…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis kaasa tuua kohutavate tagajärgedega sõja. Eelkõige oli selle ohu algallikad külm sõda ja selles kulmineerunud Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhted. 1962. aasta oktoobris jõutigi nii kaugele, et maailm seisis tuumasõja lävel.
TUUMAPOOMID Hiroshimale, Nagasakile Hiroshima · 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. · Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. · Hiroshima linna hävitas pomm nimega Little Boy (väike poiss). · Koheselt hukkus 20 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud rohkem kui 200 000 inimest. · Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets, kes suri natuke rohkem, kui aasta eest. Ta oli 92 aastane. Nagasaki · 9. augustil 1945 purustas teine aatomipomm teise
" on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942. aasta suvel, jätkas ka järgnevate aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pära Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest sai surma. Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide pommilennuk B-29 Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees' pilt 1.2). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu Kui Hiroshimale heidetud pomm ("Little Boy ", 13 kilotonni, Pilt 1.1) oli uraanil põhinev, siis Nagasaki pomm nimega " Fat
emigreerunud suur osa maailma tippfüüsikuid. Plahvatuslik ahelreaktsioonavastati alles vahetult enne sõda. Tuumade lõhustumiseks sobivaid aatomituumi pole just palju. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte. 1949. aastal katsetas Nõukogude Liit esimest tuumapommi. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy ). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Hiroshima pärast tuumapommiplahvatust : 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man ). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest
· Neutronkiirgusest saadav lisaefekt pole eriti arvestatav. · Neutronpommid on relvastusest välja jäetud. · Tuumarelva on arendatud ja katsetatud aastakümneid · Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga. · Pomm lööb platsi üdini puhtaks 14,9 ruutkilomeetril. · Inimkonna minemauhtumiseks läheb vaja 1 241 166 kõige võimsamat tuumapommi. · Kui sihtida ainult linnaelanikke ehk 50% Maa rahvastikust läheks vaja 99 293 pommi. · Maailmas on hetkel teadaolevalt 10 227 erinevat tuumarelva. · Venemaal 5192 · USA-l 4075 · Prantsusmaal 300 · Iisraelil 200 · Ühendkuningriigil 192 · Hiinal 176 · Indial 75 ja Pakistanil 15.
Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium-deuteriidi. Tuumapommi ehitus Tuumapommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy ). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man ). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast
USA,UK,prantsusmaa,Venemaa,Hiina,Iisrael,Pakistan,India,Põhja Korea(2005.aastal). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit.(2005. aastal). 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan. Little boy 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Fat man 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu.
tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaanis, kus nad omalt poolt tekitavad täiendavad purustusi. Üheainsa troopilise keeristormi ajal vabaneb sama palju energiat kui saja tuhande Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatamisel. Seoses maakera rotatsiooniga pöörleb orkaan põhjapoolkeral ümber oma silma alati kellaosuti liikumise vastassuunas. Kasutatud allikad Kiri: raamat ,,Loodusõnnetused mis vapustasid maailma" Guido Ilves http://www.wikipedia.org pilt. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Global_tropical_cyclone_tracks-edit2.jpg pilt. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/89/Cyclone_Catarina _from_the_ISS_on_March_26_2004.JPG/180px-
1.2.Manhattani Projekt Manhattani projekt oli Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ning Kanada projekt arendamaks välja tuumarelvi. Projekt toimus aastail 1942-1946 ning seda korraldas Ameerika Ühendriikide armee inseneride korpus. Projekt toimus 30. kohas läbi liikmesriikide, kuid põhiliselt siiski Hanfordis, Oak Ridgeis ning Los Alamoses. Liikmesriikide teadlased töötasid välja nii pluutooniumi kui ka uraani baasil töötavaid pomme. Pomm, mis visati Hiroshimale hüüdnimega "Little Boy" kasutas uraani isotoopi U-235. Pomm mida katsetati New Mexicos ning visati Nagasakile hüüdnimega ,,Fat Man" kasutas pluutoniumi. Hiroshimale ning Nagasakile visatud tuumapommid tapsid rohkem kui 220 000 inimest. 1.3.Nõukogude Liidu tuumarelvastus Erinevalt teisttest liitlasriikidest ei pakutud Nõukogud Liidule võimalust osaleda Ameerika Ühendriikide tuumaprogrammis. Tänu vabatahtlikele spioonidele said
ARUTLUS Enne Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipomme, ei toiminud mingeid ilminguid, et Jaapan võiks kaaluda sõja lõpetamist ning samuti kapituleeruda ja mõelda rahuplaanidele. USA valikuks oli kasutada kahele linnale aatomipommi heitmist. Kas oleks saanud ilma sellise drastilise sündmuseta lõpetada sõda ning jaapanlasi sundida kapituleeruma. Kas aatomirelvastuse kasutamine oli möödapääsmatu? USA oli saanud tunda Jaapani rünnakut nende territooriumil ning värskelt oli meeles neil
Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitilise piiri ületanud tuumakütus plahvatab väga suure plahvatusjõuga andes välja väga palju energiat ja kiirgust ning omades suurt purustusjõudu Ajalugu Töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames 6. augustil 1945. aastal heideti pomm Hiroshimale ( Little Boy 15kt). Hukkus kokku 270 000 inimest (70 000 koheselt). Tuumakütuseks oli uraan-235 64kg 9. augustil 1945. aastal heideti pomm linnale Nagasaki (Fat Man 21kt). Hukkus kokku 170 000 inimest (30 000 koheselt). Tuumakütuseks oli plutooniumit 6,4 kg.
Lõhkeaine lõhkamisega viiakse kokku kaks tuumakütuse alakriitilist osakest ning nende mass ületab seejärel kriitilise piiri Kriitilise piiri ületanud tuumakütus plahvatab väga suure plahvatusjõuga andes välja väga palju energiat ja kiirgust ning omades suurt purustusjõudu Ajalugu Töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames 6. augustil 1945. aastal heideti pomm Hiroshimale ( Little Boy 15kt). Hukkus kokku 270 000 inimest (70 000 koheselt). Tuumakütuseks oli uraan-235 64kg 9. augustil 1945. aastal heideti pomm linnale Nagasaki (Fat Man 21kt). Hukkus kokku 170 000 inimest (30 000 koheselt). Tuumakütuseks oli plutooniumit 6,4 kg.
II MAAILMASÕDA Soome ja Nõukogude Liit 08.12.1941 22. Juuni 1941 USA kuulutas Jaapanile sõja 01.09.1939-02.09.1945 Saksamaa tungib Nõukogude Jõudude vahekord peale Pearl Nõukogude Liidu ja Saksamaa Liidule kallale. Harbour'it sõda (22.06.1941-08.05.1945) Liitlasvägede kasuks, sest USA MOLOTOVI-RIBBENTROPI astus sõtta. (Prantsusmaa, PAKT 23.08.1939 Suurbritannia, Nõukogude Liit, USA <> Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Sala...
5. Juuli Kurski lahing 1943 13. oktoober It. kuulutab s. Saksa. Detsember Teherani konverents 27. jaanuar lõppes leningradi 1944 blokaad 22. september NSVL okupatsioon 6. august tuumapomm 1945 Hiroshimale 8. august NSVL s. Jaapanike 8. Mai Saksamaa kapituleerus 9. august tuumap. Nagasakile 2. september Jaapan kapituleerus sõja lõpp
sajandi I poolel. · Teine Jaapani-Hiina (1937-1945) sõda. Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941. Jaapan alustas USA ja Suurbritannia kolooniate vallutamist. Ka Hongkongi vallutamine. · Jaapan vallutas Filipiinid (USA), Malaisia (Suurbritannia) ja Indoneesia (Holland) · 6. ja 9.august 1945 - USA heidab tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile · 1947 - uus konstitutsioon, millega Jaapanist sai demokraatlik Pearl Harbouri rünnak Jaapani ootamatu rünnak USA baasile 7.detsembril 1941, mille tagajärjel astus USA II maailmasõtta. Hukkus üle 2400 ja haavata sai üle 1200 ameeriklase. Võitlusvõimetuks muudeti kaheksa suurt lahingulaeva. Päev hiljem, 8.detsembril, kuulutas USA Jaapanile sõja. Hiroshima ja Nagasaki Rünnakute tagajärjel hukkus umbes 260 000 inimest ja järgmistele põlv-
7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord" veebruar 1945 Jalta konverents 8.mai 1945 Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 6.august 1945 ameeriklased heidavad Hiroshimale tuumapommi 2.september 1945 Jaapani esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile Balti riigid II. maailmasõjas: 28.september 1939 NSV-liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakt 14.-15.juuni 1940 NSV Liidu ultimaatumid Balti riikidele 14.juuni 1941 NSV Liidu Saksamaa sõja puhkemine 1944 võitlus Baltikumi pärast
esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. Esimesena rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi 08/06 Tuumapomm Hiroshimale. Hukkus u. 300 000 inimest, suurem osa /1945 Hiroshimale radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapomm murdis Jaapani vastupanu, 10.08.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti. Esimesena rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 9.08.1945 heideti tuumapomm Nagasakile.
• Selle eesmärk oli NSV vastu hakata. Teise Maailmasõja käik • Teherani konverents toimus 1943. Seal otsustati, kas alustatakse pealetungi Saksamaale. • 1945a veb toimus musta mere ääres Jalta konverents, kus otsustati kuidas Saksamaa lõplikult purustada. • 1945a jul toimunud Potsdami konverentsil arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liit arutati sõjajärgse haldamise küsimusi. • 1942a suvel heideti Jaapanile USA poolt 2 tuumapommi Hiroshimale ja Nagasakile. • 2 sept 1945a allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad tingimuste kapitulatsiooniakti. TEINE MAAILMASÕDA OLI SELLEGA LÕPPENUD.
420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. 8.augustil kuulutas ka NL Jaapanile sõja ja vallutas kiiresti Jaapani alt Hiina alad, suur osa Korea poolsaarest jagatakse NL ja Ameerika vahel, peale seda Korea lõhustunud. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Nürnbergi kohtuprotsess- 20.nov. 1945-1.okt 1946 Kohtupidamise ajaloos ainulaadne- esimest korda võetakse keegi vastutusele sõja pidamise ja vägivalla eest: vastutusele võeti põhiprotsessil 24 saksa kõrgemat poliitilist juhti
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
nimetatakse oma khakivärvusest hoolimata ,,kollakoogiks", millisel kujul uraan ka kaubastatakse. Põhiosa maagi radioaktiivsusest ja ka raskemetallid jäävad kaevandus ja eraldusjääkidesse, mis tuleb ohutult ladustada, et takistada nende pääsu keskkonda. Rangeri uraanikaevandus Austraalias Kui avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat, hakati välja töötama tuumarelva. 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. 60 kilogrammi uraan235 plahvatusel hukkus 80 tuhat inimest kohe ja 60 tuhat sama aasta jooksul. 9. augustil Nagasakile visatud pomm sisaldas 8 kilogrammi plutooniumi. Ka seal hukkus vähemalt 100 tuhat inimest. Tänapäeval toodetakse uraani kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas, kõige rohkem Kanadas. Suured uraanivarud on USAs, KeskAafrikas ja Austraalias. Enamikku sellest kasutatakse tuumareaktorite kütusena.
Leningradi blokaad – Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941 - 1944 Stalingradi lahing – Saksamaa Wermachti ja Punaarmee lahing 1942 – 1943 Teherani Konverents 1943 Jalta Konverents 1945 Potsdami Konverents 1945 Normandia dessant – USA, Poola, Sb ja Kanada sõjajõud vabastavad Prantsusmaa 06.juuli 1944 Saksamaa kapituleerumine – Jalta konverentsil arutati Sm lõplikust hävitamisest 7. – 8.mai 1945 6.aug 1945 heitis USA Hiroshimale tuumapommi 9.aug 1945 heitsid USA Nagasakile tuumapommi 2.sept 1945 teine maailmasõda lõppeb Sõja põhjused: Hitler soovis Versaill’e süsteemi likvideerida Stalin soovis soovis riigipiire nihutada läände ja laiendada kommunistliku mõjuvõimu Hitler soovis arendada sõjatööstust (võttis suurpankuritelt laenu) Stalin soovis sõjaarmeed arendada (venelaste raha) Hitleri põhiidee oli, et sakslased vajavad ruumi
visata pomm Kokura linnale aga seal olid ilmaolud lendamiseks viletsad. Little Boy · Little Boy pikkus oli 3000mm, laius 700mm ja mass oli 4000kg. Fat Man · Fat Man'i pikkus oli 3250mm, laius 1520mm ja mass oli 4600kg. · Enola Gay · Enola Gay oli Superfortress tüüpi pommituslennuk, millelt visati 6. augustil 1945 esimene tuumapomm, koodnimega "Little Boy", Jaapani linnale Hiroshimale. · Lennuk piloodiks oli kolonel Paul Tibbets ning lennuk sai oma nime tema ema Enola Gay Tibbetsi järgi. Tagajärg Tagajärg Tagajärg Tagajärg Tänapäev · Ühe Ameerika teadlaste ühingu hinnangul on maailmas tuumarelvi kokku kaheksal riigil. Põhja-Korea hiljutised avaldused on aga andnud mõista, et see number võib olla suurem. · Tänapäeval tegelikult ükski normaalne riik ei kavatse tuumapommi kasutama, sest see toob palju kahjustusi.
liitlaste kontrollimiseks. Holokaust paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud või liidendatud aladele aastatel 1933-1945. *Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all juutide kallal nats. Saksamaal ja Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidi. *Holokausti käigus hukkus ligikaudu 6 milj. Juuti. Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile 6. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi HIROSHIMALE. 9. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi NAGASAKILE. II maailmasõja lõpp. II ms lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Tagajärjed: *Muutus maailma poliitiline kaart. *Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse*Tekkis uus jõudude vahekord maailmas. *Hakkas lagunema koloniaalsüsteem. *Loodi ÜRO. *Võetakse kasutusele inimõiguste mõiste
kannatada: nii haiguste, vigastuste, kui lähedaste surma pärast. Arvan, et USA ei osanud ettegi kujutada, mis see kõik endaga kaasa tõi. Nad ei näinud reaalselt seda, mis toimus Hiroshima linnas. Nende jaoks oli sel hetkel oluline vaid ülemvõimu saavutamine. Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets. Juba 9.augustil 1945 purustas teine ameeriklaste poolt heidetud aatomipomm teise Jaapani linna, Nagasaki. See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Hiroshima ning Nagasaki katastroofid üle elanud jaapanlased on öelnud, et nad ei saa aru, miks ameeriklased ka teise tuumapommi Jaapani kohale heitsid. Kuna inimesed oli räsitud, shokis ning tohutus leinas. Jaapanlastel poleks olnud ressursse ega ka jõudu ameeriklastele vastupealetungi teha. Kuid ameeriklased heitsid Nagasakile tuumapommi, kuna arvasid, et jaapanlased astuvad neile vastu.
purustada GER, kokkulepped euroopa jagamisest, sõjakurjategiad kohtu ette; Potsdam 17. juuli 2.aug 1945, otsusteks olid natsismi ja militarismi likvideerimine, ja 4D poliitika. 5) Isikud: a) Jossif Stalin b) Adolf Hitler c) Churchill d) Truman e) Roosevelt 6) Jaapani pommitamine (Hiroshima, Nagasaki)- Jaapanile esitati tingimusteta ultimaatum kapituleerumiseks, 2 aatom pommi viskamine jaapanile (6.aug ja 9.aug Hiroshimale ja Nagasakile) 7) Aastaarvud: a) Sõja algus- 1.sept.1939 b) Suure Isamaasõja algus- 1942 c) Pearl Harbouri pommitamine- 1941 7.Dets d) Stalingradi lahing- 1942-1943 e) Leningradi blokaad- 1941-1944 f) Saksamaa kapituleerumine- 1945 g) II MS lõpp (lõppes Jaapani kapituleerumisega)- 14aug.1945 8) Sõja tagajärjed- Inimkaotused 50-70milj, suur osa tsiviilelanikud. Hiigelsuured sõjakulud: 1500mld USD, muutus maailma
3)USA abi NSVL-le (toiduabi jne) 10. Millise Balti riikide jaoks saatusliku otsuse langetasid NSVL-i, USA ja Inglismaa juhid Teherani konverentsil ? Tunnustati 1940 a riigipiire, Balti riikidel kadus võimalus iseseisvuse taastamiseks. 11. Iseloomusta lühidalt 1944.a. aset leidnud sõjategevust Punaarmee vastu Eesti territooriumil. 1)Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma 2)Vastupanu Sinimägedes 3)Porkuni lahing 12. Miks heitsid ameeriklased Hiroshimale ja Nagasakile aatomipommid ? Ameeriklastel oli valida kolme sõjategevuse vahel. Kõige mõistlikum oli neil valida see, et heita aatompommid. 13. Miks kaotas Saksamaa II maailmasõja ? 1)Saksamaa liitlased olid nõrgemad kui vastased. 2)Hitleri usk oma geniaalsusesse. 3)Põhjendamatult julm käitumine vallutatud NSVL aladel (Valgevene, Ukraina). 4)Saksamaa käes olnud vähesed kütusevarud. 5)Piiratud inimressursid. 14. II maailmasõja tagajärjed. 1)Tohutud inim-ja materjaalsed kaotused.
1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika).
sihtmärgitult Saksa linnu ja tööstuspiirkondi Saksa sõjatööstuse nõrgestuseks 1944 NL alustab vastupealetungi. Eesti tähtsamad lahingud Sinimägedes, kus hoiti kinni idarinnet. 6. juuni 1944 Normandia dessant e. D-päev oli Inglismaa ja USA ühisvägede dessant Prantsusmaa põhjarannikul , millega avati 2. rinne ja alustati vastupealetungi läänerindel 8. mai 1945 Berliin kapituleerus st lõpetas teise maalimasõja 6. ja 9. august 1945 Ameerika heidab tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile 15. august 1945 Jaapan kapituleerub. Teine maailmasõda lõpeb ka ameeriklastel.
Jaapani alistumisega lõppes ka teine maailmasõda. PS! Huvitav fakt on ka see, et ühel jaapanlasel (Tsutomu Yamaguchi´l) oli nii palju ebaõnne, et ta sattus mõlemasse linna täpselt sellel ajal, kui nendele linnadele tuumapomm visati. Samas oli tal jällegist nii palju õnne, et ta suutis mõlemast pommitamisest eluga pääseda. Tsutomu elas Nagasakis, aga ta läks Hiroshimasse ärireisile. Just sellel päeval, kui ta pidi tagasi oma kodulinna naasma, visatigi Hiroshimale tuumapomm. Tsutomu sai lööklaine tagajärjel küll põõletushaavu ja kergemaid vigastusi, aga otsustas siiski kolm päeva hiljem Nagasakis tööle minna. Huvitaval kombel otsutati just sellel päeval ka sinna linna pomm visata. Nagasakile visatud pommi tõttu ta otseseid vigastusi siiski õnneks ei saanud. Tsutomu suri alles ca 60 aastat hiljem vähki.
Leping lubas maaaluseid teste. · Testide Laiahaardelise Keelustamise Lepinguga (Comprehensive Test Ban Treaty) 1996. aasta on enamus tuumariike tõotanud, et ei soorita enam tuumakatsetusi. · Viimane aatompommi test (maaalune) oli Põhja- Koreas 9. Okt. 2006. Hiroshima ja Nagasaki · Seni ainus kord , mil kasutati inimkonna ajaloos aatompomme, on II maailmasõjas 6-9. augustil 1945. aastal, kui USA heitis Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid. · Hiroshima linna hävitas pomm "Little Boy," Nagasakile põhjustas hävingu aga "Fat Man." · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. · Plahvatustes hukkus umbes 200 000 inimest. Nagasaki ja Hiroshima tuumapommi plahvatuse tagajärjed Lõhkenud Tuumapommid
Saksamaa lõplikku purustamist. 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävitav. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. 1945. aastal alustas USA rünnakut Jaapani vastu. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Jaapanlased üritasid oma maad kaitsta. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale 6. augustil 1945 Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud.
Genotsiid rahvuse teadlik hävitamine. Karl Linnas, Harry Männi. San Francosco 1945 Loodi ÜRO ühinenud rahvaste organisatsioon. Eesmärk riikidevaheliste probleemide rahumeelne lahendamine ja omavaheline koostöö. Pariisi rahukonverents 1945-1947 Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. 1951 teine San Francisco konverents Rahuleping Jaapaniga, sellele Jaapan alla ei kirjutanud, sest 6. aug 1945 ja 9. aug 1945 heitsid Jaapanlased Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid. Tegelikult ei ole siiani sõlmitud II MS aegne rahuleping Saksamaaga. II MS lõpetamine. 8. mai 1945 kapituleerus Saksamaa. Sellega lõppes sõda Euroopas. 2. sep 1945 kapituleerus Jaapan. Sellega lõppes II MS. Sõjas sai kannatada kõige rohkem NSVL hukkunuid oli umbes 30 miljonit inimest ja 2/3 oli neist tsiviilelanikud. Positiivne oli see, et NSVL rahvusvaheline positsioon kasvas. Teravad suhted NSVL ja tema liitlaste vahel.(demokraatiat mõisteti täiesti
24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO. (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos) Kevadtalv - Alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. 7.-8. mai - Saksa ülemjuhatuse esindajad kirjutasid alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati neljaks okupatsiooniks. Juuli-august - Potsdami konverentsil arutatakse Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. 6.-9. august - USA tuumapommid langesid Hiroshimale ja Nagasaki linnadele. 24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos). 2. september - Jaapani ning USA esindajad allkirjastavad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda.. oli lõppenud.
Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse ning propagandarünnakutega üksteise vastu, vallandades vahel ka niinimetatud asendussõdu kolmandates riikides. Hiroshima katastroof 6. augustil1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale esimese tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese.
4.-11.veebruar Krimmi konverents, Churchill, Rosevelt ja Stalin kavandavad sõja lõpetamist. 7.märts USA väeosad liiguvad üle Reini jõe. Märts- apr. Saksamaad ümbritsevad lääne poolt Usa, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSV Liidu väeosad. 21.aprill Vene vägi tungib Berliini 28.aprill Itaalia vastupanuliikumine tapab Mussolini. 30.aprill Hitler teeb Berliinis enesetapu. 7.mai Saksamaa kapituleerub 6.august USA heidab Hiroshimale aatompommi. 9.august USA heidab Nagasakile aatompommi. 2.september Jaapan kapituleerub. Sõda on lõppenud.
1944. a. 6. juunil algas mürskude tulistamine sõja lõpuni 1944. a. detsember Ardennide lahing(algus?) 1945. a. veebruar jalta konverents 1945. a. 16. aprill punaarmee pealetung Oderile 1945. a. 2. mai berliin kapituleerus 1945. a. 8. mai saksamaa täieliku kapituleerimise akt 1945. a. 6 ja 9. august tuumapommid hiroshimale ja nagasakale 1945. a. 2. september jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt 1951. a. 8. september jaapaniga rahu leping San Franciscos 3. Täida tabel. Millal viskas USA JaapanileMis linnadele aatompommidMis kaalutlustel aatompommid? visati? aatompommid visati? 6 ja 9 august 1945 Hiroshima ja nagasaka Usa sõjaväe juhtkond
Pärast katastroofi sadas taevast alla musta vihma, tuhk ja tolm olid vihma mustaks teinud. Inimesed, kes olid janus, püüdsid suuga vihmapiisku, ning jäid hiljem kiiritustõppe, kuna vihm oli radioaktiivne. Juba 9.augustil 1945 purustas teine ameeriklaste poolt heidetud aatomipomm ,,Fat Man" teise Jaapani linna, Nagasaki. Nagasakile heitis tuumapommi piloot Charles Sweeney, kes suri 84-aastasena 4 aasta eest. See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Nagasaki pomm oli määratud hoopis teisele linnale, Kokurale ning vaid esmase sihtmärgi kohal lasunud paksu pilvekatte tõttu sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks suurele vedamisele. Nagasaki pommitamises sai koheselt surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud
NSVL Stalin 30. Apr Hitleri enesetapp Sõjajärgse maailma 2. Mai Berliin alistub jagamine. NSVL lubab 8. mai Sm kapituleerub astuda sõtta Jap vastu 11. mai- viimased Sm üksused annavad alla 3k pärast Sm alistumistJap jätkab võitlemist Jul-Aug Potsdam- 6. Aug aatompomm Hiroshimale Sm saatus- läheb 4ks, 9. Aug Nagasakile P-Korea ja Kuriili 15. aug Jap alistub saared 2. sept Jap kapituleerb Nürngergi kohtuprotsess Tokio protsess Pariisi rahukonverents 1946 Juuli-Okt, rahuleping 1947. NSVL saab Baltimaad.
Maailm sõjas 1. Totaalne sõda sõda, kuhu on haaratud kõik sõdivate riikide kodanikud a) Tsiviilobjektide pommitamine vastase võitlusmoraali hävitamiseks: · Saksa pommirünnakud Inglise linnadele sõja algul · Tallinna märtsipommitamine 1944 Nõukogude punalennuväe poolt · Dresdeni pommitamine liitlasvägede poolt 1945, kus hukkus kuni 50 tuhat inimest · USA aatomipommid Hiroshimale ja Nagasakile 1945 b) Okupeeritud riigid: · ametisse pandi nukuvalitsus, mis aitas kaasa totalitaarse rezhiimi kuritegudele · kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed (hiljem nad anti kohtu alla ja osa hukati) · vastupanuliikumine võõrvõimude ja kollaborantide vastu c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus:
Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 6,5 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest paljude tegurite, nende seas ka andekuse poolest. Kõigil on tugevamaid ja nõrgemaid külgi. Mõned on edukad muusikas, teised kunstis, kolmandad aga hoopis spordis. Maailmas on kümneid, kui mitte sadu miljoneid inimesi, kelle hobiks on korvpall. Seda mängitakse nii enda lõbuks ja kehalise aktiivsuse saamiseks kui ka elukutseliste sportlastena tipptasemel võistkondades . Arvatavasti iga korvpallifanaatiku unistuseks oleks jõuda ookeanitagusesse kutselisse kõrgliigasse NBA. Paraku saavad sealsest eluolust osa vaid parimad NBA-s teenib leiba vähem kui tuhat pallipõrgatajat kogu maailmast. Samas, alati ei pruugi nii kõrgele tasemele mängima saamine tuua kaasa vaid head. Sportlane võib kergelt läbi põleda ning leida ennas...
vallutada neid ei suutnud. 1941.a lõpul toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. Jalta konverentsil 1945 kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 6.SÕDA VAIKSEL OOKEANIL Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerimisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme,mis heideti kahele Jaapani linnale: Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ja Jaapani vastupanu oli murtud. 02.sept 1945 allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. 7.TEISE MS LÕPP Teine Maailmasõda lõppes ametlikult, kui 02.09.1945 allkirjastati Jaapani ja USA esindajate poolt Ameerika sõjalaeval Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle
Bastogne'i lahing ägedaim lahing Eestimaa pinnal (Saksa poolel ~30 000 eestlast) 1. aug Varssavi ülestõus 1945 7. märts USA väed 17. jaan NSVL vallutab Varssavi 9. aug NSVL 6. aug USA heidab liiguvad üle Reini jõe 16. Aprill NSV Liit alustab kuulutab sõja pommi Hiroshimale 8. mai Saksamaa pealetungi Berliini Jaapanile 9. aug USA heidab kapituleerub 21. Aprill Berliin vallutatakse 2. sept Jaapan pommi Nagasakile kapituleerub. Teine
- Berliini blokaad (Lääne-Berliinilt lõigati ära elekter, kütus ja toiduained) - NATO (49) ja VLO (55) moodustamine - Hiina kodusõda (kommunistid võitsid) - Vesiniku- ja termotuumapommi loomine (ohustas maailma). 4. II MS tagajärjed Sõja lõpuks oli tekkinud "2-pooluseline maailm". Ardennide lahing (viimane Sakslaste rünnak, kaotasid). Dresdeni hävitamine (45), lääne pommitas Saksamaad, palju tsiviilelanikke). Berliini purustamine. Tuumapomm Hiroshimale (6 aug 45) ja Nagasakile (9. aug). Pariisi rahukonverents (10. veb 47). --- Hiiglasikud purustused ja kaotused. 60 miljonit inimest hukkus, palju tsiviilelanikke. Kommunism säilis. Maailma lõhestumine, külma sõja algus. Balti riigid jäid NSVL alla. NATO / Eu Söe- Ja teraseühendus 5. Kapitalistlikud maad ja sotsialismimaad Erinevused: Kapit - Poliitilises elus sai osaleda üha enam inimesi, valijate vanust alngetati, valitsus oli
kasvõi teisele mandrile. Näideteks võiks tuua vene SS-25(pidil vasakul) ning USA ,,Peacekeeper" (eesti k. "Rahuhoidja" ; pildil paremal) raketid. Vasakul vene SS-25, paremal USA ,,Peacekeeper" Peacekeeper on MIRV-tüüpi rakett (mitu iseseisvat eraldijuhitavat raketti). Selle sees peitub kuni 10 Avco MK-21 lõhkepeaga raketti, millest igaühe hävitusjõud on 300 Kilotonni (võrdluseks Little Boy raketi, mis heideti Hiroshimale, hävitusjõud vaid 13- 18Kt). Seega on Peacekeeperi kombineeritud hävitusjõud 3000 Kt ehk 3 Mt. Little Boy oli loomulikult ka kaalult palju väiksem - vaid 4038 kg(mis võimaldas seda kukutada lennukilt), Peacekeeper aga kaalub tervelt 96,75t ! Taktikaline rakett on rakett, mis rändab väiksemaid vahemaid, kui strateegiline rakett ning on tavaliselt ka väiksema hävitusjõuga. Taktikalisi rakette kasutatakse
Berliini vallutamise eel teadis Hitler, et sõda on lõppemas tema kaotusega.Ta saatis lahingusse viimased mehed, mõned olid alles lapsed, süstis neile lootust, et sõda võib veel võiduga lõppeda. Ise ta andis kõrgematele kindralidele soovituse teha enesetapp, mida tegi ta teadaolevalt isegi. Saksamaa jaotati Liitlastevahel ära. Tuumakatastrof(6.08.1945-9.08.1945) 6.-9- augustil kasutati esimest ja viimast korda sõjarelvana tuumapommi. Ameeriklased saatsid need kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile ning tagajärjed olid kohutavad. Suur osa linnadest hävines ja hukkunuid oli sadades tuhandetes.See oli löök mida jaapanlased ei osanud oodata ning nad andsid kohe peale katastroofi alla. Umbes 260 000 inimst sai surma.
survel kokku. Click to edit Master text styles Second level Tuuma Third level lõhustumine Fourth level Fifth level tuumarelvast Aatomipommi esimene katseeksemplar lõhati USA-s Nevada kõrbes 16.juulil 1945. aastal. 6. ja 9. augustil 1945.a. heideti esimesed aatomipommid kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile. Aatomi- ja vesinikupommide hävitustegurid on hetkeliselt leviv väga tugev valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugev purustav lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus. Kaitset pakuvad maa all asuvad varjendid. Praegu on tuumarelv vähemalt 8 riigil. Tuntakse muret tuumarelvade kontrollimatu leviku üle. Tuumareaktor ja tuumaenergeetika Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon.
planeedi Uraani järgi. Planeet omakorda oli nimetatud jumalate isa Uranose järgiantiikmütoloogiast. Metallilisena eraldas uraani 1841 Eugene Melchior Peligot. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Kui avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat, hakati välja töötama tuumarelva. 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. 60 kilogrammi uraan-235 plahvatusel hukkus 80 tuhat inimest kohe ja 60 tuhat sama aasta jooksul. 9. augustil Nagasakile visatud pomm sisaldas 8 kilogrammi plutooniumi. Ka seal hukkus vähemalt 100 tuhat inimest. Tänapäeval toodetakse uraani kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas, kõige rohkem Kanadas. Suured uraanivarud on USA-s, Kesk-Aafrikas ja Austraalias. Enamikku sellest kasutatakse tuumareaktorite kütusena. 1 nael (umbes 453.6 g) uraani (U3O8) maksis 2001
andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Interneti tähtsus Internetil on tänapäeval väga suur tähtsus, kuna enamus andmesidest ja suhtlusest baseerub internetil. Tuumapomm Tuumapomm Tuumapomm töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames. 6. augustil 1945 heideti Jaapani linnale Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Tuumapommid arvatakse massihävitusrelvade hulka ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. Tuumapommi tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope, mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks. Esimeste tuumapommide tuumkütuseks kasutati uraan-235, kuid sellised tuumapommid on oma massi kohta
1945 – Potsdami konverents - Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutati kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitati Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. Jaapan ei nõustunud kapituleerumisega. USA otsustas kasutada tuumapommi kahele Jaapani linnale: Hiroshimale ja Nagasakile, suri 260 000 inimest Jaapani vastupanu oli murtud Miks kaotasid teljeriigid sõja? Sakslaste kaotuse põhjuseks sai esimeste võitluskuude eufooria. Selliseid võite, mis neile esmakuudel üsna teenimatult sülle langesid, ei osanud nad ette näha. 1944. aastaks moodustasid saksa väeosade põhilise koosseisu vanemad aastakäigud ja 16-18 aastased noorukid, kelle hulgas oli vaid mõni üksik sõduriaastates ja korraliku väljaõppe saanud mees. 1944
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
