Teise maailmasõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud Üldist rahulepingut ei sõlmitud.1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise ...
Aksessuaaridena kanti teksa või linasest riidest narmastega õlakott, pärlitest punutud käenöörikesed, peapaela, prillid. Hipid kasvatasid oma juuksed võimalikult pikaks. (pildid) Hipid ise olid noored, kes lõid ühiskonnast lahku, et need normid ei kammitseks ja nad saaksid täiesti vabalt elada. Nagu ennem mainisin nende loosungit „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule” millest võib järeldada, et ad on absoluutselt kõik vanad rahud ise ja toredad, siis võisid nad olla ka mässumeelsed ja väga vägivaldsed (protestide ajal). Hipid liikusid kolooniates, propageerides siirust, lihtsust, loomulikkust ja seksuaalset vabadust. Lisaks tarvitasid neist paljud mingeid narkootikume – seeni või kanepit enamasti – sest nad olid vabad ja miks ka mitte kui ühiskonnanormide järgi ei ela. Lisaks nad katsetasid ja lõid psühhedeelilist muusikat, kunsti ja luulet, mis narkootikumidest tingitud mõjust tekkis. TÄNAN KUULAMAST !
Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. KORALLRAHUDE KAITSE Ohud korallrahudele suurenevad kogu maailmas ning kaitsealgatused pole tänasel päeval mitte ainult soovituslikud, vaid tingimata vajalikud. Mõningaid neist pole raske ellu viia, teised aga nõuavad kõrget hinda ning keerulist rahvusvahelist koostööd. Erilise kaitse all olevad alad Paljud riigid on juba tänaseks aru saanud korallrahude tähtsusest ja neid ähvardavate ohtude tõsidusest, muute rahud kaitsealadeks. Tänasel päeval eksisteerib juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis paiknevad 60 riigi territooriumil. Võtmerolli korallrahude säilitamise juures mängib nende eest hoolitsemine. Kui kalandust ning turismi mõistlikes piirides hoida õnnestub, on võimalik kasutada korallrahude rikkusi ilma neid kahjustamata. Merereostusest ja globaalsest soojenemisest tulenevaid probleeme pole võimalik lahendada vaid
Geograafia KT5!!! 1)Läänemeri. Merevee om soolsus (madal riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne.
Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude “valgenemise” kohta. Kaunid rahud kaotavad oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. (Korallide ja vetikate sümbioosi katkemine – peapõhjus arvatavasti merevee temperatuuri tõus.) Kuigi veetemperatuuri teatud kõikumine on normaalne ning sel on oma looduslikud põhjused ja intensiivsus, peetakse eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel täheldatud korallrahude “valgenemist” globaalse soojenemise tagajärjeks.
lugemisoskuse leviku suurenemine 1632 Tartu akadeemilise gümnaasiumi muutmine ülikooliks - Academia Dorpatensis, Academia Gustaviana Talupoegadel seni keelatud õppida, sest.. talurahvaks eestlased, baltiaadlikel privileegid taheti hoida talurahvast teadmatuses, hoida pärisorjust vahelduv võim takistas püsivate haridusasutuste loomist Rüütelkond - aadelkonna ühendus mingis teatud piirkonnas Rahud, millega läksid Eesti alad Rootsile Põhja-Eesti - Pljussa rahu 1583 Lõuna-Eesti - Altmargi rahu 1629 Saaremaa - Brömsebro rahu 1645 Talurahvale olid vakuraamatud kasulikud, sest.. kui mõisnik neid väärkohtles, siis nende alusel võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata Rootsi suhtus Eestisse ja Liivimaasse erinevalt, sest.. Eesti liitus Rootsiga vabatahtlikult, aga Liivimaad pidi vallutama
Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne)
soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide suremise. Seega ei saa öelda, kas korallriffidel on tegu populatsioonide kasvu või kahanemisega, kuna olukord muutub kiiresti. Antropogeensed ehk inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused on laostavad. Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude "valgenemise" kohta. Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel kollakaspruuni , sogast vett, mille põhjuseks on teadlaste hinnangul korallide ja nendel elutsevate merevetikate sümbioosi häiritus. Arvatakse, et vetikate olemasolu toetab korallipolüüpide kasvu ja arengut, kuna nad aitavad moodustada rahu skeleti ülesehituseks vajalikku lupja. Sukeldujad ujusid vetikapilve
Seega on näha, et teadmistest niisama kasu ei ole. Enesearendamiseks kõlbab ehk sellestki, kui suudad lihtsate asjade vahel seoseid luua ning enda jaoks kavalalt ära kasutada. Kuid ühiskonna ajudeks olemiseks on vaja midagi palju enamat. Ja ometi ei õpetata seda kusagil, kuigi nõutakse kõikidelt - jah, selline on meie maailm. Vähemalt üks osa sellest, mida me tunneme ja teame. teades isegi natukene ilmas toimuvast, kaotame juba suure jupi enda heaolust. Teame, et kõik rahud on lõpuks vaherahud, mõned lihtsalt kestavad kauem kui teised. Teame, et maailm ongi ebaõiglane ning iga aasta hukub massiliselt inimesi. Kuid nüüd ei saa enam teadmisi tagasi võtta, kuigi igatsus lollikeseea järele võib olla suur. Kas poleks olnud lihtsam kohe algusest peale otsustada selliseks jääda? Ilmselt oleks ka lihtsameelse elul omad raskused. Ja mitte väiksemad või vähem olulisemad kui maailma probleemid.
Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. KORALLRAHUDE KAITSE Ohud korallrahudele suurenevad kogu maailmas ning kaitsealgatused pole tänasel päeval mitte ainult soovituslikud, vaid tingimata vajalikud. Mõningaid neist pole raske ellu viia, teised aga nõuavad kõrget hinda ning keerulist rahvusvahelist koostööd. Erilise kaitse all olevad alad Paljud riigid on juba tänaseks aru saanud korallrahude tähtsusest ja neid ähvardavate ohtude tõsidusest, muute rahud kaitsealadeks. Tänasel päeval eksisteerib juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis paiknevad 60 riigi territooriumil. Võtmerolli korallrahude säilitamise juures mängib nende eest hoolitsemine. Kui kalandust ning turismi mõistlikes piirides hoida õnnestub, on võimalik kasutada korallrahude rikkusi ilma neid kahjustamata. Merereostusest ja globaalsest soojenemisest tulenevaid probleeme pole võimalik
Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a
Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a
.... talupoeg....................................................................................................................................................................... Talupojad said 18. saj. lugeda 1. 2. 3. 4. GTR lk.68-71 Koondtabel Rootsi aeg 1645-1721 Vene aeg 18. saj. I poolel Vene aeg 18. saj. II poolel (balti erikord) (Katariina II asehalduskord) Sõda, rahud Liivi sõda 1583 Pljussa Põhjasõda 1700-1721 ----------------------- P-R sõda 1600-1629 Altmargi Uusikaupunki rahu T-R sõda 1643-1645 Brömsebro Valitsejad Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X, Peeter I, Anna Ivanovna, Katariina II Karl XI, Karl XII Jelizaveta Riigivõim Kindralkubernerid, nt
kivikamakaid 13 Mis on rannavall? Lained kuhjavad kokku mitmesajameetriseid jämedast kivimaterjalist valle 14 Mis on luide? Tuule kuhjab rannaliiva pikkadeks hunnikuteks 15 Mis on laid? Mõnesajameetrise läbimõõduga saar 16 Mis on rahud? Laidudest veel väiksemad saared 17 Mis on karid? Kivised merepõhja kõrgendikud, mis vee alt välja ei paista. 18 Mis on leetseljak? Veealused liiva ja kruusakuhjatised. 19 Mis on meremärk? Meremeestele hoiatuseks, et tegemist on meres madala kohaga
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Mõisaküla külas 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Korallid................................................................................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus........................................................................................................................
vastu, uue Türgi vabariigi president Kodusõda Venemaal: Puhkes kuna Venemaa piirkonnad keeldusid uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast, tekkisid valged valitsused kelle eesmärgiks oli ''ühtse ja jagamatu'' Venemaa taastamine Kodusõtta sekkus Antandi riigid, võeti ära sadamad, et need sakslaste kätte ei läheks, Enamlased võitsid(olid rohkem koordineeritud, neil olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed) Sõlmiti rahud Eesti, Läti, Leedu, Soomega kuid Venemaa nendest kinni ei pea Kodusõda lõppes 1922, maailmas kujunes esimene totalitaarne riik Eesti Vabadussõda Algas punaarme rünnakuga Narvale 28. november 1918. Eestlaste löögijõuks olid enamasti vabatahtlikud ja palju oli koolinoori. Lubati tasuta maad, kui sõtta minnakse. Seda ka said. Vallutati suur osa eestist, ei usutud Eesti võitu. 1919 ootamatu pööre (Laidoner)– eestlased palju organiseeritumad, moraali tõstis
(tugevaim jõud laevastik) 2.Sparta ja Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka polised Spartaga liidus, sisepoliitiliselt iseseisvad, välispoliitiliselt toetavad Spartat (tugevaim jõud maavägi) Ateena hiigelaeg Perikles · Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber) · Ehitab välja Ateena akropoli (Nike tempel, Parthenon-Pheidiase Athena kuju) · Sõlmib soodsad rahud pärslaste ja spartalastega (pärslased lubavad Kreeka Väike-Aasia polistele sõltumatuse) · Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu · Ateena saab kreeka vaimuelu keskuseks (filosoofia, kirjandus, antiikteater) Ateena hiigelaja lõpetab Pelopnooesose sõda (431-404 eKr) - Ateena vs Sparta + liitlased Ateena tahtis laevastikuga Sürakuusat karistada, laevastik hukkub tormis, Ateena nõrgeneb, Sparta võidab Sisesõda Kreeka linnriikide vahel
arvelevõtmise veelgi keerukamaks. 1131 meie meresaartest väiksemad kui üks hektar. Pindalaga üks ruutkilomeeter ja rohkem on vaid 29 saart, nende seas Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa ja Vormsi ületavad ülejäänuid pindalalt mitmeid kordi. Väikesaared ei paikne ühtlaselt: neid oleks nagu pillutatud meie rannikumerre päris juhuslikult. Väikesaared kannavad Eesti eri osades mitmesuguseid üldnimetusi. LääneEestis on suuremad neist laiud, väiksemad aga rahud, kared, nasvad jm. PõhjaEestis öeldakse väikeste saarte kohta kari või loo. Saare nimes peegeldub sageli tema kuju (Kõrglaid, Harilaid, Suurlaid), kuid sageli ka mõni looduselement saarel, näiteks silmapaistev puu (Pihlakare). Nimes peitub vahel vihje saarel pesitsevatele lindudele (Hanerahu), pinnakatte iseloomule (Valgerahu koosneb heledast klibust) või saare kasutusele (Hobulaid, Heinlaid). Niisiis annab saare kohta mõningat teavet juba selle nimi.
Teistel rinnetel Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Sõja lõpp: 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a
Lahes asub mitu väikset saart (teiste seas Kurgurahu, Lambarahu, Võrkrahu ja Umalakotid). 3.3 Saared Vilsandi rahvuspargi aladel on 43 saart : 1)Aherahu 2)Antsulaiud 3)Kalarahu 4)Kitselaid 5)Kolmekivirahud 6)Koerakuiv 7)Kuivarahu 8)Kurgurahu 9)Käkimaa 10)Käkirahu 11)Laasirahu 12)Lambarahu 13)Lausma saar 14)Linderahu 15)Loonalaid 16)Mihklirahu 17)Noogimaa 18)Pihlalaid 19)Piskumadal 20)Punasekivirahu 21)Pätsurahu 22)Rannasitik 23)Riinurahu 24)Saarejaagu rahud 25)Salava 26)Sepasitik 27)Sokulaid 28)Säinaste kuiv 29)Telve 30)Umalakotid 31)Urverahu 32)Vasikalaid 33)Võrkrahu 34)Alumine Vaika saar on saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes, Vaika saarte põhjapoolseim saar. 35)Innarahu on rahu Läänemeres Saaremaa Soegi ninast 1 kilomeeter läänes.Tuntud hüljeste poegimise kohana. 36)Karirahu on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a
1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a
1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp: 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a
vastasseis Balti provintsides. Rootsi kinnistas oma valdused ning sai neile juurde veel seni Kuramaa piiskopkonnale ja Kuramaa hertsogiriigile kuulunud rootslastega asustatud Ruhnu saare. Rootsi käes oli nüüd kogu eestlaste ala peale Setumaa, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa koosseisu. Poola kuningas loobus Oliva rahuga lõplikult Rootsi trooni taotlemisest ja pretentsioonidest Liivimaale. Rootsile oli Oliwa rahu sõlmimisel suur tähtsus ennekõike seetõttu, et rahud Poolaga ja samaaegselt ka Taaniga (Kopenhaageni rahu 27. mail) võimaldasid tal hakata survet avaldama Venemaale, et ka sellega soodne rahu sõlmida. 1661 1juuli-Kärde rahu - Vene-Rootsi sõja lõpp Kui Rootsi oli edukalt lahendanud vastasseisud teiste Läänemere-äärsete riikidega ja sõlminud 1660. aastal Oliva rahu, ähvardas ta rünnata Venemaad. See sundis Venemaad sõlmima järgmisel, 1661. aastal Rootsiga Kärde rahu, mille järgi Venemaa
EESTI VALLUTAMINE • Põhiline sõjategevus Lõuna-Eestis • Ümera lahing - eestlaste võit Võnnu lähedal (soodne lahingupaik - järsukaldaline Ümera jõgi) • Saarlased ja läänlased vallutasid linnuse, ülestõus laienes mandrile • 1223-1224 suruti ülestõus maha, võim taastati • Taani kuninga positsioon nõrgenes • Olukorda kasutas ära Riia leer - sõjakäik Saaremaale • 1227 alistus Valjala linnus • Lembitu • Sõda polnud pidev - vaherahud ja rahud • Vaenupooled vastavalt vajadusele liitudes • 1226-1227 vallutasid Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid kõik Taani vallutused k.a Tallinn • Vallutajate suhete korraldamiseks legaadid • Stensby rahu - Taanile tagasi Harjumaa, Rävala ja Virumaa KESKAEGSE LIIVIMAA POLIITILINE KAART • 1346 Saksa ordu Taani kuningalt Eestimaa hertsogkonna • Keskaegse Eesti piir 13.saj keskpaigaks • Suurim Saksa ordu valdus • Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst
osa revolutsioonilistest sündmustest, jäi kuni surmani truuks teadusele. Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 22.sep kuulutas Rahvuskonvent välja Prantsusmaa Vabariigi. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele 21.jaan 1973 raiuti kun.pea maha, 16.okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun.kojad hakkasid kartma, et rev.ideed võivad levida ka nende maale. revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland, kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks.
punaarmee edasi tungi Reasta 1. E Punase terrori väljakuulutamine enamlaste poolt 2. A Inglismaa laevastik jõuab Läänemerele 3. C Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. 4. D rahuleping Venemaa ja Poola vahel. 5. B kodusõja lõpp Venemaal Esimese maailmasõja lõpp · 8.jaanuaril 1918. A tegi Ühendriikide president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. · Wilsoni programmi 14 punkti(õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) Tähtsamateks momentideks olid: · Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle; riigid peavad vähendama oma relvajõude · Poole sõltumatuks · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale · Koloniaalvaidused tuleb lahendada avalikult · Poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvasteliit (tänapäeva ÜRO eelkäija) Lahingud · 21
kaitsealadest 1910. aastal asutatud Vaika saarte linnukaitseala. Vilsandi märgala asub Lääne-Saaremaal, hõlmates pankaderohke rannikuala Harilaiust Soegininani, Vilsandi saare, Loonalaiu ning 161 väikesaart ja rahu. Vilsandi märgala pindala on 24 100 ha, üle poole sellest moodustab meri (Kuresoo, 1998). Kihelkonna ja Vilsandi ümbruses paljandub korall-lubjakivist biogermne dolomiit, siinsed rannad ja rahud on Eestile ebatüüpiliselt kaljused (Kuresoo, 1998). Vilsandi sakiline rannajoon ning saarte, rahude ja rannikujärvede rohkus meelitab veelinde. Meresaartel pesitseb 3500-4500 paari Vilsandi vapilindu- hahka. Praktiliselt ai nult Vilsandi randadel kohatakse meil läbirändavaid ning vahel ka talvituvaid merisirlasid. Vilsandi vetes, eriti Innarahu ja Harilaiu ümbruses elab aastaringselt hallhülgeid (Kuresoo, 1998). Hiiumaa laiud ja Käina laht
Kliima soojenemisel võivad muutuda kiskja-saak suhete ,areaalide, lindude pesitsusalad, taimede pungade puhkamise muutused.Kevad algab varem. Areaalide liikumine põhjapoole: liblikas pruun kuldtiib liigub põhjapoole, kuna vajab jahemat kliima. Lookalsed muutused: Amasoonase vihmamatsade alade asemel tekkivad hoopis muud metsad. ·Ookeani hapestumine ja soojenemine toob kaasa korallirahude häired ja võimalik ka hävingu ning mõju on kõigile ökoteenustele mida rahud pakuvad ·Järgmise aastatuhande jooksul tõuseb merede tase ·Mäestike liustikud kaovad, mis toob kaasa niisutussüsteemide hävingu ning muudab umbes 20 25% elanikkonna praegust eluviisi ·Muutused temperatuuris ja vee ringes toovad kaasa regionaalsete kliimatingimuste muutuse: ökosüsteemide lõhestumine ja liikide väljasuremise kuna kuivad elupaigatüübid muudavad oma asukohta pooluselähedaste maamasside soojenemine ·Ookeani hoovuste soolsuse vähenemine
74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis parlamentarismi ja sellest sugenes usk, et sõda on üle kasvanud võitluseks demokraatia eest
10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II hakkas röövlitelt tagasi nõudma kiriku kadumaläinud varasid. Piiskop kustsus kokku rüütlid ja talupojad ning nõudis neilt, et nad vannuksid rahu, ei ahistaks vaeseid ega kirikut, annaksid tagasi kirikuvara ning peaksid end üleval vagade kristlastena. Vandetõotus anti, samuti anti tagasi kirikuvara ja Jumal saatis piiskopkonnale vaikse ja pilvitu rahu. Sellised rahud hakkasid massiivselt levima. Rahuvande eesmärk polnud vaid võitlus vägivallakuritegudega, välja taheti juurida teatud kindlalt laadi vägivald ( nt juhud kus inimesed, kes ei pidanud tungima võõrale maa-alale, tegid seda õiguspärase sildi all). Enam ei võinud igaüks, kes midagi soovis ja kellel selleks võimu oli, tugevama õigusega seda ka saada. Samuti ei tohtinud endale võtta krahvkonna saaki, kasutada munkade kallal vägivalda ega röövida kaupmehi
Rajati kõrtse, kus vahetati kuulujutte. Tubaka levik oli alles algstaadiumis. Elamutüübiks oli rehielamu. Pere kogunes rehetuppa, millesse valgust andis ahjusuu ja süüdatud peerg, ahju all said sooja ka loomad. Riietuse uuendused said alguse Rootsist. Nt tuli sealt pikitriibuline seelik ja meeste põlvpüksid. Talurahvakultuuri juurde käis ka endiselt torupill. 5. Põhjasõda Enne Põhjasõda olid Venemaa ja Poola tunnistanud Rootsi alasid Eestis Oliwa ja Kärde rahuga. Need rahud aga ei püsinud kaua, 1699 loodi juba Rootsi- vastane liit, mille peaeesmärgiks oli tagasi saada Rootsi poolt ära võetud maad. Liitu kuulusid Poola (kuningas August II Tugev), Taani (kuningas Frederik IV) ja Venemaa (tsaar Peeter I), Rootsi vastasleeri kuulus ka Liivimaa aadliopositsionäär, kes sõlmis Poola kuningaga alistumislepingu, kuigi tal selleks volitusi polnud. Liitlaste lootus võiduks oli ka see, et äsja oli Rootsi kuningaks saanud noor Karl XII. Karl XII oli aga
Niit- on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed Puisniit- Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga 4. Niitude selgrootud ja imetajad. Video: Kuresoo, R. jt. 2001. „Terra Maritima” 1.Lääne-Eesti ala on madal, siinsed kõrgused küündivad 20 meetrini 2.Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra. 3.Läänemere rannikualasid mõjutab oluliselt tuul 4.Karid, rahud ja laiud ei ole rändrahnud. 5.Soomes on graniitrannik, Lätis levinud pikad liivarannad 6.Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast. 7.Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aastate tagusesse aega. 8.Liivapinnas ei soosi taimestiku liigirikkust. 9.Kasari jõgi toob aasta jooksul kaasa tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. 10.Euroopa linnudirektiiv nõuab mustviirese elupaikade kaitset. 11
vastaseid. 1794 sattus sinna ka kuulus keemik Antioine Lavoisier. Ta jäi surmani truuks teadusele ja soovis oma teada kui kaua teadvus kestab, kui tera langeb. Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu. Prantsusmaa kuulutas ennetavalt sõja Suurbritanniale, Hollandile ja Hispaaniale, kuna teati, et sõda on nkn vältimatu. Mobiliseeriti terve Prantsusmaa, väga palju vabatahtlikke oli
trapetskeha.Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus,eristatakse primaarset A I ja sekundaarset AII auditoorset välja.Õhuvõnkumisi vahendab ovaalakna membraan.? 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud.
moodustavad trapetskeha.Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus,eristatakse primaarset A I ja sekundaarset AII auditoorset välja.Õhuvõnkumisi vahendab ovaalakna membraan.? 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud. Sensoriraku peal on karvakesed,selle pärast nimetatakse neid
manustamiskohta. On kaks tüüpi: Arteriovenoossed kapillaarid, mis ühendavad arterioole veenulitega lihaskiuga, mis on võimeline perioodiliselt muutma kapillaaride läbilaskvust Nn. Tõelised kapillaarid, mille sein kooseb endoteelist. Endoteeli rakud on seotud sideainega. Endoteeli paksus on umbes 0,5 mikromeetrit. Sellest lähevad kergesti läbi vesi, gaasid ja üksikud ülipeened kristallid. Enamus raviainetest pääseb sellest läbi nendes kohtades, kus rahud on liitunud (sideaine hulk on suurim). Raviaine läheb kõigepealt nn. rakkudevahelisse ruumi. See takistab difusiooni. -Ka lümfisüsteem on tegelikult kapillaarsüsteem. Tema ülesanne on ühe osa imendunud raviane juhtimine vereringesse. Lümfikapillaarid on ainukesed, mis lasevad läbi kolloidseid aineid. Need imenduvad väga halvasti. -Kui membraani poorid on tavalise rakumembraani pooridest suuremad (umbes 4 nm), siis võivad läbi selle difundeeruda ka ioonid
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
kõikvõimalikud festivalid – nt olümpiamängud, ülekreekalised religioossed festivalid, ometi ei aidanud need kaasa ühendamisele. Neutraalsuse võimalus tekkis suurtes konfliktides, ka Sparta omavahelistes konfliktides, neid riike, kes üldse ei sõdinud oli vähe ja asusid kaugemal (kolooniad) 6) Reeglid: - religioosne kombestik, põhimõte, et olümpiamängude ajal ei sõdita (alati ei õnnestunud) - sõjad kuulutati välja (pidulikult, avalikult) - tekkisid ka rahud, vaherahud, rahulepingute sõlmimine 4. Rooma riik – süsteemina ühelt poolt käsitleda ei saa, sest oli ühtne riik (mitte nagu eelmised) Rooma – esimene riik, kelle mõju ulatus väljapoole oma piire, sõltlasriikide süsteem – keskmes Rooma ise, mida ümbritsesid sõltlased: hellenistlikud riigid mingi aeg, Lähis- Idas nn puhvertsoon. Seetõttu Rooma süsteemi piiri tõmbamine on raske. Rooma on esimene, kes ütleb, et maailm on ühtne! (varem mõeldi rohkem meie-nemad)
kirjalik, 1123 a tekkis Jumalarahu üldised eeskirjad. Jumalarahude eeskujul hakkasid selle alusel kasutama sama vahendit ilmalikud valitsejad (kuningad, vürstid). Hakkas kujunema maarahude süsteem. Maarahu hõlmas kogu maa-ala, kus kuningas viibis. Maa-alal, kus kuulutati rahu välja ja sooritati kuritegu, siis see oli kuninga solvamine. Esimene maarahu kirjalikult 1093 a. Shvaabi rahu. Kogu protsess areneb, tulevad uued rahuseadused. Kui süsteem välja kujunes, võib rahud liigitada: Kõikehõlmav rahu Mainzi maarahu 1103, kehtis 4 aastat. Vaenutsemine oli keelatud neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni. Kohad, kus oli keelatud vaenutsemine, rahukohad: kirik, kabel, klooster, kodu, veski, maantee. Keeld võis puudutada ka isikuid: vaimulikud, kuninga ametnikud, kuningas, kuninga kaaskond. 18 7. Kodifitseeritud tavaõigus. 1224-1230 a
Kobras – kõige usinam maaparandaja, taimetoitlane, tunneb ette külma, puhastab vett Halljänes – pojad ei lõhna, päästab end põgenemisega, avamaa elanik Video „Terra Maritima“ 1.Lääne-Eesti ala on madal, siinsed kõrgused küündivad 40 meetrini – VALE – 20 meetrini. 2.Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra. – ÕIGE 3.Läänemere rannikualasid mõjutab oluliselt tõus ja mõõn. – VALE – tuul 4.Karid, rahud ja laiud on eri tüüpi rändrahnud. – VALE – ei ole rändrahnud 5.Soomes on graniitrannik, Lätis levinud pikad liivarannad – ÕIGE 6.Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast. – ÕIGE 7.Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aastate tagusesse aega. ÕIGE 8.Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust. – VALE – ei soosi 9.Kasari jõgi toob aasta jooksul kaasa tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. – ÕIGE 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
