Pookimine Pookimise (vääristamise) all mõistetakse pookimisajale ja –viisilevastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c
· Tavaliselt poogitakse harilikule-või ungari sirelile Nõudeid, mida pookides arvestada · alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, · poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, · pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. · Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus, pung peab olema hästi arenenud. · Peale pookimist tuleb haavad liigse aurumise ja haigustekitajate taime sattumise vältimiseks hermeetiliselt sulgeda harilikule sirelile pookimine Meie tingimustes parim pookealus Plussid: loomulik tegevus, ei järgne kudede konflikti istik on kõige vastupidavam ja pikaealisem Miinused omadus ajada juurevõrseid, (need tuleks regulaarselt ära lõigata, muidu on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel) Ungari sirelile pookimine · Plussid Suur kasvujõud, kasvab kiiresti, on tugev , kasvab hästi kokku On täiesti külmakindel Soodustab poogendi rikkalikku õitsemist
8 lillekultuure ning köögiviljakultuure. Kasesortide paljundamine ongi õigupoolest võimalik vaid meristeemselt; kõik teised meetodid on väheproduktiivsed või siis ei anna üldse tulemust. Iseseisvaks uurimiseks: Kus asuvad Eestis mikropaljunduslaborid? Milliseid teenuseid nad pakuvad? 5. Paljundamine pookimisega Lihtsustatult kujutab pookimine endast sorditaime tükikese kasvama panekut sorditu, kuid üldjuhul sama liigi seemikalusele - st, et pookimisega paljundatud taim kasvab „laenatud juurtel“ ning mõnikord ka „laenatud tüvel“. Igakord aga ei õnnestu (või pole otstarbekas) seemneliselt saada isegi pookealust (näiteks, kui ka sorditaime põhiliik ei vilju või selle seeme ei idane); sel juhul võib ka alus olla paljundatud vegetatiivselt. Pookealuse ja pookoksa
igapäevaselt kasutab? Kas tema tööaeg on paindlik? Saab ta teha kaugtööd? Millised on töötaja peamised tööülesanded? Milline on töötaja väljaõpe? (haridus, koolitused jms). Kus saab seda eriala õppida? Millised oskused on tööks vajalikud? (nii kutse- kui ka ülekantavad oskused)* Kutse- ehk praktilised oskused on spetsiifilised erioskused, mis on seotud konkreetsete tööülesannetega (nt programmeerimine, taimede pookimine, eelarve koostamine). Ülekantavad ehk üldoskused on rakendatavad erinevates valdkondades, töörollides ja ülesannete täitmisel. Ülekantavad oskused (nt probleemilahendusoskused, organiseerimisoskused ja paindlikkus.) Millised on sellel ametikohal karjäärivõimalused? Millised on sarnased ametid? Kuidas Sulle Töövarjupäev meeldis? Millised on muljed? Kas Sinu ootused ametile vastasid tegelikkusele?
1. roosiõelised 2. väiksed ,ümarad ning kehva maitsega vili Luuviljalised Aed ploomipuu 1. roosõeliste sugukonda 2. varieerub rohelisest ja kollasest kuni mustjaassiniseni 3. 4. Eip 5. Poogitakse 6. Kreegipuu 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Alota 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Laukapuu 1. Roosiõeliste sugukonda Maguskirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane 3. 4. Ja ( eestis ei kasva looduslikult) 5. pookimine 6. Hapukirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane, keskmine 3. 4. 5. pookimine 6. Lõhnavkirsipuu Astelpaju Kuulub hõbepuuliste sugukonda. Looduslikult kasvab Hiinas ja Siberis. Esinevad isas- ja emastaimed mida saab eristada alles viljakandeeas pungade järgi. Mullastiku suhtes leplik, ei talu põuda. Viljad väga õli- ja vitamiinirikkad (eriti C).
Sporangiumites valmivad haploidsed eosed mis vabanedes kantakse tuulega edasi. Sobivale kasvukohale jõudes hakkab eos idanema ning areneb eelleheks, mille pinnal toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus diploidne sporofüüt 23. Kas sõnajala sporofüüt on haploidne või diploidne? Diploidne 24. Missugused on kõige sagedamini kasutatavad vegetatiivse paljundamise viisid põllumajanduses ja dekoratiivaianduses? Mugulad, sibulad, risoomid, juurevõsud, pookimine, pistikud 25. Mis on pistik? Millised pistikud on olemas? Võsu osa, mida kasutatakse uue taime saamiseks vegetatiivsel teel suvine pistik , rohtne ja talvine pistik puistunud
2. PALJUNEMINE EHK SIGIMINE Suguline (muna- ja seemneraku ühinemine) Mittesuguline 1. Pooldumine- bakter, algloom 2. Eoseline- seened, samblad, sõnajalgtaimed 3. Pungumine- pärmseened, loomadest ainuõõssed (hüdra) ja käsnad 4. Vegetatiivne paljunemine- õistaimed (risoom, sibul, mugul, maapealsed võsundid, pookimine) 3. ARENG Otsene- vastsündinu on vanemate sarnane, kuid väiksem (vähid, ämblikud) Moondega- kujuneb vastne, kes algselt on vanematest erinev kuid arenedes oluliselt muutub (nt kalad, kahepaiksed, putukad) 4. REAGEERIMINE VÄLISÄRRITUSTELE Hulkraksel loomal meeleelundid Ainuraksel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid 4
abil - risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne 12. Eoselise paljunemise vormid Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid - ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid - tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend 13. Mis on pookimine? Ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega 14. Millised mittesugulise paljunemise viisid on olemas? Vegetatiivne - juurest või võsust Eoseline - sõnajalad, osjad 15. Milliseid õiekroone nimetatakse sügimorfseteks? Õiest saab läbi paigutada ainult ühe sümmeetriatasandi. 16. Nimeta vegetatiivsed elundid Vars, leht, juur 17. Mis on ristsiire? On protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide
ei teki. 9.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Üks vanimaid paljunemise viise. Vaja vaid ühte vanemorganismi. 10.Kuidas inimene kasutab ära erinevate organismide mittesugulise paljunemise võimet? · Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, sampinjonid · Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine · Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. paljundamine) 11.Milleks on vajalik organismide rakkude jagunemine? · Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks · Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? 14.Millistest osadest koosneb rakutsükkel?
järglaste arvukus on suurem( arvukas järglaskond), ei võta nii palju aega, vaja läheb ainult ühte isendit 9. Inimene kasutab ära organismide mittesugulise paljunemisvõimet KARTUL Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, šampinjonid Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. Paljundamine 10. Organismide rakkude jagunemise vajalikkus- Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Paljunemiseks Kasvamiseks Tagatakse organismi samasuse püsimine. 11. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Mitoos Interfaas
risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim, mille peal arenevad sugurakke moodustavad organid. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium
tütartaimed. Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. Võrsikutega paljundatakse eelkõige marjapõõsaid. PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE Pistikud on taimelt eraldatud kõiki põhilisi kudesid omavad osad, millele soodsates tingimustes arenevad juurde puuduvad vegetatiivorganid. Pookimine omab kõige suuremat tähtsust puuviljanduses ja roosikasvatuses, aga ka ilupuukoolis. Pookimise puhul pannakse ühe taime tükike kasvama teise taime juurestikule või võrasse. MIKROPALJUNDUS on taimede paljundamine seemnetega või väikesemõõtmeliste organite ja koetükkidega steriilses laborikeskkonnas (in vitro) kunstlikul söötmel. Substraat on taimede toitekeskkond. Substraat võib olla inertne materjal, mille ülesandeks on vaid
kokkupõimimisel kevlariga. Pook - kopolümerisatsioon Meetod seisneb elastsust tagavate oligomeeride pookimises jäiga vardakujulise polümeerse ahela Külge. Sihtprodukti omadusi varieeritakse põhiahela ja pook-oligomeeri valikuga. Sel meetodil on suudetud tõsta maatrikavaigu tõmbemoodulit kuni 15 korda ja tõmbetugevust tõsta kuni 2 korda. Meetod on osutunud enam kasulikumaks tõmbetugevuse reguleerimisel. Näiteks epoksüvaigu või n3 pookimine kevlari (aramiid) külge. Kuna aktiivsed tsentrid (funktsionaalsed rühmad) paiknevad piki kevlari ahelat, siis tekib hargnenud pook kopolümeer: Plokk kopolümerisatsioon Meetod seisneb eelnevalt polümeriseeritud ahelanioonide kopolümeriseerimises. Antud juhul on aktiivsed tsentrid (funktsionaalsed rühmad) plokkide otstes ja sünteesil tekib lineaarne makromolekul. Näide: plokk kopolümeer : polübensamiid (PBI) + polübenstioasool (PBT)
Niiskus Pigem niiskes ja happelises keskkonnas. Vesi Ei tohiks olla kare vesi, pigem happelisemas vees. Enne peaks vesi seisma toas või keeta vesi läbi ja siis kasta. Lisada sidrunihapet. Väetis Võib väetada sarnaselt tavaliste lehttaimedega. Kuid on ka spetsiaalsed kaktuseväetised. Paljundamine Pistikutega paljundamine, seemnetega paljundamine ja pookimine. Kahjurid Näiteks villtäi. Viltjad tupsud kaktusel. DRAAKONIPUU Kuulub agaaviliste sugukonda. Ääris-draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim pärinedes Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka äärisega, tavaliselt 3090 cm pikad ning 27 cm laiad. Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased
VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Võrsikutega paljundatakse eelkõige marjapõõsaid. PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE · Pistikud on taimelt eraldatud kõiki põhilisi kudesid omavad osad, millele soodsates tingimustes arenevad juurde puuduvad vegetatiivorganid. Sõltuvalt organist, millest pistik valmistatakse, tuntakse juure-, varre- ja lehepistikuid. POOKIMINE · Pookimine omab kõige suuremat tähtsust puuviljanduses ja roosikasvatuses, aga ka ilupuukoolis. · Pookimise all mõistetakse pookimisajale ja viisile vastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. MERISTEEMPALJUNDUS · Meristeempaljundus on üks taimede mikropaljunduse viis, mille puhul uue taime saamiseks kasutatakse põhiliselt varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest.
osa, millel on üks või mitu lehte Kannaga haljaspistik Vasarjas haljaspistik Kõige tähtsam on haljaspistikutega paljundamisel kõrge õhuniiskus ja õige temperatuurireziim Paljundamine võrsikutega Võrsik on emataimega ühenduses olev juurdunud oks, milline emataimest eraldatuna moodustab uue taime Lookvõrsikud Horisontaal e renn- e rõhtvõrsikud Püst- e kuhjevõrsikud Põõsaste jagamine Juurevõsudega paljundamine Pookimine e vääristamine e transplantatsioon Pookimisviisid jaotatakse kahte rühma: 1) silmastamine, Forketi silmastamine ja pungastamine- poogendiks on üks silm või pung 2) oksastamine- poogendiks on kahe või enama pungaga oks Oksastamisviisid a) jätkamine b) koore alla oksastamine c) kolmnurk oksastamine d) ligistamine e ablakteerimine Okaspuude oksastamine Kasutatakse järgmisi oksastamisviise: a) ladvalõhesse b) külglõhesse c) küljutamine
ja elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti · Pastori jutlus "pani" palvemaju endavalitud pärisorjust. koguduse nutma. kogudusevanematega. · J. G. Eisen Torma · Ühiskonnahädad · Hävitati ehteid, pille, pastor puuvilja- talurahva puudulikust võideldi kasvatus, kaitse- kõlblustundest, mille joomarlusega. pookimine rõugete ületamiseks suurem vastu. usuvagadus. · A.W. Hupel Põltsamaa pastor, avaldas raamatuid ja rajas lugemisseltsi. · J.G. Herder Saksa
Tihedate külvide puhul napib igale taimele päikesekiirgust ning liiga tihe taimede seis loob ebasoodsa (liigniiske) mikrokliima – soodustab paljude kahjurite arengut. Selle pärast tuleb seemned külvata piisava vahekaugused üksteisest. Tähtis on kasvatada vastupidavamaid sorte. Saaki koristada võimalikult vara ja kuiva ilmaga – paljud haigused hakkavad levima sügisel niiskete ilmade saabumisega. Taimede vegetatiivsel paljundamisel (pookimine, pistokste lõikamine) viirushaiguste ohu korral tuleb lõikeriista desinfitseerida. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 4. Bioloogilised tõrjevõtted Bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide kasutamisel üksteise hävitamiseks. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid – kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid
jääma teadusest ja tehnoloogiast puutumata. sigimisbioloogilised tehnoloogiad (abort, viljastamine, in vitro, embrüosiirdamine), miks siis mitte lisada neile kloonimist. Organisime kloonimine on ebaloomulik ja Taimede kloonimises (sh. "ebaloomulikkus", seega ebaeetiline. nagu pookimine, meristeempaljundus) ei nähta midagi amoraalset, miks siis loomade ja inimese kloonimises. Klooniindiviidide identiteet - nende Kloonindiviididel on sama palju individuaalsus ja eneseteadvus - võib olla individuaalsust, inimõigusi ja "hinge" kui puudulik. Kas neil on üldse hinge ja kas nad ühemunamitmikutel (looduslike väärivad inimõigusi
Ta oli ka esimene, kes üsna täpselt kirjeldas mitmeid neuroloogilisi haiguseid, nt meningiit. Islami maailmast pärinevad ka esimesed allergoloogia ja immunoloogia alused. Allergilise astma avastamist omistatakse Razile, kes oli ka esimene allergiate ja immuunsüsteemi kohta kirjutanud arst. Ta kirjeldas allergilise nohu hooajalist esinemist ja oli ka esimene, kes sai aru palaviku kui keha loomuliku kaitsemehhanismi loomusest. Islami maailmast pärineb ka rõugete vastu pookimine. Ühed esmased spekuleerimised mikroorganismidest pärinevad samuti moslemi arstidelt, aga nende olemasolu tõendati alles pärast mikroskoopi leiutamist. Kui must surm 14. sajandil Ibeeria poolsaarele levis, siis Ibn Khatima arvas, et nakkushaigused on põhjustatud väikestest kehadest, mis inimese keha sisse lähevad ja haigust põhjustavad. Ka üks teine samaaja arst, Ibn al-Khatib, avaldas sellekohast arvamust. Nimelt ta täheldas, et haigeks jäävad need kes
vabanaenud atmosfääris Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Toimuvad kloroplastide stroomas *Süsinikuallikaks on õhulõgede kaudu taime sisenenud CO2 *Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO2+12NADPH2 C6H12O6+6H2O+12NADP ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline : · Uus organism saaab alguse ühest vanemast Jaguneb kaheks: 1) eos- sõnajalg taimed, seened, samblad 2) vegetatiivne- a) pookimine b)pooldumine-ainuraksed c) pungumine-pärmseened,hydra d) võrsikutega- karusmari e)sibul- tulp f) võsundikega- maasikas g)juure võsudega- vaarikas h)mugul- kartul i)risoomidega-piparmünt Suguline- geneetiline materjal mõlemalt vanemalt Gameedid- sugurakud Ovotsüüd ehk munarakk Sperm- seemnerakk MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine,
laboris söötmel kasvavad taimed kohandatakse väliskeskkonnaga ja istutatakse lõpuks välja mulla sisse. Kartuli meristeempaljundusel tervendatud seeme annab oluliselt suuremat saaki kui mistahes muul viisil valitud seemnemugulate kasutamine. Viljapuude puhul võib märgata mõningast taime noorenemist meristeemistikud hakkavad veidi hiljem, veidi suurematena kandma, kui vääristmise teel saadud istikud. 58. Taimede vääristamine: Viljapuude pookimine: oksastamine ja silmastamine. Rohttaimede pookimine. Vääristamise käigus ei suurene mitte taimede koguarv, vaid mingist sordist taime arv. Vääristamiseks on vaja alust ja paljundatavat sorti. Puittaimede vääristamisel on kaks erinevat viisi oksastamine (pookimine kitsamas mõttes) ja silmastamine. Pookida on võimalik ka rohttaimi (küllalt sageli poogitakse näiteks kaktusi), kuid siin erinevad
laboris söötmel kasvavad taimed kohandatakse väliskeskkonnaga ja istutatakse lõpuks välja mulla sisse. Kartuli meristeempaljundusel tervendatud seeme annab oluliselt suuremat saaki kui mistahes muul viisil valitud seemnemugulate kasutamine. Viljapuude puhul võib märgata mõningast taime noorenemist meristeemistikud hakkavad veidi hiljem, veidi suurematena kandma, kui vääristmise teel saadud istikud. 58. Taimede vääristamine: Viljapuude pookimine: oksastamine ja silmastamine. Rohttaimede pookimine. Vääristamise käigus ei suurene mitte taimede koguarv, vaid mingist sordist taime arv. Vääristamiseks on vaja alust ja paljundatavat sorti. Puittaimede vääristamisel on kaks erinevat viisi oksastamine (pookimine kitsamas mõttes) ja silmastamine. Pookida on võimalik ka rohttaimi (küllalt sageli poogitakse näiteks kaktusi), kuid siin erinevad võtted mõneti puittaimede vääristamisest, ka on
.......................................................... 24 Hooldamine................................................................................................................................ 25 HARILIK SIREL............................................................................................................................26 Iseloomustus............................................................................................................................... 26 Pookimine .......................................................................................................................27 Juurevõsud..................................................................................................................................27 HARILIK LIGUSTER................................................................................................................... 28 Iseloomustus............................................................
c. Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke 3) Okstega: sõstraliigid, paju, remmelgas 4) Võsunditega ( - uus taim on lähtetaimega algselt seotud pika jätkega) : maasikad, hanijalg, rohtliilia. 5) Lehtedega: begoonia, aas-jürilill 6) Sigitaimedega ( - uued taimed moodustuvad vahetult lähtetaimega) : kaktused, kalanhoe, erandina maksasamblad. Taimede vegetatiivset paljunemist ei tohi segamini ajada vegetatiivse paljundamisega. Paljundamise liigid: nt. pookimine, silmastamine, juurepistikud, pistoksad, lehtedega. Vegetatiivne paljunemine loomariigis lähtuvalt hulkraksusest 1) Pooldumine poolduvad ja moodustuvad hulkraksed struktuurid. Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt
somaatilised mutatsioonid 6) Ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt, sest päriliku muutlikkuse aste on minimaalne Vegetatiivne paljundamine- Inimese tahteline ja sihtotstarbeline tegevus. Kõige levinum on taimede vegetatiivne paljundamine. Eesmärgiks saada pärilikult identseid järglasi mis kannavad sorditunnuseid ja mis hakkavad kiirelt viljuma. *pistokstega *juurestiku jagamisega *pookimine ja silmastamine Seentel * austerserviku pakud (mütseeliga nakatatud pakud) * sampinjoni mütseelid (?) Loomadel- tänapäeval ülivähe levinud *embrüo jagamine mitmeks osaks (50-60ndad) REK: 1) On antud erinevad paljunemisviisid, leida vegetatiivsele paljunemisele omased (sõstra paljundamine pistokstega, kassipoegade sündimine, seemnete valminime võilillel jne) 2) On antud joonis pärmseene pungumise kohta, kirjeldada millise paljunemisviisiga tegu ja
saj algust oli med.äga algeline- tegi küll suuri samme, kuid patsiendi jaoks kasutuid, 19.saj lõpuni jäid trad.kodusünnitused palju turvalisemaks kui sünnitamine haiglas. 1846.võesti tuimestina kasutusele eeter. Enne seda polnud tõsised kehasisesed operatsioonid võimalikud. Kirurgia oli väga algeline(surmus äärmisel suur). Seega meditsiion ei saanud anda tõuget demograafilisele plahvatusele.; inokulatsioon- rõugete pookimine, väga ohtlik ja kallis. Valitseja propageerisid seda(eriti Inglismaal ja Venemaal), E. Jenner ja vaktsineerimine- 1798 alates hakati vaktsineerima lehmarõuged annavad immuunsuse inimesterõugete vastu, odavam ja ohtu.; Ignaz Semmelweis- avastas, et võiks käsi pesta enne kui võetakse last vastu sünnitusel. Elankkond teda ei kuulanud, mees läks lõpuks hulluks, John Snow- 1849 leidsin, et koolera pole piisknakkus vaid levib vee kaudu, kuid ei suutnud oma avastust tõestada
Madalmaades, Lõuna-Euroopas. Prantsusmaa 23%, Inglismaa 33%. London (200-900 tuh), Pariis (200-650 tuh). Keskmine prognoositav eluiga. 15.aastaselt, M-57, N-38. Lõpuks, M-57, N-50 (sünnitusabi paranes). Laste suremus oli suur, koos sellega u 30a Sündivust ja surevust mõjutavad tegurid. surm sünnitusel, nälg, epideemiad. sündimus kontroll puudub(usk ka selle vastu) Ohtlikuimad nakkushaigused ja vaktsineerimine. katk, tsüüfilis, rõuged, tüsenteeria, tüüfus. 18.saj rõugete pookimine, vaktsineerimine lehma rõugetega. Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa erinevad abielumudelid. Läänes: kõrge abiellumis iga(naine 20-25, mees 25-30). Hoida sündimust madalal- mehelt nõuti kindlat sissetulekut, naiselt kaasavara, max 4-6 last. Vanematel sõnaõigus abielusidemte loomisesl suur. Tuumikpered. Idas: noores eas(naised 16, poisid 19), suurpered, rohkem lapsi, kogukondlikkus Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu. Katolik: abielu üks sakrament,
– risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne Vegetatiivne paljundamine põllumajanduses ◦ Mugulad: kartul, bataat, daalia ◦ Risoomid: iiris, floks ◦ Maapealsed võsundid: maasikas ◦ Sibulad: sibul, tulp ◦ Juurevõsundid: vaarikas, kirss Pistik on emataime küljest äralõigatud võsu, juure või lehe osa ◦ Talvised: pikad, lehtedeta, pungadega, 1-3 aastased ◦ Suvised: lühikesed, lehtedega, sama aasta võsud Pookimine on ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega ◦ Ligistamine ◦ oksastamine ◦ Silmastamine Eoseline paljunemine Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid – ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid – tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend
Dekoratiivne ja puuviljanduslik sordimaterjal paljundatakse vegetatiivselt. Selleks kasutatakse juurevõsa, põõsa jagamist, rennvõrsikuid, haljaspistikuid või meristeempaljundust. Puitunud pistikutega toompihlakaid paljundada ei saa. Toompihlakaid poogitakse või silmastatakse teise liigi seemikute peale. Kultuursortide puhul võib kasutada sama liigi seemikuid. Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Liigi näited: Toon näitena tuntumad liigid, millel on omakorda erinevad sordid. Euroopa toompihlakas kasvab 1-2 meetri kõrguseks, annab palju juurevõsusid, õied valged või kreemikad, väheviljakas umbes 1 kg põõsa kohta
a) juurtega (sirelid) b) lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) c) võsunditega (maasikas) d) muundunud võsudega (sibul, orashein) e) mugulatega (kartul) f) juuremugulad (maapirn) * seeneriigis toimub jagunemine mütseeli osadega (hüüfid) vegetatiivne paljundamine : - on inimese tahtlik tegevus eesmärgiga saada kindla pärilikkusega organisme. - enim paljundatakse taimi : a) meristeemmeetodil (kartul, maasikas) - saadakse viirusvabad taimed b) pookimine ja silmastamine - pistokstega ja võsunditega paljundamine. - seeni paljundatakse (haavapakud austerservikutega) - loomad : a) kunstlikult ühemunaraku mitmikute tekitamine. (veistel ja hobustel) b) erijuhus on kloonimine. vegetatiivne paljunemine : * evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. * vajab vaid ühte vanemorganismi. * lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. * järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesgused.
Kui eelmise aasta võrsed ära lõigata, siis pole enam õiepungi. Sirelipõõsale tehakse kujunduslõikust kohe peale õitsemist. Selle käigus tuleks eemaldada ka äraõitsenud õiepöörised, et sirel asjatult ei kulutaks energiat seemnete moodustamisele. Harilikust sirelist saab moodustada ca 2 m kõrguse pöetava või lihtsalt vabakujulise heki. Vana sirelihekk kipub minema alt hõredaks. Tema ette võib istutada madalama heki mingitest õitsvatest põõsastest. Harilikule sirelile pookimine on loomulik tegevus - ei järgne kudede konflikti. Istik on kõige vastupidavam ja kauaealisem. Puuduseks on hariliku sireliomadus ajada juurevõrseid. Need tuleks regulaarselt ära lõigata. Kui see ununeb on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel (Calmia istikuäri portaal). 4.22. Viburnum opulus Harilik lodjapuu 4.22.1. Kirjeldus Harilikku lodjapuud leidub kõikjal Euraasias, Aasia lääneosas, Altai mäestikus ja Põhja- Aafrikas
Selle tõttu kuulutati vergilius pühakuks: kuulutas ette Jumallunastajat. "Georgica e Põllutööst" kirjutamine võttis aega 7 aastat, sisu õpetlik ja didaktiline. Pühendatud Augustinusele ja Maecenasele. Täpne põllutöö kalender, eesm näidata, et põllutöö pole orjatöö, see õilistab inimest. 1. rmt: muldade omadused, seemnete külv. 2.rmt: puit, pookimine. 3.rmt: loomakasvatus. 4.rmt: mesilaste eluviisid.......... /põnev/ Peateos "Aeneis" 12 laulu, kirjutas 10 aastat (surmani), sai enamiku materiali valmis. Kirjutas alguses proosa siis luulevormis. Sõitis Kreekasse inspiratsiooni saama, haigestus, suri, maeti Napolisse. Soovix oli, et eepost ei avaldatax ja põletatax ära, kuna polnud valmis. Teos oli Rooma riigi ideoloogia kiitusex. 6 laulu sarnanevad "O.le"
4. ekloogis ennustab ette poisslapse sündi, kellest saab õiglane ilmavalitseja, sajandeid hiljem kasutas seda kristlik kirik. Selle tõttu kuulutati vergilius pühakuks: kuulutas ette Jumal-lunastajat. "Georgica e Põllutööst" kirjutamine võttis aega 7 aastat, sisu õpetlik ja didaktiline. Pühendatud Augustinusele ja Maecenasele. Täpne põllutöö kalender, eesm näidata, et põllutöö pole orjatöö, see õilistab inimest. 1. rmt: muldade omadused, seemnete külv. 2.rmt: puit, pookimine. 3.rmt: loomakasvatus. 4.rmt: mesilaste eluviisid.......... /põnev/ Peateos "Aeneis" 12 laulu, kirjutas 10 aastat (surmani), sai enamiku materiali valmis. Kirjutas alguses proosa siis luulevormis. Sõitis Kreekasse inspiratsiooni saama, haigestus, suri, maeti Napolisse. Soovix oli, et eepost ei avaldatax ja põletatax ära, kuna polnud valmis. Teos oli Rooma riigi ideoloogia kiitusex. 6 laulu sarnanevad "O.-le" kirjeldades exirännakuid, 6 kanget võitlemist Rooma eest nagu "I".
Viljapuuaeda ja "metsa" defineerisid neis kasvavad taimed, mitte nende kuju või paigutus hoonete või reljeefi suhtes. Metsas kasvasid metsapuud, viljapuuaias viljapuud. Puud olid tihti istutatud sirgetesse ridadesse või quicunx- mustris: neli puud ruudu nurkades ja üks keskel. Leidus ka looduslikku paigutust. Viljapuuaed: granaatõun, õun, pirn, kirss, ploom, apelsin, sidrun, virsik, aprikoos, mandel, sarapuu, kreeka pähkel, pistachio jt. Pookimine oli tavaline. Bosco, boschetto: küpress (Cupressus), mänd (Pinus sylvestris, Pinus pinea), kadakas, tamm (Quercus ilex jt), loorber, vaher, jalakas, kastan (Castanea sativa), plataan (Platanus orientalis), pöök, Larix, saar, oliivipuu, jugapuu jt Metsa variandid: Vigna = park, muutmata pinnamoega, osaliselt loodusliku taimestikuga, mida läbisid sirged teed (avenüüd), osalt ka diagonaalsed ja radiaalsed. Esines eriti Roomas. Võis olla ka üsna
annaabi.ee 
