leiutamisel. Arvutuslükati E.Gunter (15811626) inglise matemaatik/topograaf 1654. lisas Oughtred arvutuslükatile "keele". Aritomeeter 1632 a Prof. Schickard. Teooria leiutaja. Aritomeeter lubas liita/lahutada/korrutada/jagada. Ehituselt ratas, mille servas numbrid 09 Vajus unustusse sõja tõttu. Aritomeeter (2) 1644 a. Blaise Pascal "taasleiutas". Laialdane kasutus, kuni 1970ndateni. Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix" Kangasteljed 1728 Falconi mehaanilised Kangasteljed Puuliistud mille sisse puuritud augud Läbi aukude niidid Kasutus mustrite kudumisel Hiljem arenes perfokaart juhtimissüsteem Eellugu 1805 a. Jacquard täiendas Falconite puuliiste. Kasutusele kartongpaber. Täisautomaatsed kangasteljed 1834 a. Babbage uus idee luua "analüütiline masin". Esimene programeerija Ada Lovelace Eellugu (2) Boole avaldas 1854 a. teose, kus tutvustas Boole algebrat.
KANGAKUDUMINE Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest. Kangas tekib lõime- ja koelõngade ristlemisel. Lõimelõngad veetakse telgedele vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses. Koelõngad kootakse lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel kanga rakenduses ettenähtud reeglite alusel. 1 Telgedel kudumise ajalugu Algelised kangasteljed olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses Indias ja Hiinas, hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast rauaajast jälgi püsttelgedest. Sellele osutavad lõimelõngade pingutamiseks kasutatud raskusvihtide arheoloogilised leiud, üksikud vanad tekstiilesemed ning Põhja-Eestis ja saartel tuntud kangaspuude nimetus kangasjalad. Püstkangaspuud koosnesid kahest püsttulbast, neile
ARVUTITE PÕLVKONNAD NING TÄHTSAMAD MEHED · John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine)mill (andmete töötlemine) · Hermann Hollerith-1884 leiutas perfokaartide sorteerimise · Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947
On oluline kultuurilist tegevust arendada ja toetada, seda igas valdkonnas. Kultuuritegevus on olnud Ääsmäe piirkonnas väga pikkade traditsioonidega. Rahvatantsuga on tegeldud üle 60. aasta. Samuti tegutsevad koolis pikka aega laste- ja mudilaskoorid. Käsitöö on eestlaste igapäevase elu lahutamatu osa olnud juba aastaid. Käsitööd on tehtud enda tarbeks, käsitööd on müüdud, et elatada oma perekonda. Eesti käsitöö on väga hinnatud. Ääsmäe Külaseltsil on olemas kangasteljed, mida saavad kasutada lisaks täiskasvanutele ka õpilased. Osula piirkond on positiivse mainega, meeldiv elukeskkond, kus on elanikel hea elada ning turistidel puhata. Piirkonnas on erinevail huvigruppidel vaba aja veetmise võimalusi. Arvan, et minu kodukoht on omapärane ja looduslähedane.
toetada, seda igas valdkonnas. Kultuuritegevus on olnud Osula piirkonnas väga pikkade traditsioonidega. Puhkpilliorkester on tegutsenud 73 aastat. Rahvatantsuga on tegeldud üle 60. aasta. Samuti tegutsevad koolis pikka aega laste- ja mudilaskoorid. Käsitöö on eestlaste igapäevase elu lahutamatu osa olnud juba aastaid. Käsitööd on tehtud enda tarbeks, käsitööd on müüdud, et elatada oma perekonda. Eesti käsitöö on väga hinnatud. Osula Külaseltsil on olemas kangasteljed, mida saavad kasutada lisaks täiskasvanutele ka õpilased. Osula piirkond on positiivse mainega, meeldiv elukeskkond, kus on elanikel hea elada ning turistidel puhata. Piirkonnas on erinevail huvigruppidel vaba aja veetmise võimalusi. Arvan, et minu kodukoht on omapärane ja looduslähedane. 2 http://www.osula.edu.ee/index.php?id=37 3 http://www.osula.edu.ee/index.php?id=40 4 http://www.osula.edu.ee/index.php?id=41 Kasutatud allikad: · http://www.somerpalu.ee/index.php
varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina paskaliini, mis oskas liita ja lahutada Gottfried Wilhem Leibniz · 1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + -/ * · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse Charles Babbage · 1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine) mill (andmete töötlemine) Charles Babbage · Difference Engine, jäi pooleli · Analytic Engine Hermann Hollerith · 1884 leiutas perfokaartide sorteerimise seadme
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja
onepagefree.com/?id=17378 Särevere mõisas on võimalik korraldada perekondlikke sündmusi, firmapidusid, konverentse, seminare, koolitusi ja palju muudki lähtuvalt kliendi soovidest. Pakume toitlustamist, kvaliteetset ja suurepärast teenindust meie kooli kodumajanduse kokaeriala õpilastelt õpetajate ja koolisöökla kokkade juhendamisel. Kõike seda heade hindade- ja positiivsete elamustega. Mõisas ootavad külastajaid ja huvilisi veel kangasteljed, raamatukogu ja koolimuuseum. · Eivere mõis http://www.eivere.com/manor/est/ Eivere mõisas on 5 lõplikult taastatud äriklassi tuba, mis kõik asuvad esimesel korrusel. Toad on ruumirikkad ja kahekohalised (võimalik ka lisavoodi). Kahekohaline tuba (kahe inimese jaoks) 1550.-, lisavoodi 300.-, üks inimene kahekohalises toas 1250.-. Mõis on avatud ainult ettetellimisel, rentida saab erineva
ühendamist ,,Raua ja verega". Ta pidas sellejaoks maha mitmeid võidukaid sõdu Austria, Taani ja Prantsusmaaga ning saavutas sellega Saksa Keisririigi väljakuulutamise Versailles'i lossi peeglisaalis. Temast sai esimene Saksamaa riigikantsler. Sõdades on teada, et Bismarch on kasutanud palju energiat ja oma tohutut diplomaatilist talenti. Tähtsaimad saavutused: Tähtsaimad leiutised olid James Hargreavesi mehaaniline vokk 1765, Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehaanilised kangasteljed 1785, Thomas Belli puuvillasele riidele trükkimise masin. Metallurgias oli tähtsaim Thomas Newcomeni aurumasin 1711, mida hiljem täiustas James Watt. Masinatööstuses oli suurim saavutus Eli Whitney puuvilla puhastamise masin 1793. George Stephensoni ehitatud 1. auruvedur 1814. Robert Fultoni kõlbulik aurik. Gottlieb Daimleri bensiinimootor 1884. Rudolf Dieseli diiselmootor. Joseph Monieri raudbetoon 1867.
britannica.com/EBchecked/m edia/74999/Otto-von-Bismarck&docid=zKSun1kZsWiLSM&imgurl=http://media-1.web.britannica.com/eb-media/74/81674-004- 1F328DE1.jpg&w=365&h=450&ei=R0nDUKO7MfOp0AWa2IHIBg&zoom=1&iact=hc&vpx=303&vpy=100&dur=6786&hovh=249& hovw=202&tx=119&ty=150&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=140&tbnw=114&start=0&ndsp=32&ved=1t:429,r:3,s:0,i: 85 Tähtsaimad saavutused James Hargreaves mehaaniline vokk Edmund Cartwright mehaanilised kangasteljed Thomas Bell puuvillasele riidele trükkimise masin Eli Whitney puuvilla puhastamise masin Thomas Newcomen aurumasin George Stephenson auruvedur Robert Fulton aurik Gottlieb Daimler bensiinimootor Rudolf Diesel diiselmootor Joseph Monier raudbetoon Auruvedur ja aurulaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega masinate abil. See üleminek tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikule. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks sai puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku eriti naiste rõivastuses. Hargreavesi mehhaaniline vokk, Cartwright- mehhaanilised kangasteljed, Bell- puuvillase riide trükkimise masin, Whitney- puuvilla puhastamise masin. Kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses puusöe asemel. Industriaalühiskond. Masinatööstuse tekkimise eeldused, aga ka selle eksisteerimise tagatised oli: 1) kapitali olemasolu ja selle tööstusesse paigutamise võimalused 2) masinate leiutamine ja jätkuv tehniline täiustamine 3) energiaallikate olemasolu 4) vaba tööjõud ja selle juurdevool
masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuutsid ühiskonda, olid, aurik( Robert Fulton), vedur( George Stephemson), patarei( A. Volta), elektrigeneraator( Michael Faraday), elektripirn( T. A. Edison),röntgenitoru( W. Röntgen) , telefon( G. Bell). Metallurgia kujunemisel mängis tähtsat rolli kivisöe kasutuselevõtt puusöe asemel. Masinate peamiseks jõuallikaks oli Newcomeni aurumasin, mida hiljem täiustas Watt. Euroopa juhtiv riik 19. sajandil oli endiselt Inglismaa, kuid keskset osa etendasid ka
linn. PUUVILL Tööstuslik pööre algas 1760. aasta paiku, mil Inglismaal töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. AURU JÕUD Lihtsaid aurumasinaid oli varemgi kasutatud vee väljapumpamiseks kaevandustest. Aastail 1764-1790 täiustas soti insener James Watt aurumasinat, nii et see kasutas kuumust efektiivsemalt ja suutis tööle panna teisi masinaid. 19. sajandi alguses töötas Suurbritannias umbes 500 aurumasinat. Esmakordselt oli inimestele kättesaadav kunstlik jõuallikas, mis oli ühtaegu odav ja efektiivne. 2 TOORAINED
laste kooliõpikud. Neid hoiti laua või kummuti laekas. Raamaturiiul oli enne esimest maailmasõda ainult mõnel perel. Tööliste kodudes võis näha ka rohelisi või punase plüüsiga kaetud pehme mööbli komplekti üksikosi - tooli või tugitooli. Perenaise abiliseks sai sajandivahetusel üha sagedamini käsiõmblusmasin. Selle kõrval olid veel 20. sajandi alguses au sees vokk ja kitsad kangasteljed. Aega näitas lihtne pommidega seinakell, sajandivahetusest alates üha enam ka nikeldatud äratuskell. 19. sajandi lõpus hakkasid lihtsale tööliskorterile hubasust lisama tekstiilesemed: triibulised põrandariided, põrandavaibad, tekstiga ja tikitud motiividega seinariided, heegelpitsidega laudlinad, linikud, käterätid, kardinad, padjapüürid, tekilinad, päevatekid jms, mis muutsid interjööri rõõmsamaks ja värviküllasemaks.
rull-laagrid. Antud juhul on kuullaagrid parem valik, kuna radiaalkoormus praktiliselt puudub ning võrreldes rull-laagritega taluvad esimesed suuremat koormust ja kiirust“. [4, p. 303] Raamat. Allikas: P. Kulu, E. Hendre. Mehaanikainseneri käsiraamat. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2012, 492 lk, tsitaat pärineb allikast lk 303. „Teised olulised leiutised olid: 1748 – kraasimismasin, 1764 – mitmepooliline ketrusmasin Spinning Jenny, 1784 – mehaanilised kangasteljed, 1793 – puuvillakiude puhastav masin Cotton Gin“. [5] Artikkel. Allikas: Else Christensen. Indias kasvav põõsas muutis ajalugu. Imeline ajalugu, 8, 2015, lk 68-79, tsitaat pärineb allikast lk 77. „Projekti eelarve on projekti kogumaksumuse detailne kirjeldus. Eelarve koostamisel määratakse projekti tulemuste saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite optimaalne suurus, planeeritakse rahastamisallikad
käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli puuvillase riide trükkimise masin. Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses senise puusöe asemel. Masinatootmise peamiseks jõuallikaks sai pikaks ajaks aurumasin,mille 1711.aastal konstrueeris Thomas Newcomen ja mida täiustas James Watt. Vabrikutööstusele iseloomuliku võlle, hammasrattaid ja muide pöörlevaid mehhanisme käivatava universaalse
1760. aasta paiku, töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks 5 neist enam ei piisanud. 1785. aastal leiutas inglise vaimulik Edmund Cartwright aurujõul töötavad kangasteljed. Uued masinad valmistasid kaupu kiiremini ja odavamalt. Vabriku ja kaevanduseomanikud said hiiglaslikke kasumeid, millest osa nad kulutasid järgmiste masinate peale, luues nõnda uusi töökohti. Investorid hoiustasid vähesel määral raha pankadesse, mis andsid seejärel suuri laene töösturitele. Niimoodi kogunes arenevas kapitalistlikus süsteemis raha vabrikute, kontorihoonete ja majade ehitamiseks. Transport
Päevapalk oli rukkivili. Päevi tuli peremehele teha ka hobuse kasutamise eest. Enamikus taludes, kus kasutati võõrast tööjõudu oli teenijate eluruumiks üks suurem üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn, seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga. Peretoas olid ka teenijate voodid- lihtsad puust magamisasemed. Toas seisid ka teenijate isiklikud asjad. Need olid kohvritesse või kastitesse pakitud ja seisid enamasti akna all, seina ja voodiotsa vahel või lihtsalt voodi all. Seal elasid enamasti need sulased ja teenijatüdrukud, kes töötasid talus kogu aasta. Suviliste magamisasemed olid aitades või lakkades. Rõivastus Laialt oli levinud kodune kangakudumine
Ajapikku arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama. Samuti eri diferentsiaalsed ja analüütilised masinad, mis mehaaniliselt olid väga 6 komplekssed ja sarnanesid tööpõhimõtte poolest väga tänapäeva arvutitega. Arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama. Joseph Marie Jacquard kangasteljed. Ehkki välimuselt väga robustne, sarnaneb see seade tööpõhimõttelt vägagi tänapäevaste arvutitega Elektromehaaniline ajastu (18401940) Kuigi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul osati elektrit juba võrdlemisi hästi kasutada, siis raskused seisnesid paljuski: 1. teatud mehaaniliste komponentide asendamises elektroonilistega; 2. elektrooniliste komponentide puudumises. Selle ajastu üheks tunnuseks on kiire infotehnoloogia areng eri sektorites ja suundades.
Milanos tuli Leonardole teatud osa oma ajast ja energiast pühendada avalikele ausammastele ja sõjatehnikale. Mõlema kohuse täitmisel rakendas ta oma ainulaadset mõtlemisviisi. Ta kavandas palju relvi: mitmeraudseid püsse, mehhanisimi käsikahurist tulistamiseks, voolujoonelise stabilisaatoriga mürske ning suurtükkide kasutamiseks sobivaid kindlusi. Ta töötas ka paljude rahuotstarbeliste masinate kallal, nagu kraand, lõikeriistad, mehhaanilised kangasteljed ja traadivalmistamise seadeldised. Leonardo ainuke tähtsam skulptuur oli tohutu, 6,7 meetri kõrgune ratsamonument Ludovico isale Francesco Sforzale. Selle ettevõtmise kalla töötas ta vaheldumis 12 aastat ning 1493. aastal valmiski täissuuruses savimudel. Leonardo kavatses hiigesuure Francesco Sforza ratsamonumendi pronksi valada, kuid kuju tohutud mõõtmed tekitasid raskusi. Kuju tarvis tehtud visandid tõestavad kunstniku osavust loomade joonistamisel.
Hestia Kõrgelt austatud kodukoldejumalanna Hestia kaitses tuld. Seda oli vaja, sest kui tuli oli kord kustunud, oli väga raske teda uuesti põlema saada, samas kujutas tuli endast ka suurt hädaohtu. Ka oli kolle kreeka linnades linnaelu sümboolne keskpunkt. Athena Zeusi lemmiktütar Athena oli tarkuse- ja sõjajumalanna. Ta sündis täies sõjarõivais ja -varustuses oma isa peast. Atikas austati Athenat linnajumalannana ning seal räägiti, et ta oli inimestele adra ja kangasteljed kinkinud. 6 Hermes Hermes on kreeka müüdis ja kreeklaste teadvuses kui üks populaarsemaid jumalaid, kuigi jumalatehierarhias on tal alluva positsioon. Nimelt on ta Olümpose jumalate käskjalaks. Selle töö sümboliks on tal heeroldikepp, mis algselt oli võlukepp, mille ümber keerdus üks madudepaar. Tihti kujutatakse teda tiibadega kübaraga ja sandaalidega, mille küljes on tiivad. Hermese
pruulima. Elasid savist hüttides. Segatud pilliroo või pajuvitstega. Selleks et savi ei sulaks kaeti mätastega või pillirooga. Põhiriietusese oli pikk villane seelikutaoline asi. Talvisel ajal kanti veel villast rätikut seljal. Käidi paljajalu, mehed kandsid sõjaretkedel nahast sandaale. Põhirelvaks oli 30cm pikk võitlusnuga, kilp, oda, vibu ja nool. Sumeritel ei olnud ratsaväge, kasvatati eesleid. Olulisemad avastused: ratas, õlu, potikeder (keraamika), kangasteljed. Riiklus e poliitika Esimesed tekkisid Mesopotaamia alal ja olid linnriigid. Linn oli savimüüriga ümbritsetud, keskel tempel ja selle kõrval kuninga palee. Korrektse põhiplaaniga. Igal müüril oli mitu väravat. Üks peavärav. Saviehitised pole säilinud. Linnriigid Ur, Uruk, Ea, Umma, Kis, Nippur, Lagas. Eri perioodidel domineerisid eri riigid. Uruki periood, Uri periood. Keegi ei suutnud võimu hoida. Akad oli esimene riik, mis suutis kõik liinriigid alistada.
igakord saladuslik-magusa õudusega hinge peale rõhusid". Õe Auguste Landbergi vahendatud kirjeldused muugast on hoopiski ulatuslikumad: "Muuga mõisa "alt-tuba oli hall, värvimata maja mõisapargi ääres. "Alt-toas" oli kaks ruumikate tubade ja köögiga korterit: ühes elasime meie ja teises mõisa aedniku perekond. Meil oli kaks suurt tuba, millel oli laudpõrandad all ja avarad aknad ees. Eestoas oli söögilaud keset tuba, ühes nurgas seisid ema kangasteljed ja vastasnurgas ahi ühes kaminaga. Tagatuba jagunes vaheseinaga pooleks: ühes osas magasid isa-ema, teisel pool mina Eediga. Mulle on meelde jäänud, kuidas ema eestoas kangastelgede taga kangaid kudus ja sagedasti laulis. Tal oli ilus lauluhääl ja enamasti oli ta rõõmus. Ema kudu kangaid nii oma perele kui ka võõrastele, isegi mõisarahvale". Noor Vilde meenutab, kuidas mõisa vaikellu tõid vaheldust sealt läbivoorivad Peipsi
the world in the Battle of Waterloo. Captain James Cook changed the map of the world, mapped many seaways and countries. Thanks to him Britain became rich in colonies and trading. Industrial Revolution Iron ore / 'an : / rauamaak Loom / lu:m / kangasteljed Weaving / 'wi:v / kangast kuduma Enterprise / 'entpraz / ettevõte Disregard / dsr'g:d / eirama
Hajussüsteem omab/ei oma: Mitut protsessorit ja erinevatt tüüpi puudub ühine siin puudub ühine süsteemne kell Kasutamiseks mitu põhjust Ressursside jagamine arvutuste kiirendamine turvalisus kommunikatsioon Eesajaloost Täitsa esimene oli muidugi 10 sõrme Abakus leiutati 3. sajandil -e.m.a. 1617 leiutas lord Lapier arvutuslükati 1632 Scickard leiutas aritmomeetri 1728 leiutati kangasteljed 1880 Perfokaart , selle võttis kasutusele Hollerith millega sai rahvaloendusel hästi hakkama 1824-1871 analüütiline masin. Selle ehitas rikas piroloog 1941 leiutas Zuse ,,Z3"e Arvuti ajalugu 1969 Loodi operatsioonisüsteem unix 1972 esimene 8-bitiline mikroprotsessor 1976 Ühe kaardiline Apple 1 sünd 1980 seagate esimene kõvaketas 1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus
Siiditööstuse suurem keskus oli Lyon, mille toodangust umbes pool müüdi Pariisis, teine osa läks välismaale. Relvade ja muude raudesemete tootmiseks rajati riiklikke manufaktuure, kuid soositi ka eraettevõtlust. Tekkisid ka mitmesaja töötajaga suurettevõtted. Tähtsaim tööstuskeskus oli Pariis, kus 1780.a. elas umbes 600 000 inimest, nendest 75 000 manufaktuuritöölist. 18. sajandi keskel tehti Prantsusmaal esimesi katsetusi masinatega. 1747 leiutas J. de Vaucanson kangasteljed, mis aga ei leidnud püsivat rakendust, sest vabrikus kootud riide järele puudus nõudlus. Kaubanduses puududs tasakaal sise- ja väliskaubanduse vahel. Sisekaubanduse arengut takistas see, et talupoegadel jäi naturaalmaksudest liiga vähe järele turule viimiseks. Takistasid ka tollitõkked eri provintside vahel. Öeldi, et kaupade vedu Hiinast tuleb odavam kui vedu maitsi läbi Prantsusmaa. Lausa hoogne areng toimus aga väliskaubanduses. Sisseveole andis tõuke
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme.
Leibniz Eksam– EksamSaksa filosoof 1646 – 1716, Leibnizi Eksamarvuti(1671) Eksamliitis, Eksamlahutas, Eksamkorrutas, Eksamjagas lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi (deprecated) püüdis luua universaalset sümbolkeelt “arutlemise aritmeetika” jaoks perfokaardid Eksam– Eksamkartongist kaardid mis kandsid digitaalset informatsiooni, 1d ja 0d = aukude olemasolu kangasteljed Eksam– Eksamsuur perfokaartidega töötav kangakudumismasin Babbage Eksam– Eksamehitas difference engine mis jäi pooleli Hollerith Eksam– Eksam ehitas perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i Eksamfirmast Eksam=>IBM colossus Eksam – kolmas digitaalne arvuti (1943/44), osaliselt programmeeritav
Lisaks oli Inglismaal saanud majandus rahulikult areneda, 17.saj II poolest polnud sõdu, tarbijaskonna ostujõud kasvas, talurahvas oli vaba ja seega jõukam, üha kasvav koloniaalne kaubandus, tööjõud oli vaba, edenev panganud, uued teenud, valdustest said toorainet, hea finantssektor. Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor)- Chappe- 1792 mehhaaniline telegraaf. Märkide ja koodide abil sõnumite edastamine. Lisaks sellele siidi kangasteljed, raua tootmine ja klooriga valgendamine. Tootmise mehhaniseerumine. Mehhaanilised kangasteljed, ketrus- ja kudumismasinjad. Üks inimene sai tehtud 200 inimese töö. Tekstiilitööstus, mäekaevandamine. Masinate kasutamine ei vajanud eritilist väljaõpet, tööle said asuda pm suvalised inimesed tänavalt. Mida suurem oli masin, seda suurem oli ka tema effektiivsus. Kivisöe roll. leidus Inglimaal väga palju ning oli palju palju odavam kui puit
- Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ja metsamaad, aiamaad. - Käsitöö on paremini dokumenteeritud, kui põllumajandus - Suuremastaabiline tootmine seostub tekstiiliga. Kujunes välja suurehulgaline tootmine, siiski vabrikut ei tekkinud. Töötati töökodades, kus töötas koos vähe meistreid. Vabrikute tekkimiseks kapitali nappis ja tsunftikord ei võimaldanud seda.. - Ka käsitöös uuendused: veejõud, uutmoodi kangasteljed, paber - Käsitöö areng 3s faasis: Kodukäsitöö->linnakäsitöö->maakäsitöö (kuna tsunftikord hakkas linnades piirama, kokkuvõttes kvaliteet langes) - Käsitöö spetsialiseerus, erialasid oli palju. Tsunftikord tagas tugevad reeglid ja spetsialiseerumise (15. Saj loeti Pariisis üle 400 ala-meistri) - Tekstiili toorained moodustasid ligi 50% kaubandusest - Flandria linnades õiteses 13. Sajandil kalevitööstus, mis hiljem hakkas kahanema
pidi olema vaba tööjõud energiaallikate olemasolu tooraine olemasolu pärisorjuse kaotamine pidi olema kapital ehk raha, mida sai investeerida. (kapital- raha, mis toodab uut raha s.t kasumit). 1760.-1780. aastail toimus tööstuslik revolutsioon Inglismaal, kus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis tagasid selle, et käsitsi tootmise asemel saaks toota masinatega. Masinad: leiutati mehhaaniline vokk ja mehhaanilised kangasteljed puuvillase riide trükkimise masin kivisõe kasutuselevõtt tõi suure murrangu, leiutati aurumasin. Auruvedur raudteeliin, rööpad, vagunid, vedurid kanalid ja sillad aurik bensiinimootor, diiselmootor, autod raudbetoon. Pöörde tagajärjed: Ühiskonna ümberkihistumine- kapitalistid, keskklass, töölisklass ja töölis aristokraatia. Muutused linnaelus- uued inimesed, uued elamud, uued korda tehtud linnad ja ülesehitatud
1825. aastal. 1800 Alessandro Volta leiutab patarei. 1800 Herschel avastab infrapunase kiirguse. 1800 Humphry Davy avastab lämmastikoksiidi (naerugaasi). 1801 Thomas Young avaldab astigmatismi põhjuse. 1801 Johann Wilhelm Ritter avastab ultraviolettkiirguse. 1801 Giuseppe Piazzi avastab asteroid Cerese (hilisema klassifikatsiooni järgi kääbusplaneedi). 1801 Joseph Marie Jacquard laiutab kangasteljed, kus riide muster määratakse perfokaartide abil. 1801 Robert Fulton ehitab esimese allveelaeva. 1802 Joseph Louis Gay-Lussac taasavastab veelkord gaaside rõhu ja temperatuuri vahelised seosed ja avalikustab oma tulemused. 1802 William Hyde Wollaston avastab päikese spektris seitse tumedat joont. 1803 John Dalton toob välja esimesed ideed, mis viisid kaasaegse aatomimudeli tekkeni.
tootmine vajas kaugelt toodud toorainet ja transporti kaugel elava tarbijani. Sellele aitas kaasa kaubanduse edukas areng. Toodeti siiski väikeettevõtetes suuri manufaktuure ei tekkinud. Seda tänu kapitali puudumisele ja tsunftikorrale, mille eesmärgiks oli meistri seisusekohane äraelatamine. Vabriku sisseseadmine tähendanuks meisti alandamist lihttööliseks. Käsitöö arengule aitas kaasa ka vee-energia kasutamine erinevate tööde tegemiseks, uued kangasteljed, mehhaanilised kellad, lüüsid kanalitel, trükipress jm. Skemaatiliselt võib käsitöö arengu keskajal jagada kolme faasi, mille kõigi algus on Lääne-Euroopas ja mis jõudsid hiljem Kesk- ning Lõuna-Euroopasse ja lõpuks itta ja põhja: Kodukäsitöö tootmine enda vajaduste rahuldamiseks (külas, linnas, kloostris) Kuna kloostrid olid suurmaavaldajad, said nad palju andamit turustamiseks Linnakäsitöö
eluiga. Vähem oli ka sõdu ja epideemiaid. Lõppesid katkuepideemiad, samuti soojenes kliima ning paranes rahva toitumus. Kiiremini kasvab aga vähekindlustatute kiht. Algas seisusliku ühiskonna mõranemine, kuna kiiresti kasvas vaeste arv. 18. saj II poolel saab alguse ka tööstusrevolutsioon. Eelduseks on tehnilised avastused, mis võimaldasid töö mehhaiseerimise manufaktuurides. Suurimad leiutised on aurumasin, ketrusmasin ning mehaanilised kangasteljed. Pöördelised muutused algas Suurbritanniast. Tulemuseks on Euroopa maj struktuuride muutumine. Muutused ka põllumajanduses kuna saagimaht kasvab, vajatakse põllumaj-s vähem tööjõudu. Tulemuseks on industrialiseerumine ja urbaniseerumine. Pikemas perspektiivis tõuseb üldine elatustase. 19. saj-l saab alguse tänapäeva tarbimisühiskond. Suurbritannias toimub paralleelselt tööstusrevolutsiooniga põllumajandus- revolutsioon. Vähema hulgaga suudetakse toita elanikkonda
stratigraafia. Mida sügavamal mingid esemed on, seda vanemad nad on. Oli ka paleoliitikumi avastaja (kõige vanem kiviaeg) ning selle esimene uurija. Leidis vanu luid (mammuti ja muude elukate). Uuris ka Abbeville'is. Augustus Henry Pitt-Rivers oli sõjaväelane, kes tundis huvi püsside ajaloo vastu. Ta üritas rakendada evolutsiooniteooriat püsside peal. Sellega oli tal väga põnev ja ta hakkas ka muid vanu asju koguma ja uurima (teised relvad, riided, muusikariistad, kangasteljed, paadid). Tal oli aga väike maja ja suur pere asjad ei mahtunud kuidagi ära. 50 aastat oli kestnud kohtuvaidlus, kes saab päranduse. Lõpuks saigi omale uue maavalduse, kus hakkas uurima ja leidis palju asju. Ta hakkas tegema kaevamiste plaani, kirjutas üles kust mis leiti. Teised arheoloogid lasid talupoegadel kaevata ja ise lustisid samal ajal. Rivers aga oli alati kaevamistel kohal, kui teda polnud, ei kaevatud. Oli esimene korralik kaevamiste läbiviija
küünlaid. Peale vanaisa seletuste sai Pille - Riin sellest aru. Iko Maran Londiste, õige nimega Vant See raamat on üks minu parimaid leide. Tiia Toomet Lapikirja ja lastekirja Joonistanud Vive Tolli Raamat räägib meile jutu Eidest ja Taadist, kes elasid nii ammu, et kõige vanemad muinasjutudki ei mäleta sellest midagi.Laias maailmas elasid üksnes Eit , Taat ja lammas. Eit laenas endale tulevikust kangasteljed, pügas lambalt villa maha ja hakkas kuduma. Kui lõng kedratud, hakkas ta segama värvileemi-loojangutaevast võttis roosat, päikesekiirelt kollast, äikesepilvest sinist jne. Kui kerahunnikud valmis, istus eit kangastelgede taha. Päevad veeresid ja nädalad möödusid ning valmisid vaibad vaipade järel, üha uusi kirjeid leiutas Eit.Ühel kevadhommikul oli lõim lõppenud ja Eit kutsus Taati vaipasid maha laotama. Terve maailm lõi korraga särama,
saj Tehased, vabrikud töölisi 1834 26 1430 1854 55 4400 1879 145 12 000 Nende näitajatega kasvas Riia Venemaa tööstuslinnadest kolmandale kohale, jäädes alla vaid Peterburile ja Moskvale. Paar suuremat ja kuulsamat Riia tööstusettevõtet: Thilo tekstiilivabrik (omaniku nime järgi), 19. saj keskel ligi 400 töölist. Mehaanilised kangasteljed, kahtlemata moodsamaid kogu Venemaal. Wöhrmanni masinavabrik – samuti üks edumeelsemaid, mitte ainult tööliste arvu poolest, aga seal hakati esimesena kogu Baltikumis ehitama aurumasinaid. Kuznetsovi portselanivabrik – juba ala poolest omapärane, eriline ka selle poolest, et tegemist oli Vene rahvusest ettevõtjaga, suurkaupmehega, samas kui absoluutne enamus kuulus veel baltisakslastele. 19. saj lõpuks hakkasid need proportsioonid muutuma. Juurde tuli ennekõike
annaabi.ee 
