Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. · Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjali...
Rohkem kui kaks kuud kestnud pommirünnakute järel oli Serbia sunnitud alistuma ning 1999. aasta suvel saabusid Kosovosse rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes konflikti lõpetasid. 2000. aastal toimunud Serbia presidendivalimistel kaotas Milosevic võimu ning riigis alustati demokraatlikke ümberkorraldusi. 2003. aastal nimetati Jugoslaavia ümber Serbia ja Montenegroks. 2006. aastal kuulutasid Montenegro ja Serbia end iseseisvateks riikideks. Olukord Balkani poolsaarel on aga endiselt pinev. http://europarltv.europa.eu/en/player.aspx?pid=19699845-0ae6-4e55-97f2-9f2b00b743c3 Täname Tähelepanu eest!
klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge ja kurvameelne, eriti klaveri esitluses. Hiljem see muutus veelgi raskemaks ja tekitas hirmutunde. Seejärel tuli vaikus. II osa In Tempo di Valse, mis jätkus alguses esimese osa meeleolus, kuid muutus seejärel tantsulisemaks.Seegi oli vaid mõneks hetkeks ja hiljem tekitas jällegi esimese osa meeleolu.Meeldis II osa juures see hea kõla ja pinev lõpp ning hea oli jälgida pillimängijate osavust. III osa Andante jätkus teise osa pinevus , muusikas on tunda kurbust.Hiljem muutub see selliseks piinlevaks ja kordub jälle. IV osa Lento jätkas sealt, kust esimene lõppes ja hirmu tunneb on jällegi muusikas.Muusika oli vali ja hea kõlaga ning süngus ning tunduv võitlus jõudis publikusse.Selle järgnes vaikus. V osa Moderato Pastorale on tunda kergust ja väikest rahulolu, kuid süngus ei taha ära kaduda
Kevadvaheaeg Seda lühikest vaheaega, mis kestis vaid nädalaksese, ootasin ma juba pikalt, väga pikalt. Pidev rutiin, mis tekib koolis käimisega, ehk varajane ärkamine ja pikad õhtud, mis mööduvad õppides ja kohvi tehes. Pinev ootamine muutus päevade ja tundide lugemiseks. Lõpuks saabus peale pikka ootamist taaskord üks väiksem puhkus, mil sa võisid teha mida tahes ning ei pidanud õppimise pärast muretsema. Umbes nädalake enne selle kauni hetkeni, mil ma pidin viimast korda mõneks ajaks kooli kella kuulma, tundsin ma hirmu vaheaja ees. Ma ei teadnud veel täpselt kuidas seda sisustada ja planeerida. Harilikult ma asju ette ei planeeri ning kõik toimuv saab alguse viimasel minutil. Siiski
Pinev rahu ja Poola- Rootsi sõda. 03.detsember 2006 a Pärast Liivi sõda · Sai Eesti lühikese hingetõmbeaja- Taani oli oma osaga rahul, Venemaa jäi tükiks ajaks mängust välja. · Alles oli 2 enam vähem võrdset ja vastakat jõudu : Rootsi ja Poola · Mõlemad nii Rootsi kui Poola soovisid oma valdusi laiendada ja iseäranis oma usku levitada. · Rootsist oli saanud kindel protestantlik riik. · Poola oli sama kindlalt jäänud katoliiklikuks maaks. Poola võim Lõuna Eestis. · Poola sai Lõuna Eesti 1582 a Jam Zapolski rahuga. · Poola eesmärk oli Lõuna Eesti taas katoliiklikuks maaks muuta selleks sobis hästi Tartu · Poola kaugem eesmärk oli allutada Venemaa, ka selleks sobis ideaalselt Tartu JESUIIDID · Juba 1583 a ilmusid Tartusse jesuiidid katoliikluse ja paavstivõimu kõige paremini organiseeritud ja kõige targemad levitajad. · Nad rajasid Tartusse kolleegium...
radža tütar, Solori kihlatu (Luana Georg); Ülembrahmaan – templi ülempreester. Armastab Nikiat, kuid ei leia vastuarmastust (Aleksandr Kanapljov). Lisaks sai laval näha veel kuldset templijumalust (Jonathan Hanks), sõjamehi, varje, hindude tantsu soliste ja fakiire. Etenduse muusikalise poole eest kandis hoolt orkester, mille solistideks olid viiul, flööt, tšello ja harf. Lavatükk kestis 2 h 10 min ja oli ülesehituselt jaotatud kahte vaatusesse. Kontserti üldmeeleolu oli pinev ja tempokas. Õhus oli tunda ootusärevust. Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid. I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee. Vapraim sõdalane Solon naasis tiigrijahilt ning kohtus püha tule ääres palvetades kauni bajadeer Nikiaga. Noored avaldavad teineteisele armastust. Nende armuavaldusi näeb aga pealt ülembrahmaan, kes,
viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus saavutatakse, kui viisistatud luule on juba oma olemuselt pisarat silmi toov või teisiti- ärgitab inimesi valvsale reageerimisele, nagu seda teevad Runneli luuletused. Kuna laul ei sunni inimest kaasa mõtlema ja viib sihile oma dünaamika abil, tasub Runneli luulet ka meloodiata lugeda. Seda tegin ma esimest korda emakeele tunnis ja avastasin "Vana laulu" sõnades endale uue tõlgenduse. Kui ma varem arvasin, et read: "maa tuleb täita lastega / ja laulude ja lastega",
- saabus sakslaste suur abivägi -eestlased kahe ründaja vahel taganesid palusid rahu, nõustusid ristimisega öösel üritasid mööda merd põgeneda kaitsetornidega sild laevad jäeti maha, põgeneti mööda maad - suured kaotused eestlastele järkusid vaenlaste sõjaretked - katk rahuläbirääkimised rahu liivlaste-latgalite ja eestlaste vahel, 1212 eestlased ja sakslased. Toreida vaherahu 3 aastat Suhted venelastega - pinev vahekord venelastega sundis eestlased rahuläbirääkimistele - 1210 Novgorodi vürst Udaloi ja Pihkva vürst Vladimir piirasid 8 päeva Otepää linnust eestlased ostsid end piiramisest vabaks - 1212 Novgorodi vürst suure väega Järvamaale, Harjumaale Varbola linnuse piiramine osteti end vabaks (700 marka) - sakslaste sõjakäigul Soontaganasse 1210 ja 1211 a vahetusel osales suur hulk Pihkva venelasi 2. Võitlused aastail 1215-1221 Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1...
,,Piiririigis" pole veel seda rabedat tahapanemisiha, mis lööb välja pettumustest tulvil ,,Raadios". ,,Piiririigi" embused ja ampsud oleks ehk heaks kiitnud isegi tagasihoidlik Karl Ristikivi. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Kriitika tervitas ,,Piiririiki" kui tulevikuromaani. Tähelepanust jäi kõrvale pinev seos ärkamiseelse kultuuritundega. See on ju tegelikult üks luuleandeline mõisaaednik, kes ,,Piiririigis" oma lugu jutustab. Minu jaoks on ,,Piiririik" Juhan Liivi ,,Varju" (1894) omapärane ümberkirjutus sada aastat hiljem. Need kaks lühiromaani märgistavad eesti haritlase enesealanduse sajandipikkust teed. Kas mäletatakse Liivi Villut, kes loeb raamatuid ja põgeneb oma sünnipaigast Kukulinnast: ,,Linn, kust ma põgenesin, see on hall majadekobar, maha jäetud lageda maastiku servale..
parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879. a liiduleping Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust. Saksamaa ei tahtnud pidada Venemaa lubadust, et ta ei ründa Prantsusmaad. ANTANT- 1904. a liiduleping Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus abistas Prantsusmaad. Antant planeeris ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Väliselt oli
Tartu Kunstigümnaasium REVOLUTSIOONI TAANDUMINE Referaat Katrin Lepp 11.a klass Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 4. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 5. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 6. 18. brümääri riigipööre 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaalu jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direk...
Joast allavoolu jääva kanjoni seinad lasevad samuti maapõue mitmevärvilistel kihtidel särada. Jägala juga, õigemini küll sellel asunud veski on äramärkimist leidnud juba 1241. aastal. Rootsiaegsel (1688) kaardil on tollase veski asukoht juba täpselt üles tähendatud. Selle kaardi ja tänapäevase situatsiooni põhjal on kindlaks tehtud, et juga on selle ajavahemiku jooksul taganenud kiirusega u 17 cm aastas. Taganemine ei ole muidugi pinev, vaid hootiline ja seotud suuremate, mitmemeetrise läbimõõduga paepangaste allavarisemisega. 1917. aastal ehitati Jägala joa energia ärakasutamiseks sellest umbes 1 km allavoolu väike elektrijaam ja puupapivabrik. 1922. aastal ehitati joast umbes 2 km allavoolu Linnamäele 1500 KW võimsusega, Eesti mõistes suurejooneline hüdroelektrijaam. Keila jõgi. Üldandmed. Soome lahe vesikonna pikim jõgi, mis voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Algab ta
Aga pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima ning nad pole enam kunagi meremehi kimbutanud. Oli lähedal ka sõjakate naiste- amatsoonide maa. Ema Harmonia ja isa Ares, järgiti isa eeskuju. Kangelased oleksid meeleldi peatuse teinud ja nendega lahingut pidanud, kuid see oleks ohvreid nõudnud, sest amatsoonid polnud kerged vaenlased. Ei tehtud peatust ja veel sama päeva päikseloojangul jõuti Kolchisesse, kuldvillaku maale. Öö pinev võõras kohas, loota vaid oma vaprusele. Jumalad pidasid aru nende saatuse üle. Hera, kes oli mures argonautide varitsevate ohtude pärast, läks Aphroditelt abi paluma. Üheskoos võeti nõus, et A poeg Eros pidi panema Kolchise kunni tütre Medeia armuma Iasonisse. See nõu I-le ülimalt soodne. Medeia tundis suurt võlujõudu ning võis kahtlemata päästa argonaudid, kasutades oma maagiakunsti nende kaitseks. Eros nõus, haaras oma vibu ja nooletupe ning sööstis Olümposelt Kolchisesse.
Peaks aga arvestama elu juhuslikkude elementidega, mis meid võib-olla häirivad, kuid mida ei tohiks nii tõsiselt võtta. Ärevuse vastu saab mõtlemisega, analüüsimisega, mis võib juhtuda siis, kui soovid ei täitu. Tavaliselt sel juhul leitakse, et kõige aluseks olnud probleemid on tagasihoidlikumad, kui nendest võrsunud ärevus. Kui tehakse endale kindlaks, et probleemid soovi täitumisel pole nii rasked ja vaevalised, kui pealtnäha paistis, siis kaob ka pinev ärevus. Seneca ei hoolinud põrmugi maistest keerdkäikudest: ,,Mina ei ole kunagi saatust usaldanud, ka siis mitte, kui ta näis rahumeeldena. Kõik, mis ta mulle üliheldelt kokku tõi: raha, ametid, soosingu, panin ma sinna, kust ta nad ilma mind häirimata tagasi nõuda sai. Olen hoidnud tema annid endast kaugel: seetõttu viis ta nad ära, kiskumata neid mu küljest." Alati on arvatud, et mõistus on midagi ülimat. Cicero lausus kord nii: ,,Pole teist nii sulnist
ristiusuline euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Kui hoolsasti otsida, võib sellele õigsust leida ka piiblist. Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios I pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus II ei jätnud võimalust abi kasutamata. Ida ja läänekiriku kiriku vahekord oli pinev. Nüüd avanes läänekirkul võimalus oma üleolekut näidata. Paavsti juhtimisel pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesus Kristuse haua. 1095. aastal LõunaPrantsusmaal Clermontis koos olnud kirikunõukogul pidas Urbanud II kõne, mille mõju ühiskonnale oli tollal ettearvamatu. "Prantslased! Lõpetage omavahelised tülid. Paljastage oma mõõgad ja pöörake need Jumala vastase vastu. Teile tasutakse nii maa peal kui ka taevas! Jumal soovib seda! Esimene ristisõda(1096-1099)
Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes. 1960-ndad tõid endaga kaasa palju erinevaid juhtumeid, mis mõjutasid suurel määral interneti kui sellise arendamist. Sellel aastakümnel saatis NASA kosmosesse esimese palja silmaga nähtava kommunikatsioonisatelliidi mis kandis nime ECHO. Nii venelased, kui ka ameeriklased saatsid esmakordselt kosmoseavarustesse ka inimese. President John F. Kennedy atentaat on nendest kindlasti üks meeldejäävamaid
kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas (kaasa arvatud Tallinnas) juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm. Kui Petrogradis oli võim juba üle võetud, tehti seda ametlikult ka Eestis: Toompeal allkirjastas nn. Sõjarevolutsioonikomitee aseesimees Viktor Kingissepp dokumendi, millega ta asjaajamise Jaan Poskalt üle võttis. Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Olukord oli pinev, ehkki suhteliselt rahulik. Opositsioonierakonnad tegutsesid ka pärast enamlaste riigipööret edasi ja laiali ei saadetud isegi eesti väeosi, kuna enamlastel ei olnud selleks jõudu. Enamliku täitevkomitee korraldust trotsides tegutses esialgu edasi ka Maapäev. Peatükk 37 1918. aasta Maanõukogu otsus Rahvuslikult meelestatud poliitikute seas hakkas 1917. aasta hilissügisel süvenema arusaam, et Venemaa laguneb ning Eesti jääb 'omapead'
luuletust. Alles 1837. aasta paiku näis talle, et ta on küps kirjandusse astuma. On üsna iseloomulik, et ta otsustas oma esimese luuletuse avaldada just Puskini ajakirjas "Sovremennik". Lermontov oli Puskinit austanud juba lapsepõlvest peale ja seda rangemini tabas teda teade Puskini ootamatust surmast. Selle traagilise sõnumi ajal kirjutaski Lermontov luuletuse "Poeedi surm". "Poeedi surma" kirjutamise ajal valitses Peterburis pinev õhkkond: traagiline sündmus oli vapustanud kogu linna, luuletaja maja ees tunglesid kümned tuhanded inimesed, valitsus oli tõelises paanikas. Just sellises olukorras ärataski üldsuse tähelepanu luuletus, mis mõistis hukka nii mõrtsuka kui ka kogu kõrgema seltskonna. "Poeedi surm" levis kiiresti tuhandeis käsikirjalistes eksemplarides, sest selle avaldamine trükikojas ei tulnud kõne allagi. Eriti hukkamõistvad võimu suhtes on luuletuse lõpuread: Ka oma musta verega
Teos ilmus 1946. aastal ja tegemist on tema ainsa luulekoguga, mis koosneb neljast osast ,,Kas tõesti?", ,,Vesi ja tähed", ,,Mikrokosmos" ja ,,Välkude varjud". See tähistas juba pealkirjaga uusi algusi ja olemata lahendusi otsiva luule suunda(Aspel,1989). ,,Selles kogus avalduva kujutluse rajuline, järskude jõnksude ja lühisulgude kaudu pööritsev lend meenutas sürrealistliku lahtimõtestus innu hiilgeaega Prantsusmaal, kahekümnendail aastail. Ükski dissonants polnud küllalt pinev, ükski kukerpall küllalt spontaanselt vaba!"(Aspel,1989) ,,Lauka ratsu rautet/ murdlainete sära ja kahjutulede/ käraga Lauka ratsu kanna/ ühe kivi sõnum/ mis toidab mardikaid..."(,,Lauka ratsu") Tundus nagu oleks Laaban tahtnud ihuüksi teostada eesti kirjanduses seda pööret, mida mujal taotlesid terved rühmitused. Eelnevate töö oli küll luuletaja eesmärgile jõudmist lihtsustanud, kuid tema enda rahuldamatuse raev ja sõnatulv näisid põhjatuna
Paljud süüdistasid teda seetõttu kommunismis, kuid antud juhul oli see ainuõige lahendus. Samamoodi otsustasid mõni aeg hiljem käituda ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Skandinaaviamaad ning nendes riikides säilus demokraatia. Teine võimalus oli kehtestada riigis diktatuur ja terroriga probleem lahendada nagu juhtus Saksamaal ja Itaalias. 3. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda. Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda oli pinev, sest: a) Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lähenesid, et toetada üksteist sõjategevuses, b) NSVL ja Saksamaa valmistusid sõjaks. Näiteks taastas Saksamaa üldise sõja- väekohustuse, sõjalaevastiku ja hakkas massiliselt relvi tootma, c) Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat, s.t. tegid Saksamaale suuri järelandmisi lootes, et siis jääb suur sõda puhkemata. Näiteks Müncheni sobing 1938.a ,
ähvardamine, ahvatlamine. Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaanselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv, sageli leiab kasutamist ehholaalia ja öeldu muudetud sõnastuses ülekordamine. Tihti kasutatakse täitesõnu ja väljenduskliseesid. Dialoogi repliigid voolavad otsekui iseendast. Dialoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus, ärgas või pinev õhkkond ning vastastikune loominguline stimulatsioon. 3) Sisekõneks - Midagi kavatsedes, otsust kaaludes, probleemolukorda lahendades astume tihti otsekui iseendaga vestlusesse. Keele ja mõtlemise uuringud on näidanud et sisekõne toimub mingeis universaalseis, kultuurist ja rahvusest sõltumatuis ühikus. Me arutleme, kaalutleme, esitame mingi asja kohta poolt- ja vastuargumente, noomime ning julgustame ennast. Sisekõnele on omane fragmentaarsus, katkendlikkus.
riskeerimine, naissoost vastajate hulgas see nii populaarne motiiv ei olnud. Ka seltskonna pärast mängivad hasartmänge rohkem just meessoost vastanud, kuigi see ei olnud ka naissool väga palju vähem populaarne. Raha oli kõikidele vastanutele teisejärguline ja see oli üllatavalt ebapopulaarne motiiv mängimiseks. Protsentuaalselt oli raha naissoost vastanute jaoks tähtsam. Seega võib väita, et tihtipeale on hasartmängude mängimine just pinev seltskondlik tegevus ning noored on aru saanud, et hasartmängude mängimine raha teenimise eesmärgil ei ole kindlasti hea tegevus. Kuna eelmistest küsimustest selgus, et noored ei panusta suuri summasid korraga, siis võib ka väita, et nad on riskialtid, aga tunnetavad piire ja mängivad mõistusega. KOKKUVÕTE Ankeetküsitluse läbiviimisel jõudsin selgusele, et tänapäeva noored mängivad hasartmänge mõistusega ja peavad piiri.
ning üks silmapaistvamaid revolutsioonitegelasi ning toonane direktor Emmanuel Joseph Sieyés, otsustas asja lahendada. Ta kavatses sõjaväe abil võimu enda kätte haarata ning luua Rooma traditsioone järgiva kosulaadi, kus temal kui esimesel konsulil oleks tegelik võim. Seega hakkas Prantsusmaa taas liikuma diktatuuri suunas. 18. brümääri riigipööre 1799. aastal oli ka Napoleon Egiptuses teada saanud, et Prantsusmaa olukord on pinev ning otsustas asjadesse otsustavalt sekkuda. Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal. Sieyés otsustas just teda ära kasutada, et uus valitsussüsteem kehtestada. Vandenõusse kaasati mitmed olulised riigitegelased, veel enamad olid aga sellest teadlikud. Toonane kõige mõjukam direktor Paul François Jean Nicolas Barras uskus aga, et riigipööret ei viida läbi ilma tema nõusolekuta.
Vahepealse kuu jooksul joonistas üks M. A. Jinnah' poolt soovitatud nimekas jurist kahe maa vahelised piirid. See toimus üldsuse eest varjatult: lord Mountbatten teadis, et piirid tekitavad rahulolematust, kuid ta arvas, et kui inimesed seatakse n-ö. sündinud fakti ette, siis õnnestub konflikte vältida. Tal polnud õigus. Kohe pärast sõltumatuse väljakuulutamist, kui India ja Pakistani vahelised piirid said teatavaks laiadele massidele, puhkesid mitmel pool rahutused. Eriti pinev oli olukord Punjabis, kus sikhide territoorium oli jaotatud kahe riigi vahel. 2 Esimene sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel Vastavalt India sõltumatuse aktile (1947) jäi vürstiriikide staatuse küsimus vastava riigi valitseja otsustada. Enamus India vürste (Indian Princes) langetas otsuse kiiresti ja India kasuks, osa ka Pakistani kasuks. Esines aga ka tõrkeid, eelkõige seal, kus valitsev eliit ja
Saigoni sadamani- Mekongi jõgi on selles suhtes imelik, et jookseb mere tõusu ja langusega
edasü-lagasi. Kuigi meil oli juba troopiline wanustus ja mundrid olemas, toimus maaburrune
ja sellelejärgnev paraad lati sadama ja IIinna villases talvemundris. Marssimine troopföse
päikse all seljakoti ja püss>ga ning seal juures veel muusikat tehes tõi endaga kaasa tugeva
higistamise!
Esimene öö lüli mööda saata ..bivakis" niines kautsukiipuude istanduses. Öö olu pinev ja
lärmikas. Mets oli täis igasuguste lindude jja Hormade näSlitsusi ning tundmatut suminat. See
tegi vahipostid närviliseks kuna kairdeli partisane kes kuulujuttude järgi pidid endid ümbruses
varjama. Nii oli kaunis palju asjatut tutistamist kuid õnneks ei saanud
kasvatanud ja võrdles seda aiapidamisega. Juhtkiri: Soome poliitikas tuli see kevad teisiti 18.04.2011, Postimees. Soomes oli 17. aprill demokraatia pidupäev rahvas valis Eduskunna järgmise koosseisu. Õhtuse seisuga võisime nentida: valimisaktiivsus oli oodatult kõrge ning nelja erakonna Koonderakonna (Kokoomus), sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna (Keskusta) ja Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) omavaheline heitlus oli erakordselt pinev. Seni poliitikas võrdlemisi tagasihoidlikku rolli mänginud euroskeptilisi Põlissoomlasi saatis edu, mida eelmiste valimistega võrreldes tuleb pidada lausa peadpööritavaks. Valimisaktiivsuse taga polnud kindlasti vaid valimispäeva kena kevadilm. Esiteks oli suur juba eelvalimistel osalenute protsent. Teiseks oli suuremate jõudude vahekord juba enne valimisi pingeline. Kolmandaks, ja see vahest ongi peamine, olid parlamendivalimised stabiilsuse ja isegi
115. 116. Reparatsioonide probleem Suurbritannia ja Prantsusmaa vajasid raha, et maksta sõja võlad USA-le 1921.a. kuulutati välja Saksamaa reparatsioonide suurus – 132 miljonit kuldmarka 1923.a. Ruhri piirkonna okupeerimine 1924.a. Dawesi plaan Koostamise põhjus – kardeti, et pinev olukord muutub sõjaliseks konfliktiks Sisu - Saksamaa sai USA-lt laenu oma raha kindlustamiseks ja pikendati reparatsioonide maksmise tähtaega Plaani tähtsus – Saksamaa majandus seoti tugevalt USA finantssüsteemiga, aga kriisist tuldi välja 117. 118. Locarno konverents Toimus 1925.a.
Islami ja ristiusu tasakaal oli järsult rikutud. Varem olid islamiusulised Euroopast tulnud palveränduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nüüd aga olid ristiusu pühapaigad kristlastele suletud. Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios 1. pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus 2. ei jätnud võimalust kasutamata. Ida- ja läänekiriku vahekord oli pinev. Paavsti juhtimisel pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesuse Kristuse haua. 1095. aastal Lõuna-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus 2. kõne, mille mõju ühiskonnale oli tollal ettearvamatu. Esimene ristisõda ( 1096. 1099. ) Vastukajad paavsti üleskutsele olid tormilised. Juba 1096. aasta varakevadel läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ja Kreeka ning 1096. aasta suvel jõuti Konstantinoopolisse
Egiptusesse jõudmist ära hoida. Britidel oli parem laevastik ning Nelsoni juhtimisel suudesti pr.probleeme tekitada. Napoleon kavaldas nad aga üle ning maabud Aleksandria lähistel. Egiptuses saavutas ta mitu silmap.võitu ning tungis ka Süüriasse. Egiptus oli kindlalt prantslaste käes, kuid Napoleoni armee oli seal ka vangis, kuna inglased olid varem merelahingus Prantsuse laevastiku hävitanud. 1799. aastal oli ka Napoleon Egiptuses teada saanud, et Prantsusmaa olukord on pinev ning otsustas asjadesse otsustavalt sekkuda. Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal. Napoleoni reformid. hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki, omavalitsuste ja rahva esinduste õiguste kärpimine, suur roll politselt, lasi koostada mitu seaduste kodu, „Tsiviilkoodeks“- inimeste võrdsus seaduste ees, eraomandi puutumatud, kiriku lahutamine riigiks Konkordaat paavst Pius VII-ga. 1801 16
» «Püha Jüri nimel, tal on tõesti midagi ö.elda, muidu ta ei käituks niiviisi!» hüüdis vanamees. «Lase kuulda, poiss, keegi ei räägi siin midagi välja.» Kolm minutit hiljem olid vanamees ja tema kaks poega hästi relvastatult teel mäe otsa. Kui nad kikiyarvul, relvad käes, parkmullapõõsaste vahele pöördusid, ei läinud Huck nendega kaugemale kaasa. Ta peitis end kaljurahnu taha ja jäi kuulatama. Järgnes pikk, pinev vaikus, siis kärgatasid äkki paugud ja kostis karjatus. Huck ei jäänud lähemaid üksikasju ootama. Ta kargas püsti ja jooksis künkast alla nii kiiresti kui tema jalad kandsid. 31. PEATÜKK Koit oli pühapäeva hommikul vaevalt kumama hakanud, kui Huck ronis mäeveeru mööda üles ja koputas tasakesi vana ueilslase uksele. Majaelanikud magasid, kuid öise äreva sündmuse tõttu oli nende uni ülierk. Läbi akna kostis hüüd: «Kes seal on?» Hucki hirmunud hääl vastas tasa:
Ei nähta tõe- list maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks. Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügava- malt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos. See on teadvuse seisund, mis ei sarnane ühegi seni teadaolevaga. Maailma olemus omandab inimesele nüüd sügava- ma ( lausa põhjatuna näiva ) tähenduse. Ja see tähendus on väga isiklik ja pinev. On kujuteldamatult tähendusrikas. See maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm. Kuid see moodustab ühe imeväikese osa reaalsusest. Niimoodi moonutab selline asjaolu tegelikku reaalsust ja muutub igapäevaselt kogetav maailm ( reaalsuse ) illusiooniks suurema, laiema ja sügavama reaalsuse kõr- val. Kuid miks on meil vaja teada ja tunnetada tõelist reaalsust? Meile ju tegelikult piisab sellest maailmast, mida me igapäevaselt kogeme kõigi viie meelega
Ei nähta tõe- list maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks. Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügava- malt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos. See on teadvuse seisund, mis ei sarnane ühegi seni teadaolevaga. Maailma olemus omandab inimesele nüüd sügava- ma ( lausa põhjatuna näiva ) tähenduse. Ja see tähendus on väga isiklik ja pinev. On kujuteldamatult tähendusrikas. See maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm. Kuid see moodustab ühe imeväikese osa reaalsusest. Niimoodi moonutab selline asjaolu tegelikku reaalsust ja muutub igapäevaselt kogetav maailm ( reaalsuse ) illusiooniks suurema, laiema ja sügavama reaalsuse kõr- val. Kuid miks on meil vaja teada ja tunnetada tõelist reaalsust? Meile ju tegelikult piisab sellest maailmast, mida me igapäevaselt kogeme kõigi viie meelega
Ei nähta tõe- list maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks. Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügava- malt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos. See on teadvuse seisund, mis ei sarnane ühegi seni teadaolevaga. Maailma olemus omandab inimesele nüüd sügava- ma ( lausa põhjatuna näiva ) tähenduse. Ja see tähendus on väga isiklik ja pinev. On kujuteldamatult tähendusrikas. See maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm. Kuid see moodustab ühe imeväikese osa reaalsusest. Niimoodi moonutab selline asjaolu tegelikku reaalsust ja muutub igapäevaselt kogetav maailm ( reaalsuse ) illusiooniks suurema, laiema ja sügavama reaalsuse kõr- val. Kuid miks on meil vaja teada ja tunnetada tõelist reaalsust? Meile ju tegelikult piisab sellest maailmast, mida me igapäevaselt kogeme kõigi viie meelega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
