kollastelt hunditubaka, võilille või kuldkinga õisikutelt kui ka valgetelt härjasilma keelõitelt. Eriti kavala taktika on aga välja arendanud krabiämbliklased perekonnast PRINARAKNE (Phrynarachne). Nad koovad lehtede pinnale võrgendkatte, mille keskele ise asuvad, nii et ülalt vaadates meenutavad nad linnu väljaheidet. See pole üksnes maskeering, vaid on ka peibutis: need ämblikud levitavad ahvatlevat väljaheitelõhna. Valdavateks krabiämbliklaste liikideks on Xysticus ulmi, keda on ca 35% analüüsitud isendite arvust ja Xysticus cristatus – 31% isendite arvust. Enamik liike ehk 82% liikide arvust on aga niisugused, keda on leitud harva ja enamasti üksikisenditena. Allikad: A. Vilbaste „Eesti ämblikud I“, 1969. M. Chinery „Euroopa putukad“, 2005. https://et.wikipedia.org/wiki/Krabi%C3%A4mbliklased http://www.jorgenlissner.dk/Thomisidae.aspx https://ednieuw.home.xs4all.nl/Spiders/Thomisidae/Thomisidae.htm Küsimus:
Pealinn Berliin Rahvaarv ~82 miljonit Pindala ~357 000 km² Keel saksa keel Rahaühik Euro Valitsemisvorm parlamentaarne liitriik Turismi arengueeldused Stabiilne poliitiline olukord Palju ajaloolisi ehitisi Kaunis loodus Parasvöötmeline kliima Populaarsemad kohad Saksamaal Brandenburgi väravad Kölni toomkirik Neuschwansteini loss Ajalooline Bremeni vanalinn Kriidikalju Ulmi katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile Neuschwansteini loss Asub LõunaSaksamaal Füsseni linna lähedal
· FIRENZE TOOMKIRIK marmorstiilis · VENEETSIA DOODZIDE PALEE ühiskondlik hoone. · Kõige suurem gooti ehitis MILAANO KATEDRAAL. 40k inimest, 150 fiaali katusel · SIERRA RAEKODA e. SIERRA PALAZZO PUBBLICO kõrged ja massiivsed tornid. Võimsad seinamaalid, tornidel suur kell Saksamaa: · Kirikud kõrgeimad · STRASBOURGI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · KÖLNI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · ULMI KATEDRAAL 1 torniga · MAARJA KIRIK Lübeckis 2 torni Hispaania: · Kahe läänefassaaditorniga, väiksemad · Põhja-Hisp. BURGOSE KATEDRAAL o Franco peakorter o Sinna maetud Cid Eesti: · Tallinna raekoda 15.saj gooti stiilis, torn hävis, nüüd renessansi stiilis · Tartu Jaani kirik matkitud Maarja kirikut, 1 torniga · Tallinna Oleviste kirik torn muidu 150m, nüüd 123m. Ühe läänefassaaditorniga.
Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustat...
Albert Einstein 1879-1955 · Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. · 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. · 1886. aastal algas Albert Einsteini koolitee Münchenis. · 1894. aastal kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. · Aasta hiljem ühines perekonnaga Itaalias. Jätkas haridusteed Aarau kantonikoolis Sveitsis · 1896. aastal loobus saksa kodakondsusest ja astus Zürichi Tehnikaülikooli. · Einsteini üheks hobiks oli viiuli mängimine.
Albert Einstein 1879-1955 Lapsepõlv ja koolitee Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Maja kus Einstein sündis. Albert Einsteini vanemad Herman ja Pauline Koolitee 1886. a algab Albert Einsteini koolitee Münchenis. 1888.a Luitpoldi gümnaasium. 1894
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiir...
Albert Einstein Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas kaupmehe perekonnas. Albert Einsteini vanemad Hermann ja Pauline olid keskklassi saksa juudid. 1886 aastal algas tema koolitee Münchenis. Kord öelnud ladina keele õpetaja Albertile: ,,Einstein, teist ei tule kunagi midagi mõistlikku!" 1894 kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. Aasta lõpus lahkus ta koolist protestiks seal valitseva preisliku korra vastu. 1895 ühines perekonnaga Pavias Itaalias. Seal jätkab ta oma haridusteed Aarau kantonikoolis
vel Teedevõrgustik · Kokku: 644480 km · Sisaldab 12800 km kiirliiklusega · märkus: hõlmab ka kohalikud teed (2010) TURISM Turistide sisereiside arv kasvas 2008. aastaks 1% ! Turistide sisereisid on olnud 18-19% vahel Sakslased ise on teinud 8% vähem välisreise kui turistid sisereise. VAATAMISVÄÄRSUSED Brandenburgi väravad Ulmi katedraal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level Click Clickicon
1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, sest viimased olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ühes sellega ei olnud nad vana korra taastamise poolt. Napoleoni loodud riik oli sõjalisbürokraatlik diktatuuririik. Keiser : Sellele järgnes enda kroonimisprotsess Prantsusmaa keisriks 1804. aastal ning rohked vallutused Euroopas: Austria ja vene armee purustamine Ulmi ja Austerlitzi lahingus (1805); kaotus 1805. aastal Trafalgari lahingus Inglismaaga võideldi seejärel majanduslike vahenditega loodi kontinentaalblokaad ehk mandriline piire Suurbritanniaga kui saareriigiga ; Preisi ja Vene armee purustamine Jena, Auerstädti, Friedlandi lahingus (19061807); Hispaania sõjakäik (18081809); veelkordne Austria armee purustamine AspernEsslingi ja Wagrami lahingus(1909); Venemaa sõjakäik ja Borodino lahing (1812); sõjakäik Saksimaale, toimusid
Kehra Gümnaasium 10.a klass Helen Keller Katedraalid Ettekanne Juhendaja: õp Leili Reimann Kehra 2008 Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks ecclesia cathedralis kirikuid, milles asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna Aleksander Nevski katedraal ja Narva Issandamuutmise katedraal (kuni 1944. aastani). Maailmas on palju katedraale, ma toon siin välja mõned tähtsamad ja tuntumad. Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal. Aleksander Ne...
Sõltumata sellest, et kangelasega ja raamat räägib tema ta oli kehvemast rassist, õppis ta hästi ja suutis end vägitegudest. tähtsatest sündmustest osa võtta. 2. Tsitaadid Tsitaat Lk nr Põhjus, miks meelde jäi "See tähendaks ju ilma tiibadeta! Ma olen Esimesed sammud lendamise poole, Kuulnud, paarikümne aasta eest Ulmi linnas üks tubli. rätsep tahtnud kirikutornist alla lennata ja tema oli endale selle tarvis tiivad teinud -, aga 11 ikkagi kukkus ta surnuks. Magdalena-Mamsli lauale taritud hane söödi Ainuke humoorikam lõik seal nende neetud riistapuudega, mis olid nagu 166 raamatus. väikesed hõbedast sõnnikuhargid või Neptunuse kolmpiid, mida saksa keeles gaffel'iteks kutsuti ja millel maakeeles nime polnudki
Eellugu Eelnevalt oli Napoleon Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhataja Mihhail Kutuzov tõmbus oma vägedega tagasi itta, jättes Viini ja selle suured laskemoonalaod prantslastele. Samas kasutas Kutuzov nn.põletatud maa taktikat ning Napoleon püüdis läheneva talve ja Austria vägede uuesti koondumise kartuses astuda võimalikult kiiresti liitlasvägedega otsustavasse lahingusse. See võimalus saabus 110-ne kilomeetri kaugusel Viinist,
Pärast Napoleoni võimuletulekut purustasid Prantsuse väed võitluses II koalitsiooni ( Suurbritannia, Venemaa, Austria, Napoli kuningriik jt.) vastu Marengo lahingus 14.juuli 1800 Austria armee. Tagajärjeks oli koalitsiooni lagunemine ning Luneville'i ja Amiens'i rahulepingu sõlmimine. 1805 organiseeris Suurbritannia III Prantsusmaa-vastase koalitsiooni (Suurbritannia, Venemaa, Austria , Rootsi ). Napoleon I saavutas 1805 võidu austerlaste üle Ulmi ning Vene ja Austria armee üle Austerlitzi lahingus 2. detsembril 1805 ja sundis Austriat Pressburgi rahuga 3 loovutama alasid Itaalias, Lääne-ja Lõuna-Saksamaal. Võiduga Trafalgari merelahingus 21. oktoobril 1805 Prantsuse ja Hispaania ühendatus laevastiku üle säilitas Suurbritannia ülekaalu merel.1806 okupeerisid Prantsuse väed Napoli kuningriigi mandriosa, 12.juulil 1806 logi
Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla. Elu ja looming Õpetus ideedest on olemas kolm rühma ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matemaatik Marin Mersenne'i ja tema ringkonnaga; Sel ajal tegeles optika, algebra ja tajuteooriaga; 1628.aastal emigreeris Hollandisse, kus töötas oma teoste kallal;
Referaat XX sajandi tuntud inimene Albert Einstein 1879-1955 2008.a. Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895. aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz JALAKAPÄSSIK Referaat Tartu 2008 Sisukord. Sissejuhatus......................................................................................3 1. Välimus...................................................................................... 4 2. Jalakapässik versus must pässik.............................................................. 5 3. Levik......................................................................................... 5 4. Ohtlikus......................................................................................6 5. Mida teha; ravi.............................................................................. 7 Kasutatud kirjandus........................................................................... 9 2 Sissejuhatus. Meil ja naabermaades on l...
• Kui haigus levib, kuivavad kõigepealt võraoksad, seejärel juba puuladvad täielikult. Männi-pigirooste • Esineb noortel kuni 20-30 aastastel mändidel. • Haigus levib hästi vihmase kevade korral, kahjustunud võrsed kõverduvad ja kuivavad. • Vaheperemeestaimeks on haab, millel seene eosed talvituvad. • Haiguse vältimiseks peaks mändide lähedusest haavad välja raiuma. Jalakasurm (jalaka siugsuu) Ophiostioma ulmi • Seene eoslad kasvavad koorealustes üraskikäikudes • Eoseid levitavad maltsaüraskid, kelle vastsed kasutavad seeneniidistikku toiduks. • Kevadsuvel lendavad koorunud mardikad tervete puude noorte okste koort närima. • Seeneniidistik levib koorealustes viimastes aastarõngastes kiiresti • Jalakasurm levib ka juurekontaktide kaudu • Haigestumise tunnuseks on kesksuvel mõnel ladvaharul lehtede kolletumine, longu vajumine ja kokku rullumine, maha aga kohe lehed ei kuku
Eesti Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on ...
või kalapõit meenutavatest kujunditest. v Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Saksamaa v Saksamaale jõudis gootika 13.saj keskpaiku. v Esimene prantsuse gootika süsteemist lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. v Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustendentsi rõhutamine. v Suurejooneliste ehitised olid veel Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i toomkirikud. v Sageli ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne. v Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus. v Saksa hilisgootika kodakirikute ilusaim näide on Anna kirik Annabergis. Inglismaa v Inglise gootika aluseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal. v Inglismaa kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks Salisbury katedraal) ja paistavad
- üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby pseugooti stiilis ehitis. - P-Ing.suurim Yorki katedral. (võlvidel dekoratiivsed roided) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Saksamaa Kõrgeimad gooti kirikud - Lüübeki Maarja kirik, 2lft-ga 125m. - Strasbourgi toomkiriku kaudu jõudis G Saksamaale. - Kölni katdral, säilinud keskaegsed joonised, seetõttu peetakse ehtsaks gooti kirikuks. 2 lft 164m. - Ulmi katedral 1lft, tüüpiline Saksa kirik, pseugootika 170m. Hispaania (valitses Pr. Stiil 2lft-ga) - Leoni kk, suur Pr. G stiilis katedral, maetud rahvuskangelane Cid. Itaalia - 13.saj. jõudsid teravkaar ja roidvõlv - enamus maakividest, kuid leidub ka marmorit - Firenze toomkirik, marmorgootika, hiljem ehitatud kuppel, eraldi suht kõrge kampaniil. - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide
10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest. 1625-28 tegeleb Prantsusmaal optika, algebra ja tajuteooriatega 1628 emigreerub Hollandisse (tollane vabamõtlemise kants), kus järgneva 20. aasta jooksul elab tagasitõmbunult kord suurlinnades, kord maal (seal eriti). D. oli soojalemb- olevat olnud
Mitmed aastad kasutati ka väljendit vabariik. Napoleoni olulisim tegevus oli aga legaalsuse otsimine. Napoleon abiellus Marie-Louisega, kuna oli suur vajadus trooni pärijale. Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega keiser. Napoleon kopeeris igati Vana-Roomat ning rajas uue ampiir stiili. Napoleoni tehtud reformid arendasid aga eelkõige majandust. Sõda Euroopaga/Napoleoni sõjad Esimese lahingu nimeks oli Ulmi lahing, kus pisteti rinda Austriaga. Sealt saavutas Napoleon I kindla võidu. Võiduvõti oli prantslaste väga kiire tegutsemine, et isegi venelased ei suutnud reageerida. Teine suurlahing toimus aga Inglismaaga. See lahing oli teistest väga erinev, kuna see toimus merel. Napoleon I sai selles lahingus täielikult lüüa. Admiral Horatio Nelson hävitas terve Prantsusmaa ja Hispaania laevastiku, tõkestades Napoleoni väe võimaliku Inglismaale tungimise.
2. Mis sajandil Descartes peamiselt elas? V: 17. sajandil 3. Kes oli Descartes'i isa ametilt? V: jurist 4. Kus Descartes õppis? V: jesuiitide kolleegiumis Anjous' ja Poietiers' ülikoolis 5. Mis ametit Descartes algselt pidas Hollandis? V: sõjaväelase 6. Kes oli ametilt Isaac Beckmann, kellega kohtumine ajendas Descartes'i tegelema teadusega? V: arst ja loodusteadlane 7. Miks sai Descartes'ist teadlane tema enda sõnade järgi? V: Descartes nägi Saksamaal Ulmi linna lähedal kolm unenägu, mis andsid talle mõista, et temast peab saama teadlane 8. Millisele Rootsi kuningannale õpetas Descartes filosoofiat? V: Rootsi kuningannale Kristiinale 9. Millise haiguse tagajärjel Descartes suri? V: kopsupõletikku 10. Mis on Descartes'i peateos? V: Discours de la methode ehk Arutlus meetodist 11. Mis on Descartes'i kuulsaim lause? V: cogito ergo sum (ladina keeles) ehk je pense
Dekoreeritud stiili näiteks Yorki katedraal-ehisdetailide rohkus, massiivne ehitistorn, kuid väike, tornid madalad, Canterbury katedraal Saksamaa pseudogootika-hiljem ümberehitatud 1) Kölni toomkirik-20 000 inimest mahutab, lõpetatud 19. saj. , lf 2 torniv164 m 2) Lübeckis Maarja kirik –ehitusmaterjaliks tellis, 2 lf torni 125m, Tartu Jaani kirik selle eeskujul, kuid 1 torn, 3) alates 14. saj. enamus 1 torniga, kodakirikuid eelistama basiilikatele, ei ole nii mahulised L-Saksamaal Ulmi toomkirik kõrgeima torniga 161,5 m maailmas Saksa eeskuju Skandinaavias ja Baltikumis. Tartu toomkirik oli suurim, millel oli 2 lf torni. Rootsi Uppsala toomkirik – pseudog. 2 lf torni valmisisd 19. saj, prantsuse ehitusmeister esialgselt tegi, punane telliskivigootika Itaalia pole torne, kuid kirikutel eraldi kellatorn kõrval, kuppel nelitise kohal, kirikutel ainsana kasutati seal marmorit, frantsisklaste ordule- San Francesco kirik Assisis
Üldandmed Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin(elanikke: 3 397 000), mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas pii...
Kuigi muidugi absoluutsed asjad Einsteinile endale ei meeldinud. Einstein ise on inimene, keda tunneb pildi pealt ära kõik ennast natukenegi harituks pidavad inimesed. Oma eksentrilise oleku ja välimusega on ta jätnud maailma muretu geeniuse mulje, keda vaadates tegelikult ei tekigi tunnet, et ta võiks geenius olla. Kuigi tõde on esmasest pilgust äärmiselt kaugel. 1. ALBERT EINSTEINI ELULUGU Albert Einstein sündis 14. märtsil 1879-ndal aastal Lõuna-Saksamaal Ulmi väikelinnas. Üles kasvas ta Münchenis, keset rikkalikku aeda, mis ümbritses tema vanemate maja. Selles majas õppis Albert armastama ja nautima looduse ilu.(Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2230) Alberti isa Hermann oli samuti koolis näidanud üles taiplikkust matemaatika vallas, kuid tema vanematel polnud raha, et poega ülikooli saata.
Tüüpilised gooti stiili näited on ka Kölni (Lisa 1), Strassburgi (Strasbourg) ja Regensburgi katedraalid Saksamaal. Valdav enamus gooti ehitusi nii Prantsusmaal kui ka teistes maades erinevad sellest tüübist vähemal või suurel määral. Iga maa tõi midagi omapärast gooti stiili ja kõigis maades eraldatakse veel mitmeid ehituskunsti koolkondi. Sageli lihtsustati ülalkirjeldatud tüüpi, näiteks ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (näiteks Freiburgi ja Ulmi kirikud Saksamaal), jäeti ära kabelitepärg või kooriümbruskäik, vähendati tugisüsteemi jne. Väiksemates kirikutes polnud tugikaarte ja tugipiitade järele üldse vajadust. Lihtsustamine (redutseerimine) oli aga ainult üks tee erinevuste tekkimiseks. Normandia ja Inglise kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks katedraalid Coutances'is ja Salisburys). Gooti stiili edasises arnegus kasvas kodakirikute osatähtsus, eriti Saksamaal
neist vajus läbi ja kaotas elu uppudes. Teisel tiival ei saatnud edu ka vene väejuhti Pjotr Bagrationit, ta loobus edaspidisest rünnakust ja asus taganema. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsamini võita. Pressburgi rahu- 26.dets 1805 sõlmiti Pr. esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis pärast Austria keisririigi lüüsaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus. Austria valduses Itaalias ja baieris läksid Pr.maal,e samuti mõned Saksamaal läksid Pr.liitlastele. Lpeing tegi lõou Püha Rooma riigile. Loodi Reini Liit. Pr.sai ligi 40milj frangi suuruse hüvitise. Trafalgari lahing- 21.okt 1805, merelahing UK mereväe ja Pr.maa ja Hisp.ühislaevastiku vahel. Lahing oli osa Nap sõdade (1803-1815) aegsest Kolm.Koalsõjast. Lahing oli brittide otsustavaim merevõit tolles sõjas. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu.
Ärge pingutage liialt üksikasjade meeldetuletamisega, vaid laske unenäo jälitamise asemel unenäol endal teie juurde tulla. Unustajatele piisab kõigest eeltoodust unenäo "kuninglikul teel viimiseks alateadvusse", nagu on öelnud Freund. Drastilisim meetod oleks lasta äratuskellal öö jooksul iga 90 minuti järel heliseda ja kirjutada siis otsekohe üles see, mis vahetult enne ärkamist meie meeli köitis. Sel viisil ei kogeks te dr Faraday järgi ulmi mitte ainult unenägude poolest rikastes REMi faasides, vaid ka mõned kummailsed, võib-olla isegi sügavamad unenäod NREMi faasides. Kui unenägusid on liiga palju, on neid käsitled niisama raske kui mõnda harva unenägu. Algul ärkate ilmselt öösiti iga paari tunni järel, et teha unenägude kohta märkmeid. Ühelt poolt tähendab see suure hulga unenägude kogemist, teiselt poolt aga oma une tõsist häirumist, ning niisugune ettevõtmine nõuab küllaltki ränka pingutust.
väejuhibiograafia päikeseks), Jena-Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures 8. Eelnevalt oli Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhata Mihhail Kutuzov tõmbus nüüd oma vägedega itta tagasi. Sellega jättis ta kõik sealsed laskemoonalaod vaenlasele. Napoleon soovis kiirelt pidada maha suure sõja kuna ta kartis, et varsti austerlaste väed koonduvad taas. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing
Põhiplaani lihtsustamine · Transept eendub väga vähe või langeb täiesti ära · Kabelipärg ja kooriümbriskäik jäävad samuti tihti ära · Kimppiilarite asemel lihtsad ümmargused sambad · Kaob trifoorium · Tihti esineb kodakirikut · Ulmi toomkirik o Telliskiviehitised Sileesias o Profaanarhitektuur Jääb Prantsusmaa, Madalmaade ja Itaalia kõrval varju o Kindlusearhitektuur Esmajoones kaitse otstarve Marienburg · Saksa telliskiviarhitektuuri tippsaavutus · Eeskujuks paavstide loss Avignonis
Gootikas kõik osad on justkui kokku sulatatud ja kõik mõjub ühtse tervikuna. Otsas on ristkülikud, ja torni otsa külgedel on nö grabid, näiteks võib tuua Kuningate galerii välisseinad, samuti Vimperg uste ja akende kohal. 17 Saint Denis kirikus pole enam lava, olulisem on igaühe vahetu kontakt jumalaga. Et hoida inimeste tähelepanu, tulevad altariseinad. Näited on sellest ajast juba palju säilinud, mõned sellised on: Charlesi katedraal. Pariisi jumalaema kirik, Reims. Ulmi katedraal. Inglismaa Katebourghi. Welss. Gooti kirikud on sellepärast nii kõrged, sest nad on ehitatud linnadesse. Seal on vähe ruumi ja peabki kõrgustesse minema. Samas Inglismaal on linnu vähe ja kirikutel on ruumi, seega kõrgust vähe samas põhiplaan on välja venitatud. Renessanss Renessanss oli ajajärk Euroopas, mil toimus murrang nii ideoloogilisuses, kui ka kultuuris ja toimus üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaa Itaalias. Inimestele ei meeldinud pime keskaeg ja nad
isegi mitte odavam. Tallinnast saab otse lennata Estonian Airiga Müncheni, Hamburgi ja Frankfurti. Ka bussiga on võimalik Saksamaale reisida. Erinevatest Eesti linnadest saab sõita paljudesse tuntud Saksamaa linnadesse. Näiteks firma Eurolines pakub võimalust reisida Augsburgi, Berliini, Bremenisse, Bremerhavenisse, Colognesse, Darmstadi, Dortmundi, Düsseldorfi, Essenisse, Frankfurti, Hamburgi, Hannoveri, Leipzigi, Mannheimi, Münchenisse, Rostocki, Stuttgarti, Ulmi, Nürnbergi, Kölni jne. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Saksamaa majanduses on suur osatähtsus väljaveol. Väljaveo kogumahult on Saksamaa USA järel maailmas 2. kohal. Eksport moodustab SKT-st 35% ja import 28% (2005). Välja viiakse masinaid ja seadmeid , keemiatooteid, toidukaupa ja kergetööstuse toodangut. Ka sisseveos valdavad samad kaubarühmad, peale nende energiakandjad ja tööstustoore. EKSPORT IMPORT Itaalia 7% Jaapan 6%
(SB, Venemaa, Austria, Rootsi). Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805 Ulmi lahingus võitis Pr Austerlasi. Trafalgari lahing- merelahing Sb ja Pr/Hisp vahel, kus SB Nelsoni juhtimisel võidab ja läheb kuulsusrikkalt ajalukku. 2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga, mis sõlmitakse pärast Ulmi ja Austerlitzi lahingus lüüasaamist. Austria loovutab osa oma territooriumist. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine) (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi)
Ruum sisaldab ressursse, kuid need saadakse kätte siis, kui see ruum okupeeritakse. Võib esineda olukord, kus indiviid A vähendab ressurssi ja indiviid B reageerib sellele. Sellisel juhul 1) organismid ei reageeri mitte teineteise olemasolule vaid ressursi vähenemisel, mida kumbki tekitab/tarbib (tarbimise konkurents). 2) kõrgemate loomade puhul võib konfliktitasand nihkuda selliselt, et organism A ja B konkureerivad ulmi e territooriumi pärast, sellisel juhul reageerivad nad üksteise olemasolulule mitte sellele, kuidas nad ressurssi on tarbinud. Teisel juhul on ruum konkreetselt ressurss. RESSURSSIDE KLASSIFIKATSIOON (Tilmani süsteem). Toetudes ressursidele, mis on organismidele individuaalsed tähtsad ning mis on asendatavad, võib koostada paari kaupa võetud ressursside klassifiaktsiooni. PILT: ühele teljele on kantud üks
Välisilmet aitasid kujundada arvukad tornikesed fiaalid. Hilisgootikas lisanduvad roidvõlvidele võrk-, täht- ja lehvikvõlvid, mille muster kaunistas hoone lage. Erinev oli olukord Itaalias, kus Bütsansi eeskujul oli tahvelmaali ja freskotehnikat. Hiljem, gooti ajastul, maaliti tahvelmaali üle Euroopa ja tihti kasutati seda tiibaltari kaunistamiseks. Kirikuid, mis on erilised Prantsusmaal: Notr-Dame Pariisis, Chartres`i, Amiens`i ja Reimsi katedraalid; Saksamaal: Kölni, Ulmi ja Freiburgi toomkirikud; Itaalias: Milano katedraal, Veneetsia Doodzide palee; Inglismaal: Canterbury katedraal, kuninglik Westminster Abbey, Salisbbury ja Yorki katedraalid; Soomes: Turu toomkirik, Eestis: Tallinna linnamüür, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu ja Toomkirik, Pirita klooster, Tartu Toomkirik ja Jaani kirik oma unikaalsete terrakota skulptuuridega. Põhjamaade vanim säilinud gooti stiilis raekoda asub Tallinnas. Renessanss Arenes Itaalias ja laius üle Euroopa
Need sammud rikkusid Luneville rahu tingimusi ning said Austri sõttaastumise vahetuks põhjuseks augustis 1805. Suvel ratifitseeris Inglismaa ka kevadel Venega sõlmitud kokkuleppe. Lisaks liitusid koalitsiooniga Rootsi (Vene väed kasutasid Rootsile kuuluvat Pommerimaad platsdarmina) ja Napoli kuningriik. Preisimaa jäi neutraalseks. III koalitsiooni nõrkuseks olid erimeelsused liitlaste vahel, samuti Napoleonile võrdse väejuhi puudumine. Oktoobris 1805 purustas Napoleon Ulmi lahings Austria väe ning detsembris Vene-Austri ühendatud jõud Austerlitzi lahingus. Austria oli sunnitud 26 detsembril 1805 sõlmima Prantsusmaaga Pressburgi (Bratislava) rahu, millega tunnustas Napoleoni tegevust Itaalias, kaotas Veneetsia, valdusi Saksamaal ning tunnustas Baieri, Badeni ja Württembergi absoluutselt suveräänseteks. Napoli kuningriigi hõivas Napoleon 1806 suvel. Vene väed taandusid pärast lüüasaamist Austerlitzi all Napoleoni käeulatusest välja. Venemaa ja
Riia kapiitel aga Nikolause. Legaat otsustas Nikolause kasuks. Vahepeal suri Preisi piiskop Christian – paavst korraldas nüüd. Nimetas 1245 Albert Sauerbeeri Eesti-Liivi-Preisi peapiiskopiks. Aga maad polnud – jama orduga. 1253 suri Nikolaus ja Sauerbeer läheb Riiga ning temast saab Riia peapiiskop. Sellest ajast peale kannab Balti pp nimetust Riia pp. Riia kirikuprovintsi kuulusid Eesti, Liivi, Preisi alad. S-L, Tartu, Kuramaa, Ulmi (Preisi), Ermlandi, Samland jms. Ermland e Warmia piiskopond oli mingi ala ka. Riia peapiiskopkonna toomkirik ja kapiitel Riias. Ise elas ta mujal. Riia toomkapiitel algul augustiinlik, hiljem premonstraatlik ja hiljem jälle augustiinlik. 1374 augustiinlik, 1394 ordu jne. Reaalne saksa ordu mõju kapiitlile aga polnud väga tugev. S-L piiskopkond Episkopatis Osiliensis. Alles 19saj nimetati Ösel-Wik (S-L). Piiskop määratud 1220 lõpul – Gottfried, tsistertslane
Need sammud rikkusid Luneville rahu tingimusi ning said Austri sõttaastumise vahetuks põhjuseks augustis 1805. Suvel ratifitseeris Inglismaa ka kevadel Venega sõlmitud kokkuleppe. Lisaks liitusid koalitsiooniga Rootsi (Vene väed kasutasid Rootsile kuuluvat Pommerimaad platsdarmina) ja Napoli kuningriik. Preisimaa jäi neutraalseks. III koalitsiooni nõrkuseks olid erimeelsused liitlaste vahel, samuti Napoleonile võrdse väejuhi puudumine. Oktoobris 1805 purustas Napoleon Ulmi lahings Austria väe ning detsembris Vene- Austri ühendatud jõud Austerlitzi lahingus. Austria oli sunnitud 26 detsembril 1805 sõlmima Prantsusmaaga Pressburgi (Bratislava) rahu, millega tunnustas Napoleoni tegevust Itaalias, kaotas Veneetsia, valdusi Saksamaal ning tunnustas Baieri, Badeni ja Württembergi absoluutselt suveräänseteks. Napoli kuningriigi hõivas Napoleon 1806 suvel. Vene väed taandusid pärast lüüasaamist Austerlitzi all Napoleoni käeulatusest välja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
