotusjooni on sõltuvalt nurga asetusest kaks erinevat: diagonaal taha ja diagonaal ette. Klassikaline diagonaal on 45 kraadi vertikaalse või horisontaalse eraldusjoone suhtes. Diagonaal taha Diagonaal ette Horisontaalset, vertikaalset ja diagonaalseid jaotusjooni illustreerivad joonised on pärit raamatust "The Scientific Approach to Hair Sculpture: Ladies"
Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Vasakul Damaskuse Suure mosee plaan. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read. Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). Mosee õues asub kaev. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti.
Burgundia koolkond basiilika; Cluny klooster suurim romaani kirik (5lööviline) Inglismaa: levinuim Normandia ehituskunst; pikaksvenitatud põhiplaan, tugevalt eenduvad külglöövid; Durcham, Rochester, Southwell, Gloucester katedraalid Hispaania: valitsev araabia kunst; mauride mõjud, Kataloonia Narbonne piiskopkond; Santiago del Compostella kloostrikirik Itaalia: mitmekesine arhitekt., palju riike ja linnriike, Lombardia: algul lameda laega basiilikad, võlvimine Pr. eeskujul, Modeena katedraal; Veneetsia: tugevad idamaised mõjud, Püha Marcuse katedraal, Pisa toomkirik (Toscanas);Firenze: San Miniato al Monte kirik; Rooma: ehituskunstis tõstine tagasilöök Saksamaa: romaanistiil oli kõige kauem; massiivsus; eeskujuks oli Pr.maa; Mainz, Wormsi ja Speyer katedraalid; Lübecki katedraal, eeskujuks Baltimaadele (telliskivikirikud) Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj
Näeme kipsvanikuid, mitmeid roosornamente ja põimuvaid akuntuselehti. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Kohandatuna kooli tarbeks, on sisemust tugevasti muudetud. Säilinud on juugendvormides kahhelkaminad, lakitud seinauksed ja seinakapid. Hoonel on 20. sajandi alguse arhitektuurile ainuomane klaasist laega trepikoda. Majas leidub endisaegseid liftikappe ja keskkütteradiaatoreid. [7,8] Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor. Suuremad ruumid on pikk vestibüül ning akendega põhjafassaadile avanev saal. 5 Siseruumide värvilahendused on taastatud originaali järgi, kusjuures päästetud on ka paksu värvikihi alt välja tulnud meandritüüpi ornamentikat. [7] Joonis 1
Rakke Gümnaasium Islami kunst Katre Pohlak X klass Mai 2011 Sisukord · Sisukord · Miks valisin selle teema? · Kust on saanud alguse Islami kunst? · Islami ehituskunst · Islami keraamika · Islami ornament · Kasutatud materjal Miks valisin selle teema? Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema juba paari inimese poolt võetud ei ole, lükkasin ka selle kõrvale. Kaks esimest teemast Vanavene kunst ja arhidektuur ning Islami kunst meelidisd mõlemad nii teema kui ka materjali rohkuse poolest. Niisiis v...
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi? See on nõrk 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ja väiksed uksed ning aknad 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ja selle ülaosas aknaid pole 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! Silindervõlv ja ristvõlv 7. Millised on silindervõlvi puudused? raske ja kohmakas 8. Mis on lööv
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad.-pikihoone,põikihoone,koor,kooriümbriskäik, kabelite pärg, apsiid, löövid, nelitis,krüpt,võidukaar,piilar. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda puulaega, jäet ehitamata lagi, silindervõlviga või ristvõlvidega 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi?polnud vastupidav 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus?-ümarkaar, silinder-ja ristvõlv 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas.Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses osas, aga sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. 6
Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid. Viimane oli 3-lööviline, aknaid kesklöövi ülaosas ei olnud, uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kaari kandsid piilarid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. Laiemaid lööve sai katta ristvõlviga. Siiski ristvõlv oli väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada väga massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikseteks ja kitsad löövid hämaraks.
poolel, Eestis ja Lätis alles umbes a. 1300 Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. 2 Arhitektuur Keskaja kirikliku ehituskunsti arengut mõjutas suuresti püüd varustada jumalakoda laega, mis oleks vastupidav ja sobiks võimalikult laiade ruumide katmiseks. Ka gooti ehituskunsti tekkimisel on peamist osa mänginud just see püüd. Hoone katmisel puulaega ähvardas alati tulekahju oht. Romaani ajastu silinder- ja ristserv joonvõlvide puuduseks oli see, et nad olid väga rasked. Et vältida müüride kokkuvarisemist, oldi sunnitud ehitama neid massiivsete ja paksudena. Et müüride vastupidavust mitte vähendada, ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli tihti väga pime
Transept eendub pikihoonest suuremal määral põhiplaan omandab risti kuju · Ristumisel tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks · Transeptist idas koor · Kesklöövi ja nelitise vahel vahevõre Tornid · Kampaniil ehitisest eraldi seisev torn Varasemad romaani kirikud kaetud lameda laega nagu varakristluse puhul · Al. XI saj kesklöövide võlvimine o Silindervõlv o Ristvõlv · Hilisromaani kunst o Esineb juba roidvõlve o Sisearhitektuur Arkaadid monumentaalsed kaared allkorrusel, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest
2.8.Püstolkuulipilduja Püstolkuulipilduja on püstolipadruniga tulistav käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks nii valangutega kui ka üksiklaskudega.Püstolkuulipildujad töötavad tavaliselt püstolitele sarnasel vabaluku põhimõttel. Neid kasutatakse peamiselt jõustruktuurides ja eriüksustes, samuti sõjaväelaste, kelle ülesanne ei ole osaleda vahetult lahingus, enesekaitserelvana.20. sajandi algul algasid katsetused laega püstolite muutmiseks poolautomaatsetest täisautomaatseteks. Püstolkuulipilduja leiutati Esimese Maailmasõja lõpuaastatel kolmes riigis sõltumatult: Itaalias, Saksamaal ja USA-s. Esimene õnnestunud püstolkuulipilduja oli Saksamaal valmistatud Bergmann/Schmeisseri MP 18/I. 7 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Automaat_%28relv%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Kuulipilduja http://et.wikipedia
o Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. ROMAANI BASIILIKA OSAD, TÜÜPILINE PÕHIPLAAN Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi = trifoorum. Kui müüris käiku ei olnud ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifoorumiga. Sageli võis kesklööv olla järelikult kolmekorruseline. Ehitustehniliselt oli kõige raskem ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata, oskuste kasvades püüti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks oli ammutuntud silindervõlv. o Oli raske o Sai katta ainult kitsaid ruume Mõnevõrra laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks e. traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kattis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar.
Varagootika XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus; 2. Küpsgootika XIII ja XIV sajand; 3. Hilisgootika XV ja XVI sajand (Viirand 1982:214). 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR Arhitektuur jäi endiselt juhtivaks kunstiliigiks. Sakraalarhitektuuri kõrval kasvas pidevalt ilmaliku ehituskunsti tähtsus. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kirikute katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks sai gooti süsteemile teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema selgrooks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetataksegi roieteks. Nendevahelised osad (võlvsiilud) võid laduda hoopis õhukesed
Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Ülesehituselt on romaani kirik enamasti basiilika, esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk saalkirikuid ja kodakirikuid see on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks. Romaani süsteem ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised)
Vertikaal- ja horisontaaljooned olid tasakaalus, pigem eelistati viimaseid. Majad olid madalad ja korruseid märkisid fassaadil horisontaalsed simsid e. eenduvad ribad. Taodeldi harmooniat ja sümmeetriat ning näiteks uksed olid alati fassaadi keskel, ideaalis olid maja kõik küljed ühesugused. Tornile eelistati kuplit. Teravkaare asendas jälle ümarkaar, jämedad piilarid asendati antiigipäraste sammastega. Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hooned olid nii seest kui ka väljast lihtsad, dekoor oli vähene, esinesid poolsambad, nisid jms. Järgiti Vana-Rooma eeskuju. Esimeseks renessansi kunstnikuks peetakse Giottot, kes elas 14. sajandil. Renessansi kunstis püüti kujutada kõike realistlikult. Õpiti maalima kolmemõõtmelisust, kasutama tsentraal- ja perspektiivi. Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sa...
aastatel. 1990. aastate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgmine suur ümberehitus tehti hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970
Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas
2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning sellest ajast on meil hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. 2 Gooti kunsti arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad
saj kolmandal kümnendil. Ja pühendatud st Galli abeele. Plaan on tehtud pärgamendile, hoonete kontuurid punase ja juurdekirjutised pruuni tindiga. Tagumisele küljele on kirjutatud 12. saj Püha Martini lugu. Toulouse'i St-Sernin Ehitatud 1080-1120 romaani kirik, endise 4. saj ehitatud basiilika kohal. Seda küll nimetatakse basiilikaks, aga siiski erineb varasematest, on palju suurem võrreldes varasemate kirikutega, ehitatud peamiselt tellistest. Ristikujulise põhiplaaniga, võlvitud laega. On mitu kabelit, mis moodustavad kabelite pärja, reliikviate hoidmiseks. Uuenduseks on ümberkäik, mis võimaldab jumalateenistuse ajal paveränduritel külastada reliikviad, liikudes ringiga umber kiriku pealöövi. Transepti ristumiskohal on viiekorruseline torn. Tornitipp on 15. saj. Kesklööv on kaetud silindervõlviga, külglöövid on ribbed vault, tugipiilaritega. Conques'i St-Foy Ehitatud varasema väiksema basiilika asemele, valmis u 1120. romaani stiilis, soojades toonides
Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus. Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette. Eluviis Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
