AJALOO KT II MS (0)

Ptk 18:
1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles ’ rahulepingu katkestamine
1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania
kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Anšluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tšehhi
vallutamine, vägede viimine Leetu.
2. Anšluss, Müncheni sobing – mis need olid, millal
Anšluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938
Müncheni sobing – 29. september 1938; konverents , kus Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa ja
Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii
hoitakse sõda ära.
3. Hispaania kodusõda – kelle vahel, millal, kes võitis, miks.
Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk , Rahvarinnet toetas NSVL , Francot Itaalia ja
Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada.
Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool
ehk Franco ning pärast seda kehtestati Hispaanias Franco diktatuur.
Tekkis, sest võimule sai kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ning ühiskond
polariseerus, levisid kuuldused proletariaadi diktatuurist.
4. Tšehhoslovakkia vallutamine Saksamaa poolt – kuidas täpsemalt.
14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia ennast Hitleri mõjutustel iseseisvaks ning järgmisel päeval
hõivasid Ungari ja Saksamaa väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Hitler arvas , et demokraatlikud
riigid on nõrgad ja astuvad talle vastu, aga selle asemel teatasid Prantsusmaa ja Inglismaa, et
kaitsevad Poola puutumatust ning alustasid läbirääkimisi ka NSVL-iga, et teda
Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. Kehtestati üleüldine sõjaväekohustus ja valmistuti sõjaks. Hitler
hakkas kartma ning lootis, et ta kindlaks seljataguseks saab NSVL.
5. Molotovi-Ribbentropi pakt – mis see oli, millal see sõlmiti, miks see sõlmiti, kelle vahel. Kuidas
Molotovi-Ribbentropi pakt mõjutas Eestit, kuidas see aitas kaasa Teise maailmasõja puhkemisele?
Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL-i vahel, millele kirjutati alla 23. augustil 1939. Vastased
lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda sõjalises liidus. Kõige olulisem osa
lepingust oli salajane protokoll, milles kaks diktaatorit Ida-Euroopa ära jagasid. NSVL pidi saama
Eesti ning see oligi suureks lükkeks maailmasõja tekkimisel, kuna mõlemad riigid soovisid jagatud
riike endale saada.
Ptk 19:
6. Poola purustamine: Millal, miks, kuidas täpsemalt, mis olid tagajärjed.
MRP-ga sai Hitler võimaluse Poolat rünnata. Hitleri käsul tungiti 1. september 1939 Poolale sõda
kuulutamata kallale. Poolat süüdistati Saksamaa ründamises. Selle tagajärjena kuulutasid Inglismaa
ja Prantsusmaa Saksamaale 3. septembril sõja. 17. septembril tungis Poolale kallale ka NSVL ning
hõivas Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud ning Poola riiki polnud enam olemas.
Novembris ründas NSVL Soomet ja 1940. aastal võttis Rumeenialt Bessaraabia.
7. Kummaline sõda – mis see oli, millal
Toimus 1939-1940. Poola purustati küll kiirelt, kuid Prantsuse-Saksa piirile Maginot'le ja
Siegfriedile olid rajatud kaitseliinid. Sõjategevus soikus ning kumbki pool erilist aktiivsust ei
ilmutanud, sellega algas nn kummaline sõda.
Merel käis aktiivsem tegevus: Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis
seejuures tõsiseid kaotusi. Et laevastikul rohkem tegevusvabadust oleks, käskis Hitler 9. aprillil
1940 rünnata Norrat ja hõivata Taani. Norrakad avaldasid ägedat vastupanu ja kuningaperel
õnnestus Norrast lahkuda. Sakslased said suure osa Norrast endale. Kuni 1940. aasta suveni toimusid lahingud, kuid seejärel dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult
8. Hitleri tegevus 1939-1940: Taani ja Norra vallutamine, Belgia ja Hollandi vallutamine, Põhja-Prantsusmaa vallutamine – millal, kuidas?
9.aprillil hõivas Saksamaa vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Norra osutas sakslastele ägedat vastupanu, neid toetasid ka inglased -prantslased, 1940 suveks oli aga Norra vallutatud.
Samal ajal , 10.mail, ründasid sakslased ka Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks langevarjureid. Kiiresti ja ootamatult õnnestus needki alad valluatada, prantsuse ja inglise väed põgenesid.
Seejärel tungis hitler lõunasse, viies sõja Prantsusmaa aladele . Vallutati 2/3 Prantsusmaast, sealhulgas Pariis.
9. Välksõda – mis oli, mida tähendab, miks kasutati
Sõda, kus eesmärk oli võimalikult kiirelt võita. (Mõne nädala või kuu jooksul)
10. Compiegne ’i vaherahu – mis oli, kuidas erines I MS Compiegne’i rahust, kelle vahel ja millal sõlmiti, milles kokku lepiti
Pärast Pariisi vallutamist, 22.juunil 1940 sõlmiti jälle Compiegne’i metsas Sasksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. (I MS ajal lõpetas Compiegne’i rahu sõja)
11. Charles de Gaulle , Pétain, Vichy valitsus
Charles de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 1940 pani kindral Charles de Gaulle aluse liikumisele „Vaba Prantsusmaa“ Londonis.
22.juuni – Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy).
12. „Lahing Inglismaa pärast“ – mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges .
1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis.
13. Winston Churchill – kes oli
suurbritannia peaminister
14. Sõjategevus Balkanil – miks, millal, mis riigid vallutati, millal
Kui hitler oli inglismaal ebaõnnestunud, pöördus ta itta balkanimaade poole. Alguses läks ta appi mussolinile et aidata vallutada kreeka. Endaga kaasa sundis hitler tulema ka rumeenia , ungari ja bulgaaria . 6 aprill 1940 ründas hitler jugoslaaviat ja vallutas selle kiirelt. Aprilli lõpuks oli vallutatud ka kreeka. Järgmiseks tahtis hitler võimu vahemerel. Vallutati ka kreeta , malta jäi alistumatuks.
15. Sõjategevus Aafrikas – mis toimus Aafrikas 1940-1941
Peale balkanimaadel möllamist läks sõda üle ka aafrikasse. 1940 läks aafrikasse itaalia, appi tuli jälle hitler. Itaalia aga kaotas oma kolooniad aafrikas.
Ptk 20:
16. Baaside leping ehk „vastastikuse abistamise pakt“ – mis see oli, mis riikide vahel see sõlmiti.
17. Millal sõlmisid Eesti, Läti ja Leedu Vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga? Miks nad seda tegi? Mis olid selle tagajärjed?
Nad nõustusid, kuna kartsid NSV Liitu.
Eesti 28 sept. 1939
Läti 05. okt 1939
Leedu 10.okt 1939
Selle lepingu kohaselt kaotasid need riigid sisuliselt on iseseisvuse. Toodi sisse punaväelasi
18. Miks ei sõlminud Soome vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga? Mis oli selle tagajärg?
Kuna soome on demokraatlik vabariik ning seal konkureerivad üksteisega poliitilised erakonnad , ning valitsusele oli selge, et NSV Liidu dikteeritud lepingut pole võimalik Soome parlamendis läbi lüüa.
Tagajärjeks oli Talvesõda Soome ja Nsv Liidu vahel.
19. Talvesõda – mis see oli, millal, millega lõppes, kuidas kulges, Mannerheimi liin
Talvesõda- 30.november 1939. Soome ja Nsv Liidu vaheline sõjaline konflikt, Soome ei kirjutanud alla baaside lepingule ning nsv liit vastas sellele provokatsioonidega ning ütles, et soome olevat teda rünnanud ning tungus siis üle soome piiri ja alustas sõda.
Lõppes NSV Liidu lüüasaamisega ning 12.märts 1940 sõlmiti Moskvas rahu.
20. Balti riikide okupeerimine NSV Liidu poolt 1940 – millal täpsemalt, miks, kuidas. Juunipööre. Balti riikide liitmine NSV Liiduga.
Nsv liit rikkus lepingu tingimusi karmilt. Kui saksamaa tungis pransale kallale võttis see tähelepanu endale ning nsv liit kasutas seda ära: eesti piirati ümber maalt, merelt ja õhust. Siis esitas nsv leedule ultimaatumi, nõudes punaarmee täiendavate üksuste sissemarssi ning " ausalt " kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. 15 juuni 1940 okupeeriti leedu.
16 juuni sama ultimaatum eestile ja lätile. 17 juunist olid baltiriigid täielikult nsvliidu käes.
Ptk 21:
21. Barbarossa plaan – mis oli
Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu
22. Miks ja millal ja kuidas algas NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda?
22.juuni 1941. See sai alguse selle tõttu, et Hitler soovis jätkuvalt aaria rassi elamispinda laiendada. Samuti oli Hitler kommunismi vastu ning ta soovis hävitada Nõukogude Liidu maailmavallutusplaane.
23. NSV Liidu ründamine Saksamaa poolt – kuidas rünnak kulges, mis olid tulemused
Saksamaa ületas NSV Liidu piirid midagi ütlemata. Samal ajal ründas Nõukogude Liitu veel mitu riiki, kes kõik tegid sakslastega kuidagi koostööd. Venelased ei olnud oodanud ega valmistunud nii vihaseks rünnakuks, mille tõttu kandsid nad tohutuid kaotusid, paljud hukkusid või langesid vangi. Sakslastel õnnestus vallutada lühikese ajaga palju alasid.

24. Kiievi vallutamine, Leningradi blokaad , Moskva lahing – mis need olid, millal, kuidas kulgesid?
Kiievi vallutamine – Peale suuri alade vallutusi suunas Hitler osa enda väest Kiievit vallutama, sest ta ei julgenud otse Moskvat rünnata. Kiievit kaitsnud Nõukogude väed purustati
Leningradi blokaad – Leningrd oli piiratud ümber sakslate poolt, aga linn ise jäi venelastele. 1941, seal suri nälga üle 640 000 inimese
Moskva lahing – Saksa väed liikusid septembri alguses Moskva poole. Sinna jõuti aga detsembri algul. Selleks ajaks oli Hitleri vägede edasiliikumine vaevaline, sest keegi polnud arvestanud , et sõda talveni kestab. 6.detsember asus Stalin vastupealetungile ning lõi Hitleri väed tagasi.
25. Jaapani sõttaastumine – millal, miks, mis alad vallutati?
1941 dets – Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Vallutati enamik Vaikse ookeani saartest . Lisaks Filipiinid , Tai ning Singapur
26. Pearl Harbori pommitamine – millal, mis see oli, kus, mis oli selle tagajärg?
7.detsember 1941. Jaapani väed pommitasid USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusid ning lisaks sellele kuulutasid veel Saksamaa ning Itaalia Ühendriikidele sõja
27. Saksamaa pealetung 1942 – mis see oli, mis alad vallutati, mis oli selle eesmärk, miks see lõpuks ikkagi ebaõnnestus?
Eesmärgiks oli endiselt vallutada NSV Liit. Esialgu tungiti peale lõunast, vallutades Kaukaasia ja Volga jõe äärsed alad. Ka enamik Stalingradist oli Hitleri käes. 19.november 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi – algas Stalingradi lahing, mis lõppes 2.veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega
28. Stalingradi lahing – mis see oli, millal, kuidas see kulges, millega lõppes, kuidas mõjutas II MS käiku.
Lahing Saksa vägede ja NSV Liidu vägede vahel. 19.11.1942 - 2.veebruar 1943. Saksa väed said rängalt lüüa, hukkus ligikaudu 300 000 meest, sakslased ei taastnudki sellest. Lahing lõppes sakslaste kapituleerumisega.
Kõik edasised sõjakäigud läksid sakslastel allamäge
28. Stalingradi lahing – mis see oli, millal, kuidas see kulges, millega lõppes, kuidas mõjutas II MS käiku.
- See oli lahing Teises maailmasõjas Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingut alustas Punaarmee, piirates sisse Saksa 6. armee . Hitler üritas oma väega piiramisrõngast läbi murda, kuid see ei õnnestunud: Lahing lõppes sakslaste kapituleerumisega. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning palju sõjatehnikat. II MS käiku mõjutas see nii, et Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda.
29. Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 1942-
Rommel oli 1942.aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali lähedusse ning sakslaste jõud oli ammendatud . Vastane lasi merel põhja Saksa varustuskaravane. El Alameini all läksid Briti väed pealetungile ning lõid Rommeli üksused tagasi. Ühendriikide väed aga võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Nad alistusid. 
30. Kurski lahing – millal, ims see oli-
Toimus 5.juuli 1943. Hitler lootis, et tal õnnestub pealetungile minna nn Kurski kaarel, kuid jõudude vahekord idarindel oli muutunud Punaarmee kasuks. Sakslased kandsid suuri kaotusi. Punaarmee läks pealetungile ja tõrjus sakslased tagasi. 
31. Itaalia vallutamine USA ja brittide poolt – millal, mis oli tagajärg.
– 3.sept 1943 maabusid Ameerika ja Briti väed Itaalias. Uus valitsus palus aga liitlastelt vaherahu. Siis sisenesid Saksa väed Itaaliasse ning vabastas Mussolini . Sakslastel õnnestus liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestada, kuid kokkuvõttes olid liitlased oma eesmärgi täitnud- Itaalia oli Teisest maailmasõjast väkja langenud.
32. Midway lahing – mis see oli, millal, kuidas mõjutas II MS käiku-
Toimud 1942.aasta teisel poolel. See oli merelahing Vaiksel ookeanil . Ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks. Samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama.
33. Kamikaze – kes oli?- Kamikaze oli lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammiv lendur . 
34. Punaarmee suurpealetung 1944
– Narva lahing, Saksamaa purustamine. Mis alad NSV Liit 1944 vallutas. – Narva lahingus pandi Punaarmee edasitung rohkem kui pooleks aastaks seisma. 22.juuni 1944 algas NSVL vägede pealetung sakslaste vastu. Saksalt võeti ära väga palju alasid nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria ning Jugoslaavia.
35. Normanda dessant - 6.06.1944 maabusid lääne rinde sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli lääneriikide õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 lääne riikide oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi.
36. Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm .
37. Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, T HYPERLINK " http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ehhoslovakkia"šehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist , mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid
38. Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia . Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel.
39. Ardennide lahing - Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning lääne rinne ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid lääne rindel siiski sakslased peatada.
40. Berliini vallutamine - 1945 läks Punaarmee pealetungile. Ida- Preisimaal peeti meeleheitlike lahinguid. 1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud.
See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas)
42. Saksamaa lüüasaamine II MS’s
1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ’’välksõda’’ jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia dessant- USA ja Suurbritannia väed hakkasid sakslasi välja suruma ka Prantsusmaalt. 25.augustil 1944 vallutati Pariis. Rinne tõmbus Saksamaa ümber üha enam koomale. Saksamaa oli sõda kaotamas.
43. Potsdami konverents- millal, mida kokku lepiti?
Toimus 16.juuli-2.august 1945 Potsdamis. Konverentsil arutasid II MS kolm võitjariiki- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia. Nad arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerimuse nõudega.
44. Jaapani purustamine- kuidas, millal? Tuumapommide heitmine - millal, kuidas mõjus?
Vastupanu II MS’s jätkas veel Jaapan. 1945 alguses alustasid Ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. Rajati lennuväebaasid Jaapani kõrvale, kust hakati pidevalt saari pommitama. Lühikese ajaga hukkus 260 000 tsiviil-elaniku.
Et sõda lõpetada, võtsid Ameerika Ühendriigid kasutusele uue kohutava purustusjõuga relva- tuumapommi. 6.august 1945 visati selline pomm Hiroshimale ja 9.augustil Nagasakile. See mõjus sedamoodi, et hukkus 300 000 inimest ning enamus ei hukkunudki kohe vaid said sellest kiirituse ja siis hiljem surid.
Jaapan lõpetas vastupanu ja 2.sept 1945 sai ka seal sõda läbi.
45. Pariisi rahukonverents- millal, mis oli?
Toimus 18.jaanuar 1919- 21.jaanuar 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natukene enam kui poolteist aastat ning selle istungeid peeti Versailles’ lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles’ rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles’ rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.
46. Nürnbergi protsess- millal, mis oli?
Toimus aastail 1945-1949. Need olid kohtuprotsessid , kus süüdistati inimesi süüdi. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20.nov 1945-1.okt 1946
47. II MS tagajärjed
- Surma sai palju tsiviilelanikke
- Hävisid mitmed kultuurehitised
- Inimesed surid nälga
- Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju
- Toimus denatsifitseerimine
- Demokratiseerimine
- USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa.
- NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ja Aasias.
48. MRP – mis see oli, mida kokku lepiti, kuidas mõjutas Eestit?
Venemaa sõlmis Saksamaaga lepingu, et Saksamaa ikka julgeks Poolat rünnata. Sõlmiti 23. august 1939. Salaja lepiti veel kokku, et kumbki ei ründa teineteist järgmise kümne aasta jooksul ning omavahel jagati ära ka Ida-Euroopa.
49. Baaside leping – mis see oli, mida kokku lepiti, miks Eesti sellele alla kirjutas, mis riigid veel sellele alla kirjutasid, mis riigid keeldusid sellele alla kirjutamast, mis olid sellele allakirjutamise tagajärjed Eestile?
Baaside leping oli NSV Liidu väljatöödatud leping, mille kohaselt ta viib oma väed sisse Balti riikidesse.
Eesti kirjutas sellele alla, kuna üks Poola allveelaev tahtis Tallinna sadamas varjupaika, aga kui Venemaa sellest kuulis , tõstis ta kisa , et Eesti lubanud olla ju neutraalne ning kui töö baaside lepingule nüüd alla ei kirjuta, siis NSV Liit ründab teda. Seega kirjutaski Päts baaside lepingule 28.sept. 1939 alla.
Veel kirjutasid alla Läti 5.10 ning Leedu 10.10
Sellest keeldus aga Soome
Eestisse toodi 25000 sõdurit.
50. Sõjaväebaaside rajamine Eestisse.
Sõjaväebaasid rajati Éesti peale seda, kui Päts kirjutas peale NSV Liidu ähvardust alla baaside lepingule.
51. Baltisakslaste lahkumine Eestist.
Baltisakslased lahkusid Eesti aladelt kui nad olid kaotanud sõja Moskva ja Stalingradi all. Punaarmee tõrjus välja sakslased Venemaa aladest ning seejärel pidid Sakslased taganema ka Eesti aladelt.
Ptk 36 (Eesti ajalugu II)
52. Eesti okupeerimine – millal, kuidas täpsemalt. Narva diktaat .
17. juunil tuli Eestisse 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõik suuremad linnad läksid okupatsiooniarmee kätte.
Siis sunniti Laidoneri kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikutelt võeti ära relvad.
53. Juunipööre – millal, kuidas, mis see oli.
21. juunil koguti Tallinna vabaduse väljakule tavalisteks inimesteks ja töölisteks riietunud punaväelased, kes nõudsid uut valitsust. Selle lavastatud meeleavaldusega õnnestus punaste kontrolli alla saada valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Algas massiline venestamine.