1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvus
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhisead
SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hilje
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's.
sõjalisi uuendusi (lahkrivi), toetus Prantsusmaalt. Inglismaale kuulutas lõpuks sõja ka Holland. 1781.a. piirasid ameeriklased Virginias Yorktowni all Inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleeruma. 1782.a. sõlmiti vaherahu, mis lõpetas sõjategevuse ja 1783.a. Versaille's rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. USA valitsussüsteem 1789.a. kehtima hakanud põhiseadus fikseeris föderalistliku võimu. Uus riik sai ametlikuks nimetuseks Ameerika Ühendriigid. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. Sätestati põhimõte, et kui mingile alale on asunud vähemalt 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi. Esimeseks presidendiks valiti 1789.a. Geroge Washington, kes oli sellel kohal kaks neljaaastast ametiaega. Uus pealinn Washington.
Mõisted: Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada.Asutav kogu-koostas prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning paneme aluse uuele riigikorrale.Revolutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatatakse uuega.''inimese ja kodaniku õiguste...''- väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust,vabadust.Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vabariigi poolda
Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu võetud deklaratsioon, mis tugineskõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Hiljem oli ka eeskujuks paljudele teistele riikidele.Asutav kogu Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Aastal 1614 saadeti generaalstaadid laiali, ainuvõim läks seega kuninga kätte, Prantsusmaal algas absolutismiajastu. 1789 kutsuti uuesti kokku, kolm seisust
Tasakaal Austria: Kagu-Poola, Itaalia väikeriigid, Pühaliit: Vene-, Preisimaa, Austria Lõuna-Saksamaa, lõunaslaavi alad Tegevus: Kristlus! Revolutsiooni vältimine ja mahasurumine Nimetati veel Metternichi Suurbritannia: Küprose ja Joonia saared, süsteemiks Malta, Kapimaa Ameerika Ühendriikide tekkimine Ameerikasse väljarändamise põhjused: - Loodeti leida kulda, otsiti seikluseid - Usulised põhjused puritaanide tagakiusamine - Majanduslikud töö otsingud (tarastamine jättis tuhanded tööta) - Inglismaalt väljasaadetud kriminaalkurjategijad - Alates 1619. toodi sisse neegerorje Põhjused, miks suutsid kolonistid indiaanlased hävitada:
Kõik kommentaarid