Uusaeg (3)

UUSAEG II Marten Seppel
1/4
Referaat 5-10 lk.
Eesti keeles pole midagi väga soovitada .
„Maailmaajaloo atlas “ head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge.
Enn Tarvel „Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?“ Tuna 2005 nr 3 (soovituslik)
H. Kinder , W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001
Lord Acton (1834- 1902 ) „The Cambridge Modern History“
Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt.
Pikk 19. saj (1789-1914)
Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848)
2) kapitaliajastu (1848-1875)
3) impeeriumiajastu (1875-1914)
Hobsbawn marksistlik ajaloolane , üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine .
20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991
G. M. Trevelyan, E. P. Thompson . Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased .
19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle , tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega.
Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi.
Arnold Toynbee „Lectures on the Industrial Revolution in England “ 1884. tõi käibele mõiste „ industriaalne revolutsioon “
Industrialiseerimine sai alguse erinevates kohtades erinevatel aegadel . Inglismaal 18 saj keskel, kontinentaalses euroopas 1830ndates. Euroopas üldiselt tööstusel põhinev ühiskond sai normiks 1870ndatel – industriaalse rev lõpp. Inglismaal 1760-1830.
Leopold von Ranke (1795- 1886 )kuulsaim 19. saj saksa ajaloolane. Moodsa ajaloo teaduse isa. Rõhutas, et ajalugu on ainult siis väärtuslik, kui see põhineb allikatel - Positivistlik kontspetsioon.
Hans-Ulrich Wehler – Deutsche Doppelrevolution. 1848. Dual revolution. Kaks revolutsiooni ühel ajal, mis viis saksamaa uude ajajärku. Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem.
Tööstuse areng toimus samm- sammult . Seega pole revolutsiooni termin vb mõneti õige.
Toimusid ka kultuurilised ja ideoloogilised üleminekud – natsionalism , sotsialism ja liberalism . Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena.
Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson . Tšehhi ajaloo isa František Palacky, Poolas Joachim Lelewel, kirjutas 20köitelise Poola ajaloo. Venemaal rahvuslik ajaloolane Karamzin, Inglismaal Macaulay.
Viktooria ajastu Inglismaal 19. saj. Pärast inglismaa industriaalset revolutsiooni. Toimus ühtlane areng.
PRANTSUSE REVOLUTSIOON
1789-1799
moodsa aja nurgakivi – Ranke.
Sotsiaalne revolutsioon – suured ümberkorraldused ühiskondlikus elus. Kuivõrd Pr revolutsioon oli rahvuslik revolutsioon? Üle poole elanikkonnast Prml ei osanud pr keelt. Lisaks keldi , saksa, oksidaani (lõuna-prm olev keel), katalaani , itaalia ja flaami keel. 19. saj jooksul rahvastiku pilt paranes.
Prantsuse revolutsiooni ajendiks finantskriis, millega nõrk valitsus ei suutnud toime tulla. Halduskorraldus oli väga pillav, sellel lisandus kuninga ja tema õukonna pillav eluviis. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. Püüti sisse viia Louis XVI poolt uusi reforme, toimusid pidevad ministrite vahetused, kuid need reformikavad ei õnnestunud. Möödapääsmatuks muutus generaalstaatide (seisuste esinduste ) kokkukutsumine. See polnud koos käinud Prm 17. sajandist. Louis XVI nõustus generaalstaate uuesti kokku kutsuda, et finantsprobleeme lahendada. Generaalstaatide esindus valiti.
5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles . Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse. Nad protesteerisid ning nõudsid seisuste kaupa hääletamis – esimene ja teine seisus vaimulik ja aadel 1 hääl ning kolmadal seisusel rohkem hääli. Sellega ei nõustunud konservatiivsem aristokraatia . Kolmas seisus otsustas moodustada Rahvuskogu 17. juuni 1789. seal kuulutati rahvuskogu otsused kõrgemaks kui kuninga omad. Nõuti, et kuningas ei tohi vägivallatseda ning kuninga võimu peab piirama konstitutsiooniga. Kuningas siiski üritas olukorda leevendada ning saatis Versailles’i sõjavägi, et ajada rahvuskogu laiali. See ei õnnestunud. Otsutati, et põhiseaduse väljatöötamiseks peab moodustama eraldi komitee. Jällegi oli kuningas kahe vahel laveerides. Ta vallandas tollase finantsministri Jacques Necker ’i, kes oli soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks.
14. juuli 1789 Bastille vallutamine – revolutsiooni algus. Rahvas vallutas Bastille vangla . Rahvuskogu moodustas rahvuskaardi, mille eesmärk oli vabatahtlikest moodustada sõjavägi vastukaaluks kuninga sõjaväele. Samas ka, et rahvuskaart hoiaks korda ning toetaks rahvuskogu liikumisi.
Lafayette oli kuulus kindral , olles Washingtoniga koos osalenud Ameerika iseseisvussõjas. Louis XVI oli tõmmanud Lafayette’i ka poliitikasse.
Louis XVI reaktsioon oli sündmustele laveeriv, ta kutsus Necker’i ministrikohale tagasi. Rahvas pettus Necker’is, kes ei suutnud siiski raskeid finantsprobleeme lahendada ning Necker lahkus ise ministrikohalt.
4. aug kuulutab rahvuskogu kõik senised aadliõigused. Aadliseisus kaotatakse täielikult aasta pärast.
26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon . Kuulutas rahva kõrgemaks võimukandjaks.
Kuna kuningas nõustus kõikide aktsioonidega, aktsepteeris rahvas kuningat. Rahvuskaart pani märgistuseks oma mütsi peale sinise, valge ja punase. Sinine ja punane olid Pariisi lipuvärvid ja valge oli Bourbonide dünastia sümbol. Kui kuningas kukutati, siis valget sellest välja ei võetud. Rahvas esitas endiselt kuningale nõudmisi. Naistemarss nõudis kuninga ja tema perekonna tulemist Pariisi. Okt 1789 Versailles’ st kolimine Tuileries’sse. Samuti tuli Pariisi rahvuskogu koos oma istungitega.
Finantskriis kehtis edasi. Järgmiseks sammuks kirikuvara konfiskeerimine. Vaimulikel lubati, et riik hakkab neid ülal pidama . 1790 a kaotatakse kõik kloostrid ja kõik vaimulikud kuulutatakse tavakodanikeks. Viidi läbi haldusreform – Prm jaotati 83 departemanguks. Välja hakati andma asignaate, millest saavad seaduslikud maksevahendid Prm-l.
Kaotati seisulikud kohtud, gildid, korporatsioonid ja monopolid. Toimus ühiskonna lammutamine . Louis XVI üritab end päästa. 20 juuni 1791 üritab kuningas põgeneda, mis ei lähe korda. Ta sunnitakse tagasi pöörduma Pariisi 25. juunil kõrvaldatakse kuningas võimult. Tal lubatakse siiski olla kuningas edasi, kui ta kuulutab välja konsitutsiooni. Ta määratakse uuesti ametisse. Kuna kuningas oli vahepeal kõrvaldatud, põhjustas see suure antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema.
3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus.
2/4
absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia . Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas.
Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet. Järgmisel päeval ostsutas legistlatiiv, et on vaja koostada uus konstitutsioon.
21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks.
22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine .
21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris.
Prm-lt põgenenud vana aristokraatia kihutas Austriat üles midagi toimuva suhtes ette võtma.
20. apr 1792 Prm-Austria sõja algus.
Claude J Rouget de Lisle – Marseljee e pr hümn.
1793. a suurenes koalitsioon Austria ja Preisimaa poolel. Prm oli sunnitud kuulutama sõja SB, Hollandile ja Hispaaniale. Ka venemaa katkestab suhtes Prm-ga. Prantslased saavutavad rinnetel edu, lüüakse preisi ja hollandi väed. Hollandist mood hoopis prm kontrollitav vabariik. 1795 tehakse rahu ka hispaaniaga.
1793 toimuvad järjekordsed näjamässud Pariisis.
Märts 1793-1796 Vendee ülestõus (pr läänepoolne linn) tegu kodusõjaga rojalistide ja vabariiklaste vahel. Prm sõdis nii välisrindel kui ka kodusõjas.
Suurima toetuse said Jakobiinide Klubi ehk kolmada seisuse esindus. Liidriteks Robespierre , Marat ning Danton .
Tekkis ka mõõdukam liit Žirondiinid: liidriks Brissot.
Danton kuulus radikaalsesse tiiba, kuid polnud siiski nii radikaalne kui Robespierre. Tema terrorit ei toetanud. Jakobiinide endi seas koondusid Herbertistid, eesotsas Herbert iga, kes nõudsid äärmusliku terrori elluviimist. Herbert läks tülli Roberpierrega ning kaotas pea. Pärast kuninga pea langemisega muutus ühiskonna poolehoid hulka radikaalsemakd. Roberpierre muutus väga populaarseks. 1793. a mais kukutatakse pariisi rahva ületõsusuga võimult žirondiinid. Sai alguse jakobiinide diktatuur Prm-l. Juulis tapeti üks nende liider Marat, kes oli populaarne alamrahva seas. Roberspierre nägi Marat’ surmas head võimalust lõplikuks rünnakuks rojalistide vastu.
Pariisis sai alguse terror, mis juunis ja juulis 1794 muutus eriti suureulatuslikuks, mida nimetatakse Suureks Terroriks. Kiljotiini alla saadeti u 50 tuh inimest.
Robespierre asus kõrvaldama oma võitluskaaslasi, läks tülli Dantoniga, kes vahistati ning saadeti giljotiini alla. „Revolutsioon hakkas sööma oma enda lapsi“.
Robespierre’i viimases kõnes kutsus ta rahvast üles veelgi suuremale verevalamisele – 27. juuli 1794 9. termidoori riigipööre. Aasta sai alguse 21. septembril. Uus kalender. Kuu nimetused olid samuti uued. Pärast jakobiinide kukutamist tõstsid pead jällegi rojalistid . Troonitaotlus langes Louis XVI pojale ning vennale .
5. okt rojalistide ülestõus, mis surutakse maha. Mahasurumist juhtis Napoleon Bonaparte, kes sai diviisi kindraliks. Prm-l toimub ühiskonna pidev korrastamine.
31. okt 1795 Esimene Direktoorium .
9-10 nov 1799 Napoleoni 18. brümääri riigipööre – Prantsuse revolutsiooni lõpp.
Prantsuse revolutsioon kestus 10 a.
15. dets 1799 Konsulaadipõhiseadus. Napoleon saab üheks kümnest konsuliks.
NAPOLEON ( 1769 - 1821 )
Sündis Korsikal paljulapselises perekonnas. Õppis pr keele ära hiljem. Kui pariisis puhkes revolutsioon, oli ta juba jõudnud pariisi. 1784. a oli ta läinud pariisi kõrgemasse sõjakooli.
Ta saadeti revolutsiooni ajal Itaaliasse. 1796-1797 saavutas suuri võite Austria üle.
1797 Campoformio rahu Austriaga, mis lõpetas kogu prm vastu moodustunud koalitsiooni sõjad. Soovis vallutada Aasiat. 1798 -1799 Asus 400 laevaga vahemerd ületama. Inglismaa saatis admiral Nelsoni vahemerele, takistamaks Napoleoni retke Egiptusesse . Napoleon juhtis oma laevad Nelsonist mööda, jõudis Egiptusesse, kus lõi puruks egiptlaste väed. Suudeti vallutada Gaza ja Jaffa. Osmani impeerium kuulutas Prm-le sõja. Venemaa tungis põhja-itaaliasse, mis pani surve alla prm väed. Napoleon oli sunnitud tagasi pöörduma – ta jättis oma armee egiptusesse. Rahvas võttis teda juubeldades vastu. Napoleon kindlustas veelgi oma võimu. Egiptusesesse jäetud sõjavägi sai lüüa briti vägedelt. Sisuliselt lõppes egiptuse sõjakäik kaotusega. Samas polnud see edutu kultuuriga. Napoleon võttis kaasa teadlasi egiptusesse, kes hakkasid egiptuse kultuuri euroopale vahedama. Egiptuse vana kultuur muutus taas tähtsaks euroopas.
Toodi tagasi kivi, kus peal olid hieroglüüfid jne – Rosette kivi.
Ta oli huvitatud prm-l anarhia lõpetamisest ja tugeva keskvõimu kindlustamisest . Ta soovis ka kindlustada enda võimu. 1799. a sept läheb kogu võim esimesele konsusele ehk Napoleonile. Napoleoni toetus oli väga kõrge. Napoleon püsis võimul uute võitudega välisrindel. Napoleon langes ka Leipzigi ja Waterloo lahinguväljal.
Oma vimu kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe paavstiga Pius VIIga. Ta ei andnud kirikule tagasi maid, mis oli ära võetud.
1802 muudab napoleon konsoli võimu eluaegseks.
18. mai 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. Sellega oli ta kindlustanud võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele.
1792-1797 Esimene koalitsioon (austria, preisi, SB, holland , hispaania )
1799-1802 Teine koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Napoli). Venemaa koalitsioonis keiser Paul I initsiatiivil. Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov’i. Ta saavutas itaalias suuri võite Prm üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks.
Pärast venemaa lahkumis ülekaal jälle prm poolel. Prm võitis suure Marengo lahingu. Sama nime kandis ka napoleoni hobune.
1805 Kolmas koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Rootsi). Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria.
21. okt 1805 Trafalgari lahing
2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa- Rooma keisririik . Austria suur kaotus.
1805 Pressburgi rahu Austriaga.
1806 Neljas koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Preisimaa sai suure löögi. Juunis 1807 lõi napoleon Friedlandi lahingus Venemaad. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad – SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa.
Juuli 1807 Tilsiti rahu. Sõlmisid napoleon ja Venemaa Keiser. Poolamaast andis napoleon tüki Aleksander I-sele.
Oluline, et Aleksander I nõustus ühinema SB vastase kontinentaalblokaadiga. Napoleon nõudis, et ka rootsi astuks blokaadi Venemaa mõjutusel. Lisaks Tilsiti rahule sõlmiti ka salaprotogollid - samm diplomaatia vastu. Napoleon lubas Venemaale Soomet enda valdusesse võtma, soome kuulus sel ajal rootsi alla. Aleksander I kuulutas rootsile sõja, lõppedes Aleksandri võiduga Rootsi üle, soome sai autonoomia .
Salaprotogollid peideti ära.
Pärast Tilsiti rahu suunas Napoleon oma pilgu Hispaaniasse. Enne seda oli prm-l head suhted hispaaniaga, eriti Carlos III-ga. Hispaania astus prm-ga sõprussuhetest välja. Carlos VI polnud enam nii suur Prm poolehoidja. Manuel Godoy oli see, kes hakkas tegelikult asju ajama, sai peaministriks. Godoy katkestas sõja Prm vahel, kuna leidis, et koalitsioon prmga võib talle kasulik olla. Sõlmis san il de fonso rahulepingu. Hispaania muutus prm satelliitriigiks võitluses Inglismaa vastu. Godoy ründas Portugali, kes oil liidus Inglismaaga. Hispaania tegevus hävitas kõvasti inglismaad, kes hakkas omakorda survet avaldama hispaaniale.
1805. a hakkas hispaania ühiskond aru saama, et liit napoleoniga ei tule neile kaduks. Hispaanial ei jäänud siiski muud üle, kui prmaga liidus olla. Hispaania ühines kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu.
Napoleon ise Hispaaniast ja Godoyst lugu ei pidanud ega usaldanud. Lootis hoopis, et hispaania muutub koos portugaliga Prm alla kuuluvaks riigiks. Hispaanias oli 100 tuh pr sõjaväelast. Väejuht Murat tungis Madriidi – Carlos IV võeti võim ära. Godoy põgenes eksiili. Napoleon määras Hispaania kuningaks oma venna Josephi, kes hakkas läbi viima reforme. Piinamise kaotamine, kaotas aadliseisuse, seadis võrdsele alusele kõik maksud , kohtusüsteem reorganiseeritakse. Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda. Teine osa ühiskonnast (intelligents) pidas kyll reforme vajalikuks, kuid oli vastu, et neid reforme teostab pr võim. Kolmas osa hispaania ühiskonnast aadel ja kirik olid täielikult vastu reformimisele.
Gerilja – vabadusvõitlus pr ülevõimi vastu Hispaanias. Piirkondlikud juntad. Prm omakorda üritas saavutada suuremat võimu hispaania üle. Cadizi Cortes – eesmärk uuesti hispaanias võim enda kätte võtta ning prm välja ajada. Cortes istus koos mitu aastat 1810- 1812 . hispaanias kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Kuningaks Fernando VII. Katoliku kirik kuulutati rahvuslikuks religiooniks. Ühelt poolt pr ülemvõim, teisalt hispaania vastupanu. Napoleon ei suutnud saavutada hispaania üle lõplikku kontrolli.
Prmle muutus sõjategevus liiga väsitavaks – sõdis mitmel rindel.
1813 . a sõlmis napoleon Fernando VII-ga lepingu, millga Fernando sai uuesti võimule.
1808-1809 Viies koalitsioon (SB ja Austria). Austria sai jälle lüüa Wagrami lahingus.
1812 a sõjaretk Venemaale (Rein Helme . 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tallinn 1990)
pärast napoleoni kaotust venemaal moodustati:
1813 Kuues koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi, Rootsi, Hispaania ja Portugal )
napoleon saadeti peale 1813 a Lepzigi lahingut eksiili. Troonile sai Louis XVIII .
20. märts 1815 marssis Napoleon pariisi ja sai uuesti keisriks 100 päevaks „Vive l’emereur“
1815 Seitsmes koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi, Rootsi, Hispaania, Austria)
18. juuni 1815 Waterloo lahing. Napoleon kaotab. Teda ei võta pariisis enam rahvas vastu. Britid saadavad ta 17. okt 1815 St. Helena saarele .
Napoleon pani aluse euroopa uuele korrale. Siiski ei saanud temast euroopa ühendajat.
8/4
POLIITILINE RAAMISTIK 1815-1848
Poliitilise kaardi joonistas paika pariisi rahukonverents. Enne seda:
30. mai 1814 Esimene Pariisi leping. Võimul Louis XVIII. Koalitsioonijõud olid üsna leebed Prm vastu, nad olid huviatud, et Bourbonid saaksid tagasi oma kunagise võimu. Prm viidi tagasi piiridesse , nagu see oli olnud 1792. a. Kyll aga jäeti prmle alles kõik Napoleoni röövitud kunstivarad ning Prm ei pidanud maksma makse. Charles Maurice de Talleyrand-Perigord. Diplomaat.
20. nov 1815 Teine Pariisi leping. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega, prm pidi ülal pidama okupatsiooniarmeed. Prm piirid 1789. a.
Viini Kongress 1. nov 1814 – 8. juuni 1915. ei käinud ainult louis XVIII ega SB kuningas. Kohal kõik muud ülejäänud valitsejad . SB esindas Wellington.
Diplomaat Klemens Wenzel Metternich – väga tagurlike vaadetega. Suuresti viini kongressi tulemused tulid tema käe järgi voolituna. Taastada vana kord. Bourbonidele ei antud mitte tagasi ainult võim Prm, vaid ka Hispaanias, vaid ka mõlemas Sitsiilia kunigriigis ja Itaalias. Bourbonidel ja Habsburgidel lubati taastada oma autoritaatne võim.
SB kõige suurem võitja – Malta, Ioonia saared, Prm kolooniatest Mauritius, Sri Lanka jt. Preisimaa sai pool Saksimaad ja Rheinimaa ja Vestfaali. Austria sai tagasi oma Itaalia valdused . Austriale anti Saksa Liidus 1815 – 1866 juhtiv roll. Venemaa ei saanud Euroopas otseselt ühtegi valdust juurde, talle kinnitati Soome ja Bessaraabia. Rootsilt võeti ära Soome, seda üritati kompenseerida Norraga, mis võeti ära Taanilt. Taani oli hakanud toetama kontinentaalblokaadi SB vastu. Venemaale anti juhtroll Püha Liidus – Aleksander I initsiatiiv 26. sept 1815. esimene rahuorganisatsioon maailmas.
Kõige ägedam Kreeka vabadusvõitlus.
Louis XVIII aktsepteeris konstitutsiooni – kahekojaline parlament ja kodanike ülemvõim.
Ultra - rojalistid – prm 1814. a põhiseadus nägi valimisõigust ette ainult 100 tuhandele kodanikele. Võimule pääsesidki ultra-rojalistid, kes olid veel rojalistlikumad kui kunginas ise. Ultra-rojalistid leidsid , et prmd peaks valitsema kuningas, kelle võim oleks sama suur, kui enne pr revolutsiooni. Louis XVIII suri ning troon läks üle krahv de Bourbon –Artois’le (Charles X) – Louis XVI ja Louis XVIII vend. Oli väga tagurlik , ega meeldinud rahvale. Katoliku kiriku uus tõus, jesuiitide ordu. Samuti hakkas Charles X tagasi maksma hüvitisi aadlikele ja kirikule, kes oli Pr revolutsiooni aeg kaotanud oma vara. Hakkas piirama ka ajakirjandust. 1830. a võttis vastu Juuli korraldused – saatis laiali alamkoja, kaotas trükivabaduse. Toimus revolutsioon, mille tulemusena oli Charles X sunnitud põgenema SBsse. Troonile Louis Philippe Orleans – Roi Citoyen – pankurite suurajastu. Kodanike kuningas, kes kaotas kohe juuli korraldused. Samas hakkas ka tema muutuma ebapopulaarsemaks, sest ei pööranud alamrahvale tähelepanu. Bourbonid saadeti lõplikult pr troonilt minema.
KREEKA VABADUSVÕITLUS. Kreeka kuulus Ottomani impeeriumisse. Kreeka oli kristlik riik, türgi moslemi riik, mistõttu just usupinnalt kehtestati kreeklastele suured maksud. Alates 14. saj türgi võimu tõttu muutis kreeka üsna vaeseks agraarpiirkonnaks. Iga 5. poisslast pidi kasvatama sunniviisiliselt moslemiks, sest ta pidi teenima Türgi sõjaväes. Praktiliselt kogu kreeka oli türklaste võimu all. Ioonia saared olid ainult itaallastel, hiljem SB. Need said vabadusvõitluse idee tugipunktiks. Teiseks tugipunktiks Venemaa – Odessa ja Peterburi. Türgis endas konstantinoopolis suur kreeklaste tugipunkt – Fanar, kus olid põhiliselt rikkad kreeka perekonnad – fanariootid. Kreekas endas toetus Venemaa, sest venemaa oli ka ortotoksne. Samuti ka PRM ja SB toetasid Kreekat. Samal ajal oli kreekas klassitsismi periood, mis oli pärit kreekast – filhelleenid – kreeklaste sõbrad. Kõige kuulsam filhelleen Lord Byron.
Esimene suurem kreeka vabadusvõitluse organisatsioon 1814 Filiki Eteria. Sellest sai kreeka vabadusvõitluse sütitaja. Organisatsioon oli salaühing Odessas – isamaa vabastamine türgi ikke alt. Üritati leida sõpru ka teiste balkanimaade hulgast. Uusbütsantsi idee. Liidriks tõusis Aleksander Ypsilantis. Vabadusvõitlus kandus edasi peloponnesosele. Kolokotronis. 1821-1822 kreeka esimene rahvuskogu, konstitutsioon. Kreeka esimeseks presidendiks Mavrokordatos. Kreeklaste vahel puhkes omakorda kodusõda, mis kehtis kaks aastat. Serblastega koostöö ei õnnestunud.
Türgi sai omakorda liitlaseks Egiptuse, kes tungis sõjaväega kreekasse . Türgi armee üritas väga veriselt kreeka vabadusvõitlust maha suruda. 1827. a SB, Venemaa ja Prm eestvedamisel nõuti Türgilt Kreeka vabastamist. 1829 oli türgi sunnitud Kreeka iseseisvust tunnustama. 1832 Konstantinoopoli leping. Kreeka oli majanduslikult väga mahajäänud. Kreeklased hakkasid rändama Venemaa kolooniatesse.
12. jaan 1848 REVOLUTSIOON – Viini kongressi tulemus.
SB revolutsiooni polnud, selle eest seal töölisliikumine, mis oli konstitutsiooniline. 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform , millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People’s Charter (chartistlik liikumine) – 10tunnine tööpäev, laste tööjõu kaotamine, vabakaubandusele minek jne. Nõudis parlamentaarseid ja demokraatseid õigusi, et kaotataks foodid parlamendis, võrdsed, valmisdistriktid jne. Parlament lükkas kõik nõudmised tagasi. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Muud nõudmised jõustusid hiljem.
Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid hüvesid. Sitsiiliast levis revolutsioon teistesse Itaalia piirkondadesse – Veneetsiasse nt.
22-24 veb revolutsioon Pariisis. Edukas revolutsioon – kuulutati välja Prm Teine Vabariik. Kuningavõim kukutati. Võimule tuli kodanlik jõud. Pariisis puhkes hiljem uus revolutsioon pööbli (lihtrahva) poolt. 22-26 juuni Pariisis – Juunipäevad. Seda vabariigi valitsus eesotsas Louis Eugene Cavaignaciga surus maha.
Louis Napoleon – prm president . Teostas 2. sept 1851 riigipöörde ja kuulutas end keisriks (Napoleon III). Enne seda oli ka olnud Napoleon II, Napoleoni poeg, kes polnud edukas.
Saksamaal revolutsioon samuti Viini kongressi tulemus. Vormärtz – Märtsirevolutsioon. Keshtestati libreaalsed valitsused. Vürstid jäeti kyll alles, kuid nende võimu piirati. Siiski hakkasid vürstid rev.jõude tagasi suruma. Saksamaal õnnestus valida Rahvuskogu 1848. töötati välja konstitutsioon.
Preisi ja austria väed suutsid rev saksamaal maha suruda.
Ungaris 15. märts 1848 Lajos Kossuthi eesvedamisel hakkas ungarile autonoomiat taotlema. Ungari iseseisvus aprillis 1849.
Kokkuvõttes suudeti revolutsioon maha suruda, kuid siiski viidi läbi mitmeid liberaalseid otsuseid üle kogu euroopa.
Venemaa hoidis korda kesk ja ida euroopas – Euroopa sandarm.
1867 Ausgleich – Austria-Ungari kaksikriik.
Itaalias Napoleoni võimul sai alguse Karbonaaride liikumine (söepõletajad). Oli salajane organisatsioon. Kõiki neid, kes karbonaaride seltsi ei kuulnud , olid kadunud – 6000 liiget. Piirkondlikud organisatsioonid üle kogu Itaalia. Kogunemised olid salajased. Liikeks sai läbi katsete. Nende kogunemiskohti nimetati barakkideks. Selle organisatsiooni ümber oli salapära. Sinna kuulusid käsitöölised, alamvaimulikud, ohvitserid arstid. 1815-1820 nende hiilgeaeg. Algatasid ülestõusu Napolis . Sõjaline ülestõus 1820 kindral Pepe eesvedamisel. Nõustuti vastu võtma konstitutsioon. Püha Liit kogunes , ning võeti vastu Troppau protogoll, mille järgi heidetakse ohtlik riik organisatsioonist välja, seniks kuni selles on olukord stabiliseerunud. SB sellega alguses ei nõustunud.
1830ndatel uus võitluse etapp Itaalias, et jõuda välja Itaalia ühinemisele. Kujunes välja mõõdukas ehk liberaalne suund, neid nimetati albertistideks. Teine suund oli kodanlik suund, kes polnud huvitatud kuningriigist, vaid tahtsid vabariiki.
15/4
EUROOPA KOLONIAALEKSPANSIOON
19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism:
Philip Curtin: kolonialism – „kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt.“
Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu – odav tööjõud, tooraine vms. Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism ? Enam-vähem seesama. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril .
Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16. saj 1820. uusaja alguseks oli esimene etapp hakanud vaikselt läbi saama, SB kaotas Ameerika koloniaalvldused ameerika iseseisvussõjad, kaotas ka Prm oma valdused nn Uus-Prantsusmaa – 1763 kui ka San Domino – 1804 – loodi Haiti riik, võimul endised neegerorjad. Võitis: Alžeeria.
Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar – Venezuela , Columbia, Panama , Ecuador, Peruu ja Boliivia, 1810 ( 1818 ) Tšiili ja Argentiina (Jose de San Martin). Hispaaniale jäi ainult kolm peamist koloniaalvaldust- Kuuba , Puerto Rico ja Filipiinid. Kuubast sai Hispaaniale kõige tulusam koloniaalvaldus.
1822 Brasiilia iseseisvus.
1760-1830 Euroopa uusaja esimene koloniaalekspansiooni etapp. Selle märksõnaks valduste hõivamine aasias, eelkõige SB poolt. Kuigi SB kaotas oma valdused põhja-ameerikas, siis kiiresti selle asemele saavutati valdused aasias. SB jõudis tänapäeva Sidneysse (Botany Bay 1788). Peamiseks briti koloniaalvalduseks sai aga India. East India Company (1600-1833-1858- 1874 ) – äriline kompanii, teiselt poolt üritas SB selle läbi oma võimu teostada. Ida-India kompanii üritas sõlmida lepinguid, järk-kärgult hakati sekkuma india siseasjadesse. Viidi sisse bürokraatia ja briti imperiaslistlik arusaam.
Ida-India kompaniid ise juhiti londonis asuva nõukogu poolt ja indias esindas seda kindral-kuberner. Suuremad provintsid Bengaali (Calcutta), Bombay ja Madras. Samal ajal ka india mõjutused SB-s (köök jne), samas kerkisid ka kultuurilised konfliktid. Suurim ülestõus 1857. a India ülestõus sipoid . Indialased nimetatavad seda ise india esimeseks iseseisvussõjaks. Sipoid – sõjaväes olevad hindud, kes astusid üles briti ülemvõimu vastu. Kogu india polnud aga ülestõusu haaratud. Mässulised kuulutasid Moguli riigi nominaalse valitseja Bahadur II enda kuningaks ehk india keisriks. Mäss suruti aga inglaste poolt üsna kiiresti maha. Bahadur võeti vangi. Mässu juhid võeti kinni ja enamuses hukati. Mässu mahasurumine oli üsna verine . 1858. a kaotas ida-India kompanii võimu india üle, võimu võttis üle briti valitsus.
Kuniganna Victoria India keisrinna .
1830-1880 – (rahulikum) periood uusaja Euroopa koloniaalekspansioonis. Näiteks Bismark ajas üldse mitte maailmapoliitikat, Saksamaa saavutas esimese koloniaalvalduse alles järgmisel perioodil. Eesmärgiks oma valduste kindlustamine. Majanduslikest huvidest puhkes kaks oopiumisõda Hiinaga. SB kõige tulutoovamaks kaubaartikliks oli oopium . 1830 a hakkas enam hiina valitsus nägema oopiumi suitsetamise laastavat mõju ning et see pole hiina majandusele kasulik. Ida-india kompanii hakkas takistama oopiumi levikut. 1839. a lõpus otsene sõjaline konflikt Hiina ja SB vahel. Hiinast polnud SB vastast. 1842. a sõlmiti Nankingi rahuleping – 1842-1997 Hongkong SB-le, hiina pidi maksma hüvitisi ja SB sai endale suured kauplemisprivileegid Hiinas.
1839-1842 Esimene Inglise-Afganistani sõda. SB tugevdas enda valduseid. 1842. lahkusid briti väed Afganistanist tühjade kätega. Venemaa sekkus uuesti välispoliitikasse ning hakkas tahtma endale Afganistani, see seadus ohtu briti india valdused. Teine Inglise-Afganistani sõda 1878-1881. See ei lõppenud samuti inglastele tulemustega.
Uute valduste haarajaks sai ka Holland, eriti tänapäeva Indoneesias.
Prm alustas 1830-1850 Alžeeria hõivamist, samuti Mehhiko Maximiliani afäär 1861-1867. Napoleon III tahtis Mehhikot täielikult allutada, ettekäändeks välisvõla tasumata jätmine. Prm saavutas kiiresti mehhikos sõjalist edu. Vallutati Mexico City. Mehhiko valitsejaks Maximiliani. Kuid siis hakkas 1864. a sekkuma Mehhiko konflikti Ameerika. 1865 lõppes Ameerikas kodusõda. Ameerika tuleb 1865. a toetama Mehhikot. Maximilian langeb mehhiklaste kätte vangi ja teda tahetakse hukata. See omakorda põhjustab proteste Mehhikos. Kuid hukkamine viiakse siiski täide.
1880-1900 – „Aafrika jagamine“. Kuni 1870ndate aastateni oli aafrika suht puutumata jäänud va Alžeeria. 1870. a oli Kaplinn läinud SB-le.
1788 Londoni Aafrika Assotsiatsioon – eesmärgiks Lääne-Aafrika vabastamine ning Timbuktu ja Mungo Parki ekspeditsioonid – Richard Francis Burton, David Livingstone, Henry Stanley.
1869 Suessi kanal
1881 Tuneesia Prm-le
1882 Egiptus Inglismaale .
Suessi kanal sai Inglisaale oluliseks strateegiliseks piirkonnaks, see lühendas teekonda indiasse u poole võrra. Agressiivsus Aafrika suunal – aafrikast avastati teemante ja kullaleiukohti. 1880 jagas euroopa aafrika enda vahel ära. Aafrika läks SB, Prm, Belgiale, Saksamaale ja Portugalile jäid varasemad Mosambiik ja Angola. Viimaseks langes Marocco Prm-le. Välja jäid Etioopia ja Libeeria, mis olid iseseisvad. Palju oli ülestõuse. Kõige kuulsamaks SB ja buuride vaheline ülestõus. Buurid olid 17. saj hollandi koloonia Kaplinna protestandid – valged aafriklased.
Inglismaa hakkas peale suruma buuridele inglise seaduseid. Puurid üritasid neid vältida, et nad hakkasid rohkem asuma sisemaa poole. Seal rajasid nad riike – Oranje Vaba Riik ja Transvaali riik. Esialgu SB aktsepteeris seda, kuid see hakkas takistama briti ambitsioone Aafrikas.
1880-1881 Esimene Inglise-Buuri sõda.
1889-1902 Teine Buuri sõda. SB suudab Buuri riigi likvideerida. Euroopas mõiseti brittide julmus buuride vastu hukka.
Briti peamiseks koloniaalpoliitikuks Cecil John Rhodes , kes juhtis inglismaa teise buuri sõtta. Temast tegi ikooni ajakiri Bunch. Ta unistas raudtee ja telegraafi ühendusest Kaplinnast Kaironi. De Beers – teemandifirma, mis tootis 90% maailma teemandi ekspordist.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 19. SAJ
Kuni 18. saj esimese veerandini olid Ameerika kolooniad SB olulisemateks kolooniateks. Nad olid üsna iseseisvad ja probleeme omavahel polnud kuni 1760ndateni. Konflikt tõusis Prm ja SB vahel. Kõige rohkem maa-alasid oli Prml nn Suur-Prm. Esimene suur maailmasõda 1756-1763 selle sõja lõpuks kaotas Prm kogu oma põhja-am koloonia inglismaale Pariisi rahulepinguga. Uued valdused tõid aga SB juurde hulgaliselt probleeme. Sõda võideti suurelt tänu William Pittile, kes sekkus kolooniate siseellu, andis korraldusi sõjaväele jne. Ameerika kolonialistidele pandi peale maks ja anti korraldus briti vägesid majutada. See põhjustas ameeriklaste vastumeelsust. Piir kehtestati 1763, kus ei lubatud kolonialistidel lääne poole liikuda .
16/4
prantsusmaa oli toetanud indiaanlasi, kuid kui britid tulid, lõetasid nad nende toetamise.
1764 Sugar Act – reguleeriti melissi sissevedu. Briti valitsus üritas soodustada melissi enda koloniaalvaldustes, mitte Prm omades . Senised kaubandussidemed katkesid.
1765 Quartering Act – majutuskohustus. Ameeriklased pidid ehitama briti sõjaväele barakke ja neid toitma.
1765 Stamp Act – templiseadus. Briti valitsus nõudis, et peaaegu kõik ajalehed oleks varustatud maksumärgiga. Vaja oli maksustada ka peaaegu kõik juriidilised dokumendid . See tõstis väga suurt pahameelt. Tekkisid isegi salaorganisatsioonid selle seaduse vastu. 1766 oli briti valitsus selle seaduse sunnitud kustutama.
1767 Charles Townshend Acts – püüti reguleerida importkaubandust. Kehtestati maksud kõikidele vajaminevatele kaupadele, mis briti impeeriumist toodi.
1770 „ Bostoni veresaun“. Väike konflikt brittide ja kolonialistide vahel. Britid olid sunnitud tagasi tõmbuma. Kõik townshendi maksud kaotati va teemaks.
Samuel Adams – revolutsionistide juht.
1773 Tea Act – „Bostoni teejoomine“. Ainult ida-india kompanii sai teega äritseda, samuel adamsi juhtimisel tungiti laevadele ja teelaadung loobiti merre. See pani briti valitsuse raskesse olukorda – ühelt poolt oldi koguaeg protestidele järgi antud. Karistuseks suleti bostoni sadam, seal keelati koosolekud jne. Virginia jpt osariigid tulid bostonlastele appi.
5. sept 1774 Esimene Kontinentaalkongress Philadelphias ( tollane pealinn).
10. mail 1775 Teine Kontinentaalkongress, sel korral oli olukord juba tõsine. Briti väe karistussalk oli üritanud minda Concordi, kuid mässuliste poolt Lexingtonis toimus tulevahetus, millele järgnesid edasised rünnakud brittidele. 15. mail otsustas koninentaalkongress, et tuleb alustada sõda briti valitsusega. George Washington määrati kontinentaalarmee etteotsa. 23. aug 1775 kuulutas inglismaa kuningas Ceorge III ameerika kolooniad mässulisteks.
USA iseseisvus seisab kolmel dokumendil. Neist kõige olulisem 4. juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsioon. Committee of Five. Benjamin Franklin ja Thomas Jefferson .
„life, liberty and the pursuit of happiness“.
1777 Saratoga lahingud. Kokku hukkus Iseseisvussõjas alla 5000 inimese. Murdepunktiks oligi Saratoga lahingud. 1776 oli PRM hakanud ameerika vabadusvõitlejatele abi saatma .
1778-1800 Ameeerika-Prm liidu sõprus- ja kaubandusleping . Prm lubas ameerikale sõjalist abi niikaua , kuni ameerika saavutab oma iseseisvuse. Otseselt omavahel sõtta pöördusid ka PRM ja SB. Sõtta sekkus ka Hispaania PRM survel .
1780. a kuulutas SB sõja ka Hollandile, kuna Holland oli jätkanud ameeriklastega kaubavahetust.
1781 sai SB väga tugevalt lüüa. Briti valitsus oli sunnitud alustama läbirääkimisi Yorktowne.
3. sept 1783 Pariisi rahuleping. Briti valitsus tunnitas ameerika kolooniate iseseisvust. Iseseisvunud oli 13 kolooniat – osariiki. 1977 sai Stars and Stripes ameerika lipuks.
1777 Konföderatsiooni artiklid (Jorn Dickinson ). Kuulutas maailmale, et on tekkinud uus riik ja rahvus the united states of america, mis on moodustanud konföderatsiooni. Need artiklid kehtesid u 10 a.
1787 Konstitutsiooniline Konvent . Eesistujaks George Washington. Hakati kirjutama täiesti uut põhiseadust. 17. sept 1787 (21. juuni 1788) USA konstitutsioon.
Föderalistlik Partei Alexander Hamilton 1792. Esimene föderalistide partei eesistujaks.
Antiföderalistid – tahtsid näha, et osariigid suht iseseisvad. Demokraatlik-Vabariiklik Partei (Thomas Jefferson ja James Madison ). Nõudsid kodanikuõiguste lisamist konstitutsiooni. 1884. a lõhenes partei. Üks osa parteist ühines tänapäeva moodsa demokraatliku parteiga.
1789 (1791) The Bill of Rights . Revolutsiooniline dokument, pressivabadus, koosoleku vabadus, eraomandi puutumatus .
30. apr 1789 valiti George Washington USA esimeseks presidendiks. Valiti hiljem ka uuesti presidendiks, 1797 hakkas hoopis põllumeheks. Järgmine president Adams(samuti föderalist) ja siis Jefferson.
1812-1814 Teine Iseseisvussõda. Ameerikale hakkasid tekkima sõjalised kohustused PRM ees. Puhkes sõda SB ja Hispaania vahel. Prm nõudis, et Ameerika täidaks oma kohustusi ja annaks Prm sõjalist abi, eriti kaitseks ta koloniaalvaldusi aasias. Ameeriklased polnud sellest huvitatud, nad soovisid rahu. Washington kuulutas selle liidulepingu ühepoolseks kehtetuks. Samuti hakkas Prm konfiskeerima ameerika laevu. Ameeriklastel tekkis prantslaste vahel vimm, Ameerika hakkas taas lähenema SB-le. Napoleon soovis taas Lousianat muuta prm kolooniaks. Napoleon müüs Lousiana koloonia ameerikale. SB polnud rahul, et Ameerika jätkas siiski kaubandussuhteid Prmaga. 1812 kuulutatakse SB-le sõda. SB püüdis endale saada Kanadat. Lõppes praktiliselt igasuguste territoriaalsete muudatustega.
1822 tunnustab tollane president James Monroe ladina-ameerika riike. See läks vastuollu euroopas kehtinud Püha-Liidu põhimõtetega, et Hispaania saaks kunagi oma kolooniad tagasi. 1823 James Monroe doktriin – Euroopa ei tohi kunagi Ameerikat pidada enda koloniaalobjektiks ega vallutada ladina-ameerikat.
1830 tõusis areenile demokraatlik partei.1855 tekkis ka vabariiklik ehk Viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei seisuse 40ndate lõpus.
1849 „Star-Spangled Banner ( Know Nothing) salaorganisatsioon. Olid eelkõige immigrantide vastu, eriti iirlaste ja katoliiklaste vastu. Nõudsid, et kõik katoliiklased kõrvaldataks riigiametnikest.
Ameerika rahvaarv kasvas kolmekordseks ja pindala laienes. Kasvas ka osariikide arv. Osariigid, mis olid endistel mehhiko aladel, tekkisid sõjaliste konfliktide tagajärjel.
Sama ajal tekkisid uus-mehhikos Nevadas ja Utah ’s konfliktid. Mehhiko ja ameerika sõda 1846-1848. usa tungis mehhiko emamaale, vallutas mehhiko city.
Järgmine sõjaline konflikt ameerikas oli kodusõda. Osapoolteks Lincoln ja vabariiklaste partei, kes nõudsid orjanduse kaotamist. Abolutsionistlik liikumine – orjanduse vastu. Eesotsas William Lloyd Garrison. Onu Tommi onnike – Harriet Beecher Stowe.
Demokraadid jagunesid – lõuna-osariigid toetasid orjust , põhjaosariigid mitte. Lincoln sai presidendiks. Lõuna- Caroline osariik eraldus USAst ja sellega ühines veel 6 osariiki – setsessioon . Need osariigid polnud orjanduse kaotamise poolt. Lincoln kuulutas setsessiooni seadusevastaseks. Lõuna-Caroline väed avasid Lincolni vägede vastu tule ja algaski kodusõda. Kokku sai 11 osariiki nimetuse Lõuna ehk Konföderatsioon. Põhjaväed ehk Uniooniväed. Esimesel jaanuaril 1863 kuulutati lincolni poolt välja Vabastamise proklamatsioon, millega kuulutati neegerorjad vabadeks. Alguses oli sõjaline edu lõuna pool, hiljem aga põhja pool. Uniooni vägedel oli parem sõjaline varustus . Vicksburgi ja Gettysburgi lahingutes sai sõjalise võidu uniooniväed. Põhja vägesid juhtis Ulysses s. Grant .
9. apr 1865 Appomattoxi kohtuhoones Virginias alistus Robert E. Lee (konföderatsiooni juht). Kodusõja lõpp.
14. apr 1865 tappis Lincolni John Wilkes Booth, kes avaldas sellega nördimust, et lõuna väed said sõjas lüüa. Lincolnist sai aga rahvuskangelane. Kodusõjas hukkus rohkem inimesi, kui ameerika kaotas maailmasõdades v vietnami sõjas inimesi.
Pärast lincolni tapmist algas rekonstruktsiooniajastu 1865-1877. uueks presidendiks Andrew Johnson, kes viis sisse 13. põhiseaduse paranduse- kaotati orjus . 14. parandus – usas sündinud orjad kuulutati usa kodanikeks.
Konföderatsiooniriigid liideti uuesti USAga. 1872 kuulutas Grant välja amnestia kõikidele konföderatiooni pooldajatele, et lepitada ühiskonda.
1898 a Hispaania-Ameerika sõda. Sõda toimus Kuubal, USA sai endale Filipiinid ja Puerto Rico, hiljem Hawaii saared.
1867 Alaska , mille Ameerika ostis Venelastelt. 1896 avastati Alaskal kulda.
22/4
ÜHISKONNA MODERNISEERUMINE
Sai alguse Inglismaal.
Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele . Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna „ modernne “, kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel.
Christopph Keller – Historia Nova. Uued ühiskondlikud said esile revolutsioonidega.
Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks:

ühiskond muutumis -ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul .

modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu.

puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga

kehtib võrdõigluslikkuse printsiip, puuduvad sünniõigused privileegid

kodanik tunneb, et valitsus on nende valitsus ja valitsus tegutseb meie kõigi huvides ja on meie poolt ise volitatud.

kadunud on kiriklikud sakntsioonid ja religioosed seadused ja autoriteet, kellel on voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus.

traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida.
19 saj märksõnaks KODANIKUÜHISKOND. Civil society.
Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik.
Muutunud tähenduses peegeldus kodanlik ühiskond riigivõimust sõltumatud kodanikkonda. Turumajandus , mida ei kontrolli riik, eraomand ja kapital . Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud.
Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel . Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga.
19. saj oluline märksõnaks heategevus, tekivad vastavad organisatsioonid ja eraalgatus. Ka punane rist (sotsiaalne kapital ) sai alguse šveitsis, selle rajaja Henry Dunant, kes oli šveitsi ärimees, kes juhuslikult pidi reisima põhja-itaaliasse. Seal toimus sel ajal sõda prm ja sardiinia ühinendud vägedega sõda austriaga itaalia ühinemise eest. Solferino lahingut juhtus ta pealt nägema ning ta oli šokeeritud, kui nägi, et haavatud sõdurid piinlesid. Šveitsis tagasi olles kirjutas ta nähtud sündmustest raamatu. 1863 moodustatigi Punase Risti komitee, sama a teisel poolel kutsuti kokku konverents , kus otsustati, et iga riik loob oma punase risti komitee. Järgmisel a tuldi uuesti kokku, kus võeti vastu Genfi Konvensioon, millega deklaleeriti, et haigla peab olema erapooletu ükskõik mis sõjalises konfliktis. Nõuti, et peab kaitsma tsiviilelanikkonda.
Modernses ühiskonnas on ka töö vaba, ning töö on piiratud ainult seaduste, lepingute ja turunõudlustega. Modernses ühiskonnas peab inimene tegema tööd ainult oma isiklikesks vajadusteks. Tööandjal puuduvad kaugemad õigused töövõtja üle, mis enne polnud üldse tavaline. Nii ongi Euroopas 19. saj epohhi loovaks ajastuks , millega 19. saj kaotati lõplikult mittevabaduse vormid. Kaotati orjus ja pärisorjus. Reeglina on kaotatud orjus ja pärisorjus vabastamise teel.
Veel varauusajal oli orjus praktiliselt täiesti aktsepteeritud institutsioon kogu maailmas. Pärisorjus oli orjuse üks vormidest, see orjuse vorm Ida-Euroopas ja venemaal on nimetatud muu terminiga. Üldjuhul olid orjad paremas seisuses kui pärisorjad. Lõuna-ameerikas olid orjad suht vabad, enam-vähem talupoja seisuses. Näiteks võlaorjus, mis 18. 19 saj oli võlaorjuse üks liike identituur (identure), mis on lepinguline orjus. Termin nende kohta, kes immigreerusid ameerikasse. Üldjuhul immigreerus vaene rahvas, kel polnud raha. Kui nad jõudsid mandrile, toimus turg , seal sõlmiti leping laevaomanike ja sisserändajate vahel. Neid inimesi nimetati redemptioner. Neil polnud valikud, kelle juurde nad lähevad teenima ja kuhu. Nad osteti välja 3-7 aastaga. Nende erinevus neegerorjadest oli, et nende tähtaeg oli lühike, kui nad end välja ostsid, olid nad vabad inimesed.
Oli olemas ka karistusorjus, eriti Austraalia puhul.
1850 oli tõsine rünnak orjuse vastu. 1765 oli aeg, kus kogu euroopa ja lääne tsivilisatsioon oli orjandusel põhinev, siis 1865 oli kogu lääne tsivilisatsioonis orjus kadunud. 1804 Haitil orjade ülestõus. Ülejäänud juhtumitel kaotati orjus valitsuse poolt.
Ameerikas esimesed kriitikud olid usurühmitused, sest piibel ütleb, et on olemas isandad ja alamad . Protestandid usas hakkasid kritiseerima seda ja nõudsid, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Metodistidest John Wesley kritiseeris eriti rassistlikku argumenti.
Inglismaal tõusis 18. saj esile samuti orjanduse vastasus, see saavutati 1807, kui SB kaotas orjakaubanduse. Seadus nõudis, et kui tabatakse laev, mille peal on ori, nõutakse kaptenilt trahvi – orje hakati merel trahvi vältimiseks merre viskama.
Ka viini kongress hakkas arutama 1815 orjanduse kaotamist SB eeskujul.
USAs toimus põhjas orjanduse kaotamine 80 a jooksul, esmalt Pennsylvanias 1780 ja Massachussetsis. Lõplikult kaotatati 1. jan 1863 Lincolni aktiga, mis hakkas kehtima 1865. Orjus kaotati majanduslikel ja filosoofilistel kaalutlustel, mitte niiväga eetilistel .
Ameerika mandril viimane kaotamine Kuubal.
Ida-Euroopas oli pärisorjus kõige suurem. Protsess on tuntud Knapp’i nime all. Kirjutas 1887 raamatu Bauernbefreiung. See protsess saab alguse, kui kuulutatakse välja talurahva sõltuvuse kaotamine, üleminek raharendile , omandiõigus ja väiketaluomand, vabanemine seisuslikest sõltuvusest.
Knapp kirjutas oma raamatu Preisimaa kohta. Pärisorjus kaotati 1807. reformaatorid Karl vom und zum Stein . Karl August Hardenberg. Ta seadus keelas lõplikult teoorjuse 1811. võimalus, et talurahvas loobub kolmandikust kuni poolest ning loobub seeläbi teokoormisest. Viidi läbi valitsusremondi ja maksureformi, aga ka andis loa Berliini ülikoolile. Hakati teostama sõjaväereformi.
19 saj jäi viimaseks hingetõmbeks aristokraatiale. Aadel kaotas oma eesõigused. Pr revolutsioon oli murranguline, sest kodanlus pääses võimule. Monarhia eesõigused ja privileegid jäid püsima – enamik euroopa riikidest olid konstitutsioonilised monarhiad . Aadlikud püüdsid oma seisust hoida, hakati naeruvääristama mitteaadlikke. Koos aadliga toimus ka kiriku allakäik. Jumal tapeti juba 18. saj, religioon ja kirik 19ndal. Kiriku ilmalikustamine pole aga siiamaani jõudnud lõpuni.
De Maistre – revolutsioonikriitik – nimetas pr revolutsiooni satanistlikuks ürituseks.
1801 Napoleoni kokkulepe paavstiga, kui ta lubas katoliikluse prml põhiusuks – see muutis kiriku riigist sõltuvaks. 19. saj oli sekulariseerimisajastu. Enamik kirikumaid läksid ilmaliku võimu alla, religioossed mõjud jäid tagaplaanile ning individuaalne huvi langus kiriklike usutalituste vastu. See tõi kaasa, et kirik hakkas rohkem vaeva nägema, et hingekarjaseid leida. Kõige jõulisem vastukäik paavst Pius IX poolt, kus paavst kinnitas kiriku täielikku üleolekut muudest institutsioonidest. Paavst kuulutas puntkide kaupa, mis pole tõsi. Viimast etappi on nimetatud laicite (ilmalik), mis näitab riigi ja kiriku vahekordade lõplikku ilmastamist. Riik hakkas nõudma, et kirik ja riik oleks kaks iseasja ning nad ei sekku üksteise asjadesse.
Quanta cura.
PRM oli esimene riik, kus laicite printsiip läbi viidi. (va USA). See lahutamine tähendab, et riik ei maksa kirikule enam otseselt palka. Religiooni ilmalikkustamisega usuvabaduse nõudmine. SB anti kõikidele katoliiklastele ja juutidele võrdsed õigused anglikaani usulistega. Ateistid lubati parlamenti 1886. samas kuningatroonile mitteanglikaani ei lubanud. Euroopas usuvabadus käis kaasas liberaalsete nõudmistega. Vatikan tunnistas muid religioone 1960.
23/4
KONSERVATISM JA LIBERALISM – mõtlemine 19. sajandil
Edmund Burke – konservatismi isa. 1760ndatel a Burke poliitikasse, eelkõige Iirimaal , aga ka Londonis, kuuludes brittide viigide hulka. Kuid siis puhkes pr revolutsioon ja Burke pöördus väga konservatiivsele mõtteteele, leidis, et kõik reformid , mis rev käigus tehti, on liiga järsud. Reformid on kyll lubatud, aga peavad toimuma rangetes raamides. Burke’i „Vastukaja pr revolutsioonile“ tegi temast konservatismi rajaja ja sõnastaja ja üle euroopa kuulsaks . Burke nõudis, et tuleb austada vanu tavasid. Ta ründas ateiste. Möönis loomulikku aeglast arengut.
1818 ajakiri „Le Conservateur“ by F-R de Chateaubriand, kes oli ise romantik . Konservatism on iseloomustatav:
1. mõtlemine on ajalooline, inimeste kooselu kord seisab ajaloo jalgadel.
2. Ühiskond on tervik, inimene selles ainult üks osa.
3. konvservatiivne mõtlemine on hierarhiline . Monarhia printsiip.
4. religioosne mõtlemine
5. moderniseerumise suhtes skeptiline
Liberalismi märksõnadeks eraomand ja indiviid. Indiviidil peab olema tegevusvabadus , kuid see ei tähenda, et liberaalid toetasid äärmist tegevusvabadust nagu anarhid. Põhiõigused, õigusriik ja võimu jagamine.
Liberales – 1818 a termin, kui hispaania põhiseaduse toetajad, kes vastandasid end hispaania kunginale.
Poliitilised ja majanduslikud nõudmised – konstitutsiooni ja vabariiklik idee. Liberalistide võiduks ameerika ja pr revolutsioon. Igal juhul nõudsid nad, et riigil peavad olema võrdne seadus ja individuaalne vabadus. Vastanduvad konservatiivsetele, kes arvasid, et inimesed on sündinud ebavõrdsetena.
Vabakaubandus – riik ei tohi sekkuda majandustegevusse. Igal ühel on õigus oma varaga kätt proovida kaubanduses ja ettevõtluses. Liberaalid nõudsid, et võimalikult palju oleks kaotatud regulatsioone ja majandusbarjääre nii riiklikult kui siseriiklikult .
Liberalism oli antisotsialistlik. Liberalism toetus kodanlusele ja keskklassile nii sotsiaalselt kui ka ideaalis. Keskklassi revolutsioon toimus pr revolutsiooni päevil. Abbe Sieyes – pr revolutsiooni aegne liberalist.
Saksamaal on liberalismi peamine rajaja Karl von Rotteck, kes oli ka ajaloolane, kes kirjutas kodanluse ajaloo. Tema peatöö liberalismi osas „Lehrbuch des Vernunftrechts und der Staatwissenschaften“ 1829-1835. see polnud ainult riigiteoreetiline vaid ka saksa ajaloo realismile alusepanija. Ta oli suur preisi ühendamise vastane, rõhutades, et kui saksamaa riigikestel on olla vaba ilma ühendamata, on see olla parem kui preisi hegemoonia all ning mittevaba.
SBs liberalismi aluseks Adam Smithi „The Wealth of Nations“ – poliitökonoomia rajaja. Smithi arvates oli rikkuse allikaks töö ja tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada, et liberaalne vaba turumajandus toimiks, mitte ei sekkuks. Adam Smithi teooriaid arendas edasi David Ricardo „poliitökonoomia printsiipides“. Ta siiski kritiseeris veidi Smithi, kes ütles, et töös ei peitu õnn, sest rikkaks ei saa mitte tööline vaid ettevõtja.
SB teiseks nurgakiviks on utilitaristide koolkond (kasulikkuse õpetus) James Bentham ja James Mill rajajad . Utilitaristide loosung oli, et kõik jaguneb naudinguteks ja piinadeks ja riigi ainus funktsioon on naudingute tõstmine ja piinade vähendamine. Vabaduse ja õnne aluseks on samuti raha. Nendega leebusid karistused kurjategijatele.
Suurimaks teoreetikuks John Stuart Mill „On Liberty“1859. seal sõnastab ta kõik indiviidi põhiõigused ja tema printsiip, et inimese tegevusvabadust võib piirata ainult siis, kui ta tegevus muutub othtlikuks teistele. Ta rõhutas rahvusliku printsiibi olulisust. Ta toetas õnne teooriat, kuid rõhutas, et kõik ei peitu ainult naudingus. Tööandja peab tagama töötajate õigused. 10 a hiljem kirjutas ta „The Subjection of Women“. Pole ühtegi põhjendatud alust, et naised omaksid vähem õigusi kui mehed. Selleks ajaks oli naisliikumine euroopas kogunud hoogu. Feministlikud liikumised olid edukad ameerikas.
1888 a kokkutulnud naiskonverent Washingtonis , kus moodustati Rahvusvaheline Naiste Nõukogu. Sinna kuulus 7 miljonit naist. Esimesena saavutasid naised valimisõiguse uus- meremaal , austraalias, euroopas esimest korda soomes ja SBs 1918. seal rajati Woman’s Social and Political Union (WSPU). Sylvia Pankhurst oli üks kuulsamaid naisõiguslasi.
Esimesel perioodil ehk 19. saj esimesel poolel oli otsustavaks teguriks, kuidas erinevad voolud suhtusid pr revolutsiooni. Revolutsioon on suht uus termin, pärit 15 sajandist, kasutusel oli hoopis astronoomide poolt. Enne seda kutsuti seda halvustavalt mässuks.
Revolutsiooni olulisemaid teoreetikuid oli Thomas Paine, ta toetas revolutsiooni. Igal põlvkonnal peab olema õigus oma nägemuste järgi omale kord kehtestada.
Revolutsiooni vastaseks contra -revolutsionistid. Konservatiivid suhtusid pr revolutsiooni eitavalt, sest troon oli püha.
Burke’ist olid radikaalsemad Joseph de Maistre, kes oli jesuiitliku kasvatusega suur paavstiaustaja. Talle seostus rev paavstivastase kirikuaktiga. Ta nõudis, et riik peab alluma kirikule ja et riik on ainult austamaks. Samas on teda liigitatud radikaalseks konservatistiks, mitte contra-revolutsionistiks.
Temast veel radikaalsem contra-revolutsionist oli L. G. A. De Bonald, kes oli suur kuningavõimu pooldaja .
Liberaalidest üks aktiivsemaid oli Adolphe Thiers. Temast sai kolmanda vabariigi ajal pr president. Ta oli samuti ajaloolane, kirjutas pr revolutsiooni ajaloo. Kui jakobiinide diktatuur välja jätta, siis revolutsioon tõi kaasa rohkem pos kui negatiivset. Revolutsioon kui rahva vabastamine.
1848 a uus etapp teine etapp. Nüüd said konservatismi pooldajaks kodanikkond , hakkas lähenema liberalismile, sest pead tõstis sotsialism ning anarhism . Konservatiivid pooldasid Bismarcki poliitikat, kes ei kuulanud rahvast. Sotsiaalsed pinged 19 saj II poolel olid tööliste raske olukord jm sots probleemid. Liberaalsed ideed olid saanud kandepinda, et kõik 19 saj II poole valitsused ja kuningad olid sunnitud arvestama nende nõudmistega. Konstitutsioonilised piirangud, pressi- ja seltsivabadus. Valitsused nõustusid neid aktsepteerida, kuna see oli lihtsam, kui liberaalseid nõudmisi maha suruda.
Alexis de Tocqueville tõi sisse skeptilisi suhtumise liberalismi. Ta kuulsam teos oli Demokraatia Ameerikas. Pööre demokraatiale on kui valitsuse türannia asendatakse enamuse türanniale. Pr revolutsioon polnud midagi uut, vaid vana korra arengu jätk. Selline hoiak tõi maa peale revolutsionistid, mida on imetatud liberalismi veriseks kogemuseks.
Saksamaal nimetatakse saksamaa arengut Sonderweg. See termin sai kuulsaks, et taheti näidata, et saksamaa on maha jäänud. Sonderwgiga põhendadatakse, miks sai näiteks Hitler võimule. Tänapäeval tähendab see saksamaa arengut liberaalsuse suunas. Saksamaa oli killustunud ning saksamaa riikide valitsejad olid olnud valgustusliku absolutsmi valitsejad. Preisimaa ja austria kuningas säilitasid oma autoriteedi – sellega põhjendati miks jäi saksamaa ühiskond võimukeskseks.
29/4
RIIK
19. saj jõuavad riigijuhtimisse ka kodanikud. Napoleon kui kõige olulisem riigi edasiarendaja, muutis riigi efektiivsemaks, kompaksemaks bürokraatiaks.
Corn Laws 1815-1846 – inglismaal konservatiivide poolt sisse viidud tariifid viljale, et kaitsta briti põllumehi odava välisvilja eest ning abistas briti talumehi.
Hakati rääkima demokraatia arengust. Riik hakkab koonduma rahva ümber, kellel on omad nõudmised ja omad huvid, millega riik peab arvestama. Kogu euroopa sai peale pr revolutsiooni hoobi, euroopasse ei jäänud ühtegi mittemonarhset riiki. Pärast viini kongressi peale šveitsi olid kõik monarhiad.
Sveits oli mingi aeg prm mõju all, kuid šveits sai oma autonoomia tagasi peale viini kongressi. Šveitsi sai endale ka Genfi. Muus euroopas oli sees liberalismi pisik , konstitutsiooniline monarhia kui euroopa sünnitis. Kõik konstitutsioonid, mis sisse viidi, ei teinud aga kohe riigist konstitutsioonilist monarhiat . Kõige rohkem konstitutsioone kehtestati hoopis nt lõuna-ameerikas. Teine variant on monarhiline konstitutsionalism – kord, kus monarh ja valitsus võistlevad võimu eest riigis. Parlamentaarne konstitutsionalism, kus on selge, et parlamendil on kõrgem sõnaõigus riigis – Inglismaa. SB puudub kinnitatud konstitutsioon tänapäevalgi. Inglismaal tekkis kaubanduse näol liberalism.
Tory fraktsiooni kuulus Lord Liverpool (1812-1827), kes on Inglismaal kõige kauem peaminister olnud. Oli võimul, kui Napoleon vahistati. Oli läbinisti konservatist, ning kujundas tooride armeele konservatiivse näo, toore hakati 1934 nimetama konservatiivseks parteiks. Sir Robert Peel - inglise peaminister. Whigs (viigid) hakkasid üha enam tooridest eemalduma ning võtsid endale liberaalse suuna. 1830ndatel hakati viige nimetama üha enam liberaalideks, kuni nad nibetati ümber liberaalseks parteiks.
1832. a parlamendireformini oli inglismaa endiselt 17. saj aktide juures kinni (bill of rights). Earl Grey – diplomaat, tee looja – Twiningsi teesalongi tee. Earl Grey oli liberaal , kes viiski läbi parlamendireformi, mis seadustas uuesti inglismaa parlamentaarset korda, eelkõige valimiskorraldus, kuidas alamkoda valitakse. Üks 19. saj keskpaiga ja II poole küsimustest oli, kes võiksid saada valimisõiguse. Hääleõigus oli nendel, kes ületas mingi varalise limiidi. 1867. a laiendati taas valijaskonda, kuid siiski vähem kui pooltel täisealistel oli valimisõigus. 1884. a laiendati valmisõigust uuesti, kuid ainult 67 % meestest said valimisõiguse. Kui inglismaal toimus alguses parlamentiseerumine ja siis demokratiseerumine, siis näiteks saksamaal oli vastupidi. Oli probleeme ka valimise läbiviimisega – peremees ütles teenijatele, keda nad valida tohtisid (polnud salajast hääletamist).
19 saj leiutis – valimisvõitlus. Esimese massikampaania viis läbi William Ewart Gladstone, kes kuulus liberaalsesse parteisse. Alustas šotimaal Midlothiani kampaaniat 1879/1880 – kõnede sari. Gladstone’i poliitiline rivaal oli Benjamin Disreali (1874 – 1880), kes oli konservatiiv . Ta kaotas valimised. Disreali oli ka kuninganna Victoria soosik. Victoria oli riigiasjades väga hoolas, üritas kõigega ise kursis olla, avaldada oma arvamust, samal ajal hoidis parlamendi suveräänsust, millega teenis rahva austuse. Enne Disreali soosis Victoria Lord Merlbourne’i. Victoria oli hea pereema ning armastas oma abikaasat prints Albertit. Peale kuninga surma leinas Victoria kaua ning residenteerus hoopis šotimaale. Victoria pöördus avalikku ellu tagasi alles 11 a pärast oma mehe surma.
Alates 18. saj olulise märksõnaga õigusriigi põhimõtted – põhiseadus. Põhiseadus on 18. saj lõpu leiutis. Riigil oli õigus kyll seaduse kirjutada, kuid kõik oli reguleeritud. Esimene põhiseadus USAs 1787. seejärel 1791 PRMl ning 1791 Poolas. Pärast 1812 Hispaanias. Nende konstitutsioonid olid liberaalsest ideest lähtuvad. Idee konstitutsiooni teha arenes välja Montesquieu Seaduste Vaimust – võimu lahususe printsiip. Seaduste osas tuleb nimetada Napoleoni tsiviilkoodeksit, mis oli esmakordne katse reguleerida seaduse sõnaga ühiskonna peamiseid valdkondi – lahutamine, perekonnaelu, tööõigus jne jne.
Seaduste kõrval teiseks märksõnaks 19 .saj oli rahvusriik – 19 saj sai riigist esmakordselt rahva huvide kaitsja, mitte monarhi huvide kaitsja. Peale pr revolutsiooni tekib rahva poliitiline aktiivsus. Tekivad riigipühad (rahvuslikud), esimeseks MS-ks pole euroopas riiki, kus poleks oma rahvuspüha.
Tekivad parteid ja nendega kaasa elukutselised poliitikud . Saksamaal tekkisid parteid alles 1848 a revolutsiooniga. Deutsche Fortschrittpartei – saksamaa esimene partei – Bismarcki võimu all jäi see opositsiooni, kuna partei toetas liberaalset suunda, Bismarck pigem autoritaarset. Bismarcki toetas pigem Der Deutsche Nationalverein. 1875 – SPD Sozialdemokratische Partei – tõi sotiaalse küsimuse päevakorda – töölisliikumine. Rõhutati, et demokraatia tuleb tuua töölisklassi raamesse. Nad olid konservatiivide partei vastased. Nendega seostati kaht atentaati. 1878 võtab Bismarck vastu antisotsialistliku seaduse, millega keelati partei tegevus. Sots partei jäi efektiivselt põranda alla edasi tegutsema.
Bürgergarde. Esimest korda politseistruktuurid loodi, mis olid allutatud tsentraalvõimule Prm-l, mis polnud eriti hästi siiski organiseeritud. Saksamaal nimetati seda Bürgergardeks – kodanike vaht linnades. Need reorganiseeriti korrakaitseüksuseks. 1845 sai Berliini politsei endale vormi. Nende võimupädevus laienes. Kõige enam regulaarsest politseipoliitikast saab rääkida Inglismaal a viis Robert Peel parlamendi ette seaduse, mis nägi ette londonis strukturiseeritud politsei. Londoni politseid hakati kutsuma „Bobbies“.
1845. a New Yorgis moodustati politseiüksused. 20 a hiljem asutati USAs Secret Service , mis pidi alguses võitlema eelõjige valerahaga, kuid pidevalt lisandus ülesandeid ning nad pidid hakkama tegelema julgeolukuküsimusega. Secret Service sai ka presidendi kaitse ülesande.
Hukkamõistu osaliseks said avalikud piinamised ja hukkamised – humaansed ideed. 19. saj oli karistamine pigem meelega, siis esmalt saksa riigikestes ja SB kaotatakse hukkamised. (1868).
Riik jäi militaarriigiks, kuid juurde tuli ka tööstusriik. Kogu koloniaalambitsioonid toetasid seda. 19. saj lõplikult riigikodaniku idee läbisurumine. Kokkuvõtteks esimeseks maailmasõjaks oli vähe tõelisi konstitutsionaalseid monarhaid – šveits, prm, SB, norra ja rootsi.
30/4
RAHVASTIKU JUURDEKASV 19. SAJ
19. saj on statistiliselt mitte veel väga hästi kaetud. 19. saj toimus väga kiire juurdekasv. Tööstuse ja teaduse areng põhjustas seda juurdekasvi.
18 saj lõpus oli prm euroopa suurriik 26 miljoniga, venemaal 24, austra -ungari 20 milj. SB 13.5 milj, hispaania ja poole 13 miljn. Kreekas ainult 800 tuh inimest.
1750 – euroopa rahva demokraafiline plahvatus – demograafiline revolutsioon.
Miks just 1750nda a paiku?
Euroopa rahvaarv : 1800 – 188 milj
1900 – 400 milj
1913 – 464 milj
inimesed elasid kauem, suremus oli väiksem, aga oluline oli ka 19. saj toimunud poliitilistes korraldustes.
19. saj hukkus sõdade tulemusena 7x vähem kui 18. saj – hispaania pärilussõda näiteks.
Oluline oli ka see, et euroopa pääses näljahädadest 19. saj jooksul. Esimesena pääses SB 17 saj, mille oluliseks tõukeks, et põllumajandus kasvatas oma tootlikkust. Samuti oli inglismaal juba 16. saj lõpus hakatud reguleerima vaeste hoolekannet. Võiks öelda, et inimesed olid saanud reservi inglismaal. Teistes riikides hakati reserve koguma alles 18. saj II poolel. Viimane üleeuroopaline näljahäda oli 1816-1817.
Tambora vulkaanipurse 1815 – lääneeuroopas ja ameerikas oli suvi ilma päikeseta. 17 tuh ohvrit.
19. saj lõpuks olid inimesed saavutanud immuunususe nälja vastu – kindlus , riik aitas hädalisi.
Looduskatastroofe 19. saj polnud. Suurimad katastroofid 1883 a Krakatao vulkaanipurse Indonieesias. Ohvrite arv u 120 tuh inimest.
Kui inimesi tuleb koguaeg juurde, siis ressursid vähenevad. See teooria – Thomas Robert Malthus : Rahvastiku printsiip 1798 ning täiendas 1803. a. Selle traktaadi esmane tõukejõud oli vastu väidelda seadusemuudatustele, kui SB tahtsis suurendada ressursse, millega vaeseid toetada. Malthusti ärritas, et inimesed ei tee tööd, vaid ainult toodavad uusi inimesi juurde. Malthus ütles, et niimoodi võib rahvaarv kasvada teooreetiliselt, kahekordseks iga 25 a tagant, rikkused kasvavad aga aritmeetiliselt. Rahvaarv saab olema vaesuse aluseks. Malthus nimetas kõiki seniseid rahvaarvu piiravaid näitajaid – positive check – loodus ise kontrollib rahvastiku arvu. Ta pidas õigeks, et inimesed võtavad ise rahvaarvu kontrolli alla – preventive check. Ta oli veendumusel, et riik peaks lubama lapsi ainult siis, kui pere majandus seda lubab. Tahtis keelustada vahekorra väljaspool abielu – malthusianism. Karl Marx ja teised kriitikud kritiseerisid teda. Inglismaal oli eriti see teooria populaarne. Malthuse teooria oli veidi naiivne ja lihtsustatud. Euroopa on olnud pidevalt kõige rahvatihedam kuni 19. saj lõpuni kogu maailmas.

1900
Euroopa 20% 26%
Ameerika 2.5% 10%
Jne
Kõige suurem briti impeerium 1913 441 milj
Hiina keisririik 440 milj
Venemaa 163 milj
USA 108 milj.
Euroopas sündis keskmiselt 40 inimest tuhande elaniku kohta ja suri 40 inimest tuhande elaniku kohta. 19. saj keskpaigaks oli suremus langenud lääne ja põhja euroopas 20 promillini. 20 saj alugseks oli suremus vähenenud 17 promillini ja rootsis 16 promillini. Venemaal endiselt 30 promilli . Sündide arv oli 30 promilli.
SB üle 65-aastaste inimeste osakaal 1850 – 4,6%, 1910 – 5,2%. Võrdluseks eestis praegu vanemate inimeste osakaal 15 %.
Kui kaua inimesed elasid üldse 19. sajandil? Enne 19. saj inimeste oodatav eluiga sünnihetkel jäi ainult 30 eluaasta kanti . Rootsis meestel 35, naistel 38. reeglipäraselt sünnihetkel üle 40 a ainult kõrgaristokraatial ja heal järjel oleval kodanlasel. 19. saj keskpaigaks jõuti 40 eluaastani ja sajandi lõpuks 45 eluaastat. Probleemiks oli ikkagi väikelaste suur suremus.
Toiduraua rikastumine 19. saj. Kartulit hakati kasvatama 18. saj teisel poolel. Tuleb rõhutada, et kartuli tulek euroopa toidulauale oli väga oluliseks positiivse tähendusega, kartuli saagikus on suurem kui teraviljal. Kartul on rikas c-vitamiini poolest. Kartulit kasvatati ka linnas väikese maalapi peal. Kartul ei vaja harimiseks hobust.
Meditsiini areng. 19 sajandil hakati arusaama, kuidas ennetada haigusi ning tekkis haigete eest hoolitsemine. 18. saj sai alguse ka vaktsineerimine. Uueks haiguseks sai tuberkoloos. Teiseks haiguseks koolera.
Homo hygienicus.
Edward Jenner
Ignaz Semmelweis – avastas, et lihtne kätepesemine enne operatsiooni vähendab nakatumist.
John Snow
Louis Pasteur – avastas bakteri.
Robert Koch .
19 .saj ilmusid veel uued haigused. 1805 a meningiit, kus mõne päevaga pooled nakatunutest surid, seda kandsid eriti edasi Napoleoni soldatid. Lastehalvatus – haigus, mis ei olnud seotud vaesuse v ebahügieeniga.
SB tegi läbi kõige suurema rahvastikujuurdekasvu. Euroopas oli kaks riiki, mis eristusid demograafiliselt juurdekasvust, nt prm. Prm hakkas alla jääma ka kõige protestantlikematele riikidele laste arvu poolest. Prm mõjutasid sõjalised kaotused. PRM oli kõige suurema sissevooluga riik euroopas.
Iirimaa isegi kaotas elanikke. Suur iiri näljahäda 1846-1849 (1847) tekkis seemne nakkus . Levisid ka düsenteeria ja tüüfuse epideemia . Iirimaa: 1841 – 8.2 ilj, 1901 – 4.5 milj. Iirimaalt lahkus palju inimesi iga a 200 tuh inimest. Iirimaa on süüdistanud teiselt poolt Inglismaad majanduspoliitikas iirimaa vastu. Seda näljahäda on ka nimetatud inglismaa genotsiidiks iirimaa vastu.
Amartya Sen –näljahädad ei teki, sest toitu pole, vaid alati on küsimus selles, kuidas olemasolev toit jaguneb ja millised on õigused saada vaesemal elanikkonnal abi – entitlement approach. Sen rõhutab, et ühiskond on jagunenud ühiskondlikult ebavõrdseteks gruppideks .
Kuigi maaleanikkond kasvas kiiresti, siis 19. saj linnaelanikkond kasvas veelgi. Suurlinnad london ja pariis. SB oli kõige arenenum linnastunud riik. Linnastumuse osas järgnesid itaalia ja madalmaad.
19. saj on ka massimigratsiooni aeg. 1815-1914 kogu maailmas migreerus oma kodumaalt vähemalt 82 miljonit, sh 1850-1915 rändas euroopast välja 40-45 milj inimest. 13.5 % sellest olid britid, siis itaallased ja sakslased. Rännati eelkõike USAsse. Ainuüksi saksamaalt lahkus 1 milj inimest. Rändasid välja põhiliselt noored mehed.
Kuigi majandusstatistikat pole, siis elustandardite põhjal võib öelda et 1820 a oli kõige parem elada maailmas madalmaades, SB, PRMl ja USAs. Seejuures saksamaa elustandard oli ainult 55% madalmaade omast. 1870 a paiku oli kõige parema standardiga maa austraalia, SB, madalmaad, usa, prm. Saksamaa oli tõusnud 67 %ni madalmaade elustandardist. 1913. a endiselt austraalia, seejärel USA, SB, madalmaad. Saksamaa tõusis samuti paremale järjele, oli samal tasemel PRMga. USAs, Argentiinas ja Mehhikos kasvas elatustase kiiresti.
euroopas 19. saj alguses keskmine mees 1.52 m pikk. 20 saj alguses 1.68
6/5/2009
MAJANDUS ja KAUBANDUS
Varauusajal oli euroopas ülekaalus merkantelistlik majanduspoliitika.
Ameeriklane A. Hamilton oli esimene rahandusminister. Ta pidas 1791. a kõne kongressile mafufaktuuride kohta. Tööstust tuleb soodustada tariifidega, mis on eriti oluline noorte riikide puhul. Tööstus tuleb kaitsta väliskonkurentide eest. Need seisukohad võttis üle sakslane F. List, kes ideoloogilistelt vaadetelt oli rahvuslik liberalist, kuid suhtus piiramatu kaubanduse põhimõtetesse liberaalselt. Leidis, et mingil määral on vabakaubandus siiski kasulik, kuid üleminekul agraarühiskonnast on see võimalik ainult protestionistliku poliitikaga. Tuleb rakendada tariife. Majanduse piiramine euroopas toimus 19. saj keskpaigani, kõige esimesena muutus see vabaks SBs. 1846 kaotati importvilja tariifid. 1838 oli inglismaal tekkinud vastuseis inglismaa sekkumisele majandusse. Printsipiaalselt vabanes inglismaa 1860ndatest aastatest . Riik ei sekku enam turumajandusse, riik laseb turul ise hindu reguleerida. Inglismaa järel hakkasid ka teised riigid 60ndatest vabamajanduse poole liikuma, kuigi 19. saj ei saavutanud täielikku vabamajandust ükski riik.
Ameerikas oli liberaalne majandus hakanud juurduma 1830ndatest, aga 60ndal aastal toimus tagasiminek. SB ja PRM sõlmisid vabakaubanduslepingu Cobden-Chevalier 1860. tegemist polnud siiski kaubanduse vabakslaskmisena vaid tollide alandamisega. See käivitas vabade tollide poliitika euroopas. Samal ajal PRM lubas inglismaa tööstuskaupu oma turule väga madalate tollidega ja vastupidi. PRMl oli kaubandus üsna stabiliseerunud olekus kuni C-C lepinguni. 1892. a tühistas PRM selle lepingu.
Euroopa majandus hakkas tagasi liikuma 1880ndal, sest

ühinesid itaalia ja saksamaa

rahvusriigi idee, kus nähti, et riik peab kaitsma oma rahvuslikke huvisid.
Ajavahemikul 1850-1880 rahvusvaheline kaubandus neljakordistus.
Euroopa ja põhja-ameerika vedasid maailmakaubandust.
1880ndatel tuli proteksionism tagasi, euroopasse jäi vabaks SB, Taani ja Holland, mis jäid vabakaubanduse juurde.
Miks tekkis kaubandusvabadus?

Liberalistlikud ideed

uute maavarade avastamine (kulla paiskumine maailmaturule] 1848. a algas California kullapalavik .Colomo orust leiti suurtes kogustes kulda. 7 aastaga rändas californiasse juurde 300 000 inimest.

poliitilised põhjused. Saksamaa kui suure majanduskasvuga riik euroopas. Saksamaal enne 1871. a ühinemist sai hoo sisse masinaehitus ja suurtööstus. 1870ndaks aastaks oli saksamaa möödunud PRMst. Saksamaal tekkis uus optimism . 70ndatel jääb saksamaal elanike ostujõud küll väikseks, tööstuse ületootmine. Tekkis lühiajaline kriis. 1900ndaks aastaks jõudis saksamaa kogutoodangu poolest maailmas teisele kohale. Riik investeeris militaartehnikale. Saksamaa suutis tõsta ka oma toodangu kvaliteeti>>1880 made in germany kaubamärk. Saksamaa oli agraarriik kuni sajandi lõpuni.
Indiaanlased aeti läänest välja. 1851. leiti ka austraalias kulda. Kogused , mis välja kaevati, olid suured. See stimleeris ka toomist.
Raudtee ehitus algas SBs. 19. saj alguses hakati otsima lahendusi kaevandusprobleemidele. George Stephenson , kellest sai katseeksitusmeetodiga kuulus leiutaja, lahendas 1814 veduriprobleemi. Pani veduri nimeks Blücher.
1830 Liverpooli ja Machesteri vahel raudteeliin ja auruvedur.
1840 Saksamaal Borsigi poolt konstrueeritud vedur.
Transpordi areng suurendas inimeste ja kaubaveoste hulka. 1830ndatel pääses postitõllaga liikuma saksamaal 1 milj inimest, 1850ndani tõusis see tuh korda.
Ferdinand de Lesseps – rajas Panama kanali 1881 algasid tööd. Nõudis u 80 km kaevamist. Lesseps lootis kanali kaevamisest suuri kasumeid. Lõi panama kompanii, kuhu inimesed hakkasid aktsiaid ostma. Tööd aga ei edenenud ning tekkisid probleemid. 1889. a oli firma pankrotis. PRMl asutati juurdluskomisjon, kus avastati, et pr parlamendisaadikud olid Lessepsi käest võtnud pistitst. 1892 lasi lahti ainult prm rahandusminister – 800 tuh investorit said kahjumi .
Esimeseks presidendiks prml kolmanda vabariigi ajal MacMahon (rojalist). Konflikt tekkis, kui ta lasi lahti ministri Jules Solin’i 1877 ja valis omapoolse rojalistist peaministri. Parlament seda ministrit ei kinnitanud. macMahon saatis saadikutekoja laiali ning see tuli uuesti kokku. See kordus veel mitu korda. Vabariiklased said senatis selle tulemusena ülekaale, mis kindlustas, et 1879 astus MacMahon presidendikohalt tagasi. Uueks presideniks sai Jules Grevy. Panama kriis tekitas antisemistlikku viha, kuna paljud panama kriisi tegelased olid olnud juudid .
1904 . hakati uuesti panama kanalit kaevama , ameeriklased üritasid võtta õppust prantslaste vigadest. 1914 avati panama kanal pidulikult.
Kasutusele võeti aurikuid. Üle atlandi 1913 sai euroopast ameerikasse 12 päevaga.
1876. telefon.
1873-1896 – pikk majandusdepressiioon. Majaduskriisid industriaalühiskonnas tsüklilised, kriisi keskmeks tööstussektor. Industriaalühiskonnas kriisid laiemad, seotud mitmed turud – doominoefekt. Esmakordselt hakkas euroopa põllumajandusele mõju avaldama põllumajandus, mis toimus mujal. Saksamaa, austria ja SB börsid raskustes. 1892 jõudis börsikrahh alles usasse. Sajandi lõpus uus majandustõus.
Võeti kasutusele kullastandard – pangatähed löödi kulla alusele, kus briti kolooniates sai selle maksevahendi ettenäitamisel sama palju kulda välja võtta. 1821 – inglismaa fiktseeritud kullastandard. Olid olemas ka hõbedastandardid.
1872 sidus saksamaa oma marga kullaga. Saksamaa hakkas maha müüma oma hõbedat. Kulla hind tõusis, hõbeda hind kukkus. Enamik riike läks kullastandardile üle.
Pangad arenesid.
Kapitalism – 19. saj. Põhines eraomandil, toomisel ja võikmalikult vabal turumajandusel. Kapitalist oli see, kellel oli üleliigset eravara. Marxist sai alguse selle sõna halvustav toon. Kapitalismile pakub omad raamid siiski ka riik, ilma riigita ei saa. Kapitalism eeldab ülidselt ka vaba palgalist tööjõudu.
7/5/2009
INDUSTRIAL REVOLUTION
Üleminek tööstuspõhisele ühiskonnale. Tõi kaasa majanduse kasvu.
Proletariaat ja kodanlus – klassivõitlus Marxi arvates.
Tööstus tõi kaasa heaolu kasvule.
Euroopas jäid agraarriikideks Hispaania, Itaalia ja Venemaa.
Pikas perspektiivis paranes elustandard.
Tööstusrevolutsioon sai alguse inglismaal 18. saj II poolel 1760ndatest aastatest. Iirimaal tööstusrevolutsiooni 19. saj teisel poolel ei toimunud – oli SB kõige mahajäänum kant . Arnold Toynbee „industriaalne revolutsioon“, tõi selle termini käibele. Termin oli ise kyll varajasem, kuid tema tegi selle kuulsaks. Ta käsitles tööstusrevolutsiooni kui inglise rahvusliku elemendina.
Miks sai revolutsioon aluse inglismaal?

maavarad inglismaal. Kivisüsi ja veeallikad.

inglismaal oli küllaltki suur turg, tööstuskaupade turustamine ja nõudlus. Inglismaa polnud kindlustatud majandusbarjääride ja tollidega.

inglismaal oli saanud majandus rahulikult areneda ja toimus pidev majandusareng .

inglismaal polnud ka raske lahendada transpordiprobleeme – polnud nt mägesid

inglismaal oli rannikuäärne laevaühendus

mehaanilised saavutused.

inglise teadlased

koloniaalkaubandus ameerika, austraalia ja indiaga. Lisaturustamine

edukas põllumajandus, talurahvas oli vaba. Talurahval oli vahendeid, et osta tööstuskaupa. Vaba tööjõud tööstusele.
Mõiste „industrious revolution“, selle terminiga on tahetd 17 ja 18 saj nõude kasvu kaupade järgi, eriti mittepõllumajanduslike kaupade järgi. Inglased räägivad prototööstusest – varatööstusest.
Üleminek toomiselt tööstusele on tootmise mehaniseerimine. 1770ndad – aurumootor , leitajaks Thomas Newcomen.
Maailma tööstuse lipulaevaks sai tekstiilitööstus puuvillaks.
Tehnilistest uuendustest 1733 lendav süstik – John Kay. Oli oluline riide tootmisel.
James Hargreaves 1764 a leiutas ketrusmasina. Teine vabrikant Richard Arkwright täiendas seda. Masina nimi oli Jenny . 1769. a šotlane James Watt parandas aurumootorit ja leiutas hoopiski uue aurumootori. Järgmine oli automaatne kudumine 1785 leiutas Edmund Cartwright mehaanilise kudumismasina. Oma masinat hakkas kutsuma Power Loom’iks. Inglismaa valitsus premeeris teda 10 tuh naelaga. Muutus riide jardi palju odavamaks. 1840ndatel leiutati ka õmblusmasin.
Mettallurgia areng. Inglismaa jällegi kõige edumeelsem. Kivisüsi, millega sulatati rauda.
Abraham Darby ja Henry Cort saavutasid metallurgias sellise tasemel, et massides hakati valmistama malmi 18. saj. Tööstusliku rev tähtsaim nimi metallurgias on Bessemer, kes leiutas konverteri, mis puhus malmist süsiniku välja ja saavutati tugev teras.
Tööstuse edenemine tõi kaasa uue organisatsiooni:

Töölised koondati vabrikutesse.

investeeringute vajadus. Masinad olid kallid. Võeti laene . inglismaal oli laenamine lihtsam.
Inglismaa tööstus koondus kesk-inglismaale. Prm-l põhja poole.belgia oli samuti edukas tööstusriik.
Inglismaal lõppes tööstusrev 1850 – tähendas, et oli möödunud põllumajandussektorist. Venemaal algas tööstusele üleminek alles 1890.
Tööstuse tootmine stimuleerib nõudluse kasvu. Keemia ja elektrotehnika tööstus. 1880ndatest juhtrollis saksamaa ja USA. Uuteks energiaallikateks said nafta ja elekter . Elektrinõudlus sai alguse 1900.a. elektripirn oli leiutatud juba 1870ndatel.
Keemiatööstus: värvid ja liimid . SB ei suutnud võistelda Saksamaaga. Adolf von Baeyer saavutas 1880ndel sünteetiliste värvide kasutamise. Aniliini tootmine.
Niclaus Otto leiutas sisepõlemismootori, mida Diesel täiendas. Hakkas asendama kivisüsi. Hakati tootma ka bensiinimootoreid. Gottlieb Daimler tõi bensiinimootori autotoomisesse. Tööstus muutus bürokraatlikuks.
Tekkisid kaubanduskontaktid.
Uusaegse majanduse tsüklilisus. 19. saj I poolel toomises mõõn. Ikaldused. 19. saj II poolel tekitas majandustegevus ise finantskriisi . Ühtegi väga suurt kriisi siiski polnud.
Teaduslik võidukäik. Kuidas inimes suhestus maailmaga ja kujundas ümber inimeste väärtushinnangud. Teadus spetsialiseerus, tekkisid teadusajakirjad ja –seltsid. Tekkisid laborid ja uurimisinstituudid. „ Kosmos “ kuulus teadusteos by Alexander Humboldt . Teadlased tulid lihtrahva hulgast.
PRM panustas matemaatikasse ja kirjeldavasse loodusesse. Inglismaa ja itaalia edendasid füüsikat, keemia inglismaal ja rootsis, astronoomia inglismaal ja venemaal.
Kõik olulised teaduslikud avastused tehti euroopas. Tekkis allikakriitika ja allikapõhine ajalookirjutus. Tekkis sotsioloogia. Auguste Comte – avaldas 1830-1842 pos sotsioloogia kursus. Kui seni on maailmas ülemvõimu eest võidelnud kaks faasi – teoloogiline, kus kirik näeb hierarhilist ühiskonnakorda ja teiseks metafüüsiline, kus oluline on inimene oma õiguste ja vabadustega. Comte ütles, et teoloogiline käsitlus ongi kaost tekitanud. Ta ise pakkus välja pos faasi, mille järgi tuleb ühiskond teaduslikult reorganiseerida.
Kõige suurem väljakutse tekkis Darwini evolutsiooniteooriaga 1859 „Liikide teke“, millega ajas kiriku vihale. 1871 võttis ta oma seisukohad lõplikult kokku.
13/5
olin haige
13/5
SOTSIALISTLIK LIIKUMINE
Pr revolutsioon on lähtepunkt sotsiaalsele mõtlemisele. Sealt ammutati ideid ja lahendusi.
Pr revolutsioon oli vaadete omavaheline võitlus – võidule pääses vaade, mille järgi olid kõik inimesed võrdsed. Revolutsiooniga pöörati tollane klassiühiskond segamini . Kommunstid pidasid pr revolutsiooni eelduseks , sotsialistid ei näinud seda kui sündmust. Kommunistid tervitasid Bastille vallutamist ja kuninga kukutamist. Rahvamassid suudavad oma vabaduse eest seista.
Sotsialismi eesmärgiks on ühiskonna koosseismine, kus oleks kaitstud enamuse huvid, mitte eliidi omad. Sotsialistide arvates tuleks varandused ümber jagada. Nimetus sotsialism tuleb ladina keelest socius – kaaslane. Sotsialism vastandus natsionalismile, aegamisi lähendas liberalismile v konservatismile.
Sotsialism oli mõjutatud autoritest ning nende utoopilistest ideedest (Babeuf, Saint-Simon, Fourier , Blanc ). Marx pidas oma sotsialismi teaduslikuks, kuigi ka tema lahendused olid üsna utoopilised.
Sotsialistliku liikumise võib jagada kaheks etapiks – 1789-1848
Teine etapp pärast 1848 a peale Marxi ja Engelsi manifesti.
Esimene etapp oli utoopiline , mitmekesine pilt. Diskuteeriti paljude küsimuste üle.
Järgmine etapp oli paradigmaatiline. Need lähtusid kommunstliku partei manifestist.
Utoopiliste sotialistide peamised ideed:
Esimesed autorid olid inglased: Thomas Paine „Rights of Man“ 1791 – nõudis maa ja vara ümber jagamist, selle võtmist rikastelt.
Thomas Spence – pidas lahendiks kogu maa omandi andmist ühiskondlikku kasutusse. Tuleb kaotada eraomand.
Robert Owen – New Lanark’i puuvillavabrik šotimaal. „new moral world“ 1820. hakkas propageerima muid sotsiaalseid küsimusi inglise sots poliitikasse. Kirjeldab, kuidas peaks välja nägema kommunstlik töökeskkond, kus puudub eraomand. Püüdis sellist kommuuni rajada ameerikasse oma rahade eest 1825.
Revolutsioonisündmuste käigus tõusis pinnale Babeuf. Ta püüdis revolutsiooni käigus propageerida sots võrdsust. Tema idee „ainult füüsilise töö tegijad saavad omada kodanikuõigusi, need kes tööd ei tee (haritlased), pole ühiskonnas mingit õigust.
Saint-Simon – kristlik sotsialist . 45a kaotas kogu oma vara ja sattus tõelisesse vaesusesse, kuni asus kirjutama. Ta soovis teaduste tehnoloogiat mobiliseeruda ühiskonna jaoks. Tema jaoks oli ajaloo areng mõistuse areng ning et ühiskonda peaksid valitsema ainult eksperdid. Tema riigikapitalismi idee oli sotsialistlik, inimesed peaksid töötama. Eraomand siiski lubatud. Nägi oma riigikapitalismi plaanimajanduses. Teda peetakse autoriks , kellelt marksistid võtsid hiljem üle plaanimajanduse idee.
Louis Blanc – tema peatöö 1839 „tööorganisatsioon“. Igalt ühelt vastavalt tema võimetele ja vajadustele. Selleks sai kommunistide loosung. Riigi ülesanne kindlustada kõigile töö. Nõudis, et kehtestatakse üleüldine valimisõigus. Luuakse töökojad, mis tõrjuks välja erakapitali.
Charles Fourier – pidas teadust oluliseks. Nägi, et ideaalset ühiskonda ei saavutata, kuigi inimühiskond liigub koguaeg ülespoole etappide kaudu. Ürgkogukond – feodaalid – kapitalistid – sotsialistid. Nõudis, et kauplemine tuleks ühiskonnast kaotada.
Louis Blanqui – asutas organisatsiooni „ Aastaajad “, et kasvatada endale jüngreid. Tema eesmärk oli riigivõim kukutada, kaotada jumal ning kaotada valitsus. Asemele töötajate proletariaarne vabariik. Proovis pariisis ka riigipööret korraldada, kuid see kukkus läbi.
Karl Marx (1818 – 1883)– Engelsi hea sõber. Ei Marx ega Engels polnud töölisklassi esindajad. Marx pärines jõukast juudiperest, ta isa oli protestalik jurist. Marxist pidi samuti jurist saama, kuid Berliinis hakkasid teda tõmbama boheemlaslikud ringkonnad. Marx sai doktoriks ning soovis hakata tegema karjääri, kuid oli oma kirjutustega saanud külge halva kuulduse ning teda ei lastud karjääri tegema.
Friedrich Engels (1820- 1895 ) – oli samuti protestandiperest. Õppis Manchesteris kaubandust, kus nägi tööliste elu ja töötingimusi ja hakkas sotsialistiks.
Marx ja Engels liikusid 1840 „Õiglaste liiduga“, kommunistliku organisatsiooniga. Liit tegi marxile ja engelsile ülesandeks koostada põhikirja, mis väljendaks kommunistlikku ideed. Manifesti esimeses peatükis osutas Marx kodanlust, mis on päästnud välja kaubandustootlikud suhted. Loodud on uus klass ehk proletariaat. Rahvamass on allakäigu teel, mida põhjustas kodanluse suur ahnus. Tulemuseks ainult kriisid. Kapitalistlike korra raamides ei ole võimalik kriisidest üle saada. Proletariaat loob uue ühiskonna, mis aitaks kriisidest üle saada. Kõigi maade proletariaarsed – ühinege!
Neue Rheinische Zeitung – kommunistide ajaleht. Marx oli lehe peatoimetaja. Marx ja Engels põgenesid Saksamaalt Londonisse. Marx kaotas kogu oma maise vara elu lõpuni. Engels hakkas vabrikandiks ning toetas Marxi surmatunnini.
SB-s ei leidnud Marx kunagi suuremat toetust. Olulisema töö, mille ta SB-s kirjutas oli „Das Kapital“, kus ta sõnastas teaduslikult kogu oma vaadete süsteemi 1867 – esimene köide.
Engelsi kuulsamad teosed „Anti-Dühring (1878) ning „Perekonna, eraomanduse ja riigi tekkimine“ (1884).
Materialistlik filosoofia pärines Ludwig Feuerbach ’ilt. Klassivõitluse idee pärines Saint-Simonilt. Marxi tööväärtuse teooria oli laenatud Schmidtilt.
Marx avaldas veendumust, et kapitalism saavutab kriisidesse, mille järgmiseks sammuks on uus ühiskond – proletariaalne diktatuur. Marx ise pidas end prohvetiks ning tõotatud maaks kommunismi.
Marxi pakutud probleemide lahendused olid utoopilised. Poliitikasse ta ei sekkunud , küll aitas ta asutada esimest internatsionaali ehk 1864 International Working -men’s Association – esimene katse tööliste õiguste eest võitlemine. Sellega ühinesid 13 euroopa riigi ning USA sotsialistid. Asutati Londonis, kuid esimene konverents toimus Genfis. Lõpuks viidi üle New Yorki . Organisatsiooniga – 8 tunnine tööpäev. Mingisuguseid reaalseid tulemusi ei saavutatud, see koosnes nii paljudest erinevatest riikidest, kellel kõigil olid oma vaated. Tekkisid kiiresti vastuolud.
1889 teine katse arendada rahvusvahelist koostööd. Pariisis tuli kokku asutamiskongress, millest võtsid osa 20 riiki – 1. mai sai rahvuspühaks. Hakkasid koos käima iga 2-4 a tagant. Koos käidi kuni 1. MSini. 1916 läks teine internatsinaal laiali. 1910 toimus selle raames sots naiste konverents, kus võeti vastu otsus rahvusvahelisest naistepäevast.
Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega.
Fabiaanlaste ühing??
Saksamaal ja Prm-l sots parteid lähtusid marksismist. Oli raskus töölisklassi kaasa tõmmata. Õhutati nende revolutsioonimeelsust jne.
La Saille’i liikumine Saksamaal???
Marksismi kehtestamine polnud nii lihtne. Sotsliikumine segunes anarhistidega.
Anarhistid nägid terrorit ja kaost oma pol võimurelvana. Olles väga mitmes puntkis ühistel arusaamadel sotsialistidega. Nende nägemuseks oli, et inimeste valitsemine inimeste üle kaoks ära - ühiskond peab toimuma enesereguleerimise läbi. Turg ja riik peab asenduma lepingutega.

anarhistid olid määratud kindlaksmääratud organisatsioonidele. Selle asemel pidi olema vabatahtlikud assotsiatsioonid . Indiviidi tahtevabaduseks tuleb vabaneda institutsioonidest

anarhistid eitavad teooriaid ja ideoloogiaid. Üksikisiku vabadus peab olema üle igasugustest ideoloogiatest.

kõikide anarhistlike autorite eesmärgiks valitsemisest vaba ühiskond. Valitsemine on kahjulik. Võisid olla ka kommuunid, aga need pidid olema kordineeritud ilma igasuguse juhatuseta.
Anarhistide teoreetikud William Godwin – 1793. a ründas kapitalistlikku ühiskonda. Erinevalt paljudest teistest eitas vägivalda. Ühiskonda saab ümber korraldada ainult mõistuse järgi, mis tugineb õigustundele. Tema tütar on Frankensteini looja.
Venelastel on samuti kaks kuulsat anarhisti – Mihhail Bakunin ja Pjotr Kropotkin . Bakunin võttis osa 1848 a revolutsioonidest. Selle tulemusena sattus Pakunin vanglasse. Oli ka siberis , kust põgenes. SBs hakkas oma anarhistlikke vaateid propageerima. 1864. võttis esimesest internatsionaalist osa. Konflikt tekkis Marxiga, sest marx pidas õigeks, et kõikide riikide töölisparteisid peab juhtimina tsentraliseeritult. Bakunin suri samuti vaesuses Genfis 1876.
Kropotkin – samuti kõrgaadli peres sündinud. Kirjutas pr revolutsioonist, kus ta näitas vastuolusid keskvõimu ja kodanluse ja rahvamasside vahel. Nad nägid šankülottides ideaali .
Pr revolutsioon oli ka anarhismi sünnikohaks.
Anarhia kõige kuulsam teoreetik oli Pierre Joseph Proudhon – anarhia isa. Oli ka utopist . Oli äge eraomandi vastane. Kuulutas, et omand on vargus. Ta oli vastu suuromandile, mitte nii väga väikeomandile. Mis muutis teda eriti suureks anarhistiks – ta nägi Euroopat piirideta , seadusteta, rahata jne.
Kooperatiivide liikumine – tekkisid 19. saj II poolel, ennekõige tarbijakooperatiivid. Idee, et töörahvas paneb oma kapitali kokku ja hakkab tootma. Ollakse kaitstud võõraste kasumiahnuse eest. Esimene tarbijate kooperatiiv oli SBs Rochdale liikumine – 1844 . taotles ühiskonna ümberkujundamist, kus toimuks tööliste enda varaga omakeskne kaubandus ja tootmine. See on palju õiglasem, kui kapitalistlik eraomandi süsteemil põhinev ühiskond. Kestis lühikest aega.
Saksamaal sai aga hoo sisse sajandi lõpul kooperatiivide liikumine, aga ka Prm-l, Skandinaavias ja Hollandis. Kooperatiivid alandavad hindasid, parandab toodete kvaliteet, see annab töölistele ettekujutluse ettevõtlusest, töölised organiseerivad. Tööliste ettevõtlikkus kasvatab kodanike aktiivsust, mis on vajalik oma õiguste eest võitlemisel.
Kooperatiivide liikumine vähemradikaalne, kui anarhism v kommunism.
20. 5. 2009
NATSIONALISM
Johann gottlib fichte – natsionalismi isa
Johann Gottfried herder “Volkslieder” – oli objektiivsete kriteeriumite pooldaja. Keel esmane kriteerium ning kultuur. Oli seotud eesti ja lätiga. Väärtustas igat kultuuri ja keelt, oli oluline, et valitseks keelte paljusus. Igal rahval on oma vaim.
Ernest Renan – subjektiivne koolkond. Rahvus pole muud, kui yhe grupi elanikkonna soov elada koos. Deklaleeris, et rahvus on see, mis on koos teinud suuri tegusid ning soovivad teha edaspidigi. Rahvast yhendab ka kannatusterada.
Anthony D. Smith – etniline mudel ja kodanlik mudel. Nendes on ka yhiseid tunnuseid. Need yhised tunnused on
1. Ajalooline territoorium
2. Yhised myydid ja ajaloolised malestused
3. Yhine massikultuur
4. Yhised seaduslikud oigused ja kohustused koigi rahvusliikmete vahel
5. Rahvusel peab olema yhine rahvuslik baas. Rahvus ei saa olla, et yhes rahvuses on alamad rahvused . Laane euroopas on oluline poliitiline kontekst. Yks etniline grupp nouab endale poliitilisi noudmiseid.
Primordialism – arusaam, et inimesed lahtuvad loomulikust kaitumisest.
Pr revolutsiooni ajal formuleeriti rahvuslikul pinnal argumendid, see sai enesemääramisõiguseks. Sai euroopas ylimaks vaartuseks ja poliitiliseks argumendiks. See tahendab, et inimeste motteviis oli muutunud ja tunnetati uut kriteeriumit. Rahvusnatsionalism on moodunud nahtus, ajalooline faas, kus inimesed solidariseeruvad rahvuse pinnal. Lahiajal toimub solidariseerumine mingil muul pinnal naiteks euroopa pinnal.
Rahvuslik poliitiline arkamine avaldas 19 saj ajaloole vaga olulist moju, nt saksamaa ja itaalia yhinemine. Ladina ameerikas hispaania ja portugali vastu iseseisvussojad.
Enamik natsionalistidest usub, et keel on p]hiliseks rahvuse aluseks. Teine koolkond, ehk sveitsi koolkond.
Natsionalism muutus 19. Saj, samastusid tihti konservatismiga. 19. Saj sulasid need kohati kokku. See tulenes konservatiivide rahva seast toetuse leidmisest. Teiselt poolt rahvuslik natsionalism oli 19. Saj alguses ysna vasakpoolne, hakkas see aegamisi paremale kalduma .
19. saj pole veel rahvusriikide ajastu, alles tekib idée rahvusriigist. Parast I MS sai see ka teoks. Riik pole autoritaarne vaid kuulub rahvale. Rahvus on kui riigikodanike peamine kogum, kes on suveräänne, peab saama oma valitsust ja poliitilisi suundi suunata ja kontrollida. Yhed rahvused tekkisid etnilisel pinnal, moned rahvused nt SB kodanluse pinnal.
Nt usa tekkis koigepealt riigina ning alles siis hakati rahvust looma.
19. saj toimusid ka debatid, millistel rahvustel on oigus oma riigile, milistel mitte. Yldiselt peeti selle oiguslikeks euroopas u 12 riiki.
Rahvusliku liikumise noudmised

keel ja kultuur. Rahvuskeelele nouti oigusi, haridust ning rahvuskeelset kirjandust

poliitilised noudmised.

Sots ja maj noudmised.
Ida euroopas eriti oli populaarne Miroslav Hroch – eriti kuulus tema rahvusliku riigi periodiseering. Jagas selle kolme faasi, mis kehtivad pigem ida-euroopa mudelile

a-faas - haritlaste huvi mone mittedomineeriva grupi vastu.

B – faas – hakati etnilise grupi liikmeid ehk rahvast oma ideedega kaasa tombama

C-faas – rahvuslikud ideed joudsid massidesse. Need joudsid ka aarealadele.
Hroch eristas, et on osa rahvaid, kus poliitiliste noudmiste esitamine tekib b-faasis, kus keskne pol iseiseisvuse noue. Teisalt nt eesti ja lati, kus noudmised tulevad alles c-faasis, kus kultuurilistele noudmistele lisanduvad pol noudmised.
Hroch vaitis, et moned grupid ei joua kunagi noudmisteni, kuna neil puuduvad liidrid. Nt sotimaa .
Hugh MacDiarmid – temast sai soti uus tous alguse.
Saksa rahvuslik liikumine. Sai alguse napoleoni vastase voitluse kaigus eriti 1813 ja 1815. Yliopilasliikumine. Faterland idée tuli juba 18. Saj ent yliopilastele sai see idée ruttu vastuvoetavaks. See sai nende koondavaks juhtmotteks.
19. okt toimus suur tudengite meeleavaldus. Hakati ka raamatuid poletama, mille eestvedajaks oli hans Ferdinand massmann. Tulle visati Kotzebue raamatuid, talle heideti ette tagurlikkust.
Heinrich Reimann – nouti saksamaa pol ja rahvuslikku yhtsust. Yhtse saksamaa idée. Nouti konstitutsioonilist monarhiat. Eraomandi ja sonavabaduse kaitse. 1817 a otsustati, et tullakse kokku a parast.
Moodustati Allgemeine Deutsche Burschenschaft – yliopilasliikumine, mille varvid olid kuldne, punane ja must.
Aratas pyha liidu tahelepanu. 1819 a kevadel tapeti Kotzebue. Tema tapjaks karl Ludwig sand . Sp tuli kokku saksa liit, voeti vastu otsused, mille alusel keelati koigis saksa riikides konstitutsioonid, igasugune yliopilasliikumine keelati, tsensuur jne. Yliopilasliikumine laks poranda alla. Mitte ainult yliopilasliikumine, vaid ka voimlemisliikumine oli saksamaa rahvuse teine nurgakivi. See sai sakslaste identiteediks.
Liikumist voib jagada I periood 1801-1819 ja II periood 1840ndatel. Voimlemise isaks friedrich Ludwig Jahn ja Gutsmuths.
Jahn oli preislane ning teda mojutas preisi voitlus napoleoni vastu. Jahn oli ka ideoloog , sp on ta lainud ka saksa rahvusliku liikumise suurkujude alla. Ta rohutas saksamaa yhinemisnouet. Vihkas prmd. Oma rahvuslikud nagemised sonastas juba 1810. Nagu saksa rahvuse keelte ja kommete yhtsust. Pidas oluliseks, et sakslased ei unustaks oma minevikku . Keel peab puhastuma valislaenudest. Pidas saksa rahvust jumala poolt valja valituks.
Seltsiliikumine sai oluliseks 40ndatel – lauluseltsid , manguseltsid jne.
JUUDID
Anti-Semitism sai 19 saj sisse uue hoo, eriti saj viimasel veerandil. Eelkoige prm ja saksamaal. Ilmalikud rynnakud, juute syydistati liigkasuvotmises ning mittelojaalsuses. Panama kanali afaaris syydistati samuti juute. Koige kuulsam afaar prml oli Dreyfusi afaar. Tegemist oli pr juudi paritolu ohvitseriga. Ta kutsuti kindralstaapi ning paluti kirjutada kiri. Sp ta arreteeriti ning syydistati pr valitsuse saladuste myymist saksamaale. Talle moisteti eluaegne vanglakaristus.
1896 a toimus taiendav uurimine ning avastati, et Dreyfusil polnud sojasaladuste myymistega mingit seost, vaid sojasaladusi myysid prm korged ohvitserid. Need asitoendid vaikiti maha. Avalikkuse vaigistamiseks tehti Dreyfusi yle uus kohtuistung ning kinnitati veelkord tema syyd. Dreyfus tehti patuoinaks, et kaitsta prm oma armeed . See imbus siiski valja ning kirjanik emil zola hakkas dreyfusi eest voitlema. Ta kirjutas kirju presidendile. Pr avalikkus lohenes – yks pool syydistas juute ja teine pool kaitses Dreyfusi. Alles 1906 Dreyfus vabastati ning talle anti riigi poolt ametlik vabandus.
Ka ida-euroopas eriti venemaal oli antisemistlik liikumine. Paljud juudid pogenesid venemaalt. Juudid randasid enamjaolt usasse. Venemaa impreeriumis elas eelkoige juute poolas. 1881-1884 esimene suurim venemaa juudivastane laine. Selle pohjuseks, et Aleksander II-le tehti atentaat ja selle taga syydistati juute.
Jargmine juutidevastane laine 1903-1906. 1905 tapeti ainuyksi 3000 juuti. Juudid elasid eelkoige suurlinnades.
Siiami protogolli ilmsikstulek – juudid kavandavad suurt maailmavallutust. See levis yle euroopa. Suurendas veelgi antisemitismi. Nt hitlerile avaldas see kirjutis moju.
Hitler polnud nagu Marxki originaalne. Ta parines Austriast , kus 1893 asuati kristlik-sots partei, mille asutajaks oli Karl Lueger. Selle eesmargiks oli anti-Semitism ja anti-kapitalism. Hitlerile avaldas moju ka Saksa Liit – Alldeutsche Vereinigung. Selle juht oli Georg von Schonerer, keda peetakse Hitleri peamiseks mojutajaks. Ta oli antislavist samuti. Soovis yhendada austriat ja saksamaad. See oli hilisema hitleri Anschlussi lahendus. Schonerer kaskis enda jarglastel nimetada end Fyhreriks ning annaksid talle Heil.
Analoogne saksa liikumine oli 1891 Allgemenier Deutsche Verband, mille programm oli natisonalistlik, ekspansionistlik. Yldiselt levis anti-Semitism, kus oli koige rohkem juute. Juuti euroopas oli yle 10 miljoni.
Nt Osmani impeerium andis juutidele kaitset. Balkani riigid olid vaga juudivaenulikud ning paljud juudid pogenesid tyrki. Juudid voitsid paljudes kohtades endale ka oiguseid juurde, naiteks Inglismaal. 1880ndateks oli euroopasse jaanud kaks riiki, kus juutidele polnud jaanud taielikke kodanike oiguseid – venemaa ja rumeenia.
2009-05-21
rassiteooria. Johann Friedrich Blumenbach. Arthur de Gobineau.
lugemise ja kirjutamise edenemine rahva seas. 19. Saj oli selles suhtes murrang. Tuleb r]hutada, et murrang mis joudis massidesse oli yks oluliseid yhiskonna moderniseerumise aspekte. See avas uusi teid paljudesse sektoritesse. See oli oluline ka rahvusliku liikumise jaoks. Toolised said haridusega oskama endale rohkem oiguseid voita. 19. Saj keskel oli koige parem kirjaoskus soomes ja rootsis 89%, SBs 70-80%, prm ja belgias 67%, itaalias ja hispaanias 30-40%, venemaal 10%, eestis 75%. Ligi 100%lse kirjaoskuseni jouti 20saj alguses SB, Hollandis ja Saksamaal. Protestantlikes riikides kirjaoskus suurem kui katolikes. Pyydlus kogu elanikkond kirjaoskuse tasemele viia oli saanud valdavaks kogu euroopas.
Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule.
19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused.
Ajakirjanduse tous. Ajakirjandus loi eelduse, et yhiskond muutus enesekriitiliseks.
Esimene euroopa riik ,mis voib pidada end taielikult vabaks pressivabaduse koha pealt oli norra. Saksamaal seati sisse piirangud 1819. Martsirevolutsioon 1848 ei andnud samuti ajakirjandust vabaks,. Esimene saksa riik mis selle vabaduse sisse andis oli Wurtenberg, kaotati 1874 terves saksamaal. Bismarcki ajal kontrolliti eriti ajakirjandust poliitiliselt.
Hispaania oli samuti kehvas seisus. Seal oli ka koige madalam kirjaoskus.
Prml kontrollis Napoleon ajakirjandust. 1878 a muutus III vabariigi ajal ajakirjandus vabamaks. Loplik pressivabadus kehtestati 1881 liberaalse pressivabaduse seadusega. Prml sai alguse kuldajastu.
Belle époque – hea ajastu eriti prm ja pariisi kohta.
19 saj oli ooperisajand. Koige kuulsam new yorgi metropolitan ooper . Enamik oopereid tuli aga euroopast. Suurema kylastusega kui ooperid , olid maailmanaitused. Esimene maailmanaitus toimus 1851 londonis hyde parkis. Sinna heitati suur kristall palee , mis havis 1930ndatel. Esimese MSni laks lahti maailmanaituste buum. Kuulsaimad naitused leidsid aset aga pariisis.