Uusaeg II (0)

Uusaeg II (Marten Seppel)
Märksõnad ja teemad
Kevad 2015
Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni
Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused
„Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast.
Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent , majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine , protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid , kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused , hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused.
Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi
Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist . Marx ’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos
Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse.
Euroopa keskne lähenemine , Ameerika revolutsiooni tähtsus.
„Vana kord“ ( Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni /seaduste vajalikkus
Prantsuse revolutsiooni põhjused:
1)poliitilised: Louis XVI isik- õukond korrupeerunud, finantsiline kriis, kuningas polnud huvitatud riigi asjadest, nõrk ning saamatu kun. Marie Antoinette- peeti lõdvaks ning tühiseks naiseks , Prantsusmaa osalemine 18. sajandi sõjakonfliktides- sõjad tõid vaid kahju ja kaotusi(Louis XV), suur võlg , sõjaväe ja ohvitserkonna demoraliseerumine, Louis XVI polnud enam lojaalset sõjaväge, sõjavägi läks suures osas rahve poolele üle; Ameerika revolutsiooni mõju- Prantsusmaa rahvas nägi, et vastuastudes saab despootiat kukutada
2)majanduslikud- majanduskriis ja riigi finantskriis - õukonnale kulus palju raha, sõja kaotustest saadud võlad ; üha kasvav miinus riigi eelarves
3)sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised),
4)ideoloogilised ( valgustuslik kriitika, „ despotism “ (Montesquieu) ja valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast.
Prantsuse revolutsioon
Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus ( keskklass , tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18.saj II poolest majanduskodanlis ja haritlaskodanlus. Majanduskodanlus- tööstus ettevõtete omanikud , ettevõtjad , pankurid, kirjastajad, kompaniide ja manufaktuuride omanikud- isikud, kellel oli väga plaju raha, elasi linnades, kuid polnud ajalooliselt linnakodanikud(kuid jõukamad, kui need kelle käes võim oli), pm kapitalistid.
Haritlaskodanlus- arstid, ajakirjanikud, advokaadid, professorid, nende arv üha kasvas, olid ülikoolis käinud
kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. - aadel - ja vaimulikkond ise polnudki revolutsiooni vastu- väga paljud neist läksid kodanilike ideedega kaasa
Joseph Sieyčsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" - kodanlus on KÕIK. aga poliitiliselt mitte miski. mida kodanlus nõuad?- saada millekski.
Prantsuse revolutsiooni puhkemine: Generaalstaadid- üldine maaseisuste esinduskogu.(üle 150a polnud koos käinud). Kokku tuli 1200 saadikut, 1/4 aadlike, 1/4 vaimulikke, 1/2 kolmasseisus. Kolmandalt seisuselt tuli nõue, et hääled loetak isikute, mitte seisuste kaupa. Rahvuskogu - 17.juuni 1289 3.seisus kuulutas välja oma rahva esinduskogu. Ütlesid, et nende sõna on kõrgem, kui kuninga oma. Louis XVI saatis nad laiali. RK liikmed kogunesid ballimängussali Versaille ’s lubaduseks kokkujääda nii kauaks , kui põhiseadus on vastuvõetud. Hakkas pöörama tähelepanu abi andmisele vaestele, annetamist peeti patriootiliseks tegevuseks. Necker - finantsminister, kelle Louis XVI vallandas(Necker oli saavutanud rahva poolehoiu). Tema vallandamises nähti vastu sammu kuninga poolt. Levisid kuuldused, kuninga sõjavägi koondub Pariisi ümber(alusetu); Bastille ' vallutamine - 14.juuli 1789, Bastille oli kui despotismi sümbol, mida rünnati ja purustati tormijooksuga. Peetakse revolutsiooni alguseks, kui hakkasid toimuma reaalsed sündmused. Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard- 15.juulil moodustati Rahvuskaart, mis oli sõjaväeline org., mis organiseeris vabatahtlike, ülemjuhatajks sa Lafayette(rahva seas armastatud ).
Louis XVI tegevus. 1790ndateni jäi kuningas kohale, kutsus Neckeri tagasi
Feodaalõiguste ja -privileegide tühistamine (4.aug.1789), kiriku ja vaimulike seisund ja vara. 1789 feodaalsed privileegid kaotati, nii kun. kui aadliseisus tuli sellega kaasa. Novembris likvideeriti kõik kiriku maad, sissetulekud, varad - rahav heaks. 1790. kaotati kõik kloostrid , vaimulikud muudeti tava kodanikeks.
Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon . 1789, võttis vastu Lafayette. Pr.revolutsiooni ideoloogia keske etikett . rahvas on kõrgem kui võim; õigus vastuastuda rõhumisele. Väga sarnane Ameerika deklaratsioonile.
Kuninga kolimine Versailles 'st Tuileries lossi - nõuti, et kun. oleks rahvaga koos
naiste marss Versailles’sse- näljamarss
Louis XVI ja konstitutsioon . Louis XVI kõrvaldati positisioonilt, kuid 16.juulil 1791 määrati tagasi, et saaks vastu võtta konstitustiooni. Võeti vastu konstitutsiooniline monarhia .
Seadusandlik Korpus (Legislatiiv).
Louis XVI kukutamine (Louis Capet ). 1792 lõplik kukutamine. Mais saadeti laiali kun.ihukaitsevägi. Juunis tungis rahvas plaeesse. Talle tõmmatu pähe früügia müts. Kun.mängis mängu kaasa. 10.augustil tungis rahvas taas lossi võttes vangi kuninga koos perekonnaga- lõplikult kukutatud. Talle anti kodanikunimi Louis Capet.
Sankülotid .  Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid. Olles lihtrahva hulgast pärit, kandsid nad pikki pükse, samas kui jõukamad mehed tavatsesid käia kitsaste põlvpükstega.
Giljotiin ja revolutsioon muutub veriseks ( Lavoisier ). 1792 hakkas vihisema ka giljotiin. Esimene poliitiline ohver oli sõjaväelane, kes kutsus üles kun.kaitsma. Antoine Lavoisier oli üks kuulsamaid, kes saadeti giljotiini alla- kuulus keemik , võttis osa revolutsioonilistest sündmustest, jäi kuni surmani truuks teadusele.
Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 22.sep kuulutas Rahvuskonvent välja Prantsusmaa Vabariigi.
Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele 21.jaan 1973 raiuti kun.pea maha, 16.okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun. kojad hakkasid kartma , et rev.ideed võivad levida ka nende maale.
revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 ( Basel rahuleping ja teised rahud ( Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland , kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu.
Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks. Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu.
Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit. Robespierre , Danton , Marat - rahva seas väga populaarsed
Žirondiinid. eraldus mõõdukam fraktsioon - nägid kuninga kukutamisega revolutsiooni lõppu. Liidriks Brissot.
Rahvapäästekomitee ja Danton. Rahvapäästekomiteest sai tegelik valitsus.
Revolutsiooniline tribunal.
Jean Paul Marat tapmine ( Charlotte Corday). 13.juuli 1793 tapeti üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor žirondiinineiu Charlotte Corday. Selle eest läks ta giljotiini alla ning peagi hakkasid žirondiide massihukkamised. just pärast Marat’ surma sai terror õige hoo.
Revolutsiooniline kalender. ehk Prantsuse Vabariigi kalnder oli pärast rev. kasutusele võetud kalnder. Hakkas kehtima tagasiulatuvalt 22.sep 1792.
Maximilien Robespierre ja Jakobiinide diktatuur. Pr.rev kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt oli tegu „revolutsioonlise tipuga“, kus viidi läbi reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas ka kõige verisem, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümend tuhat inimest, seda peamiselt poliitiliselt motiividel. Vanglasse pandi pinnapealsetel põhjustel, nt kui keegi oli valesti riides või tundus kahtlane.
Suur Terror 1793-1794. alates 1793.a lõpust muutus terror valimatuks. Märtis- aprillis otsutas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga.
„Revolutsioon sööb oma lapsi“, Dantoni hukkamine . Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljoteeriti ka Robespierre’i endine sõber Danton.
9. termidoori riigipööre (juuli 1794). termidoorlased ehk mõõdukad jakobiinid ja „Soo“ liikmed ei püüdnud otseselt rev.lõpetada vaid anda sellele teine eesmrök ning kehtestada teised valitsemisprintsiibid. Parlamendi juurde loodi palju komisjone. Pariisi Kommuun kaotati, linn jagati 21 regiooniks, igalühel neist oma linnapea ja valitsus. Nende vastu tõusti üles.
Reaktsiooniline terror. Rahvas suudeti lubadustega maharahustada, kuid pärast mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist hukati.
13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud.
Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium , kus oli viis võrde võimuga direktorit. Lisaks olid ministreid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus Direk.kätte. See astus ametisse 2.nov 1795.
Napoleoni 18. brümääri riigipööre. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku . Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuigi Direktooriumis toetasid Napoleonit ainult kaks meest: Sieyés jaRoger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas. Sama päeva õhtul saadeti Direktoorium laiali, Sieyés ja Ducos loobusid direktorikohast vabatahtlikult, Barras'd pidi veidi veenma, kaks ülejäänud direktorit aga keeldusid sellest, üks neist vangistati, teine pääses põgenema.
Konsulaadipõhiseadus. Moodustati Konsulaat(10 konsulit ), kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte ’ile. Brümaari riigpööret loetakse ka Prantuse rev.lõpuks
Napoleoni valitsusaeg ja sõjad
Napoleoni päritolu ja karjääri algus (Touloni vallutamine). pärit Korsikalt Bounapartede suguvõsast, kes olid itaalia väikeaadlik. Tormas esmaskordelt silma, kui vallutas Touloni linna(linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed). Ülendati brigaadikindralike 24 aasta vanuselt.
Revolutsioonisõja lõpp (Campo Formio rahu). 1797 18.okt, rahuleping Pr.esimese vabariigi(Nap) ja Austria monarhi vahel. Tähistas Pr.rev.sõdade Itaaliasse suunatud sõjakäikude võidukat tulemaust, esimese koalitsiooni lagunemist ja rev.sõdade esimese faasi lõppu
Egiptuse sõjakäik ja selle läbikukkumine (Nelsoni võit Niiluse lahingus, Rosette kivi ja Champollion). 1798 otsustas Direk. saata Napoleoni Egiptusesse , et saada endale oluline pos. idamaades ning kontrollida teatud määral ja Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Inglsimaa proovis pr.Egiptusesse jõudmist ära hoida. Britidel oli parem laevastik ning Nelsoni juhtimisel suudesti pr.probleeme tekitada. Napoleon kavaldas nad aga üle ning maabud Aleksandria lähistel. Egiptuses saavutas ta mitu silmap.võitu ning tungis ka Süüriasse.   Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud.
1799. aastal oli ka Napoleon Egiptuses teada saanud, et Prantsusmaa olukord on pinev ning otsustas asjadesse otsustavalt sekkuda. Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal.
Napoleoni reformid . hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki, omavalitsuste ja rahva esinduste õiguste kärpimine, suur roll politselt, lasi koostada mitu seaduste kodu, „ Tsiviilkoodeks “- inimeste võrdsus seaduste ees, eraomandi puutumatud, kiriku lahutamine riigiks
Konkordaat paavst Pius VII-ga. 1801 16.juuli sõlmis Pius VII Prantsusmaa Esimese konsuli Napoleon Bonaparte’iga konkoraadi, millega asendati Leo X ajal sõlmitud konkoraat. 6.aprillil 1802 sätestas nap.konkoraadile piirangud, mis võimaldas riigivõimul sekkuda kirkuasjadesse.
Napoleon keisriks 1804. 18.mai 1804 kuni 11.aprill 1814 oli ta Prantsusmaa esimese keisririigi Prantsusmaa keister. Prantsuse senat otsustas anda Napoleon Bonapratele keisritiirli, otsuse ratifitseeris samal päeval rahavhääletus. Nap. kroonimine toimus 2.detsembri.
Kroonimstseremooni pidi läbi viima paavst Pius VII, kuid Nap keeldus Rooma minemast ja kutsus paavsti pariisi. Kui tseremoonial paavast asus talle krooni pähe panema , haaras Nap selle tal käest ja pani ise endale pähe ja ka oma abikaasale.
Koalitsioonisõjad. Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.saj algul.
Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud)
Paul I- venemaa keiser (1796-1801)
Aleksander Suvorov- Venemaa keisririigi väejuht , kelle juhtimisel ei kaotatud mitte ühtegi lahingut.
Amiens’i rahu oli 25.märtsil 1802 Pr.maa Amiensi linnas Prantsusmaa ja UK vahel sõlmitud Rahulepinuga tunnustas UK Esimest Prantsusmaa vabariiki. See tähendas alatest 1798.a püsinud Napoleini-vastase teise koalitsiooni lagunemist. Lepinuga lepiti kokku sõjavangide vahetus, UK pidi loobuma enamusest I ja II koalitsioonisõjad vallutatud aladest: Kapimaa ja Hollanid Lääne-India tuli tagastada Bataavia Vabariigile ning Briti väed pidid lahukma Egiptusest. UK säilitas vaid kontrolli Tseiloni ja Trinidadi üle. Pr.maa nõustus väed välja viima Kirkuriigst ja Napoli kuningriigist. Rahu ei püsinud kaua, juba 18.mai 1803 kuulutas UK uuesti Pr.maale sõja.
Luneville rahu- 1801 Austria ja Prantsuse vahel
Kolmas koalitsioon ( Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing). 1803-1806, sõjas alistasid Prantsusmaa ja selle tütariigid Nap I juhtimisel Ausria, Portugali, Vene ja teiste liidu. UK oli samtu Pr.maaga sõjas pärasat jätkuvat vaenutegevust seoses Amiensi rahu murdmisega ja jäi ainsaks riigiks pärast Pressburgi rahu, kes veel Prantsusmaaga sõdis.
Ulmi lahing- 15.okt ründasid Ney väed edukalt Michelsbergi laagreid ja 16.okt hakkasid prants.Ulmi ennast pommitama. 17.okt sõlmis Nap esinedaja Segur Mackinga kokkuleppe, milles austrlased nõustusid alistuma 25.oktroobil, kui selleks ajaks abi ei tule. Mack nõustus juba varem, 20.okt alistuma. 10tuh Austria garnisonist põgenud, kuid suurem osa Austria väest marssis välja 21.okt ja apni oma relvad maha, kogu Grande Armee moodustas hiiglasliku poolrigi kapitulatsiooni jälgimiseks.
Austerlitzi lahing- peeti 2.dets 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Liitlastele tuli kahjuks kehv omavaheline läbi saamine(lisaks ei kuulatud võimekat juhti Kutuzovit, vaid keisrid tegutsesid oma tahtmise järgi).
Liitlastele jäi mulje nagu keskenduks Napoleon vasakule tiivale. See meelitas liitlasi tema vägede eest läbi marssima, paljastades tegelikult oma tiiva ja kahe väe vahelise ühenduse.Võib olla üsna kindel, et kui väed oleksid olnud ainult Kutuzovi juhtida, siis poleks liitlased lõksu langenud. Kuid nüüd koostasid Vene ja Saksa-Rooma keisrid Kutuzovi soovitusi eirates rünnakuplaani, ihates kergena näivat võitu. 2. detsembri (vana kalendri järgi 20. novembril) koidikul liitlased ründasidki prantslaste paremat tiiba. Napoleon suunas sinna kaitsjatele appi oma ühe kuulsaimatest marssalitest - Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Peale Davout vägede appituleku tuli ka soine pinnas, Goldbachi jõe ümbruses, kaitsjatele kasuks. Liitlaste rünnak takerdus ja nagu Napoleon oligi plaaninud, saatsid liitlased sinna oma tsentrist lisajõude, nõrgestades oma rinde keskosa tunduvalt. Nüüd oli aeg teha vastukäik. Selleks andis Napoleon kell 9 Soultile käsu viia oma korpus Pratzeni kõrgendikule. Udust kõrgendikule ilmunud prantslased olid liitlastele šokk . Kutuzov , kes olukorra tõsidust taipas , saatis keiserliku ratsakaardiväe tähtsaimat positsiooni tagasi vallutama. Napoleon vastas oma ratsakaardiväe kõrgendikule paiskamisega, mis sundis venelasi taganema. See jättis omakorda vabaks Goldbachi ääres ründavate liitlaste tiiva ning Soult saatis oma mehed, kes olid ületanud Pratzeni kõrgendiku ja sattunud rinde keskosas kahe väe vahele, kaarega rünnakule sealsete liitlaste tagalasse. Liitlaste vasaku tiiva väed olid nüüd tagalast Soulti ja eespoolt Davout`i haardes, kuid võit ei olnud siiski veel kerge tulema . Lõplik edu tuleb kanda kahtlemata Prantsuse veteranide taktikaliste oskuste ja selge üleoleku arvele. Liitlased põgenesid üle selja taga olevate jäätunud tiikide , osa neist vajus läbi ja kaotas elu uppudes.
Teisel tiival ei saatnud edu ka vene väejuhti Pjotr Bagrationit, ta loobus edaspidisest rünnakust ja asus taganema.
Baltisakslasest jalaväekindral krahv  Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsamini võita.
Pressburgi rahu- 26.dets 1805 sõlmiti Pr. esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis pärast Austria keisririigi lüüsaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus. Austria valduses Itaalias ja baieris läksid Pr.maal,e samuti mõned Saksamaal läksid Pr.liitlastele. Lpeing tegi lõou Püha Rooma riigile. Loodi Reini Liit. Pr.sai ligi 40milj frangi suuruse hüvitise.
Trafalgari lahing- 21.okt 1805, merelahing UK mereväe ja Pr.maa ja Hisp .ühislaevastiku vahel. Lahing oli osa Nap sõdade (1803-1815) aegsest Kolm.Koalsõjast. Lahing oli brittide otsustavaim merevõit tolles sõjas.
Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu.
Neljas koalitsioon ( Jena -Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine).
Hispaania hõivamine ja Josephi reformid.
Hispaania dos de Mayo , gerilja ja juntad.
Cadizi Cortes ja 1812 . aasta konstitutsioon.
Fernando VII võimuletulek.
Napoleoni 1812. a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly , Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 1812 suvel alustas Nap oma Suure Armeega(650 tuh meest) sõjakäiku Venemaa vastu(220 tuh meest). Kuna Vene sõjavägi oli väike otsustati taganemistaktika kasuk, et välita pealahingut ja meelitada Map sügavele Venemaale. Venemaa sõjakäigu esimese kolme kuuga kaotas Nap.kolmandiku oma vägedest, haiguste ja muude raskuste tõttu, pidades ainult ühe märkimisväärse lähingu Smolenski all. Venelased jätkasid taganemist ja peale Smolenski lahingut. Sept.alguses otsustas Vene väejuht Kutuzov võtta vastu lahingu Borodino all, kaitselt head künkad jõe ja metsa vahel- looduslikult hea välikindlustus. Kaotused olid suured mõlemal pool- venelased taantusid kui pr.ei saanud ka mingit tulemust.
de Tolly- 1812.a juhatus isamaasõja alguses 1.Läänearmeed ning rakendas aktiivset raandumistaktikat. Mingi aeg juhtis ka 2.Läänearmeed, kuid peale Smolenski lahingut võttis juhtimise üle Kutuzov.
De Tolly juhatas Borodino lahingus Vene armee paremat tiiba ja keskrinnet- näitas suurt väejuhiosavust. Võttis osa Kuuenda ja Seitsmenda koalitsiooni sõjast 1813 jaanuaris, määrati 3.Läänearmee ning Bautzeni lahingu jätel Vene vägede ülemjuhatajaks.
Kuues koalitsioon ( Leipzigi lahing). Rahvastelahingu pidas VI koalitsioon(Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ja Pr.maa vägi 16.-19.okt 1813 Lepzigi lähistel. Algul oli Koal. 133 000 meest ja Nap.122 000 meest. Lahingu keskel õnnestus koal.juurde tuua 172 000 meest, Napil 87 000 meest. Suuttükke oli liitlastel 1400 ja prant .umbes 700. Kaotanud ligi 80 000 meest ja peaaegu kõik suurtükid pidi Pr.maa vägi 19.okt hommikul taganema. Leipzigi lahingu tagajärjel vabanes Nap ülevõimu alt kogu talle allunud Reinist ida pool asuv ala.
Napoleon Elba saarele ja Louis XVIII võimule tulek. 1814 jõuti Pariisi, Nap.loodus troonist, ta saadeti Elba saarele eksiili.
Seitsmes koalitsioon (Napoleoni Sada päeva, Waterloo lahing ja Napoleon St. Helenale).
Viini kongress
Esimene Pariisi leping 1814. otsused: resturatsioon, tuleb taastada dünastilised õigused enne Nap.vallutusi ja Pr.revi( Bourbonide dün), Pr.maalt ei võetud midagi ära, peale Nap.vallutuste. Kõik kunstivarad võis Pr.endale jätta. Oldi armulised, et rahvast Bourbonide vastu mitte üles keerata.
Teine Pariisi leping 1815. oldi resoluutsemad. Preisimaa arvas, et Pr.maa tuleks suurriikide vahel ära jagada, ära likvideerida . Pandi peale kõrged kontributsioonid. Põhja-Pr.maale seati sisse okupatsiooni armeee, pidi loobuma mõndades territooriumitest.
Viini kongress. 1814 koguneti Viini- tulid kõikide riikide juhid ja delegaadid. Venemaa, UK, Austria ja Preisimaa kun.said aga vaid tegelikult otsuseid langetada- võtja riigid
Suurriikide liit. 4 suurriiki hakkavad edaspidi probleeme lahendama rahumeelselt (Vene, Austria, Preisi + 1818 Pr.maa)
Metternich ja tema põhimõtted. Austria kantsler , kes võõrustas Viini Kongressil viibijaid. Konservatiib. Pooldas restauratsiooni, taastada dünastiad, vana kord.
Suurbritannia- võitis ennekõikke koloniaalvaldused, Mauriitius, Tobago, Hollandilt sai Kapimaa, Šeiloni Hispaanialt, Trinido, Joonia saared, Malta, Austria- kinnitati Lombardia, Veneetsia , anti juhtib roll Saksaliidus, Preisimaa- Rootsilt Pommer, kaotas suure osa oma Poola aladest , Rootsi (Bernadotte- vahetas õigel ajal pooli, algul oli Nap. armees )- sai Norra, kuid kaotas Soome ja Pommeri ja Venemaa- suurim saavutus oli Poola kuningriik , mille kun.kuulutati Aleksander I( autonoomsus jäi suureks), kinnitati Soome ja Besaraabia: saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart. Taani kaotused- kaotas Norra, samas kinnitati talle Island ja Gröönimaa .
Saksa Liit. koosnes 37 riigist ja 4 vabalinnast, konsultatiivne liit, ühine välispoliitika, sõdu ei peeta, sisepoliitiliselt iseseisvad riigid.
Püha Liit. 1815, 3 suurriigi Venemaa, Austria, Preisimaa liit, kristlikult püha loot. Aleksander I initsatiivil. Kaitses konservatiivseid väärtusi- monarhia ja kiriku võimu.
Bourbonide restauratsioon:
Louis XVIII- troonile tuleks oli ülilihtne tänu Nap.reformidele. Senat kutsus ta troonile tingimusel, et nõustub konstitutsiooniga, parlamendil on suurem võim, rev.väärtused. Lasi koostada hoopis ise konst . ja keeras kõik teistpidi. Lubas parlamenti ja valimisi, isiku-, mõtte-,sõna- ja usuvabadust; 1814. a konstitutsiooniline harta (La Charte)- jäi sisse monarhismi printsiip. Louis ei usaldanud enam kedagi. Ametnikel, sõjaväelastel oli lihtne tulla kun.poole üle(samas ka taas üle joosta ); valge terror- Nap.lähikondlased, ohvitserid jne kuulutati riigireeturiteks, hakati tagakiusama. ei andnud kiriku valdusi tagasi, pensionid jäid alles, tiitlid
Ultrarojalistid- tahtsid näha Pr.maad nii nagu enne revolutsiooni, taastada absolutism liidriks sai Charles Bourbone-Artois(kun.vend)->
Charles X- saigi troonile, hakkas pr.maad tagasi pöörama, vara tagasi kirikule, piirama inimvabadusi ja parlamenti. Oma võimu taastas tagurlik aadel. Rahva seas kasvad pahameel ja ta kukutati .
"Juuli korraldused " ja Juulirevolutsioon 1830- Charles X likvideeris ajakirjandusvabaduse, piiras saadikutekoja õigusi veelgi. Puhkes Juulirev. Charles põgenes UK’sse. Troonile tuli kuningas Louis- Philippe (Orleans)- kuulutas, et tagab liberaalsed vabadused , algul väga populaarne ning rahvameelne, kuid muutus ka tagurlikuks ja kaotas populaarsuse, stagneerumine.
1848. aasta revolutsioonid Euroopas
Suurbritannia tš artistlik liikumine 1836-1848- kodanlik liikumine, 1832 parlamendi reform ei laiendanud piisavalt valimisõigust(tööliste ja madalapalgaliste valmisõigus ei laienunud); Londoni Tööliste Assotsiatsioon , People's Charter , William Lovett, massimiitingu- Lovett lõi 1836 LTA- kuue punktiline harta, 1826 hakati allkirju koguma, üldine valmisõigus meestele, parlamendi valimised iga aasta, liikmete tasustamine, salajased hääletamised, võrdsed valmisdistrikud, kandideerida saavad kõik. Koguti 6miljonit allkirja kuid kõik 3 korda lükati tagasi. Suur massiliikumine, kuid kõik toimus rahumeelselt. 19.saj lõpuks said need nõudmised siiski kehtestud.
1848. aasta revolutsioonid üldiseloomustus ja põhjused. - rahvuslik liikumine, liberaalne liikumine, kodanlik liikumine. Vabaduste ning õiguste taastamine. Rahvaste kevad.
Revolutsiooni puhkemine Kahe Sitsiilia Kuningriigis ja kandumine üle Itaalia
Revolutsiooni puhkemine Pariisis (veebruari sündmused, Teine Vabariik, "Juunipäevad" ja Cavaignac, Louis Napoleon > Napoleon III). nõuti Vabariiki. Louise Philippe püüdis valitsuse vahetusega rahvast rahustada, kuid siis juba vägivaldselt armee toel. 21.veeb sunniti troonist loobuma. Pr.maal kuulutati välja Teine Vabariik. Kerkisid üles sotsiaalsed küsimused. Pm kogu Euroopa oli majanduskriisis. Valitsuse etteotsa sai Cavaignac, kes surus rahvaülestõusud jõuga maha(suvel). Novemberis võeti vastu konstitustioon. Detsembris valiti presidendiks Louis Napoleon(NB vennepoeg)- väga ambitsoonikas. 1851 .a riigipöördes kuulutas ennast keisriks ja rahvas oli sellega nõud- Napoleon III.
Märtsirevolutsioon Saksamaal: "Vormärz" ajastu 1815-1848, Märtsivalitsused, Friedrich Wilhelm IV hoiak, Saksa Rahvuskogu tegevus. algas radikaalselt , levis üle Saksa väga kiiresti, Berliinis juba 18.märts. metterrnichi süsteem sai sellega ümber- vabadused taastati, moodustati lliberaalsed valitsused, võesti suund Saksamaa ühendamisele. 18.mai 1848 Saksa Rahvuskogu- Saksa ühendamine, konstitutsiooni välja töötamine. Berliinis toimus algselt rahumeelne meeleavalud, kuid muutus verevalamiseks. 19.mai FW IV kuulutas kõik hukkunud märtsiohvriteks, võttis vastu koalitsiooni, kuulutas et Preisimaast kasvab välja Saksamaa- tuleb rahvusliku ühendamise etteotsa. Rahvuskogu otsustas tulevas Saksa kun.krooni talle anda. 28.märts töötati konts.völja, kuid FW IV keeldus troonist. Tahtis Rahvuskogu laiali saata, ei tunnistanud konsti. Juunis saadeti RK laiali Preisi jõul.
Revolutsioon Austrias ( Ferdinand I, Metternich, Franz Joseph I) -puhkes 13.märts Viinis. Metternich põgenes. Keiser lubas konst. välja töötada, lib. ministrid , keiser Franz Joseph I. Ajapikku hakati revi ka Austrias maha sutuma. ja Ungaris (Lajos Kossuth, Ungari iseseisvumine ja Nikolai I sekkumine, lõpuks 1867. a Ausgleich) - Kossuth oli parlamendi liige, liberaalne. Tema juhtimisel kuulutati aprillis 1849 Ungari vabariigiks, ise sai presidendiks.
1849 oli rev.igal pool lüüa saanud. F.J.I kutsus Nikolai I appi Ungari ülestõusu vastu-saatiski hiigelarmee Austriale appi- surusid Ungari maha- verine arvete õiendamine.
1867 Ausgleich- otsustati lõplikult Ungari saatus. Austriaga sidus truuduse vanne keisrile- kaksik monarhia, personaalunioon, Austria-Ungari impeerium .
Itaalia ühendamine
Risorgimento. “Taassünd”, restauratsioon 1820-1848. Itaalia taasühendamine->
Itaalia rahvuslikuliikumise algus (Napoleoni Itaalia kuningriik). alustatakse Napoleoni võimupiiridega, Itaalia oli pääsenud Austraist vabaks Nap.ajal, teostati vabariiklike reforme, riiki moderniseeriti, ehitused
Karbonaaride salaliikumine. Itaalias Nap-tegevuse vastu. Püsis ka peale Viini Kongressi. 1815-1820 kujunes sellest üle-itaalialine salaliikumine, millest võttis osa 300-600 tuhat inimest. Vabamüürlikkud tunnused, suheldi märkide, koodide keeles. Liikmed erinevatest kihtidest, palju kodanlasi, ka käsitöölisi, haritlaskodanlust, alavaimulikke, talupoegi- eesmärk luua Itaali ühtsus. Revolutsioonilised ideed.
1820. a ülestõus Napolis (Ferdinand I, Püha Liidu ja Austria sekkumine) -ülestõus, kus suudeti Bourbone Ferdinand I ära hirmutada, kuid kes leidis abi Pühaliidust- suurriigid pidid tagama rahu Euroopas. 1821 suruti ülestõus/rev.katse maha. Austria tugevdas oma positsiooni veelgi Itaalias.
Sardiinia-Piemonte kuningriik, albertistid, Carlo Alberto, Vittorio Emanuele II, Benso di Cavour, ajaleht ”Il Risorgimento”. 1830ndatel tõusis uus liikumine. Üheks suunaks sai see, et Itaalias peaks ühinema kuninga alla (Sardiinia-Piemento kuningriigiks, Carlo Alberto), liberaalne, mõõdukas suund, eesotsas Cavour’iga(ajalehe Il Risorgimento väljaandja ). Kutsuti albertisdideks(kuid Alberto loobus troonist). Kõige liberaalsem suund.
Kodanlik-vabariiklik suund (Giuseppe Mazzini, Noor-Itaalia). Teine suund. Nägi lahenduseks vabariiki(liberaalne). Noor-Itaalia liikumine eesotsas Mazziniga, tahtis et rahvas haaraks võimu ja looks vabariigi ; Giuseppe Garibaldi. juht ja vabadusvõitleja.
Itaalia Esimene iseseisvussõda Austria vastu (1848-1849). -Carl Albert ja Sardiinia Permontega ühinesid teised revolutsioonilised valitsuses. Variant oli ka nö.United States of Italy . Cavour vedas ikka S-P suunda. 1858 sõlmis Cavour Napoleon III’ga Plombieres’i pakti ->
Plombiéres'i pakt ja Savoia - Nizza küsimus. -kokkuleppe, et sõjas Austriaga tuled Pr.maa S-P appi aga saab vastutasuks Savoia ja Nizza.
Sõda Austriaga ehk nn Itaalia Teine iseseisvussõda 1859 (Solferino lahing, Zürichi rahu). -Austria käskis S-P armee laiali saata. Nap III ründas Austriat. Aust.sai lüüa. Eriti tuntud Solferiono lahing. Tulemuseks Zürichi rahu- Austria loobus Lombardiast SP kasuks. Nizza ja Savoi sai Pr.maa
Itaalia sõjaline ühendamine 1860 ja Itaalia kuningriigi moodustumine 1861.- 1860 saabub tagasi Garibaldi patriootiline võitlussalk “punasärgid”. Vallutatakse Ballermo, Napoli, Mõlema Sits.Kuningriik- liituvad SP’ga. Marsib paavsti armee vastu ja saavutab võidu. 1860.okt Itaalia ühinenud va Rooma paavstiriik ja Veneetsia. 1861 Itaalia kun.riigi moodustamine. Vittorio Emanule II’st saab ühinenud It.kuningas. Pealinnaks Torino .
Itaalias nn Kolmas iseseisvussõda (1866). Liit SP ja Preisi vahel. Austria pidi loobuma ka Veneetsiast(1866 Viini lepinguga).
Rooma liitmine 1870. Pr.maa polnud enam võimeline paavsti kaitsma. 1870.okt oli kogu Itaalia ühendatud tänapäevastes valdustes. Konstitustiooniline monarhia.
Itaalia rahvusliku identideedi kujunemine. ühtset kultuuri, keelt, regionaalset ühtsust veel polnud. Hakati rääkima ühisest keelest ja väärtustest-keeles ja kirjasõnas. Rahvuse ehitamine toimus 19.saj lõpus ja 20.saj alguses.
Irredentism. hakati kujundama ühtset ajalugu ja väärtusi (päris või siis väljamõeldud)
Saksamaa ühendamine
Preisimaa tõus. ühines Preisimaa kiivri alla. Preisi oli juba Viini Kongressiga saanud suurriigiks- läänes oli edukas tööstus regioon, lisaks oli Sileesia ( tekstiilitööstus pk). Hakkas ära kasutama Saksa Liidu majanduslikke potentsiaale. 1818 kaotas igasuguse majandusliku tõkke regioonide vahel- tekitades ühtse Preisimaa- ühtne majandusruum, mõõdusüsteem, raha- tollid kaotati.
Saksa Tolliliit . 1834, Preisi initsatiivil ja tingimustel, võtab juhtroll. Suur, pa kogu Saksamaad hõlmav ühtne majandustsoon Preisi diktaadi all.
Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni "Lied der Deutschen".
Reaktionsära.
Rochau ja Realpolitik. poliitikat ei saa idealismi pinnal rajada, teostatav poliitika on reaalpoliitika- eesmärk peab pühitsema abinõu
Otto von Bismarck ja tema "vere ja raua" poliitika (von Roon, Wilhelm I, sõjaväereform , konstitutsiooniline konflikt). -tugev oportunist. Oli saadik Pr.maal ja Venemaal, kõneosav, suutis Preisi huvid suursaadikuna alati läbi suruda. Wilhlem I ei saanud Preisi kuningaks- armee reform. Võtis appi von Rooni, Preisi sõjaminister. Eesmärk kasvatada tegevteenistujate arvu, 3-aastane ajateenistus , uued rügemendid. Relvastuse ja kasarmute jaoks on rahavaja- sõjaväereform.
1861 parlament ei kinnitanud Wilhlem I soovi. 1862 kutsus Bismarcki appi, määras ta peaministriks. Parlament ikka ei kinnitanud.
Preisimaa ambitsioonid ja vastuolud Austriaga. Eesmärk polnud tugev Saksamaa loomine vaid Saksa ühendamine Preisimaa alla.
1863/4 puhkes konflikt Taani ja Saksa liidu vahel. Saksal endal polnud piisavalt armeed. Preisi sõlmis liidu Austriaga ja oldi võidukad.
Schleswig-Holsteini konflikt 1863-1865 (Düppeli lahing ja Gasteini konventsioon ). Gasteini lepinguga sai Austria Holsteini? ja Preisi sai Schleswigi
1866. a sõjaline konflikt Austriaga (Königgrätz, Praha rahuleping, Saksa Liidu lõpp, Preisimaa sõjalise üleoleku põhjused). 1866 sõlmis Bismarck liidu Itaaliaga, kui Itaalia tahtis Veneetsiat tagasi. Puhkes konflikt Austriaga. Itaalia kuulutas A’le sõja ja Preisimaa liitus. Austrait toetasid Saksmaaa ja Hannover. Otsustav lahing toimus 3.juulil 1866- Königgrätzi lahing- Preisi lõi Austrait hävitavalt. Juba samal kuul sõlmiti ellrahu. Praha rahuleping- Austriaga, A pidi tunnistama kaotust ja Preisi ülemvõimu Saksamaal. Kogu Saksa Liit saadeti laiali, annekteeriti mitmed A’ga liidus olevad alad.
Põhja-Saksa Liit. 1876 sai põhikirja, haaras suurema osa Saksa alasid, kõik Preisi juhtimisel. Riikidele jäi küll sisemine suveräänsus. Laiendati tolliliitu- ühtne majandusliit, raudteekommunikatsioon, telegraafi liit.
Preisi-Prantsuse sõda 1870-1871 (põhjused, Sedani lahing, Napoleon III langus)
Tüliõunaks Hispaania konflikt- Bismarck tahtis troonile Wilhelm I poega Leopoldi, Pr.maale oli see aga vastuvõetamatu. Juulis 1870 kuulutas sõja Preisimaale. See oli tõuge Saksamaa uuele rahvuslikule tõusele. Kuna Pr.maa nähti põlistvaenalast siis toetuti Preisimaale, mida nähti kui Saksa vabaduse kaitsjat. Sedani lahing- augusti lõpp/sept algus, 2.sept 1870 ülekaalukas Preisi võit. Nap III langes vangi- sunnitud oma ameti maha panema, Pr.maa jäi keisrita. Saksamaa marssis suurte jõududega Pr.maale. Sept.lõpus asuti Pariisi piirama. Alistus jaanuari lõpus.
Saksamaa keisririigi väljakuulutamine – Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag ). 18.jaan 1871 tseremoonial Versaille’s kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes. Loodi parlament Reichtag- ül eelnõude ja eelarve kinnitamine. Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu.
Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu - Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad .
Kulturkampf katoliikliku kirikuga . tugev konflikt kat.kirikuga- kärbiti palju nende õigusi
Bismarcki antisotsialistlik seadus. Bismarck rahvuslikku Saksamaad ei näinud- kõik pidi toimuma Preisimaa ideaali all.
Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik
Pariisi kommuun ja marksistlik- leninistlik rõhuasetus. 1871 Pariisi kom- esimene proletariaarne diktatuur. Marx pööras sellele palju tähelepanud. Näide, kuidas töölised võivad võimu võtta- revolutsiooniline samm. ->
Pariisi piiramine. Kõik algas Preisi okupatsioonist Pr.maal. Pariisis puhkes tõeline toidupuudus piiramise tõttu, seal elas 1.8milj inimest. Peale allaandmist toimusid väga kiiresti ajutise valitsuse valimised.->
Adolphe Thiers valitsus. võitis valimised. Temalt pärineb kõige põhjalikum Pr.rev uurimus. Sõlmis sakslastega alandavad rahutingimused- rahvas oli rahulolematu. Märtsis tuli rahvas tänavatele tema vastu protseteerima. Põgenes Versaille’sse.
Pariisi kommuun ja kommunaarid (uus jakobiinid, Louis Blanqui-blankistid, proudhonistid, Gambetta vabariiklased ). 26.märts Pariisi kommuuni valimine- võttis Thiers võttis Pariisi juhtimise üle. Hakkas iseseisvat majandus- ja sotsiaalpoliitikat ajama. Pariis jagunes 2: kõrgem kodanlus, kõrgem keskklass, paljud haritlased- olid lojaalsed Thiersile, isevalitsemise vastu ninf lihtsrahvas, sotsiaalselt madalam klass, kes olid kommunaali toetajad.
-sotsialistid olid Louis Blanqui’ jündrid, jakobiinid, anarhistid Proudhoni juhtumisel, vabariiklased Gambetta juhtimisel. Puudus ühtsus.
Pariisi kommuuni tegevus ja ümberkorraldused. tühjaks jäänud vabrikuid prooviti taas käivitada, piirati töötunde. Eraomdanit ei hakatud ründama- otsese kommunismiga ei tegeletud.
Muidugi oli Thersi valitsus sellise isetegevus vastu->
Kodusõda ja verine mai nädal (Père Lachaise kalmistu ). ühelt poolt Thiers, kes kontrollis suuremat osa sõjaväest ja teiselt Pariisi kommuun. Lahingud puhkesid mais. Eriti veriseks läks mai lõpus, 21.-28.mai.
Pariisi kommuun tegutses 2 kuud ilma eriliste tulemusteta. Kolooniatesse saadeti ligikaugu 45tuh inimest, 25tuh kommuni said surma lahingutes/rünnakutes. Pariis oli jälles Thiersi kontrolli all, sai Pr.maa presidendiks.
Prantsusmaa Kolmas Vabariik (konstitutsiooni vastuvõtmine, president MacMahon, konstitutsiooniline kriis, vabariikluse võit, president Jules Grévy).
Algas Prantsusmaa III Vabariik(1871-1940). 1875 võesti vastu erinevatest fragmentidest koosnev põhiseadus. Sõna “vabariik” ei kasutatud tükkaega. Presidendi valmise seaduses mainite seda sõnda.
MacMahon oli rojalist(teine pres). Saadikute koda, mille rahvas valis oli vabariigi meelne- puhkes(1877) konstitustiooniline kriis. MacMahon proovis peaministriks määrata rojalisti, kuid saadikute koda vabariiklasest Simone’.
Grevey oli täielikult vabariiklane. 1879 oli paika pandud, et Pr.maa kurss on vabariik.
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ja USA 19. sajandil
Seitsmeaastase sõja tulemused. (Kõige rohkem kolooniaid olid Prantsusmaal- Kanada ja Uus-Pr.maa alad) Seitsemaastane sõda, kui sõda, mis lõi Ameerika Ühendriigid . Inglise kolooniate iseteadvus- ja seisvus kasvas märgatavalt. London vaatas Ameerikale ikka, kui koloniaalalale. 1760- tüli ümberasumise õiguse üle.->
Inglismaa poliitika Ameerika 13 koloonia suunal (Apalatši piir, Suhkruseadus, Majutusseadus ja Tempelmaksuseadus, 1766 . a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 „ Bostoni veresaun ”, Samuel Adams , 1773. a Tea Act ja „Bostoni teejoomine ”). 1763 Pontiac’i ülestõus- inglimaa ei tahtnud rohkem konflikte indiaanlastega ja keelas kolooniatele Apalatši mäestukust lääne poole liikumist. Kolonialistidel oli surve. Kehtestati järjest uusi monopole ja makse. 1764 Suhkruseadus, 1765 -armee ülalpidamisemaks, 1765- templimaksusseadus, ajalehed maksustati jne. 1766.deklaratsiooniga London kuulutas, et kolooniad peavad vaid olema- sellega rahava pahameel vaid kasvas.
1767 Charles Townshend Acts - importakaubad pandi maksu alla, kohalikel kaupmeestel raskused, hindade tõus. Rahvas protestis ja vältis importkaupu.
1770 Bostoni veresaun- 5 inimest sai surma/8 haavata. London võttis tagasi Townshendi seadused. Briti kolooniate eneseteadvus kasvas veelgi.
1773 Tee seadus, Ida-India kompaniile anti ainuõigus teega kaubelda. UK’st hakati rääkima, kui despootiast/türannist. Samuel Adamasi eestvedamisel toimus 1773 „Bostoni teejoomine“- hiiliti Ida-India komp.laevaele ja tee loobiti merre.
Briti vastureaktsioon- Bostoni majandus pandi seisma, nõuti kompensatsiooni , keelati koosolekud.
Esimene ja Teine Kontinentaalkongress. 1774 - Esimene kogunes Philadephias. 13 koloonia esindajad arutasid tegutsemis plaane Briti võimu vastu.
1775 mai Teine- olud olid veel pingelisemad. Lexingtonis oli puhkenud tulevahtus Briti aree ja Ameerika vabatahtlike vahel. Ots.et Briti võimule tuleb vastu astuda sõjaliselt. G.Washington määrati Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks.(Lexingtoni tulevahetus ja George Washington Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks.) 23.aug 1775 kuulutas Inglise kun.George III Ameerika kolooniad mässulisteks ja algas iseseisvussõda.
USA Iseseisvusdeklaratsioon (Benjamin Franklin, Thomas Jefferson ja Viie Komitee), USA lipp . Ameerika iseseisvus tugines 3 dokumendil , Ameerika iseseisvusdek 4.juuli 1776- koostas Viie Komitee- 13 briti kolooniat, mis moodustasid lipule triibud.
Ameerika Iseseisvussõda 1775-1783 ( 1777 . a murrang Saratoga lahinguga, USA liit Prantsusmaaga, Hispaania ja Hollandi sõtta tulek, Inglismaa lüüasaamine, Yorktowne’i lahing ja Pariisi rahuleping).1776 kandis Ameerika ränki sõjalisi kaotusi. Iseseisvus sõda kestis 8 aastat ja Ameerika poolel sai surma 5-10tuhat meest.
Saratago lahingus saavutati esimene oluline võit briti vägede üle.
1777 otsustav murrang- abi tuli Pr.maalt(Louis XVI)- kättemaksuna brittidele 7aastase sõja kaotuse eest- saadeti relvi, püssirohtu, ohvitsere ja väljaõpet.
1778 sõlmisid Ameerika ja Pr.maa sõprus-ja kaubandus (liidu)lepingu. Trans-Atlandi leping. Louis XVI oli liidus Hispaaniaga, kes ühines samuti UK vastu. 1789 sekkus sõtta ka Holland, kes jätkas kaubandust Briti vaenlastega- britid kuulutasid seetõttu sõja.
1783 sõda lõppes ja UK pidi kuulutama USA iseseisvaks. 3.sept Pariisi rahuleping.
Põhiseadus ( Konföderatsiooni artiklid, konstitutsiooni vastuvõtmine 1787-1788).
1777.Konföderatsiooni artiklid- iseseisvad osariigid , sõjaline otsustus keskvõimus. 17.sept 1787(21.juuni 1788)- konstitutsioon.
Keskvõimu ja osariikide vahekord kui poliitiline probleem: föderalistid (Alexander Hamilton , John Adams, Föderalistide Partei), antiföderalistid (Thomas Jefferson, James Madison , Demokraatlik-Vabariiklik Partei). Föd- suurem keskvõimu tähtsus, osariikidel väiksem suveräändsus, Washingotn, Hamilton- koostas föderalistide partei, John Adams, 19.saj alguses läks partei laiali. Antiföd- Dem-Vabariilik Partei, suur suveräänsus osariikidele, iseseisvus, juhiks Jefferson, Madison, vabariiklased.
The Bill of Rights ja põhiseadusparandused. põhiseaduses puudusid inimõiguste peatükid. The Bill of Rights- 10 põhiseaduse parandust, lisandus konstitustioonlile- inimõiguste kohta.
George Washingtoni ametiaeg presidendina. 1789 valiti Washington ühehäälselt Ameerika presidendiks. 1792 uuesti. 1797 loodus ise kohast.
1812-1814 USA-Suurbritannia sõda („Teine Iseseisvussõda“, põhjused, liidu katkemine Prantsusmaaga, Napoleoni poliitika Ameerika suunal, Louisiana müük USA-le, Genti rahu tulemused). 1793 Wash .katkestas liidulepingu Pr.maaga- ei tahtnud langeda UK’ga uude konflikti ja hakkas otsima häid suhteid. See ärritas Pr.maad. 1797 hakkas Pr.maa kinni pidama USA laevu(umbes 300), katkestas diplomaatilised suhted, USAs kasvas viha Pr.maa vastu. Siis tuli võimule Napoleon, kes ei tahtnud Ameerikaga sõda ja kirjutas alla liidulepingu tühistamisele. Pinged kasvasid uuesti, kui Nap said Hispaania enda võimu alla. Et sõda ära hoida müüs Nap USAäle 1803 15miljoni dollari eest Louisina kindlustades sellega Nap.sõdade ajal USA metseenluse. UK proovis USAd enda poole võita värvates oma endistest kolooniatest mehi amresse. Madison leidsin, et UK’lt tuled Kanada vallutada(1812). Briti jaoks ebameeldiv sõda, kuna samal ajal oldi sõjas Napoleoniga. USA ei saavutanud samuti edu. 1814 Genti tahu, sõda lõppes tulemusteta.
(1842 sõlmiti alles lõplik piir USA ja Kanada vahel).
Monroe doktriin . 1823 president James Monroe doktriin- Ameerika mandrit ei tohi enam käsitleda, kui mõnda Euroopa kolooniat.
USA rahvastiku juurdekasv ja tung Läände (kolm Seminolisõda, Andrew Jackson , sõda Mehhikoga 1846-1848 ja selle tulemused). 19.saj USA rahvastik kasvas kolm korda. Surve kasvas indiaanlaste aladele. Kolm Seminolisõda(1817-18, 1835-42 ja 1855-58)- toimus Florida poolsaare asustamine .
Andrew Jackson tegi karjääri I sõjas(7.president). Laienes Texasesse, Mehhikosse ja Utah’sse.
1846-48 Mehhiko sõda- Guadalupe Hidalgo rahuleping, millega Mehhiko loovutas USA’le California, Utha, New Mexico , nevada. Sai kompensatsiooni 15milj dollarit. USA osariikide arv kasvas 31ni.
Parteide kujunemine: Demokraatlik Partei, Vabariiklik Partei ( Abraham Lincoln ). Parteide sünd hakkas 18.saj lõpul. 1803 Dem.pareti, 1854-Vabariiklik Partie(tänapäevane)-orjuse vastane liikumine, uuendus meelne, esimene pres.Lincoln(1860)
Abolitsionistlik liikumine (William Lloyd Garrison, H. B. Stowe).  intensiivistus 19. sajandi I poolel Ameerika Ühendriikides president Abraham Lincolnivalitsemisajal ning kulmineerus Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemisega, mille tulemusena kaotati 1865. aastal 13. konstitutsiooniparandusega ametlikult orjandus.
Homestead Act. Kodusõda: setsessioon, kodusõda Unioon ja Konföderatsiooni vahel, Robert E. Lee, Ulysses S. Grant , sõja lõpp ja ohvrid. Setsessioon- 11 lõunaosariiki- ei tunnustanud Lincolni, kuulutasid välja oma konföderatsiooni ning presidendi. Un vs Kon- blokaad lõunaosariikide toodangule- nende jõukus kuivas see läbi kokku. Grant- Uniooni vägede armee juhataja sõja lõufaasis, vastu kolonel Lee’le lõunast. 1865 Virginia rahu- hukkus 620-700 tuhat inimest. Lõunaosariigid olid sunnitud likvideerima orjuse.
Atendaat Lincolnile (Booth).
Orjuse kaotamine (13. ja 14. põhiseadusparandus). 14.parandus andis endistele orjadele kodakondsuse(1869)
Rekonstruktsiooniajastu 1865-1877. osariigid liideti tagasi, orjapidamine kaotati, tehti põhiseaduses parandusi. USA ei olnud pikka aega kolonialistlik.
Alaska ost (Klondike). 1867 ostis USA Venemaalt Alaska . Algul vaid seetõttu, et oma pindala ning võimupiire suurendada. Kui kuid Klondike jõest leiti kulda muutus elanikkonna suhtumise sellesse piirkond- algas kullapalavik.
1898 . a Hispaania-Ameerika sõda. 1898 sekkus USA Kuuba sõtta( 1895 oli puhkenud Hisp.kuulunud Kuubas vabadussõda). USA oli Kuuba poolel. USA’st oli McKinley. Hisp.kuulutas Kuuba iseseisvaks, kuid ülevõimu võttis seal USA.
USA kolooniad (Puerto Rico , Filipiinid , Havai saared). McKinley sai USA’le kolooniad- Puerto Rico ja Hispaania müüs Filipiinud. 1898 annekteeris USA Havai saared.
Euroopa koloniaalne ekspansioon
Euroopa koloniaalse ekspansiooni põhjused:valge tsivilisatsiooni ülemuslikkus, majanduslikud eesmärgid, poliitiline huvi, rahvuslik uhkus, sotsiaalne-demograafiline surve- barbaarsuse välja juurimine, levis sotsiaalse darwinismi teooria- olelusvõitlus, tugevamad jäävad ellu- nii arvenevad ka kultuurid, etnosed- paremad rahvad hakkavad domineerima.
Euroopa ja muu maailma lõimumine (seda võimaldavad tegurid, R. Robinsoni rõhuasetus kohapealse kollaboratsionismile). Terve 19.saj kolonialismi vastu kriitikat ei olnud. Robinson rõhutas aspekti, et kol. ei toimunud ühe poolselt vaid peaaegu alati vastastikuselt- hõivatud alade eliit oli huvitatud sellest, oli kohapeale toetus.
Hiina-Jaapani sõja 1894-1895 tulemused ja Jaapani kolooniad (Formosa/Taiwan, Korea). lisaks euroopale tekkis ka Jaapani impeerium. 1895 sai Jaapanist tõeline imp., kui laienes Koreasse, Taiwanisse.
Euroopa varauusaegse kolonialismi etapi lõpp: Prantsusmaa kaotused Seitsmeaastases sõjas, Ladina-Ameerika Hispaania kolooniate iseseisvussõjad 1810-1826 (Miranda, Simón Bolķvar, San Martin) ja allesjäänud Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid.
Portugal kaotab Brasiilia. 1822
Koloniaalse ekspansiooni uus etapp 1760-1860 ja Suurbritannia: Austriaalia -Cook, Botany Bay, Uusmeremaa - esimene koloonia-vanglakoloonia, 19.saj keskpaigaks oli Aust.toodud 150tuh vangi. 1840ndatel hakkas UK Uusmeremaale kolooniaid looma.; India- Ida-India Kompanii- sai juhtivaks ettevõtteks, eraettevõte, mida UK valitsus küll kontrollis, kuid allutati kontrollile vaid erinevate abistamislepingute kaudu, India vürstiriikide allutamise taktika , Calcutta, Bombay ja Madras, British Raj- 4 provinti Briti võimu keskusteks, 1857. aasta India (sipoide) ülestõus (selle põhjused, Moguli Bahadur II ja tulemused, Victoria India keisrinnaks)- Bahadur II nimetati India keisriks, sai ülestõusu etteotsa. Org.ülestõus polnud aga võimalik. Mässati majanduslike tegurite tõttu, briti võimu vastu, etnilisel pinnal diskrimineerimise vastu(sipoisid alaväärtustati briti armees. Ülestõus suruti veriselt ja kiiresti maha. Põhiosa ülestõusnuid hukati. Bahadur saadeti asumisele. Briti valitsus likvideeris Ida-India Kompanii. Kogu kontroll India majanduse üle läks Briti valitsusele. y
Esimene ja Teine ( Arrow ) oopiumisõda (Nankingi ja Tientsini/Tianjini rahud)
Esimene- 1839-42, Huvi hiina kaupade vastu oli väga suur. Oli vaja maksevahendit, mis hiinlastele sobiks, neid ei huvitanud briti tööstus toodang. Indias hakati seetõttu soosima moonide kasvatamist - kaup, mis hiinlasti huvitas, tulus äri. Hiina aga peagi taipas, et oopium ei too mingit reaalset majanduslikku kasu, vaid on hoopsi kahjulik, viib rikkusi välja. Hiina otsustas, et Ida-India Komp. oopium tuleb hävitada. I-I K nõudis kahjude kompenseerimist. Indias oli palju britte, seega polnud hiinlaste lootustki võita. Nankingi rahu tulemusena loovutas Hiina UK’le Hongkongi saare, hüvitas kahjud, I-I K sai laialdased kaupelmis õigused.
Teine- 1856 -60, kauplemisõigused suletud Hiinas- nii UK kui Pr.maa taotlesid saatkondade avamisõigust Pekingins, misjoni õigust ning kauplemisvavadust. Hiinlased lasi brittide kaubalaeva põhja, millest puhkes sõda- Hiina prantlaste ja brittide vastu. 1858 sai I etapp läbi Tientsini rahuga- hiinale täielik kaotus- saatkonnad, oopiumi kaubanud, misjoni töö. Kuid sõjategevus puhkes uuesti, nim ka III oopiumi sõjaks. Siis sekkus ka Venemaa, kes oli huv.samadest privileegidest nagu UK ja Pr.maa.
Esimene ja Teine Inglise-Afganistani sõda. 1835-42, puhkes taas Ida-India Komp.tõttu. Inglastel õnnestus 2 korral allutada Kabul. Kuid lõpuks olid britid siiski sunnitud Afg. lahkuma .
1870 hakkas Venemaa näitama huvi Afg.vastu. UK nägi selles ohtu. Puhkes II Ing-Afg sõda (1861-1871). Vallutasid Kabuli, kuid tulemust ikka ei tulnud.
Suurbritannia isolatsioonipoliitika (Disraeli “Splendid isolation”). Hiilgav Isolatsioon - 1892.aastani. UK ei sekku EU asjadesse, ei võta osa liitudest ega koalitsioonidest vaid tegeleb iseseisvalt oma koloniaal asjadega. Kuid 1892 sõlmiti liit Jaapaniga Venemaa vastu.
Napoleon III Mehhiko Maximiliani afäär . 1861-1867. 1821 sai Mehhiko Hisp.alt vabaks, neil tekkisid suured võlad. Nap III proovid Meh.enda alla vallutada, meelitades enda poole Hisp ja UK- kõik tahtsid Meh.võlgasid tagasi- siiski loobusid kaasa löömast.
1861 viis Pr.maa oma armee Mehhikosse- vallutas suure osa riigist. 1863 vallutati Mexico City. Meh trooni pakuti Austria Hapsburgile maximilianile, kes hakkas ennast pidama Meh.keisriks. Käiku tuli aga Monroe doktriin. 1865 USA sekkus pr.vastu(varem ei saanud kuna toimus kodusõda). Nap III tõi oma väed vlja. Max langes vangi- lasti maha(seda pandi pahaks).
Prantsusmaa vallutused Alžeerias ja Vietnamis.
Hollandi Ida-India kolooniad ( Indoneesia ). 19.saj alguseks võttis kol.võidujooksust osa ka Holland. Hollandi-India->Indoneesia.
"Aafrika jagamine" (1881-1914): esimesed koloniaalvaldused, Londoni Aafrika Assotsiatsioon, Mungo Park, Burton, David Livingstone ja Henry Stanley
1652 pani Holland alguse Kapi kolooniale, oli ka teiste riikide omasid varasemalt, kuid need olid alles eeletapis. Enne 18.saj suurt midagi Aafrikast ikkagi ei teatud.
1788 Londoni Aafrika Assotsastioon- eesmärk leida kulda
Mungo Park- tegi ekpeditsioone
19.saj teisel poolel läks lahti aktiivne misjoni tegevus.
Burton, Livingstone ja Stanley otsisid Niiluse lätteid.
Aastad 1881-1882 kui "Aafrika jagamise " algus (Tuneesia ja Egiptuse okupeeriumine, Suessi kanal). 1869 tõusis UK huvi Egiptuse vastu, kui valmis Suessi kandal, mille ehitas Egiptus ja Pr.maa. 1882 algas UK tegevus Egiptuses. Tänu Suessi kanalile ei pidanud enam ümber Aafrika seilama.-1880ndate alguses puhkes Egiptuses kodusõda- UK sekkus, võttis Egiptuse oma kontrolli alla.
1881.hõivasid prantlased Tuneesia.
Berliini konverents ja Bismarcki koloniaalpoliitika (Carl Peters ). Berliini konverents 1882-1885, Bismarcki juhtimisel võttis osa suurem osa Euroopa juhitvaid riike. Otsustati millistel põhimõtetel toimub Aafrika kolonialiseerimine. Bismarck ise polnud algul üldse huvitatid Aafrikast ega kol.võimust. Kuid pidi hakkama sellega tegelema, kuna ei saanud paista nõrga riigina.
Carl Peters- Saksa kolonialist Ida-Aafrikas, rajati Ida-Aafrika Kompanii. Aafrika jagati I maailmasõjaks pm täeisti ära. Iseseisvuse säilitasid Etioopia, Libeeria. Venemaa ei osalenud Aafrika jagamises. 1880-90 oli eriti aktiivne jagamine kuna leiti kulda ja teemante.
Aafrika jagamise lõpptulemused (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Hispaania, Portugal, Belgia Leopold II kolooniad). Berliini konverentsiga liideti Belgia kuningale Leopold II Kongo. Suurimas alad said Pr.maa(Lääne-Aafrika) ja UK(Ida-Aafrika). Ülejäänud riigid said vaid killukesi. Portugal- Angoola, Mosambiik, Belgia Leopold II kolooniad, Saksa- Transvaalia, Togo, Kamerun(mille kaotas I MS’is)
Buuri sõjad ( buurid , Suur Trek, buuride riigid Transvaal ja Oranje Vaba Riik).
buurid- eurooplased , kes olid 18.sja asunud Kapi kolooniasse, põgenesid tagakiusamise eest(nt hugenotid ). Neid oli ligi veerand miljonit. Nende asula langes britide kätte, kes surusid neile peale norme, olid seega sunnitud ümber asuma.
Suur Trek- 1830ndatel buuride massiline ümberasumine sisealadele. Loodi Oranje Vaba Riik ja Transvaala- britid tunnistasid neid, kui surusid peale proteksionismi.
1880-81 Esimene Buuri sõda- ei toonud brittidele edu. Nende aladelt hakati leidma palju kulda ja teemante.
1899- 1902 Teine Buuri sõda- riigid likvideeriti.
Euroopa elus kaasa pigem buuridele kui brittidele.
Cecil John Rhodes ( Rodeesia ). juhtuv briti kolonisaator, plaanis ehitada raudtee ka telegraafi liini Kairost Kaplinnani. Üks juhtivaid teemanti kaevandajaid.
Poliitiliste ideoloogiate peavoolud ja uusaegne riik
19. sajandi poliitilise mõtlemise peavoolud. konservatism , liberalism , anarhism , sotsialism , natsionalism
Konservatism: esimese faasi 1789-1848 iseloomustus, Edmund Burke , Joseph de Maistre ja kontrrevolutsioon, nimetus ”Le Conservateur” - Fr.-R. de Chateaubriand (romantika). Kujunes välja vastureasktsioonina Pr.revile, hakkas kaitsma vana korra väärtusi, ajaloolisi traditsioone, inmeste ebavõrdsust(hierarhiline ühiskondlike strukuur on loomulik), religioosne printsiip, kuninga isiku väärtustamine.
Edmund Bruke, 1729-1797
Joseph de Maistre- tõeline kontrevolutsionäär
Chateaubriand hakkab väljaandma ajalehte Le Conservateur, millest saabki kon.mõiste oma nimetuse. 19.saj II poolel muutub kons.põhiliseks kandejõuks jõuaks ülemkihti, võttes natsionalistlikke tunnuseid.
Liberalism: tunnused, nimetus (liberales), poliitised (demokraatia?) ja majanduslikud taotlused, Adam Smith ja laissez faire. hakkas rõhutama kõikide inimeste võrdõiguslikkust, arend ei saa olla kunagi piiratud, kõigil peab olema vabadus oma õnne ise kehtestada, indiviidi õigusi peab kaitsma, õigusriik võimudelahusus, vastu igasugustele eliidi privileegidele, antifeodaalne. Selle eest võitlesi kodanlus(haritlased, majanduskodanlus).
19.saj kutsusid end liberaaliseks Pr.maal need, kes pooldasi pr.rev ideid vastukaaluks Bourbonide restauratsioonile. Liberaalid taotlesid jõuka kodanikkonna õigusi, kuid ei mõlenud alamklassile ja naistele(ei taodalnud neile valimisõigust)-seega ei saa neid pidada demokraatideks.
Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914.
Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. täielik kodanike eneseteostamise vabadus, ühiskond toimiks täiesti vabade lepingute, normide alusel; puudub valitsemine ühtede poolt teiste üle
Pierre Joseph Proudhon. aktiivne 19.saj I poolel. Utoopiaks Euroopa ilma piirideta , seadusteda, keskvõimuta, rahata. Kaotada ära institutsioonid , organistatsioonid- nende asemele vabatahtlikud assotsatsioonid. Inimene ei tohi piirata ka teooriaid ega ideoloogiaid.
Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. ideoloogiad hakkasid kujundama riiki. 100 aastaga praktiliselt kadusid kõik endised prinitssibif/normid. I MS’ks oli konstitutsioon vastuvõetud pm kõikides Euroopa riikides.
Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast").
Kuninga alamast "riigikodanikuks".
Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise).
uusajaga poliitika ei kuulunud enam ülemkihtidele.
Šveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid).
Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Esimesed konst.võeti vastu USAs, Poolas(1791) ja Pr.maal( 1781 ), USA konst. lõi ka Euroopas väga palju uusi norme
Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil ).
1804 Napoleoni tsiviilkoodeks- hõlmatud olid kõikvõimalikud valdkonnad. Nap.lõi ka tugeva administratsiooni ja bürokaatika- et riigi haldusmuutlikus oleks suur.
Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet.
19.saj jooksul konst. vastuvõtmine üle Euroopa oli 2 sugune: parlamentaarne, kus rahvavõim oli kõrgeim ja teine, mis lähtus monarhi printsiibist, kod.anti parlamendi valimisõigus , kuid kõrgeim võim oli ikka monarhi käes.
Suurbritannia parlamentarism (selle kujunemine, Lord Liverpool ja toorid, Sir Robert Peel ja Konservatiivne Partei, viigid ja Liberaalne Partei, Earl Grey ja Reform Act of 1832, valimisõiguse laienemine Inglismaal, sufražett , Emmeline Pankhurst ja Naiste Ühiskondlik ja Poliitiline Liit). Parlamentarism kujunes kõige selgemini välja inglismaal.
toorid ehk konservatiivid : Lord Liverpool(1812-27)-kujundas välja konservatiivse näo. Tema ajal alistati Napoleon ja oldi edukas Viini kongessis. Sir Robert Peel(1824-25, 1841-46) asutas Konservatiivse partei.
viigid ehk liberaalid: Earl Grey(1830-34) ja Liberaalne Partei. Teostati esimene parlamendi reform(peale 1688.aastat), kahe kordistati(siiski vaid 4% inimestel) valimisõigust.
Alles 1918 võivad kõik +21 UK mehed valid . Naisõiguses tõus UK’s 20.sai teemaks. 1903 Woman ’d Social and Political Union, mille eesvedajaks Emeline Pankhurst. 1928 valimsõigus naistele.
Kuninganna Victoria. 1837-1901
Rahvastikuprotsessid
Euroopa rahvaarvu hüppeline kasv 18. sajandi teisest poolest 1900-ni. 1850: 274milj->1900 423milj
Thomas Robert Malthuse ülerahvastatuse teooria (malthusianism). ülerahvastatuse teooria- prob .võib kujutada ülerahvatatus. Inglsimaal olid vaesed sotsiaalselt toetatud- nende ülalpidamine oli kulukas , ei näinudki vaeva, kuna neil oli mingi tuli alati garanteeritud.
Pauperism . vaene elanikkond, kes küll saab palju lapsi, kuid ei suuda sotsiaalselt ega majanduslikult oma olukorda parandada. Ei too ühiskonnale rikkusid, vaid tekitavad hoopis probleeme. Toetuste tagamine muudab nad veelgi kasutumaks, kahjulikumaks. malthus näitas, et elanikonna kasv toimub geomeetrilises progressioonis. Resursid, mis on vajalikud inimkonna ülalpidamiseks kasvavad aga artimeetilises prog. Ressursid ei suuda kasvad sama kiiresti kui rahvaarv.
Demograafilise siirde teooria/mudel (Inglise, Rootsi, Prantsuse, Eesti sobivus ).
Esimene etapp kuni 18.saj keskpaigani- suremuse järsk langus(iseloomustav kogu 19.saj). Enne seda suur sündimus ja suremus .
Teine etapp- plahvatuslik kasv: suremus langes kuid sündimus jäi samaks
Kolmas etapp- ka sündimus hakkas langema
Neljas etapp- sündimus ja suremus on mõlemad madalad- tagab elanikkonna kasvu
Nt.Prantsusmaal oli suht aeglane kasv, kuna II etapp jäi vahele. Ka Eesti kuulub Pr.mudelisse.
Inimeste oodatav eluiga Euroopas ja trendid laste suremuses. Keskmine eluiga tõusis 19.saj jooksul ligi 10 aastat. 1820 oli oodatav ei 30 ringis , Rootsis 35, ka aristokraatidel rohkem. 19.saj lüpuks ja 20.alguseks oli tõusnud juba 48ni(rootsis 55). Aee tulenes sellest, et lastesuremus oli nii suur- vaid iga taine laps jõudis täisikka. Kuid 19.sai saavutati laste ellujäämise suhtes paremad näitajad. Euroopas kasvas keskmiselt 10% laste ellujäämine .
Meditsiini roll: Mckeowni kriitika- ja meditsiini areng - enne 20.saj algust oli med. äga algeline- tegi küll suuri samme, kuid patsiendi jaoks kasutuid, 19.saj lõpuni jäid trad .kodusünnitused palju turvalisemaks kui sünnitamine haiglas. 1846.võesti tuimestina kasutusele eeter . Enne seda polnud tõsised kehasisesed operatsioonid võimalikud. Kirurgia oli väga algeline(surmus äärmisel suur). Seega meditsiion ei saanud anda tõuget demograafilisele plahvatusele.; inokulatsioon- rõugete pookimine , väga ohtlik ja kallis. Valitseja propageerisid seda(eriti Inglismaal ja Venemaal), E. Jenner ja vaktsineerimine- 1798 alates hakati vaktsineerima lehmarõuged annavad immuunsuse inimesterõugete vastu, odavam ja ohtu.; Ignaz Semmelweis - avastas, et võiks käsi pesta enne kui võetakse last vastu sünnitusel. Elankkond teda ei kuulanud, mees läks lõpuks hulluks, John Snow - 1849 leidsin, et koolera pole piisknakkus vaid levib vee kaudu, kuid ei suutnud oma avastust tõestada., Louis Pasteur- 1857 avastas piimhappebakteri, 1880ndatel lõi mikroobiteooria- haiguse tekitajad on mikroobid ning nende hävitamiseks on hügieen esmase tähtsusega., Robert Koch - tõestas 15a peale Snow avastust, selle et tegemist pole piisknakkusega koolera puhul. Samtu tõestas tuberkoloosi kepikesed 1880ndatel; nakkushaiguste taandumine, hügieen, sanitaar tingimuste prandamine- 19.saj suremus vähenes, kuna paranes elukeskkond. Euroopast kadus kevadine näljahäda , inimesed muutusid vastupidavamaks, hakati rohkem tähelepanu pöörama hügieenile. Tingimused jäid kauemaks halvemaks linnadest.; uued haigused, koolera pandeemiad-19.saj haigus. Tundmatu varauusaegses Euroopas, liikus Indiast Afganistaani ja sealt Venemaae ja UK’sse. Kõige ohvriterohkem nakkushaigus 19.saj, mis šokeeris kogu Euroopat(isegi kogu Maailma). Pandeemiad laastasid kogu Maailma. Medizinal Policey- 18,saj II poolel hakati rakendama tõkkeid med.probleemide vastu. Nt.apteegid, ämmaemandad, võitlus epideemiatega- just nakkushaiguste vastu. Garantiinid, sanitaarkoridorid, desinfiteerimine. Nakkuse riiki mitte laskmine. Koolera levis vee kaudu, ei allunud ühelegi meetodile. Levis eelkõige seal, kus sanitaartingimused olid eriti kehvad. Tabad Euroopat samamoodi nagu Aasiat ja Aafrikat. Euroopas aga oli veendunud oma ülemuslikkuses, kuid olid koolera vastu sama haavatavad. Mida suurem urbaniseerumine seda paremini koolera levis.
Suremuse languse globaalsed tegurid: sõjaohvrite vähenemine, näljahädade lõpp (Inglismaal, Kesk-Euroopas 1816-1817, 1840ndad, Venemaal 1891 -1892). 19.saj oli palju sõjaohvrite vaesem , kui eelnev sajand ja seda just suhtarvu poolest. Neid oli Euroopas 7korda vähem, kui 18.sajandil. Vabanemine näljahädadest oli revolutsioonilise murranguga. Kuni 19.saj oli akraalühiskonnale näljahäda esmane mure. Inglismaa(17.saj II poolel) saavutas esimesena immuunsuse näljahädale luues vaestele sotsiaalabi andmise; toimus põllumajandus revolutsioon, tootlikus kasvas. Muu Euroopa(Lääs) vabanes 1840ndatel näljahädast. Soomes oli veel 1860ndatel , Venemaal 1891-92. Näljahädele aitasid lõpu teha nt kommunitaktsiooni edendamine, raudteede tulek, toitu saadi tuua kaugematest maaosadest ja riikitest, laevanduse areng ja rahvusvahelised turud kaubanduses. Samuti olid finantsreservid- magasite süsteem, riigid ja kogukonnad kogusid vilja tagavaris. Maaparandus, tõrjevahendid, sordiaretus, väetised , saadi võtta kasutusele vesiseid alasid ja muidu kasutuskõlmatuid alasid. Samuti kadus varauusajale omane külm kliima, Väike Jääaeg .
Uued saavutused põllumajanduses ja kartul . teravilja kõrval tegi võidukäigu kartul. Kartul ja vili ei ikaldunud kunagi samal aastal. Lisaks sellel on kartu väga vähenõudlik.
Iiri suur näljahäda 1846-1849. Iirimaa toetus täielikult kartulile. 1846 oli kartulil lehemädanik(seenhaigus), mis hävitas kogu saagi. Puhkes suur nälg, elanikkond vähenes 2 korda 19.saj jooksul. 1846-49 suri 8milj 1milj nälga, ülejäänud põgenesid. Inglismaa, kelle osa Iirimaa oli, ei aidanud ka. Oldi veendunud, et Londin vaatab heameelega pealt, kuid mässumeelsed iirlased nälga surevad.
"Teaduslik" toitumine: Rumfordi supp. 19.saj hakati pöörama tähelepanu toitumisele. 1800 kindral Rumfordi supp. Kindralie anti ülesandeks leiutada odav kui maksimaalselt toitev söök . Supp sisaldas kruupe, kuivatud herneid, kartulit (sel ajal oli loomade söök), soola ja vanat hapuks läinut õlut. Seda hakati andma vaestele ja armee toitlustamises.
Urbaniseerumine. - suurlinnade kasva, iseäranis U’s. 19saj elas 50% elanike 50tuh elanikega keskustes. Euroopas tekkis 19.saj palju suurlinnud, II pooleks oli juba 43 suurlinna. (18.saj lõpul olid vaid London ja Pariis).
Eluolu linnas võrdluses maaga. Linnas inimeste sotsiaalne käitumine muutus. Eluruumide nappus- rendi hinnad kasvasid- erinevad pered elevad koos. Polnud võimalikud suured pered, tuumipered. Lahtuste arv oli 3,4 korda suurem, kui külas/maal. Anonüümne rahva hulk, mis lubas levida prostitutsioonil. Abieluväliste laste arv oli 2korda suurem. Kuritegevuse ja enesetappude kasv. Meeste suurem enneaegne suremus. Linnad suburaniseerusid- jõukamad oli linna keskustes, vaesemad valgusid äärelinnadesse. Iive oli negatiivne hoolimata noorest elanikkonnast. Alles 19.saj lõpuks saavutasid suremus näitajad parema tulemuse.
Massimigratsioon (USAsse) ja selle peamised trendid 19. sajandil. 19.saj jooksul liikus 40milj inimest Euroopast välja. 80milj aga väljapoole oma riigi piire - kõige suurem rahvasteränne üldse ajaloos. Liiguti maalt linna, riikide vaheliselt, Ameerikasse ja koloniaalvaldustesse.
1850-1915 rändas Ameerikasse ligikaudu 4milj sakslast , 8milj itaalast, 10milj britti . 19.saj lõpuks hakkas rohkem rändama ka Ida-Euroopast.
USA lõikas sellest kasu, majandus kasvas nii nagu kasvas immigrantide arv.
Tööstuslik revolutsioon
Tööstusrevolutsiooni ( industrial revolution) olemus ja roll ühiskonna moderniseerumises. tööstuslik rev. oli murrangulise tähtsusega. Ühiskond indrustraliseerus, ühiskonna põhilised sissetulekud ei tulnud enam mitte põllumajandusest vaid tööstussektorist. Uuele tasemel tuli kasutusse laps-ja naistööjõud. Elanikkond kasvas seal, kus oli odav toota ja seda realiseeriti. Tööstus piirkonnad. Mida rohkem toodeti, seda suurem oli ka nõudlus . Sektor üha kasvas. Toodeti rohkem, kui suur oli nõudlus. Tekitas tarbimisühiskonna . Uued kaubanduslikud käitumised, täiesti uued kaubad .
Millal kui pika aja jooksul tööstusrevolutsioon aset leidis? leidis aset/algas erinevates regioonides erinevatel aegadel , 1750 Inglismaal, 1890ndatel Venemaal.
Industrialiseerumise algus Inglismaal ja Inglismaa eeldused. 1) kalli tööjõu probleem- palgad olid juba keskajast kõrgemad kui kuskil mujal(lausa 10 korda). Tootmises tuli arvestada suurte tööjõu kuludega. 2)maavarade rikkus, kivisüsi oli kergest kättesaadav, oli odav(puit kallis). Seega hakati üha enam kütma ka kivisöega. 3) saavutati tehnilised lahendused masinate näol- masinad said teha kätetööd, mis muidu oli kallis.
1780ndatel James Watt täiendas aurumasinat niivõrd, et ta muutus effektiivsemaks , pani masina tööle ilma inimjõuta.
Lisaks oli Inglismaal saanud majandus rahulikult areneda, 17.saj II poolest polnud sõdu, tarbijaskonna ostujõud kasvas, talurahvas oli vaba ja seega jõukam, üha kasvav koloniaalne kaubandus, tööjõud oli vaba, edenev panganud, uued teenud, valdustest said toorainet, hea finantssektor.
Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor)- Chappe- 1792 mehhaaniline telegraaf . Märkide ja koodide abil sõnumite edastamine . Lisaks sellele siidi kangasteljed , raua tootmine ja klooriga valgendamine .
Tootmise mehhaniseerumine. Mehhaanilised kangasteljed, ketrus- ja kudumismasinjad. Üks inimene sai tehtud 200 inimese töö. Tekstiilitööstus, mäekaevandamine. Masinate kasutamine ei vajanud eritilist väljaõpet, tööle said asuda pm suvalised inimesed tänavalt.
Mida suurem oli masin, seda suurem oli ka tema effektiivsus.
Kivisöe roll. leidus Inglimaal väga palju ning oli palju palju odavam kui puit
Metallurgia areng (Abraham Darby, Bessemeri konverter ja selle tähtsus). Darby võttis raua tootmises kasutusele koksi , mis oli mitte puusöega vaid kivisöega kuumutamisel saadud pidi. 18.saj esimene raudsild( terasest ). 19.saj tõi murrangu Bessemeri konvert- puhus malmist süsiniku välja, millest saadi tugev teras. Suutis nüüd tööstuslikult terast toota. Terase hind langes 8 korda. Nö.teraserevolutsioon. 1880ndad-uued raua sulatamise tehnoloogiad , mis võimaldasid ka madala kvaliteediga raua kasutusele võttu.
Uus tööorganisatsioon (vabrikud, tööjaotus , kapital ). Vabrikud kasvasid-rohkem ja suuremad masinad, ka rohkem töötajaid. Kasvas aksiakapitaliga äritsemine. Kapital ja tootmiseseades kuulusid kapitalistidele. Tootjad olid need, kes müüsid tööjõudu, kuid kellel puudus kontroll tulude üle. Tekkis süstematiseermine. Kindlad tööajad, ülevaatajad, distsipilineerimine. Akstsinärid. Palgatud vabrikudirektorid, et töö laabuks.
Tööstuse arengu regionaalsed erinevused Euroopas. Inglismaa kaotas juht positsiooni 19.saj II poolel. Tõusid esile teised sektorid .
"Teine tööstusrevolutsioon" (uued tootmisharud, nafta , elekter ). 1860ndatel. Teraseehitus, masinaehitud- Inglismaa jäi Saksamaale ja USA’le alla, keemia tööstus samuti esimene Saksamaal. Briti merevägi läks 1903 nafta peale üle, mis tuli Venemaalt.
Keemiatööstus (värvitööstus, Adolf von Baeyeri aniliin ). Baeyer - leiutas sünteetilise värvi aniliini . 80% Inglise värvivajadusest tuli Saksamaalt.
Rootsi tööstuslik innovatiivsus - de Laval- piimatsentrifuug ja auruturbiin , Ericsson- arendas telefoni, Alfred Nobel- lõhkeaine , Wingqvist- kuullaager
Tööstustoodangu turustamine. loodi kaubamajasid
Tööstus- ja majanduskriisid 19. sajandil. ületootmine viis majanduskrahhideni, millel oli üleriigiline mõju või tööstuse pankrott . Ostujõu alanemine, kuna lahtilastud töötajad olid ostujõuetud. Majanduskriisid, mis tulenesid ületootmisest muutusid 19.saj regulaarseks(pm iga 10 aasta tagant).
Kapitalismi olemus ja vaated sellele (Max Weber, Karl Marx).
Vabakaubanduse edenemine (Suurbritannias Corn Laws, Navigation Acts, Cobden-Chevalier leping).
Protektsionistliku majanduspoliitika tagasitulek.
Transpordirevolutsioon: Auruvedur ja George Stephenson (Blücher, Rocket). Liverpooli ja Manchesteri raudtee.
Raudteede ehitus ja kasv reisijateveos.
Telegraaf.
Panama kanali afäär (Lesseps).
Tööliste olukord ja sotsialistlik liikumine
Vabrikutöölised kui uus sotsiaalne klass. Töötingimused vabrikutes (tööpäeva pikkus, naised ja lapsed, teenistus , trahvide süsteem, töötervishoid). Michael Sadleri raport . Kohanemine 19. sajandi lõpuks. Tööliste organiseerumise algus (eneseteadvus). Töölisliikumise ebaseaduslikkus riiklikul tasandil (Le Chapelier’ seadus, Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom.
Sotsialistliku liikumise kaks etappi : 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia ", Franēois-Noėl Babeuf, Henri de Saint- Simon , Charles Fourier).
2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi „Õiglaste Liit“, Neue Rheinische Zeitung , emigreerumine Inglismaale , "Das Kapital", Marxi seisukohad ja teoreetilised mõjutajad (Feuerbach, Saint-Simon, Augustin Thierry, Babeuf, Hegel ). Kommunismi eesmärk.
Rahvusvaheline Tööliste Ühing ehk Esimene Internatsionaal, Teine Internatsionaal. 8-tunnilise tööpäeva nõue, 1. mai ( Chicago Haymarket afäär), naistepäev. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurčs, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati). Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Demokraatlik evolutsiooniline sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism. Suurbritannias Fabian Society ( Sidney ja Beatrice Webb ).
Natsionalism e. rahvuslik liikumine
Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida ( etniline ) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon . Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused ? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson ), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith).
Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine , poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane- kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused.
Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg).
Antisemitism (üldine areng 19. saj). Dreyfusi -afäär. Ida-Euroopa ja pogrommid. Siioni tarkade protokollid . Antisemiitlik liikumine Austrias (Karl Lueger, Georg von Schönerer). Juutide kodanikuõiguste kasv.
Rassiteooriad (olemus). Blumenbachi viie rassi skeem. Robert Knox. Arthur de Gobineau rassiteooria . Darwinism ja selle vastuvõtt.