kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. ( Nt. Karksis)
Ümbruskonnast kõrgemad alad. Lavamaad 3070 meetrini ulatuvad ümbrusest kõrgemad tasandikud. Madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud mis on olnud pikka aega vee all. Nõod ja orundid paiknevad kõrgustike vahel. 5. Kõrg ja madaleesti erinevus kõrgEesti vabanes jää ja vee survest varem kui madaleesti, madaleesti oli pikka aega veega kaetud. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid a) Voored leivapätsi kujulised künkad, paiknevad paralleelselt, rühmiti moodustavad voorestikke. Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgud...
aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast. Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati 10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad, millele tekkisid esimesed kindlustatud asulad ehk linnused: Mandri-Eestis Otepää mägilinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ning ka Saaremaal Valjala ja Kaarma maalinnad. Järelikult just tänu jääajale sai alguse küll väga algne, kuid siiski oluline ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Samuti tekksid mandrijää taandumisega ürgorud, millest kujunesid erinevad veekogud: jõed, järved ning ka sood. Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv.
) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru lavamaa . Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud . Madalikud hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist . Suuremad madalikud asuvad Lääne- Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo .
pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orundid on
Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve lõunaosale Oosid Pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm. Koosnevad liivast ning kruusast. Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustikul. Rakvere linnus asub samanimelisel oosil Mõhnad Mõhn on liustikujõesetetest koosnev pinnavorm. Liivast ja kruusast. Võivad esineda üksikult
TOSCANA PÕLLUMAJANDUS Maastik Põllud on korrapäratud ja kõik on erineva suurusega, lopergused Igal pool on väikesed künkad Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest
Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need
hiilguses. Kõik oleks võinud teisiti olla. Tegevus toimus Suur järvistu väikese järve ääres millel oli nimeks Vilkuv peegel. See järv oli enneolematult ilus ja jahmatas kõiki sinnasattuvaid inimesi, olgu nad siis indiaanlased või tahmanäod. Järv oli piklik ja seal oli palju lahtesid ja poolsaari. Järvega oli ühenduses kolm jõge. Järve lõunapoolne ots oli natuke kitsam kui põhjapoolne. Ümber järve oli mets ja ka kaljud ja paljud künkad. Järve pikkus oli umbes 2,5 kilomeetrit ja laius natuke üle kilomeetri. Tegevus toimub 1740 - 1745 aastate vahel. tegelased Peategelane on Hirvekütt, kõrvaltegelased on Välejalg, Hetty, Judith, Tasa ja Chingachgook.Hirvekütt oli umbes kuus jalga pikk ning ta keha oli võrdlemisi sale ja kerge, kuigi igal liigutusel paistsid lihased, mis tõestasid ebatavalist väledust, kui mitte just ebatavalist jõudu. Ta kõne sisendas usaldust ja võlus kõiki, kes võtsid teda
Üldandmed Pealinn Kopenhaagen Riigikeel taani Rahvaarv 5 602 600 KuningannaMargrethe II Sümbloid Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Rahvuslind on kühmnokk-luik. Pinnamood Jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid. Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m) Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m) Yding Skovhøj (170,77 m) Himmelbjerget (147 m) Veestik Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Kõige sügavam järv on Furesø (36 m). Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. kliima
Anna Haava Autor: Laura Lepik Koeru 2017 Anna Haava elu • Elas aastatel 1864 –1957 • Luuletaja, libretist ja tõlkija • Kasvas üles talus • Esimene avaldatud luuletus oli äsja lahkunud Lydia Koidula mälestuseks • Miina Härma lõi Anna Haava luuletustele viisid • 1890ndate lõpus eluolud halvenesid • Suri üksikuna ja lasteta Nii ta on Tal on pikad põllepaelad, suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata! Küll ükskord lõpeb piin — ja peaks veel alles algama su võitlemine siin. Küll ükskord otsa nutetud su pisarad on kõik, haud heldelt enda avab sull' — siis oled õnnis-vaik. Isamaja Künkad kõrged päikse paistel, Mets nii haljas, org nii vaik: Läikiv laine, vete pinnal, Vesililled valgemad, Kaasik kaunis jõe kalda...
penikoormat, kuna laius oli ebaühtlane, paisudes poole penikoormani või neeme vastas veelgi rohkem ja ahenedes lõuna poole vähem kui poolele nimetatud vahemaast. Järve piirjooned olid muidugi ebakorrapärased, moodustades hulga lahtesid ja palju esiletungivaid, madalaid neemi. Järve põhjapoolses või lähemas otsas piiras teda üksik mägi, millest ida ja lääne poole laius madal maa, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa üldiselt mägine, kõrged künkad või madalad mäed tõusid veest järsult tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kuas kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. Lk 55 -- Kõrged kaldad võisid olla teineteisest vähemalt saja jala kaugusel, kuid läänes ulatus väike madal maariba kaugele ette, et surus jõe poole kitsamaks. Kuna põõdad rippusid alla vee
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2
kaheks osaks. Suured jõed Loode-Ungaris lahutab on veel Tisza, mis voolab madalate küngaste ahelik 580 km pikkuselt Ungari Alföldit Kisalföldist. kirdenurgast lõunasse, ja Edela-Ungaris on Drava (Dráva). Dunántúli mäed. Läänepiiri Ungari lääneosas asub 70 ääres on väike osa km pikkune väga madal Alpidest. Balatoni järv. Tisza jõel Riigi põhjaosas Slovakkia asub paisjärv (Tisza-tó). piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Maavarad Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi Kivisüsi Pruunsüsi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja- Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.
vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männivaablane(toitub männiokastest, võivad sigimise ajal süüa enamusoksi), männikärsakas. Linnud- Rähn, metskiur, musträhn, metsis(suurekasvuline, mustjat tooni isaslind, eelistab inimestest puutumatuid männikuid, väheneb arv, looduskaitse) Imetajad- Mäger(kuivemad liivakad künkad, uru ümbruses ka viljakamaid metsatüüpe ja veekogu, jässakas, valgekoon mustade vöötidega, hallikas, segatoiduline) Laanemets Puurinne- kuusk, mänd, kask Põõsarinne- sarapuu, pihlakas Puhmarinne- pohl, mustikas Rohurinne- laanelill, jänesekapsas Samblarinne-laanik , kaksikhammas Putukad-Metsakuklased, Kuuse-kooreürask ( emasmardikas muneb käikudesse ja käikudega risti peenemaid käike on moodustanud vastsed. Valmiku tagaosa on nagu sahk millega ta lükkab puidupuru käikudest.)
M On ebaregulaarse kujuga ja koosnevad peamiselt liivast ja kruusast Moodustavad liitudes mõhnastikke. A A T E A D MÕHN U S Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni M seljakukulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes A süvendites, irdjääväljadel jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. A Irdjää nn "surnud" jää, liikuvast liustikust eraldunud osa T E A D U S
Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ulatusliku pindalaga ala. Lavamaade juurde kuuluvad ka tasandikud. Madalikud tasased, madalad alad, mis on pikka aega olnud üle ujutatud. Suure osa võtab enda alla Lääne-Eesti. Nõod ja orud lahutavad kõrgustikke üksteisest. Negatiivsed pinnavormid, mis hästi eristavad Lõuna-Eestis. Nõgu keskelt madalam, servast kõrgem suletud pinnavorm, mille põhjas asub järv või soo.
Otepää on tuntud heade suusamägede tõttu. Sakala kõrgustik asub Viljandis. Kõrgustiku kõrgeimaks mäeks on Rutu mägi 146 m, mis on kaetud metsaga. Pinnamood on lainjas ja liigestatud ürgorgudega ning päris sarnane lavamaaga. Kõrgustiku pindalaks on 2250 ruutkilomeetrit. Karula kõrgustik asub Valgast paremal pool kohe Haanja kõrgustiku vasakul käel. Kõige kõrgem mägi on Rebasejärve Tornimägi 137 meetrit. Kõrgustik on künklik ning künkad paiknevad lähestikku. Iseloomulik on liigestatud ja kupliline pinnamood. Kõrgustiku pindalaks on 350 ruutkilomeetrit. Vooremaa kõrgustik asub Tartust veidikene ülevamal pool, Põltsamaa ja Peipsi järve vahel. Kõige kõrgemaks mäeks on 144 meetrine Laiuse mägi, mille otsas on vaateplats. Iseloomustavad piklikud voored ja nendevahelised nõod. Vooremaa ehk ka Saadjärve voorestiku ligikaudseks pindalaks on 1050 ruutkilomeetrit. Pandivere kõrgustik Põhja-Eestis
17. Kivimeid võivad tekitada ka loomad. 17. Jõeorud on voolutekkelised pinnavormid. 18. Enamus fosforiidist on liivakivi. 18. Sademete rohkuse tõttu võib karsti 19. Eesti suurim sinisavi paljand asub esineda igal pool Eestis. Taevaskojas. 19. Nii mandril kui rannikul on luiteid 20. PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21. Peamised fosforiidivarud asuvad Lääne 22. Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste Virumaal. pank, Tamme pank, Kalmistu paljand 22. Paleontoloogid on pinnavormide uurijad. Tartus, taevaskoja paljandid, Piusa koopad ja Võhandu paljandid
1. Puissavannis on madalad ja lauged künkad, mis on silmapiirini kaetud haljendava rohuga ja harvade, umbes kuue meetri kõrguste puudega. Puude vahel paikneb põõsaid ja põõsaste rühmi. 2. Sealsed loomade kombed on põhjalikult teised. Nt mingite märkide järgi aimab sebra, et praegu on lõvil kõht täis ja temast pole murdjat. 3. Troopilises savannis on neli aastaaega nagu Eestis, kuid nende sisu on teistsugune. Kõigepealt tuleb talvine kuivaaeg, siis suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaajad ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. 4. Savannialadele rajatakse palju rahvusparke, mis on suured ning väga liigirohked ja sealt käib aastas väga palju turiste. (Nt. Ühes Keenia rahvuspargis Sambiru on aastas 1 000 000 külastajat.) 5. Kaks korda aastas rohket saaki pakkuvad rohumaad kindlustavad lisaks imetajatele äraelamise ka paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ning kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel j...
hiilguses. Kõik oleks võinud teisiti olla. Tegevus toimus Suur järvistu väikese järve ääres millel oli nimeks Vilkuv peegel. See järv oli enneolematult ilus ja jahmatas kõiki sinnasattuvaid inimesi, olgu nad siis indiaanlased või tahmanäod. Järv oli piklik ja seal oli palju lahtesid ja poolsaari. Järvega oli ühenduses kolm jõge. Järve lõunapoolne ots oli natuke kitsam kui põhjapoolne. Ümber järve oli mets, kaljud ja paljud künkad. Tegevus toimub 1740 - 1745 aastate vahel. Minu arvamus Mulle meeldis see raamat, sest see oli huvitav ja siin olid huvitavad tegevused. Sellel oli ootamatu lõpp, mis mulle väga meeldis. Tegelastest meeldis kõige rohkem Hirvekütt, sest tema oli peategelane. Ta tundus selline otsekohene ja tugev.
pakub. Kord sain luba hüppeotrni tippu. See vaade, mis minu silmad seal näid, oli vapustav. Algul mõtlesin kohe, et nagu filmis. Nii palju metsa, majad oleks nagu sümmeetrilised nind kaugel sinatas meri. Mu oma kodulinn on üks kõige ilusamaid paiku, mida olen näinud. Muidugi teiseks kõige kenamaks paigaks on vaieldamatult Viljandimaa. Need käänulised teed, värvilised rohumaad, vulisevad jõed nind sinised järved. Ka need Lõuna-Eesti mäed. Maailma mõistes on need küll künkad, aga minu jaoks suured vallutatud mäed. Mainimata ei saa jätta ka meie väikseid ning suuremaid saari: Hiiumaa, Saaremaa, Aegna, Vormsi ja paljud teised. Ümbritsetud mõnusa mere poolt ning täidetud rahustava meeleoluga. Eestimaa on ilus! Kuid siin imelisel maalapil on olnud ka koledaid sõdu, eesotsas Vabadussõjaga. Kuid isamaa armastuse pärast on eestlased andnud kõik, et meid hoida. Teinud kõik, et näidata, kui tugevad me oleme.
Pinnamood Absoluutne kõrgus- kõrgus mere pinnast Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini
meetri. Otepää kõrgustik jaotub üldjoontes kaheks kõrgemaks osaks, mida teineteisest lahutab põhja-kirde—lõuna-edelasihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see Elva jõe oruga ning lõunas on jätkuks Väikese Emajõe org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve: Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ja kõrgem. Kus paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas Kuutse mägi (217 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m) ning Harimägi (212 m). Kõrgustiku ulatuslikum, ent laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ning rahutuma pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning Põlvamaa piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis kerkivad esile kuplikujulised Väike Munamägi (207,5 m) ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi (210 m) ja Laanemägi (211 m)
Pilet nr.2 Ernest Miller Hemingway 1899-1961 Perekond kuulus kõrgemasse keskklassi,isa töötas arstina.Hemingway lapsepõlv on kindlustatud ning suhteliselt õnnelik.Poisipõlves armastas metsades hulkuda,sõbrustas indiaanlastega,püüdis kala,küttis-need harrastused saatsid teda kogu elu. Pärast kooli lõpetamist asus tööle ajakirjanikuna.1918 aastal läks ta Punase Risti ohvitserina Esimesse maailmasõtta ja sai samal aastal raskelt haavata.Ta jalahaavad paranesid,kuid hingehaavad ei paranenud kunagi.Teda näris depresioon ning elu lõpu poole ka vigastuste tekitatud füüsilised valud.Hingehaavu ravis ta alkoholiga.Tema isa tegi enesetapu ning ta mõtles palju sellele, miks isa end mahalasi ja püüdis seda mõista. Hemingway tappis end 2.07.1961. Looming: Hemingway on kadunud põlvkonna autor,tema küllaltki autobiograafilises loomingus avalduvad sõjas saadud paranematud haavad.Jäämäe printsiip-tema loomingut iseloomustab paradoksaalne mõte-tema...
sisemajamajanduse koguproduktist (SKP). Põllumajandus põhineb väikestel ühe pere taludel. Luksemburgi SKP elaniku kohta on maailma kõrgeim, inimarengu indeksi alusel on riik 12. kohal ning elukvaliteedi osas neljandal kohal maailmas. Geograafia Luksemburgis on pehme mandriline kliima koos rohke sademetega, seda eriti suve lõpus. Riigi põhjapoolset kolmandikku nimetatakse Oeslingiks, mis on osa Ardennide mäestikust. Maastikku iseloomustavad peamiselt künkad ja madalad mäed, kõrgeim punkt on Kneiff (559 m merepinnast). Piirkond on hõreda asustusega ning seal on ainult üks linn,kus elab üle 2000 elaniku. Lõunapoolset tihedama asustusega riigi osa nimetatakse Gutlandiks. See piirkond on mitmekesisem ja seda jaotatakse omakorda viieks geograafiliseks piirkonnaks. Luksemburgi platoo, kus asub pealinn, on suur tasane liivakivi moodustis. Riigi idaosas paiknevat nn Väikest Sveitsi iseloomustab
PINNAMOOD umbes 30% riigi koosneb põhiliselt territooriumist katavad tasastest kuni lainelistest mäed. Mõned Ida- tasandikest Karpaatide mäetipud Edela-Ungaris on ulatuvad üle 2200 m üle Dunántúli mäed, merepinna. Transilvaania läänepiiri ääres on väike Alpide ja ühtlasi osa Alpidest. Riigi Rumeenia kõrgeim tipp põhjaosas on künkad ja Moldoveanu on 2544 m madalad mäed. Kõrgeim kõrgusel merepinnast. punkt on Kékes , 1014 Mägede ümber on või 1015 m üle küngaste ja kiltmaade merepinna alad, RAHVASTIK RUMEENIA UNGARI RAHVAARV 21 466 200 9 999 000 RAHVASTIKU TIHEDUS 90,2 in/km2 107,5 in/km2
ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed. Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist
ERNEST HEMINGWAY ELU JA LOOMING 1899-1961 Ernest Hemingway sündis 21.juulil 1899.a maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917 töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe Kansas City Star juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!” Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920.a sai ta koha ajalehe Toronto Star Weekly juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921 suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus E.H. Euroopa ja Ameerika moodsa ajastu eestvedajatega. Gertrude Steini Pariisi salongiskohtus ta teiste hulgas James Joyce`i, Jean Coctea...
Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine. Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnuseid. Eriti rohkesti püstitati neid 7.-8 sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud poolele kuhjati kunstlik vall. Valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Linnused jagunevad välisilme põhjal 4 suurde rühma: 1) mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati
Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid
hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli nüüdseks liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid talle hästi kuuma temperatuuri ning lendasid jälle minema. Päike sulatas jääd kõvasti. Jää hakkas liikuma ning tekkisid suured mäed ja suured augud maa sisse. Lõpuks oli jää sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aukudesse. Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered. Niisiis olid sellel planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, delfiinid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle,
Kui liustik lõpuks sulama hakkas, jäid temast maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast. Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati 10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad. Voored on piklikud mäed, mis tekkisid liikuva jääserva lähedal. Jää andis voortele piklike pätside sarnase voolujoonelise kuju.(Vooremaa kõrgustik.Sootaga.) Kuplid on künkad, mis tekkisid jääjärve põhja kuhjunud liivast ja kruusast. Sinna, kus oli jääkamakas, jäid hiljem järved, jääst väljasulanud vette aga settis nii palju kive, kruusa ja liiva, et pärast oli selle koha peal mägi. (Otepää ja Karula kõrgustik.) Oosid on järskude nõlvadega vallseljakud, mis tekkisid jääs olevatesse pragudesse. Jääsulamisvesi valgus pragudesse ja sinna kuhjus aja jooksul palju setteid.(Tapa ümbruse oosid, Pikassaare. Ka jää sulamisveed kujundasid meie
Ernest Hemingway 21. juuli 1899 Oak Park Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho Tema isa Clarance Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Ta oli kuuest lapsest teine. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Juba kaheteistkümnendaks sünnipäevaks kingiti talle tulirelv. Haridust omandas Oak Park'i ja River Forest'i keskkoolis. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Peale kooli lõpetamist ei läinud Heminway aga kolledzisse, ta tahtis hoopis kas kirjutada või s...
päikese, kuna sellel planeedil oli liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid talle hästi kuuma temperatuuri. Ja lendasid jälle minema. Päike sulatas jääd kõvasti. Jää hakkas liikuma ning tekkisid suured mäed ja veel ka suured augud maa sisse. Lõpuks oli jää sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aga aukudesse. Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered .Niisiis olid selle planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakkata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, raid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid
vabanenud, muutub maapind iga aastaga kõrgemaks. See mõjutab ka tänapäeva inimeste elusid, eriti järvede ääres elavate inimeste omasid järvedes väheneb vesi ning nendest tekivad sood, mis raskendab inimeste elutingimusi järvede rohketes piirkondades. Jääaeg on toonud Eesti aladele palju muutusi ja sellega koos ka eestlasete ellu. ON tekkinud veekogusid, millest oleme me juba aastatuhandeid endale kala püüdnud nagu näiteks Võrtsjärv. Lisaks on jää sulamisega tekkinud künkad olnud esimeste kindlustatud asulate asupaigaks nagu Alatskivi Kalevipoja säng. Jääaeg lõppes küll umbes 13 000 aastat tagasi, aga seellegipoolest tunneme me ta tagajärgi tänapäevani.
Tänapäevase Eesti head ja vead Mida siiski saab nimetada tänapäevases Eesti Vabariigis heaks või halvaks? Sellele küsimusele pole kerge vastata. On nii halba kui ka paremat. Aga samas pole olemas halba ilma heata. Elul Eestis pole mõnes mõttes vigagi. Eestimaal on väga kaunis loodus ning pinnamood. Lõuna-Eesti künkad, põhja-Eesti pankrannikud, võimsad põllud, imeilusad metsad, kaunid saared - mida ilusamat võiks veel inimene oma riigi looduselt tahta. Me elame ka täiesti riskivabas piirkonnas. Pole läheduses vulkaane, tuumajaamu. Ei esine meil ka tornaadosid ega maavärinaid. Ka pole meil ohtlikke putukaid ega mürgiseid roomajaid. Samuti on meie kultuuriruum rikkalik ning mitmetahuline, see suuresti ka meie oma keele ilust. Meie rahvusest on
1999.a. moodustati Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Kaitseala pindala on 13,9 ha ja see hõlmab ordoviitsiumi ajastu lubjakividesse lõikunud 3 km pikkust kanjonilõiku ja joaastanguid. Narva jõe kanjoni (sügavusega üle 30 m) on jõgi uuristanud gravitatsioonijõu toimel tuhandete aastate jooksul. Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb Lipovka saar ja ujumisrand, reljeefsust lisavad lisaks kanjoniveergudele ka kivised künkad, kust avanevad imeilusad vaated nii ida- kui ka läänekaldale. Maastikule lisab väärtust seegi, et ala asutavad mitmed linnu- ja loomaliigid, jõgi on kalarikas, jõe kohal peavad putukajahti nahkhiired (kõik liigid on looduskaitse all). Narva jõgi 35 kalaliigiga on Euroopa üks rikkamaid. Kõige sagedasemad kalad Narva jões ja ka teises Eesti siseveekogudes on ahven (Perca fluviatilis) ja haug (Esox lucius (L.), kuid jõesilmude (Lampetra) poolest on Narva jõgi
Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp Looming On öeldud, et Gailiti keelekasutus sarnaneb tema kodukoha, Lõuna Eesti vahelduva maastikuga: künkad, orud, käänulised teed, üksikud metsatalud ja samas avarad heinamaad. Kuigi Gailit on kirjutanud mitu romaani, võib teda Fridebert Tuglase ja Peet Vallaku kõrval pidada ennekõike sädelevaks novellimeistriks. Gailiti varane proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)).
Järve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi ahenedes lõuna pool vähem kui poolele nimetatud vahemaast.Järve laineline rannajoon moodustas lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi.Järve põhjapoolses ehk lähemas otsas kõrgus üksik mägi, millest ida ja lääne poole laius madalam ala, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks.Ometi oli maa üldiselt mägine: kõrged künkad või madalamad mäed tõusid järsult järsult veest tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. (lk 25) 2)Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette.Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult
Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel. Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela- Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Veekogud Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó). Kliima Ungaris valitseb mandriline paraskliima
Kuidas toimus vahetuskaubandus muistses Eestis ja kelle vahel? Mis rolli mängis hõbe? Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi sisse hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid (enamasiaiosdgasjaksjasgkjsgdkjagssasd(enamasti Enamasti läänest. Vastu viidi karusnahka, vaha (läände). Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi. 11. Kuidas mõjutas jääaeg elu kujunemist Eestimaal? Jääaeg aitas maasku kujundada, liustikest tekkisid künkad jms, nende peale ehitati linnuseid. 12. Millal algab Eesti ajaloos ajalooline aeg? Mis on ajalooline aeg? Ajalooline aeg on see, kust on säilinud kirjutisi. 13. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitikumi omadest? Tööriistad olid paremini töödeldud, samuti ilmusid täiustatumad töö- ja tarberiistad. 14. Mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel
sündis. Kaasaegse kirjanduse alal paistavad silma Kostas Montis (poeet ja kirjanik) ning Demetris Gotnis (kirjanik). Evajoros Karageorgis ja Marios Tokas on tuntud oma heliteoste poolest. Küpros on saar Vahemere idaosas. Suved on kuumad ja kuivad, talved pehmed ja niisked. Pinnamood on väga muutlik, vahelduvad ebatasane rannajoon, liivased rannad, kivised künkad ja metsaga kaetud mäed. Populaarsemad turismikohad on rannaäärsed linnad Limassol ja Larnaca ning kuurort Ayia Napa. Limassol on saare veinitööstuse keskus ja suurepärane puhkekoht. Saare suuruselt teises linnas leiavad aset ka karneval ja veinifestival septembris. Samuti on palju ajaloolisi ning arheoloogilisi vaatamisväärsusi ja põnevaid muuseume. Larnaca on rahulik paljude
Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele. Pealtvaates meenutavad neemiklinnused enamasti kumerate külgedega kolmnurki. Kalevipoja säng linnuste rahvapärane nimetus. Eemalt vaadates meenutavad need linnused suurt kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnused- Lääne-Eestis , kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale. Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Ka vanemal rauaajal rajati üksikuid ringvall-linnuseid. Maalinnad- (rahvapärane nimetus) võimsate 8-10 meetri kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Linnuseid rajati enamasti kaitseks vaenlaste eest. Põhjuseks oli ka jõukuse kasv ning oma vara oli vaja kaitsta. Muinasaja lõpul peamisteks elatusaladeks oli näiteks maaharimine. Levis talirukkis
Pinnas on viljakas ja sobib põllumajanduseks. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldis.Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Ungari suured jõed on peale Doonau Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava. Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Järve pikkus on 78 km. Laius on kuni 12 km, aga Tihany'i poolsaare kohal järv aheneb. Balaton on madal suurim sügavus 12,2 meetrit, sedagi vaid Tihany'i poolsaare kohal. Eriti madal on lõunakalda lähedane vesi.
5. Rändrahne on Põhja Eestis rohkem, sest rändrahnud tulid Eestisse põhja poolt. 6. Jääajad on mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist sellega et, jääajad on toonud siia palju kivimeid ja ...................... pinnamoe suurvorme ja ka paljud väikevormid on mandrijäätekkelised 7. Pandivere ja Haanja pinnamoe erinevused Pandivere madalad pinnavormid, valitsevad tasandikud Haanja rahutu reljeef, valitsevad künkad ja nõod 8. Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem Kirde Eesti põlevkivikaevandustes. 9. Maastikul eristuvad selgelt mõnede lavamaade ja tasandikkude reljeefi pinnavormid. 10.Ürgorg on kunagise jõe säng. Ürgorg erineb tavalisest orust selle poolest, et see on setete alla mattunud. 11. Mandrijää on Eestis liikunud ................................... 12. Eesti vabanes lõplikult jää alt umbes 11000 aastat tagasi. Haanja k. Suur Munamägi Otepää k
google.ee/search? newwindow=1&hl=en&dcr=0&biw=1821&bih=868&tbm=isch&sa=1&ei=dHGMWqegBI3IwQKM4Z34BA&q=hungary+nature&oq=hungary+nature&gs_l=psy- ab.3..0j0i24k1l2.147964.149130.0.149492.22.8.0.0.0.0.309.818.0j4j0j1.5.0....0...1c.1.64.psy-ab..20.1.305....0.VVVEEELye20#imgrc=W1iH59TdQXtIGM: PINNAMOOD · Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. · Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (umbes 1014 m üle merepinna) Mátra mägedes. Kõrgeim mägi Hungaris (Kékes ) https://www.google.ee/search? newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=9WiMWtXWI8SRkwX7_oLwAg&q=kekes+mountain&oq=kekes+m&gs_l=psy- ab.1.1.0l2j0i30k1j0i8i30k1l4j0i24k1l3.2119.3126.0.6177.2.2.0.0.0.0.196.372.0j2.2.0....0...1c.1.64.psy-ab..0.2.369....0
11. Hemingway elu ja looming, 1 teose analüüs · 21. juuli 1899 2. juuli 1961 · Kuulus Ameerika kirjanik (20. saj üks tähtsam ja mõjukam kirjanik) · Isa oli arst (perekond oli väga usklik) Isa oli väga karmikäeline · 12. sünnipäevaks sai kingiks relva · Tuntud kui koolikiusaja · Käis poksitrennis ja sai silmavigastuse · Kõige tähtsam isik tema elus oli vanaisa (lapsepõlve veetis koos vanaisaga looduse keskel) - ,,Mees ei nuta, vaid vilistab" -vanaisa õpetus · Oli sõjas ajalehe reporter · Punane rist saatis ta I maailmasõjas kiirabi autojuhiks · Sai I maailmasõjas Itaalias haavata- vigastatud jalal oli 227 õmblust · Võttis osa Hispaania kodusõjast · Kirjanikuks saades ei olnud tal inglise keel eriti hea · Oli alkoholi lembeline, 4 korda abielus, masenduses · Kuulub ,,kadunud põlvkonda", kes ei leia kohta enam elus · Sai noobeli kirjanduspreemia, mida ta vastu ei võtnud · Lemmikhobiks oli jahtimine ja enda kohta müütide välja mõtl...
traditsioonidest, sinna on maetud evangelist Markuse, linna kaitsepühaku surnukeha. 11. sajandil ehitati sellest Bütsantsi stiilis kuppelkirik, eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sophia kirik. Kohale kutsuti Kreeka mosaiigimeistrid loomaks võlve ja kupleid. Peaukse kohal on pronkshobused, mis toodi Konstantinoopolist. 8. Profaanarhitektuur: ilmaliku funktsiooniga arhitektuur, püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati looduslikke olusid enda huvides, näiteks künkad ja veekogud. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud, inimfiguuridi on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. 9. Romaani skulptuur avaldus peamiselt ehitusplastikas, eriti lamreljeefina, kõige enam kaunistati portaale, fassaade ja sambakapiteele - skulptuur avaldus arhitektuuris. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
