Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
Ajalisest aspektist – piiritletud tema kehtima hakkamiseja kehtivuse lõppemisega. Ruumilisest aspektist – kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Personaalsets aspektist – ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval.
Ajalisest asbektist – piiritletud tema kehtima hakkamiseja kehtivuse lõppemisega. Ruumilisest asbektist – kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Personaalsets asbektist – ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval.
mille tagamaaks on perekond sotsiaalse faktina. Kool kui sotsiaalne fakt mõjutab seega peategelasi õppima, käituma viisakalt ning kinni pidama teatud normidest hoolimata sellest, et poisid on kõrgest soost ning avaldavad häälekalt arvamust. Kool hoiab piire. Sama kehtib ka näiteks õpetajate ja teiste kooli töötajate kohta. Üldiselt domineerivad filmis läbivalt sotsiaalsed faktid nagu religioon, poliitika, majandus ja riigiseadused. Kuigi Puustusmaa on pigem loonud eesmärgiks nüüdseks ajaloolised inimesed, jääb vene taust siiski tugevalt kumama. 4 2. ÜHISKOND Filmis on tegu traditsioonilise sotsialistliku ühiskonnaga. Ühiskond on rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Minu arvates on selline ühiskonnakorraldus säilinud seal siiamaani, traditsioone väärtustatakse ning püütakse igati hoida. 1814. aastal on
Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist. Kreeka seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament-Saadikutekoda (Vouli ton Ellinon). 300 parlamendiliikme (välja arvatud 12 riigideputaati) määravad ametisse poliitilised parteid vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kreeka riigipea on president, kelle valib parlament. President valitakse viieks aastaks ja mitte enam kui kaheks ametiajaks. Riigiseadused kiidab heaks president. 2005. aasta märtsist on Kreeka president Karolos Papoulias. Täidesaatev võim kuulub Kreekas ministrite kabinetile, mille määrab ametisse president. 2004.aasta märtsist on riigi 11 peaminister Costas Karamanlis. Kreeka valitsuse koosseisu kinnitab president, kandidatuuri aga seab üles peaminister.. Riigi tähtsamad parteidon valitsev
12. sajandil rajatud juurastuudiumitele, tekkisid haritud ja jõukas juristide klass, üha enam palkasid nii linnad, kaupmehed kui valitsejad neid oma teenistuste lepingute, seaduste ja korralduste koostamiseks ja üleskirjutamiseks. Ka tavaõigust hakati üles kirjutama, selle tekitas ka vajadus korraldada ühtne õiguskord kogu valitsejale alluvas alas, et kindlustada üldist rahulolu ja oma võimu. Puudusid ühtsed, kõiki kriminaalõigusi küsimusi haaravad riigiseadused, aga avaliku kohtuvõimu elavnemine nõudis juhtmaterjale. Aina tähtsamaks muutus õiguse olek üleskirjutatuna, usuti teksti pühalikkusesse ja tõesse, tekst ise oli alati tõde. Hakati koostama kodifitseeritud ja läbi töötatud õigus-ja seaduskogumikke. Õiguspeegel ongi seadustekogum või õigusnormi kogum, olles tavaliselt kodifitseeritud tavaõigus. Nt: Liivimaa õiguspeegel ja Saksi õiguspeegel ehk Sachenspiegel. Saksi peegli koostas kohtuametnik Eike von Repgow
· Ajalisest asbektist piiritletud tema kehtima hakkamiseja kehtivuse lõppemisega. · Ruumilisest asbektist kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. · Personaalsets asbektist ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval.
raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
