Näide: Mihkel Tiks: ,,Korvpalliromaan". Tallinn, 1985. ,,Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni." (lk. 174) 1. osa: Mängu algus 2. osa: Keset mängu 3. osa: Mängu lõpp Mängu struktuur = spordimehe elu ja karjääri struktuur = raamatu struktuur. g) hinnanguline Kirjanduskriitika: iga kriitik lähtub oma subjektiivsest kogemusest. h) absoluutsest tõest lähtuv Näide: marksistlik-leninistlik kirjanduskriitika Lenin Maksim Gorki ,,Emast": ,,See on väga vajalik raamat. Paljud töölised võtsid revolutsioonilisest liikumisest osa ebateadlikult, stiihiliselt, ja nüüd on Ema lugemine neile väga kasulik. See on väga õigeaegne raamat." (Tsit. Kalju Leht: ,,Vene nõukogude kirjandus". Tallinn, 1971, lk. 28-29) i) komparativistlik e. võrdlev Vajalik on teatud ühisosa e. võrdlusaluse olemasolu (tertium comparationis) et oleks mida võrrelda.
Sotsialistlik realism Iseloomustus Sotsialistlik realism on 20.saj. Algul kujunenud nõukogude ja sotsialismimaade kirjanduse ja kunsti loomingumeetod. Selle kohta võib ka öelda leninistlik stalinistlik kirjandus- ja kunstivool, mis sai alguse Vene formalismist (Vladimir Majakovski). Sotsialistlik realism oli välja kujunenud juba enne Esimest Maailmasõda. Tema esimeseks näiteks ja eeskujuks toodi kirjanduses kõige sagedamini Maksim Gorki romaani ,,Ema". Samuti mõjutasid selle voolu kujunemist ka peredviznikud, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööd. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur.
Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loominguga, lubades eesti ja välisautorite teoseid esitada vaid piiratud ulatuses. Sotsialistlik realism Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Staliniajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikule realismile kõige lähedasem kunstivool on neoklassitsism, eriti arhitektuuris. Kunstiloomingutele rakendati range järelevalve ja tsensuur. Paljud loomeinimesed olid selleks ajaks juba Nõukogude Liidust lahkunud, küüditatud, sunnitöölaagritesse saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid
Me ei räägi enam meisterlikkusest, vaid räägime manipuleerimisest võimu nimel. Esimene, mis sellisel juhul silmapaistvamaks peetakse, on Nõukogude Liidu revolutsioonne kunst. Kommunistlik partei on sunnitud otsima lahendusi; et ülistada reziimi, valib ta midagi niisugust, mille kaudu on võimalik tekitada sidet rahvaga, s.o konstrueerida niisugune meetod, mis edastaks inimestele sõnumeid, ning selleks on kunst. Valitsus haarab enda käte alla kogu kultuuri sfääri ning Leninistlik-Stalinistlik propaganda püstitab kunstnike ees suuri ülesandeid, et varjata rahva ees tegelikkust. Antud kunstiliiki nimetame ,,sotsiaalseks realismiks". Lev Trotski nimetab kunstiks seda, milles sisaldub protest tegelikkuse vastu, vaatamata, millisel kujul ta esineb. Kunsti peaeesmärgina võib siinpuhul nimetada sotsiaalset kriitikat erinevatel sajanditel. Kunstis peab säilima siirus, mida näiteks Nõukogulik totalitaarsus maha surus. Raamatud, filmid, maalid,
"Liblikapüüdja" puhul on tegu psühholoogilise õudusromaaniga,(...).Ühtviisi sügavalt on esindatud mõlema karakteri vaatevinklid ja see teeb lugemise emotsionaalselt keerukaks. Lugeja ei suuda lõplikult vihata hälbinud vangistajat ega tunne ka liialdatud sümpaatiat kõrgklassist pärit, kergelt hellitatud ohvri vastu.(P. Jaaks: John Fowlesi ,,Liblikapüüdja". Areen, 20.09.2007) Absoluutsest tõest lähtuv Nt marksistlik-leninistlik kirjanduskriitika Lenin Maksim Gorki ,,Emast": ,,See on väga vajalik raamat. Paljud töölised võtsid revolutsioonilisest liikumisest osa ebateadlikult, stiihiliselt, ja nüüd on Ema lugemine neile väga kasulik. See on väga õigeaegne raamat." Komparativistlik e. võrdlev Vajalik on teatud ühisosa e. võrdlusaluse olemasolu (tertium comparationis). Võrrelda võib: Ühte zhanrisse kuuluvaid tekste: nt sonette
televisioonisaadete eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt, eesmärgiga piirata vajaliku informatsiooni täielikku jõudmist inimesteni. Tsensuuriga võib piirata eneseväljendust (enesetsensuur), sõnavabadust. Tsensuuriga kaasneb olukord, kus inimesed saavad osalist, mittetäielikku informatsiooni. Tsensuuriga on võimalik mõjutada avalikku arvamust. ·Sotsialistlik realism- on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui
Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. tugev konflikt kat.kirikuga- kärbiti palju nende õigusi Bismarcki antisotsialistlik seadus. Bismarck rahvuslikku Saksamaad ei näinud- kõik pidi toimuma Preisimaa ideaali all. Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. 1871 Pariisi kom- esimene proletariaarne diktatuur. Marx pööras sellele palju tähelepanud. Näide, kuidas töölised võivad võimu võtta- revolutsiooniline samm. -> Pariisi piiramine. Kõik algas Preisi okupatsioonist Pr.maal. Pariisis puhkes tõeline toidupuudus piiramise tõttu, seal elas 1.8milj inimest. Peale allaandmist toimusid väga kiiresti ajutise valitsuse valimised.-> Adolphe Thiers valitsus. võitis valimised. Temalt pärineb kõige põhjalikum Pr.rev uurimus
Õigusteooria püüab olla loodusteaduslikult eksaktne teadus. 20. Sajandil pidi õigusteadus saama valitsevast positivistlikust õigusfilosoofiast, ühiskondlikke fakte loodusteadusliku täpsusega uurivaks õiguslikuks teaduseks. 7 Kaufmann õigusteooriat ja õigusfilosoofiat eristab esimese orienteeritus õiguslike nähtuste vormilistele ja ja teise suunatus nende sisulistele küsimustele. Marksistlik-leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia ja teooria on sama ning sellega uuritakse varasemate autorite õpetusi. Sisuliselt langeb õigusfilosoofia ja teooria uurimisaine kokku. Ka õigusteooria tegeleb õiguse põhiprobleemidega, on metadogmaatiline mõtlemine. Õigusteooria valdkonnad on normiteooria, seadusandlusteooria, õiguskeele teooria, õiguslik argumentatsiooni- ja otsustamisteooria, juriidiline meetodiõpetus, juriidiline semantika, retoorika, toopa, hermeneutika jne.
kunstilisest isetegevusest ehk asjaarmastajate massilisest kunstiloomingust. Professionaalsete kunstnike kõrval tegutsesid rahvatantsijad, koorid jm kunstilise isetegevustega tegelevate inimeste klubid. Neil oli oluline roll, tähtsus prof kunsti kõrval oli väga suur. Selle eesmärk oli samuti laiendada inimeste silmaringi, jagu saada mineviku iganditest, individualismist, ületada religioossus, eraomaniku psühholoogia ja natsionalism. · Marksistlik-leninistlik esteetika -Lenin. Leidis väljundi sotsialistliku realismi kunstimeetodis · Sotsialistliku realismi kunstimeetod reeglite kogum, mis paneb paika nõuded või reeglid selle kohta, kuidas kunsti luua, levitada, vastu võtta, selle üle arutleda. Ambitsioon oli tegelikult laiem eesmärk oli maailma suurejooneline ümberkujundamine, totaalne muutmine. Kui kunstil on kasvatuslik eesmärk, peab suunama inimesi, siis see ongi tema eesmärk
sõnavõttude pidamise. Järgnevalt kehtestati Bismarcki juhtimisel veel mitmeid korraldusi, mida võib näha katoliku kiriku vastu suunatuna. Bismarcki antisotsialistlik seadus. Kuna Bismarck soovis 1878. aastal Riigipäevas läbi suruda sotsiaaldemokraatide vastast seaduseelnõud ning vajas selleks liberaalide toetust, oli ta valmis kirikuvastaseid meetmeid lõdevandama Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. Ehk siis marksistid nägid selles ideaali, vastuhakkamist kapitalistidele ja näitasid, kui hästi võib üks ühiskond toimida ilma kapitalismi ja valitsuseta. Pariisi piiramine. Adolphe Thiers valitsus. Preisimaa väed olid tunginud 1870. aastal Prantsusmaale ja piirasid ning pommitasid Pariisi. Valitses töötus, nälg, külmatunne, viletsus. . Prantsusmaa valitsev klass, keda hirmutas masside rahutu meeleolu
See visati prügimäele, kus asus ka surnud Pääsuke. · Ükskord ütles Jumal oma inglile, et too tooks linna kaks kõige väärtuslikumt asja. Ingel tõi tinast südame ja surnud linnu. Õige valik. · VASTUOLUD: rikkus vs vaesus, elus vs elutu. ,,De Profundis" - Sügavusest 2. ,,Dorian Gray portree" 3. Kirjanduselu Eestis 1940-1970 (sotsialistlik realism, võitlus vabavärsi eest, kassetipõlvkond) Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Sotsialistlikule realismile kõige lähedasem kunstivool on neoklassitsism, eriti arhitektuuris. 19. sajandi