Emil Hermann Fischer Emil Ficheri elust Emil Fischer(9.oktoober1852-15Juuli1919) oli Saksa keemik.Ta on võitnud ka Nobeli preemia aastal 1902 keemias. Fischer sündis Euskirchenis Kölni lähedal. Ta oli ärimehe poeg Ta on tuntud Fischeri eserdamise poolest Ta on maetud Berliini Akadeemiline karjäär Aastal 1875 palus von Baeyer , et Fischer tuleks temaga Liebigi ülikooli ja Fischer käis temaga seal , et saada biokeemia assistendiks. 1881 oli ta keemia professor Erlangeni ülikoolis 1883 palus Badische Anilin ja Soda-Fabrik juhtima nende keemia laborit 1892 paluti ta Beriliini ülikooli keemia õppetoolile Nobeli preemia sai ta oma suhkru ja puriini sünteesi töö eest Isiklik elu Ta abiellus 1888 Agnes Gerlachiga Neil oli 3 poega, üks suri I Maailma Sõjas, teine võttis endalt elu, kolmas
nuhtluseks kaasaegset struktuuri teooriat. Struktuurse keemia tagasilükkamised, eriti August Kekule'i benseeni struktuuri teooria, asümmeetrilise süsinikaatomi teooria J. H. Van't Hoffilt ja reform keemilise nomenklatuurile Adolf von Baeyeri poolt, tulemuseks vaid sõimavad artiklid Praktilise Keemia ajakirjas. Mõned hinnapakkumistele tõlgitutes artiklites on näha sügavat konflikti tema tõekspidamiste ja strutuurse keemia vahel: ``...Baeyer on suurepärane katsetaja, kuid ta on ainult empirist, kellel puudub mõistus ja võimeid ning tema tõlgendused oma eksperimentides ilmutavad vastuolusi tõelise keemiaga...´´ Ebaõiglane keeleline vägivald rikkus Kolbe'i maine. Ta suri südameatakki Leipzigis. 3 Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Adolph_Wilhelm_Hermann_Kolbe 2. http://chem.ch.huji.ac.il/history/kolbe.html 3. http://www.cartage.org
laabuks. Tööstuse arengu regionaalsed erinevused Euroopas. Inglismaa kaotas juht positsiooni 19.saj II poolel. Tõusid esile teised sektorid. "Teine tööstusrevolutsioon" (uued tootmisharud, nafta, elekter). 1860ndatel. Teraseehitus, masinaehitud- Inglismaa jäi Saksamaale ja USA’le alla, keemia tööstus samuti esimene Saksamaal. Briti merevägi läks 1903 nafta peale üle, mis tuli Venemaalt. Keemiatööstus (värvitööstus, Adolf von Baeyeri aniliin). Baeyer- leiutas sünteetilise värvi aniliini. 80% Inglise värvivajadusest tuli Saksamaalt. Rootsi tööstuslik innovatiivsus - de Laval- piimatsentrifuug ja auruturbiin, Ericsson- arendas telefoni, Alfred Nobel- lõhkeaine, Wingqvist- kuullaager Tööstustoodangu turustamine. loodi kaubamajasid Tööstus- ja majanduskriisid 19. sajandil. ületootmine viis majanduskrahhideni, millel oli üleriigiline mõju või tööstuse pankrott. Ostujõu alanemine, kuna lahtilastud töötajad olid ostujõuetud
tööstusele üleminek alles 1890. "Teine tööstusrevolutsioon" (uued tootmisharud, nafta, elekter). Keemiatööstus (värvitööstus, Adolf von Baeyeri aniliin). Tööstuse tootmine stimuleerib nõudluse kasvu. Keemia ja elektrotehnika tööstus. 1880ndatest juhtrollis saksamaa ja USA. Uuteks energiaallikateks said nafta ja elekter. Elektrinõudlus sai alguse 1900.a. elektripirn oli leiutatud juba 1870ndatel. Keemiatööstus: värvid ja liimid. SB ei suutnud võistelda Saksamaaga. Adolf von Baeyer saavutas 1880ndel sünteetiliste värvide kasutamise. Aniliini tootmine. Rootsi tööstuslik innovatiivsus (de Laval, Ericsson, Alfred Nobel, Wingqvist). Firmad, mis tegutsevad tänini. Le Laval leiutas palju lüpsinduse alal, nt koorelahuti. Ericsson alustas telefgraafi paigutamisest üle maailma ja lõpetas tänaseks mobiilidega. Nobel leiutad dünamiidi ja temast sai alguse Nobeli preemia jagamine. Wingqvist tõi kuullaagri ja rulllaagri ja arendas sellega masinate ehitust.
tööstusriik. Inglismaal lõppes tööstusrev 1850 tähendas, et oli möödunud põllumajandussektorist. Venemaal algas tööstusele üleminek alles 1890. Tööstuse tootmine stimuleerib nõudluse kasvu. Keemia ja elektrotehnika tööstus. 1880ndatest juhtrollis saksamaa ja USA. Uuteks energiaallikateks said nafta ja elekter. Elektrinõudlus sai alguse 1900.a. elektripirn oli leiutatud juba 1870ndatel. Keemiatööstus: värvid ja liimid. SB ei suutnud võistelda Saksamaaga. Adolf von Baeyer saavutas 1880ndel sünteetiliste värvide kasutamise. Aniliini tootmine. Niclaus Otto leiutas sisepõlemismootori, mida Diesel täiendas. Hakkas asendama kivisüsi. Hakati tootma ka bensiinimootoreid. Gottlieb Daimler tõi bensiinimootori autotoomisesse. Tööstus muutus bürokraatlikuks. Tekkisid kaubanduskontaktid. Uusaegse majanduse tsüklilisus. 19. saj I poolel toomises mõõn. Ikaldused. 19. saj II poolel tekitas majandustegevus ise finantskriisi. Ühtegi väga suurt kriisi siiski polnud
tõusis väga kiiresti sajandi lõpus ja 1900 oli juba maialma naftatoodang 150 mlj barrelit. Nafta oli piisavalt odav kütus selleks, et tõrjuda kivisüsi välja.Elekter 1880ndatest hakkas vaikselt arenema ja kasutusele tulema. Massidesse jõudis elekter 1900ndast aastast. Valdkond, kus Suurbritannia ei suutnud kuidagi sammu hoida oli keemiatööstus, mis oli ,,teises tööstusrevolutsioonis" äärmiselt oluline. Saksamaa oli juhtival kohal ning värvitööstuses tegi suure avastuse Adolf von Baeyer, kes 1880ndatest hakkas tootma aniliini, millest toodeti sünteetilist värvi ja milles Saksamaa sai juhtivaks väriv ja keemiatööstuses. Ka Rootsi oli oluline: auruturbiin ja piimatsentrifuug(Gustav de Laval), Ericsson arendas telefoni, Nobel'i lõhkeained, Wingqvist'i kuullaager. 19. Saj II poolel arenes tööstus üha enam selleni, et tööstuskaubad muutusid odavamaks ja seetõttu ka kättesaadavamaks. Ent odav kaup ei tähenda veel seda, et keegi seda ostab. 19
annaabi.ee 
