SUVETÖÖ AJALUGU GÜMNAASIUM II KURSUS (0)

SUVETÖÖ KURSUSELE „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide 
ajalugu“ Vasta küsimustele: 1) Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal! Absolutism – piiramatu kuningavõim. Henri IV, Louis XIII,  Armand Jean du Plessis 
Richelieu, Louis XIV ning Louis XVI. 2) Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus „Riik – see olen mina“? Louis XIV tegeles ise riigiasjadega – andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, 
karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas 
laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus 3) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles’ õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis 
silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja 
balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4) Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused! Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele 
järeleandmistele. 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga 
poolehoidjate ja nn parlamendileeri vahel. 1648. aastal korraldas 
independentide juht Cromwell parlamendis puhastuse, saatis Ülemkoja 
laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad. Alles jäi päraparlament, kes 
mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. Charles I hukati 
jaanuaris 1649. Inglismaa kuulutati vabariigiks.Tegelikult kehti Cromwelli 
diktatuur. Ta saatis parlamendi laiali, võttis lordprotektori tiitli.Cromwell 
suri, tema poeg loobus võimust. 5) Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni tulemusi! (4) Kapitalistlikud suhted said vabalt areneda; majanduslik areng kiirenes; parlamendi 
tähtsus kasvas. 6) Kirjelda Inglismaa poliitilist süsteemi pärast nn Kuulsat revolutsiooni! Kuningas ei saanud peatada seaduste toimet; parlament kogunes 
regulaarsel; maksude määramise otsustas parlament. 1679 võeti vastu 
veel üks tähtis seadus – Isikuvabaduse Akt, mille järgi kedagi ei tohtinud 
ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida. 7) Nimeta valgustusfilosoofiale iseloomulikke jooni! (3) Valgustusfilosoofiae on iseloomulik uus inimesekäsitlus, mille kohaselt 
inimese põhiolemus on mõistus; usk maailma mõistuspärasesse 
korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu 
paremaks muutumisse; hariduse ja teaduse tähtsustamine; võitlus katoliku
kiriku vastu.


8) Mida tähendab võimude lahusususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle  vajalikkust? Montesquieu arvates on tähtis on võimude lahususe põhimõte – 
seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Kui ühes ja 
samas valitsuskogus on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 
ühendatud, siis oleks vabadusel lõpp – kohtunik või monarh võiks teha 
türanlikke seadusi ja saaks endale võtta rõhuja väe ja võimsuse. 9) Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire`i ja Rousseau  põhiseisukohti! (kummaltki 2) Rousseau vaated: idealiseeris looduslähedust, pidas rahvast võimu allikaks, esitas 
rahva suveräänsuse idee.
 Voltaire’i vaated: võitles katoliku kiriku vastu, poliitilistes vaadetes lähtus nn 
loodusõiguse teooriast. 10) Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II Suure valitsemisaega Preisimaal! Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. 
Valdava osa riigi sissetulekust kulutas ta sõjaväele. Kokkuhoiu eesmärgil 
asendati palgasõjavägi nekrutitega. Riigiasjade üle otsustas kuningas 
ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Friedrich II
keelustas oma esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris 
usuvabaduse. Tema valitsusajal uuendati kogu õiguskorraldus. Lühendati 
kohtuasjade menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust.
Veel jätkas ta Preisimaa armee suurendamist. Jätkus ka merkantilistlik 
majanduspoliitika.Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse. 11) Kirjelda Maria Theresia ja Joseph II valitsemisaega Austrias! Maria Theresia tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning 
valitsemise moderniseerimiseks. Sammuna üldise sõjaväekohustuse 
suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Samuti rõhutas ta 
kõlblust ja kombelisust. Tulnud võimule, jättis Joseph II seisuslikud 
privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja 
võrdsust. Kohtureformiga keelas ta Austrias piinamised ning kaotas 
surmanuhtluse.Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu  
koostamist. 12) Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust! Kuidas olid sellega seotud  viikingiretked?


Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel 
küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest enam 
tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, 
olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja 
mereröövist. 13) Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungide tõttu? Mis oli  viikingite sõjalise edu aluseks? Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Normannid tungisid oma 
madala süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale. 14) Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskaja lõpust 19. sajandini! 1397 sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmari uniooni e.  liidu võitluseks 
Põhja-Saksa vürstiiikide ning Hansa Liiduga. Kõigil kolmel riigil pidi olema 
ühine valitseja ja ühine välispoliitika; sisepoliitikat ajas igaüks ise. Rootsi, 
Taani ja Norra läksid kiiresti kaasa reformatsiooniga. Rootsi kuningas 
G.Vasa oli tugev ja kindlakäeline valitseja, kes tõi riigi välja kriisist ja 
pankrotiohust. Rootsi jätkas tugevnemist ka tema poegade ajal. 16. saj 
keskel toimunud Liivi sõjas sai Rootsi endale Põhja-Eesti alad. Rootsi riigi 
suuraeg oli 17. sajandil. Soome aladel ei jõudnud veel tekkida omaette 
riiki, enne kui tuli Rootsi vallutus. Soome jäi sajanditeks Rootsi võimu alla, 
1809 läks Soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas 
uusajal oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik 
süsteem, mis püsis 18 sajandi lõpuni. Norra elanikkond koosnes peamiselt 
talupoegadest ja kaluritest, sotsiaalsed vahed ei olnud suured. 1814 aastal
Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhtelise iseseisvuse – päriselt
iseseisvus Norra aastal 1905. 15) Kirjelda Bütsantsi riiki! (kus ja millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsantsi riik paiknes põhiliselt Balkani ps ja Väike-Aasia ps aastatel 395-
1453. Keisril oli piiramatu võim, õukond oli suur ja uhke, palju ametnikke. 16) Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana! Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia 
traditsioone. Antiikeeskujddele tuginedes õpetati grammatikat, retoorikat, 
õigusteadust ja filosoofiat. Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike 
jaoks oli haridus enesestmõistetav. 17) Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik? Oleg vallutas pärast Rjuriku surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-
Vene riigile.


18) Miks lagunes Vana-Vene riik? Kuna Kiievi vürstid jagasid surres oma valdused poegade vahel, siis 
puhkesid ülemvõimu pärast alatasa tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi 
killunemiseni. 19) Kuidas valitseti Novgorodi? Linna juhtis rahvakoosolek e. veetše, kus domineerisid jõukad kaupmehed.
Veetše valis ka vürsti, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. 
Novgorodi võib vaadelda, kui kaubanduslikku vabariiki. 20) Miks nimetatakse 17. saj algust Venemaal segaduste perioodiks? Pärast Ivan Julma surma vallandunud võimuvõitlusest väljus võitjana 
endine opritšnik Boriss Godunov. Tema muidu edukat valitsusaega 
tumestas 17. sajandi algul kogu Põhja-Euroopat tabanud näljahäda. 
Puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks, vallandades 
segaduste aja. 21) Nimeta Venemaa arengu põhijooni 17. sajandil! Mihhail Romanovi valitsemise aja jäi Venemaa Lääne-Euroopast 
äralõigatuks ja see süvendas tema endassesulgumist, Venemaa oli Lääne-
Euroopaga võrreldes majanduslikult mahajäänud riik. Peale Mihhaili surma 
sai Venemaa tsaariks tema poeg Aleksei. Ta oli väga kirikulembene ja 
vaga, samal ajal aga pani just tema Venemaal aluse absolutismile. Rahva 
vilets elujärg aga põhjustas tema valitsusajal mitmeid rahutusi. 17. sajandi
keskpaigas viidi Venemaal läbi kirikureform. See seisnes selles, et 
kõrvaldati jumalateenistuse korda vahepealsetel sajanditel tekkinud 
muutused ja ühtlustati kiriklik kombetalitlus kreeka-katoliku kiriku omaga. 
16.-17. sajandil laienes Vene riik tugevasti ida suunas. 1580 lõid Vene 
kasakalgad ataman Jermaki juhtimisel kergesti tagasi Siberi khaaniriigi 
väed ja Uurali-tagused alad hõivati kuni Obijõeni. 22) Nimeta Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal! (4) Peeter I ümberkorraldused: tugevdati sõjaväge; tugevdati majandust; reformiti 
riigivalitsemist; muudeti halduskorraldust ning juurutati euroopalikku elulaadi. 23) Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja  kombeid! (3)


Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati 
seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi e. assambleesid.
Võeti üle euroopalik ajaarvamine. Peeter I juurutas Venemaal veel vähe 
tuntud tubaka suitsetamist, õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbimine. 24) Mida püüdis ja mida saavutas Venemaa keisrinna Katariina II? 1767 kutsuti kokku erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide esindajatest 
esinduskogu, mis Katariina enda kavandi alusel pidi välja töötama uue 
seadustiku. Vastuolud saadikute seas osutusid aga ületamatuteks ning 
pooleteise aasta pärast saatis Katariina kogu laiali, ilma et see ainsatki 
seadust oleks vastu võtnud. Nurjusid ka Katariina katsed talupoegade 
olukorda parandada, sest mõisnike vastuseis oli väga jäik. Katariina II ajal 
kehtestati uus haldusseadus, seati sisse linnade omavalitsus, sauti aadlike 
kohalik omavalitsus. Katariina II valitsemisajal suurenes Venemaa tähtsus 
Euroopa poliitikas. 25) Nimeta Euroopa tugevamaid riike 17.-18. sajandil! (5-6) Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Holland, Türgi, Preisimaa 26) Kuidas   muutus   17.-18.   sajandil   Prantsusmaa,   Inglismaa,   Preisimaa   ja   Türgi rahvusvaheline positsioon? 27) Kuidas   muutus   Euroopa   rahvaarv   17.-18.   saj   jooksul   ning   mis   seda   pidurdas   ja soodustas?
Rahvaarv vähenes, tänu „väikesele jääajale“ ja sõdadele 28) Millised muutused toimusid varauusajal aadliseisuses? Monarhia ja aadlike võim väheneb suures pildis. 29) Mille poolest erines talupoja olukord Lääne- ja Ida-Euroopas? Külvatud ja lõigatud saagi vahekord:
Venemaa: 1:2
Saksamaa: 1:4
Inglismaa ja Holland 1:10 Mida halvem olukord (näljahäda, ikaldus, epideemiad) seda kallim oli vili.  Lääne-Euroopas arenes põllumajandus intensiivsel teel - põllupinna vähesus nõudis selle
võimalikult efektiivsemat kasutamist, Ida-Euroopas seevastu ekstensiivses suunas - uusi 
põllumaid üles harides. Keskmine saagikus kasvas idast lääne suunas 30) Millised uued võimalused info levikuks tekkisid varauusajal? Loodi regulaarne postiteenistus, ilmusid esimesed ajalehed, mis 
suurendasid informeeritust maailmast ja huvi poliitika vastu.


31) Miks võib väita, et sõda oli varauusajal ühiskonna loomulik seisund ja milliseid sõdu peeti õiglasteks? Sõda kui ühiskonnale loomulik seisund Sõda oli varauusajal pea 
igapäevane nähtus. Varem, 16-17 sajandil toimus sajast aastast 
umbes 95 aastal sõda, 18.sajandil oli sõjaaastaid vähem,vaid 78. 
Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja vajalikuks osaks.Sõda oli 
põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi 
tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda 
peeti ebaõiglaseks. 32) Miks kujunes palgaarmee ja kuidas ta toimis? Palgaarmeed   kujunesid   kuna   käis   pidev   sõjategevus   ja   seda   igal   pool   erinevatel
eesmärkidel 33) Miks asendus palgaarmee alalise sõjaväega? Kuna sõja kestvused olid pikad ja kurnavad siis oli vaja hakata nö stabiilset pealekasvu
tekitama. Lisaks, sooviti vallutatud alasid hoida ja see vajas pidevat sõjaväge. Nimeta probleeme, mis põhjustasid vastuolusid Inglismaa ja Põhja-Ameerika kolooniate 
vahel! (3) USA Iseseisvussõja lõppedes emigreerus ligi 60 000 Suurbritannia kroonile ustavaks
jäänud lojalisti Ameerika Ühendriikidest mujale Briti impeeriumi aladele. Suurem osa
neist (umbes 40 000) liikus tänapäeva Kanada territooriumile (peamised sihtkohad olid
New Brunswick, Nova Scotia, Quebec ja Prints Edwardi saar). Ameerika Ühendriikide
ja Suurbritannia vahelised pinged suurenesid taas Napoleoni sõdade ajal, mil britid
püüdsid  blokeerida   Ameerika  kaubandust  Prantsusmaaga   ja  värbasid  sunniviisiliselt
Ameerika kaubalaevade meeskondi Suurbritannia mereväkke. Ameerika Ühendriigid
kuulutasid   aastal  1812  Suurbritanniale  sõja  ja  tungisid  brittide  kontrolli  all  olevale
Kanada   territooriumile.   Suurbritannia   vastas   omapoolse   invasiooniga   Ameerika
Ühendriikide territooriumile.  Sõjaline   konflikt   lõppes   patiseisuga   ning   sõjaeelsed   piirid   jäid   Gentis   sõlmitud
rahulepingu (1814) järgi muutumatuks. 34) Kirjelda   kolooniate   iseseisvuse   väljakuulutamist   ja   USA   sündi   (1776-1789)! Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon on dokument, mis pani aluse Ameerika
Ühendriikidele.   Selle   dokumendi   võtsid   vastu   asutavad   osariigid   ja   niinimetatud
asutavad   isad   2.   juulil   1776.   Deklaratsiooni   ratifitseeris   Ameerika   Ühendriikide
Kongress 4. juulil, mida peetakse Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevaks.  Iseseisvusdeklaratsioonis kuulutasid kolooniad, kes sel ajal 
olid sõjas oma emamaa Suurbritanniaga, end iseseisvateks ja mitte Suurbritannia 
osadeks. Nad õigustasid oma iseseisvumist halva valitsemisega, mis neile osaks 
sai George III valitsuse all, samuti sellega, et igal rahval on võõrandamatud põhiõigused, 
nende hulgas õigus revolutsioonile.


35) Nimeta   Prantsuse   revolutsiooni   peapõhjusi   (3)   ja   kirjelda   revolutsiooni   algust! Ebaõnnestunud   sõjad,   toretsevalt   elav   ja   ebapopulaarne   kuningavõim   ning
valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahulolematust. 36) Kirjelda jakobiinide diktatuuri! Jakobiinid olid Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed, kes pooldasid 
kodanike täielikku võrdõiguslust. Nad käisid koos žirondiinidega endises Püha Jakobi 
kloostris. 1793. aastal tõusid jakobiinid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, 
kehtestasid diktatuuri, tagandasid žirondiinid ning saatsid nad tapalavale giljotiini alla. 
Jakobiinid tõid kaasa terrori, mille käigus tapeti umbes 40 000 vaenlast. Hiljem selline 
tapmine väsitas inimesi ning jakobiinide juht Maximilien Robespierre ja tema lähimad 
kaaslased tapeti 37) Milles seisnes 18. brümääri riigipööre? võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse 
revolutsiooni lõpuks. 38) Nimeta Prantsuse revolutsiooni tulemusi! (3) Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. See on maailma 
tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. 
sajandi totalitaarsed režiimid.
Toimus   palju   muutusi   nii   territooriumi   kui   riigikorralduses.
Lõppes Bonaparte poolt okupeerimisega. 39) Milliseid   vastukajasid   leidis   Prantsuse   revolutsioon   Euroopas   ning   millal   ja   kuidas tekkis 1. Prantsusmaa-vastane koalitsioon? Prantsusmaa-vastane koalitsioon : 9.Veebruar, 1789
Paljud haarasid tuld et käituda samuti teised aga püüdsid vastu võidelda. 40) Nimeta uusi jooni ja norme, mida Prantsuse revolutsioon tõi inimeste igapäevaellu! (3) Makse   hakkasid   maksma   kõik,   muutus   see   et   enne   maksis   ainult   3.   seisus.
Inimesed said hakata endale lubama haridust ja osalema kogukonnaelu korraldamises.
3.   seisus   sai   endale   parlamendis   17   mandaati,   ehk   siis   hakati   ka   osalema   riigielu
korralduses. 41) Milliseid muutusi tõi kaasa Prantsuse revolutsioon inimeste suhtumises riiki ja võimu? Saadi   aru,   et   riik   võiks   olla   iseseisev   ja   seda   saab   valitseda   hästi,   paremini   kui
kuningas, ilma kuningata ning aina enam nõuti inimestele vabadusi ja õiguseid ning et
väheneks kuninga võim. 42) Mida uut tõi Napoleoni valitsemine Prantsuse ühiskonnale? Kodanikuvabadused-võeti vastu tsiviilseadustik, mis mõjutas tsiviilõigussüsteemi kogu
maailmas, Prantsusmaa Panga loomine (endiselt olemas) Vara puutumatus


43) Kes olid Napoleoni-aegse Prantsusmaa vaenlased ja kuidas Napoleon nendega toime tuli? Venemaa, Inglismaa Tuli mõlemaga hästi toime, mingi ajani. Inglastega oli tal keerulisem. 44) Kirjelda Napoleoni sõjakäiku Venemaale ja selgita, miks see ebaõnnestus! Esialgu tundus küll Prantslastele et Vene väed taganevad ja seeläbi  on nõrgad aga
lõpuks moskva all tehti strateegiline käik ja Prantslaste vastu puhkenud partisanivõitlus
hoogustus   ning   neil   tekkis   varustusraskusi.   Prantsuse   väe   võitlusvaim   laostus.
Moskvast taandudes said prantslased Berezina jõe ääres lüüa. 45) Kirjelda Napoleoni „sadat päeva“ ja sellele järgnenud sündmusi! Sada päeva, ka Napoleoni Sada päeva märkis perioodi keiser Napoleon 
I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20. märtsil 1815 kuni kuningas Louis XVIII teise 
restauratsioonini 8. juulil 1815 (111 päeva). See periood nägi Seitsmenda koalitsiooni 
sõda ning sisaldas Waterloo kampaaniat ja Napoli sõda. Fraasi les Cent Jours kasutas 
esimesena Pariisi prefekt Gaspard de Chabrol oma tervituskõnes kuningale. Napoleon tuli tagasi, kui Viini kongress oli kogunenud. 13. märtsil, seitse päeva enne Napoleoni 
jõudmist Pariisi, kuulutasid suurriigid Viini kongressil ta lindpriiks, ja 25. märtsil, viis päeva pärast 
tema saabumist Pariisi, sidusid Seitsmenda koalitsiooni 
liikmed Austria, Preisimaa, Venemaa ja Ühendkuningriik end kokkuleppega panna igaühe poolt 
välja 150 000 meest tema võimu kukutamiseks. See pani aluse viimasele konfliktile Napoleoni 
sõdades, Napoleoni võitmisele Waterloo lahingus, Prantsuse monarhia taastamisele teist korda ja
Napoleoni saatmisele maapakku kaugele Saint Helena saarele, kus ta mais 1821 suri. Issy oli viimane välitegevus Saja päeva ajal. See oli kampaania jätkavate napoleonlike 
tugipunktide vastu, mis lõppes Longwy kapitulatsiooniga 13. septembril 1815. Pariisi rahu sõlmiti 
20. novembril 1815, mis lõpetas ametlikult Napoleoni sõjad.1815. aasta Pariisi 
rahuga kinnitati eelmise aasta Pariisi rahu ja Viini kongressi lõppakt 9. juunist 1815. Prantsusmaa
vähendati selle 1790. aasta piirideni; see kaotas revolutsiooniarmeede territoriaalsed saavutused 
aastatel 1790–1792, mille eelmine Pariisi rahu oli lubanud Prantsusmaal alles jätta. Prantsusmaa
pidi nüüd maksma ka 700 miljonit franki hüvitist, viie aasta kaupa, ja ülal pidama koalitsiooni 150 
000-mehelist okupatsiooniarmeed Prantsusmaa idapiiri äärsetel territooriumidel, La Manche'ist 
Šveitsi piirini, maksimaalselt viis aastat. Sõjalise okupatsiooni kahekordset eesmärki selgitati 
lepingu lisas, milles kirjeldati täiendavaid tingimusi, mille järgi pidi Prantsusmaa emiteerima 
kaubeldavaid võlakirju, mis katnuks hüvitise: lisaks naaberriikide kaitsmisele taastekkiva 
revolutsiooni eest Prantsusmaal, tagas see lepingu rahaliste klauslite täitmise. 46) Selgita, millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa korrastamisel! Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni 
sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme. Tulemuseks oli 
kontinendi poliitilise kaardi ümberjoonistamine, Prantsusmaa, Napoleon I rajatud Varssavi 
hertsogkonna, Hollandi, Reiniäärsete riikide, Saksimaa ja mitmete Itaalia 
territooriumide piiride kehtestamine ning     mõjusfääride     loomine,     mille kaudu Austria  keisririik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, taas Bourbonide valitsetav 
Prantsusmaa ja Venemaa keisririik lahendasid kohalikke ja piirkondlikke probleeme.  Viini  kongress oli esimene rahvusvaheliste kohtumiste seerias, mis sai tuntuks 
kui     kongressisüsteem    , mis oli püüe püstitada Euroopas rahumeelselt     jõudude   


tasakaal     ja eeskujuks hilisematele organisatsioonidele      nagu Rahvasteliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 47) Kuidas toimus Saksamaa ümberkorraldamine Viini kongressi järel? Preisi kuningriik sai kaks viiendikku Saksimaast, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni 
suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali. 38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 Saksa-Rooma riigi osastisriigist, Austria keisri 
juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu. 48) Mis on tööstusrevolutsioon ja miks sai see võimalikuks? Tööstuslikuks pöördeks nimetatakse suuri muutusi, mis leidsid aset siis, kui 
inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutaba aurujõudu.
Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd 
muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Perioodi tekkimise võimalusi iseloomustab tootmise mehhaniseerimine. Võeti 
kasutusele aurumasinad ja teras, töölised liikusid põllult- ja manufaktuuridest 
vabrikutesse, tekkis raudteetransport. 49) Nimeta Inglismaa kiire majandusliku arengu põhjuseid! (4-5) Uute masinate loomine, tootmine ja kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes 
masinatega töötaksid. Esialgne kapital, mida Suurbritannias vajati uuenduste tegemiseks, 
saadi peamiselt orjakaubandusest ja suhkruroo kultiveerimisest Kariibi mere saartel. 
Kolooniatelt saadav orjatööjõud ja ressursid, leiutiste areng, kanalite ehitamise buum. 
Masinate kasutusele võtmine, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes 
leidsid rakendust uutes vabrikutes ja muutusid palgatöölisteks. 50) Selgita mõiste industriaalühiskond ja nimeta 3 sellele iseloomulikku joont! Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline 
tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on 
hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. 1)   suurtootmine   toimub   masinatega   2)   tootmisvahendid   kuuluvad   eraomanikele   3)
ettevõtteid juhivad mänedžerid 4) tootmist ja vahetust reguleerib turg. 51) Iseloomusta industriaalühiskonna peamisi sotsiaalseid klasse proletariaati ja kodanlust! Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest.
Alamklassi kuulusid need,kes elatusid füüsilisest tööst-nn proletariaat 52) Iseloomusta 19. sajandi poliitilisi voole konservatismi ja liberalismi (poliitilised vaated, majanduspoliitika, tähtsamad esindajad)!


Konservatism: Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. 
Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne 
konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi 
ideoloogiaks (eriti Ladina-Ameerikas).
19.   sajandi   algusest   Teise   maailmasõjani   oli   konservatism   üldiselt   meelestatud
demokraatiavastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu
juurde   lasta.   Seetõttu   pooldasid   nad   valimistsensusi,   mis   pidanuks   kindlustama,   et   vaid
vastutusvõimeline osa ühiskonnast saab poliitika üle otsustada, rõhutatakse riigi suurt tähtsust,
eriti majanduses, ning peetakse ühiskonda indiviidist olulisemaks.  Benjamin Disraeli, Suurbritannia peaminister, Winston Churchill, Margaret Thatcher Liberalism:  Liberalismi   5   peamist   põhimõtet   on:   individualism,   parlamentarism,   võimaluste
võrdsus, reformism ja antiklerikalism. Liberalismi, kui ideoloogia aluseks, erinevalt konservatiivsest
ideoloogiast,   on   optimistlik   usk   inimese   enesetäiustamise   ja   isikuvabaduste   edumeelse   arengu
võimalusse.   Euroopas   tõlgendatakse   liberalismi   põhiliselt   majandusvabadustest   lähtudes   ning
liberaalseks peetakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses John Stuart Mill, Abraham Lincoln, Bertrand Russell 53) Milles seisnes romantismi ja rahvusluse ideoloogia? Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus. Romantism  sisaldab  sotsiaal-poliitilisi   ideid   ja   kunstistiile,   mida   iseloomustab
mineviku ilustamine, individualism, eemaldumine reaalsusest ja fantaasia eelistamine. 54) Mis on sotsialism ja miks muutus see õpetus oluliseks 19. sajandil? Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. 
Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted.
1840. aastail algas sotsialistlikus liikumises marksistlik suund. 19. sajandi teisel poolel 
sai marksism sotsialistliku liikumise kõige mõjukamaks vooluks. Marksismi selle aja 
tuntuimad teoreetikud olid Karl Marx ja Friedrich Engels. 55) Nimeta Karl Marxi õpetuse (marksismi) põhiseisukohad!  Kodanlus      Klassiteadvus      Kaubafetišism      Kommunism      Hegemoonia      Riigita kommunism      Ekspluateerimine      Inimloomus marksismis      Proletariaat      Tootmissuhted      Alatarbimine     56) Nimeta Euroopat 1848. aastal tabanud mässuliikumise põhjusi! (3)


Revolutsioonid olid olemuselt põhiliselt demokraatlikud, eesmärgiga eemaldada 
vanad feodaalstruktuurid ja luua sõltumatud rahvusriigid. 
Šveits, Rumeenia, Moldova jpt võitlesid venemaa poolt okupeeritud alade vabastamise 
eest.  Demokraadid vaatasid 1848. aastale kui demokraatlikule revolutsioonile, mis  pikas perspektiivis tagas vabaduse, võrdsuse ja vendluse. Marksistid mõistsid 1848. 
aasta hukka kui töölisklassi ideaalide reetmise kodanluse poolt, kes oli proletariaadi 
õiglaste nõudmiste suhtes hoolimatu. Rahvuslastele oli 1848. aasta lootuste kevad, kui 
uued tekkivad rahvused hülgasid vanad paljurahvuselised impeeriumid. 57) Nimeta 1848.-1849.aasta revolutsioonide saavutusi! (3) Šveits muutus föderaalriigiks.
1848. aasta Ungari revolutsioon saavutas lühiajalist edu, kuna see purustati aastal 1849
Austria ja Vene armeede poolt. Taanis lammutati absoluutne monarhia. 58) Nimeta 1848.-1849. aasta revolutsioonide tagajärgi! (4) Nii liberaalsedreformijad kui ka radikaalsed poliitikud kujundasid ümber riikide valitsusi.
Mõned ajaloolased rõhutavad tõsiseid ikaldusi, eriti 1846. aasta oma, mis tekitasid 
raskusi talupoegadele ja töötavatele linnavaestele.
kiriku ja riigivõimu piiramist, vabariiklikku valitsust, üksikisiku ja 
ajakirjandusvabadust. 59) Kuidas toimus Itaalia ühendamine? Aastal 1848 koosnes tänapäevane Itaalia järgmistest hertsogkondadest, riikidest või 
kuningriikidest: Apenniini poolsaare lõunaosas ja Sitsiilia saarel oli Mõlema Sitsiilia 
kuningriik, poolsaare keskosas oli Kirikuriik, põhjas oli kolm 
hertsogkonda: Parma, Toscana ja Modena, loodes oli Sardiinia kuningriik, mis 
koosnes Nice'ist, Genovast, Savoiast, Piemontestmandril ja Sardiinia saarest.  Kuigi sel ajal vähe märgatud, toimus esimene suur puhang Sitsiilias, alates jaanuarist
1848. Seal oli eelnevalt olnud mitu rahutust Bourbonide võimu vastu; see rahutus andis
sõltumatu riigi, mis kestis vaid 16 kuud, enne kui Bourbonid tagasi tulid. Nende kuude
jooksul   kehtis   oma   aja   kohta   liberaal-demokraatlikus   mõistes   üsna   edumeelne
põhiseadus,   nagu   oli   ka   Itaalia   riikide   konföderatsiooni   ettepanek.   Läbikukkunud
ülestõus pöördus edukaks kümneid aastaid hiljem, kui Bourbonide Mõlema Sitsiilia
kuningriik aastatel 1860–1861 Risorgimento käigus kokku varises. 60) Kirjelda Saksamaa ühendamisprotsessi! 1862. aastal sai Preisi valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Kuningas Wilhelm I toetas
valitsusjuhi tegevust. Vormiliselt oli riigi tähtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas
valitsusjuht.   Bismarcki   üks   peamine   eesmärk   oli   Saksamaa   ühendamine   ja   seda
võimaldas   tugeva   armee   loomine.   Koos   Austriaga   purustati   1864.   aastal   Taani   ja
võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg. 1866. aastal provotseeris Otto von


Bismarck Preisi-Austria sõja, kus Austria sai lüüa ja kaotas oma ülemvõimu Põhja-
Itaalias   ja   Saksa   aladel.   Austria   häving   kõrvaldas   ta   Saksamaa   troonile
pretendeerimisest. Austria-Preisi   sõja   ajal   kaotati   Viini   kongressil   loodud   Saksa   Liit.   Selle   asemel
moodustati   Põhja-Saksa   Liit.   Põhja-Saksa   Liit   oli   liitriik,   mille   kõrgeimaks
võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk
valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik
ja   poliitiline   ühtlustamine.   Saksamaa   lõplikku   ühendamist   püüdis   takistada
Prantsusmaa. 1870. aastal algas Preisi-Prantsuse sõda, mille prantslased kaotasid. 61) Kus ja millal kuulutati välja Saksa keisririik ja kes sai selle valitsejaks? Versaille lossis, Prantsusmaal 1871 62) Iseloomusta Aleksander I valitsemisaega Venemaal! Seda iseloomustatakse sõnapaariga: truuduskeisririigile Samas oli see erinev oma eelkäitest ja lõpptulemus muidugi ka erines.   63) Kes on dekabristid ja millega läksid nad Venemaa ajalukku? Liikumises osales mitu gruppi riigikorralduse muutmist vajalikuks 
pidanud Venemaa sõjaväelasi. Liikumise kulminatsioon oli detsembris 1825 keiser 
Aleksander I surmale järgnenud troonipärimisarusaamatustes Peterburi Senati väljakul 
toimunud relvastatud vastuhakk uuele Venemaa keisrile Nikolai I-le. 64) Kirjelda läänlaste ja slavofiilide vaateid!              Läänlaste jaoks oli üksikisiku õiguste probleem esmatähtis, lisaks pooldasid  talurahva      reforme, põhiseaduslikku korda ja muud läänelikku.
Slavofiitide arust oli autokraatia ainuke võimalus. Selle vajalikkust ja kasulikkust seletati 
sellega, et rahvas ei püüdle poliitilise vabaduse poole, vaid "otsib enda sees moraalset 
vabadust, vaimuvabadust, sotsiaalse – inimeste elu vabadust" 65) Kirjelda Venemaa sotsiaalset struktuuri 19. sajandil! Vene riik kujutas endast 19. sajandil hiiglaslikku paljurahvuselist euroopalik-
aasialikku konglomeraati, kus elas ligi 40 miljonit inimest.1858. aastaks elas 
Venemaa piires 75 miljonit inimest ja enne esimest maailmasõda oli riigil juba 178 
miljonit elanikku. 66) Mille poolest erinesid USA põhja- ja lõunaosariigid enne kodusõda? Põhjaosariikides arenes  tööstus, põllumajanduses valitses farmerlik 
majandamine. Lõunaosariikides aga oli tööstus vähe arenenud ja 


põllumajanduses oldi põhiliselt orjanduslikud istandused. Põhjaosariigis peeti 
oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga
pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja 
tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem 
aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes. 67) Mis oli USA kodusõja peaprobleem ja kuidas see lahenes? Orjuse küsimus ja sellest tulenev majanduslik olukord 68) Millised tegurid soodustasid USA kiiret majanduslikku arengut peale kodusõda? metallitööstus, raudteede ehitus -tekkis võimalus kaupu tarnida ja ka ehitada ning 
varustada kaugemaid piirkondi 69) Millal toimus Krimmi sõda, mis oli selle peaprobleem ning tulemused?              16. oktoober 1853 – 30. märts 1856 Krimmi sõda on läinud ajalukku mõlema poole suurte diplomaatiliste, 
logistiliste, meditsiiniliste ja taktikaliste vigade poolest. 70) Millal ja kus toimus Vene-Türgi sõda ning millised olid selle tulemused? Kokkuvõttes kestsid Vene-Türgi sõjad 351 aastat (1568−1918). Selle aja 
jooksul olid Venemaa ja Türgi sõjaseisukorras 69 aastat. Keskmiselt lahutas 
ühte Vene-Türgi sõda teisest ainult 25 aastat. 71) Kuidas   kujunesid   riikide   rühmitused   Kolmikliit   ja   Antant,   nimeta   neisse   kuulunud riigid!
31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks
viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga
aastal 1894. Antant   moodustas   algselt   vastukaalu   Saksamaa,   Austria-Ungari   ja   Itaalia
Kolmikliidule; 1915. aastal liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas
Keskriikide vastasjõud.