Ameerika Ühendriikide sünd (1)

Ameerika ühendriikide sünd
Põhja-ameerika koloniseerimine:
-konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul
-mängis rolli emigrantide usuline taust
-inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa
-prantsuse hugenotid - califnornia
-NY- asustasid hollandlased , vallutasid inglased
-lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763 .a seitsmeaastase sõja tagajärjel
Inglise kolooniate elukorraldus:
-18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas)
-kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner
-Põhjapoolsed kolooniad : farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne)
-Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad ( aktiivne ja ettevõtlik)
-Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla -ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje.
Konflikt kuningavõimuga:
-18 saj teisel poolel suhted teravnesid
-London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
-asuti boikoteerima inglise kaupu ja keelduti makse maksmast, nõuti nende alandamist
-inglased püüdsid am. Vastupanu relva jõul maha suruda
-esimene kokkupõrge 1755 aprillis , mil inglise väed üritasid asunikelt relvi ära võtta
Iseseisvuse väljakuulutamine:
-1776.a tuli Philadelphias kokku teise kontinentaalkongressiga
- kongress otsustas luua regulaaraarmee , ülemjuhatajaks George Washinton.
-valitsus kuulutas kolooniad mässajateks ja ähvardas juhid kukutada
-4.07.1776 võttis kontinentaalkongress vastu Virgina advokaadi ja T.Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni(kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks )
-4.07 ameeriklaster iseseisvuspäev
Iseseisvussõda:
- 1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing
- 1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima
- 1782 sõlmiti vaherahu , tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas
-1783 kuulutati Versailles ’rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks
Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine
Põhiseadus:
-hakati välja töötama 1787 aastal
-ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi
-1789 hakkas kehtima põhiseadus
Valitsemine:
-1789 esimene president George Washington
-pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged
Ülesehitus:
-muutus liitriigiks
-osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine
-föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega
Ameeriklaste edu põhjused:
-võitlesid oma maa ja vabaduse eest
-senistest sõjapidamistavadest loobumine
-lahkrivi kasutuselevõtt
-abivägede kasutamine
PRANTSUSE REVOLUTSIOON
Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul:
-Louis XIV valitses 1774 aastast prantsusmaad, absolutistlik monarhia .
-ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, selle tõttu halvenes riigi üldine majanduslik olukord
-1788, ikaldus
-ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud
Seisused :
-3 seisust ( vaimulikud , aadlikud , kolmas seisus)
-vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest
Generaalstaatide kokkukutsumine:
-kutsuti kokku maksude kehtestamiseks
-5.05.1789 Versailles’s
Revolutsiooni algus:
-14.07.1789
-saadikute hulgas puudus üksmeel- vastuolud
-asutav kogu pidi koostama prantsusmaa põhiseadused
-loodi rahvuskaart ( kodanikukaitse )
-14.07.1789 Bastille ’kindluse vallutamine
Asutatava kogu ümberkorraldused:
-õigus võtta vastu seadusandlikke akte
-august 1789 „inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “
-kaotati seisuslikud eesõigused
-võrdsustati seisuste maksustamine
-talupojad vabastati teotööst
-kaotati kirikukümnis
-võõrandati kiriku maad
-1790 kaotati aadliseisus
-1791 juunis kuninga põgenemiskatse
Vabariigi väljakuulutamine:
-rahvuskonvendi kokkukutsumine
-22.09.1792 rahvuskonvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks
-juhtpositsioonil olid esijalgu zirondiinid
- jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist
-27.01 kuninas Louis XVI hukkamine
Kuninga hukkamine:
-mõisteti süüdi ja surma
-otsus viidi täide 27.01.1793
Jakobiinide terror ja diktatuur:
-Diktatuur 1794-1799
-Vendees vallandus rojalistide mäss
-1793 märts Rahvapäästekomitee, tagas riigi kaitse
-rahvaülestõusul kukutati zirondiinid võimult
-jakobiinid koostasid uue põhiseaduse 1793 suvel, mille alusel pidi prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks.
-põhiseadus jäi rakendamata, kuna jakobiinide arvates oli enne vaja revolutsioon päästa
Terror:
-1793 tapeti revolutsiooni populaarsemaid juhte Jean Paul Marat
-Rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierre
-poliitiline vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine
- dekreet - võimalused piiramatuks terroriks
-1794 juulis Robespierre ja tema lähedased arreteeriti ning hukati, diktatuur kukutati
Revolutsiooni taandumine:
-algas jakobiinide kukutamisega
-kukutati põhiseadus, kuulutati välja poliitiline amnestia
-1795 võeti vastu uus põhiseadus
-esinduskogu seadusandlik korpus
-võimuorgan 5-liikmeline direktoorium
- Napoleon Bonaparte
-täidesaatev võim läks kolmele konsulile
Napoleoni riigipööre:
9.11.1799 hõivasid Napoleonile ustavad väed seadusandliku korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks 3le konsulile
Konsulaadi ajastu:
18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal.
PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA
Revolutsiooni vastukajad:
-sündmused leidsid euroopas laialdast vastukaja
- rahvuskogu tegevustes nähti valgustusideede elluviimist poliitikas
Revolutsioonisõdade algus:
-aktiivselt prantsusmaa vastu tegutses austria, preisimaa .
-1792 ühise tegutsemise liiduleping prantsusmaa Vastu
-1792 seadusandlik kogu kuulutas sõja austriale
-prantslased alustasid vastupealetungi, väed tungisid madalmaadesse, saksamaale ja itaaliasse.
-1792 anti välja dekreet
Vallutussõdade algus:
-pandi alus prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale
-prantsusmaal kehtestati esimesena euroopas üldine sõjaväekohustus
-1793 sept prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, lõppes sissetungiga hollandisse
-1795 sõlmisid itaalia ja preisimaa rahu prantsusmaaga , 1797 tegi seda ka austria
- 1798 Napoleoni väed alustasid egiptuse alistamist
-prantsusmaa sõjaliste vallutuste jätkumine sundis euroopa riike moodustama prantsusmaa vastase koalitsiooni- inglismaa , venemaa, austria ja türgi
Poola jagamised:
-kuulusid praeguse poola, leedu, valgevene ja ukraina alad
-oli ahvatlev vallutusobjekt venemaale, austriale ja preisimaale
-1772 toimus esimene poola jagamine
-venemaa sai endale suurema osa paremkalda-ukrainast, valgevene , leedu alad ja kuramaa
Revolutsiooniaegne eluolu:
-sai üldiseks pöördumisvormiks „sina“
-suured muutused moes, loobuti aristokraatlikust rõivamoest
-suurt tähelepanu pöörati revolutsioonilise moraali kujundamisele
-püüti välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju
-vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda
-usuvabastamine tõi kasu asemel kahju,seetõttu sellistest meetmetest loobuti
Suhtumine kultuuripärandisse:
-1789 suvi Bastille kindluse lammutamine
-usuvastus ühiskonnas seadis ohtu katedraalid ja kirikud
-arhiivdokumendid, raamatud hävitati
-revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävimine
Revolutsiooni tagjärjed:
-feodaalkorra lõpp
-rahvustunde tõus
-valgusidude levik
-kulturiväärtuste hävitamine/kaitse
EUROOPA NAPOLEONI SÕDADE AJAL
Napoleoni ümberkorraldused:
-tema ümberkorraldused tugevdasid riiki ning parandasid sele majanduslikku olukorda
-1804 kuulutas senat ta imperaatoriks
-parandas riigi suhteid kirikuga , sõlmis rooma paavstiga konkordaadi
Reini liidu loomine ja püha saksa rooma riigi lõpp:
-1806 suveks moodustati 16 prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit
-protektoriks sai Napoleon
-kohustus osalema vallutussõdades
-vastukaaluks preisimaale ja austriale
-liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist
-hiljem ühinesid liiduga teised saksa riigid, välja arvatud austria ja preisimaa
Püha saksa rooma riigi lõpp:
-riigilinnade arv langes 314lt 30le
-õigusvastaselt võõrandati malta ordu ja saksa ordu valdused
-tükeldati vürstpiiskoppide ja kloostrite võimualad
-hävitati ülem-saksamaa kloostrite võrgustik
Koalitsioonisõjad 1805-1807:
-europpa vanade riikide valitsejad ei tunnistanud Napoleoni võimu
-1805 dets Napoleon purustas austria-vene ühendved austerlitzi lahingus
-1806 okt põrmustasid prantslased preisimaa Jena ja Auerstedti kaksiklahingus
-1805 okt hävitas inglise- hisp ühendlaevastik admiral horatio nelsoni juhtimisel trafalgari merelahingus prantsuse laevastiku
Kontinentaalblokaad :
-kuulutati välja 1806 Berliinis
-prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine inglismaaga
-euroopa kontinendi sulgemine sai inglismaa suhtes Napoleoni kinnisideeks
-oli tugevaks hoobiks inglise majandusele
Tilsti rahu:
sõlmiti 1807. aasta juulis Tilsitis Napoleoni ja Aleksander I vahel. See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust Lääne-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas, vallutades sõjas Rootsiga (1808-1809) Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks.
Geriljasõda hispaanias:
-majandussõda ingl vastu sundis napoleonit tungima portugali ja hisp
-1808 kevad tungis 100 00meheline pratnsuse armee üle püreneede
-puhkes rahvaülestõus madridis, Carlos V loobus troonist, uus kuningas Fernando VII
-napoleon sundis carlose troonist loobuma , uus kuningas Joseph
-puhkes rahvaülestõus fernando toetuseks , see sidus prantsuse sõjaväe pikaajalisse partisanisõtta- geriljasse
Reformid saksamaal:
-pärisorjuse kaotamine enamikus saksa riikides
-ümberkorraldused riigivalitsemise ja kohaliku omavalitsuse alal
-muudatused tsiviilelus:kaotati aadli eesõigused, sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid, seati sisse vademeeste kohus , juutidele anti kodanikuõigused
Venemaa sõjakäik:
-1811 alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi
-napoleon mobiliseeris talle alluva euroopa inimressursid, koondas venemaa vastu suure armee
-venemaa sõjakäik lõppes napoleonile katastroofiga
Sõda euroopas 1813 - 1814
-1813 Napoleon kutsus kokku armee , saavutas mitu võitu
-1813 Rahvastelahing Leipzigi linna all, Napoleon sai lüüa
-1814 liitväed vallutasid Pariisi
-Napoleon loobus troonist, säilitades keisri tiitli , iga-aastane pension
-toimus Boutondide restauratsioon
Napoleoni 100 päeva:
-lahkus koos oma lähikondlastega ja sõduritega elba saarelt, maabus 1815 pr rannikul
-20.04 saabus pariisi
-tegi ettepaneku euroopa riikidele sõlmida rahu, keelduti – uus sõda
-Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa- prantsusmaa-vastane koalitsioon
-1815 brüssel, Waterloo lahing, Napoleoni väed purustati liitlaste poolt
-1840 toodi Napoleoni surnukeha pariisi, paigutati invaliidide kirikusse sarkofaagi
VIINI KONGRESS
Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted:
-riikidevaheline kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamine
-pr vastu koalitsioonis sõdinud riigid tunnistasid vajadust järgida restauratsiooni, legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid
-seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal euroopas
Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine:
-1815 juuni, allkirjastati viini kongressi lõppakt, pandi paika suurriikidevaheline tasakaal euroopas
-pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks
-viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult euroopa mandril
- pikim rahuaeg - 40 aasta jooksul ei osalenud suurriigid üheski sõjas, peale Krimmi sõda( 1853 - 1856 ) 60 aasta jooksul ühtegi sõda
Saksamaa ümberkorraldamine:
Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata.Kehtestati omamoodi hierarhia :kõige olulisemad riigid olid Preisimaa ja Austria , ülejäänud riigikesed- Saksa liit:
-tõkestama saksamaa ühendamise rahvuslikul pinnal
-säilitama enamiku saksa väikeriikide dünastiate võimu
-tõkestama prantsuse agressiooni
Kongresside süsteem:
Lahkhelide ühtsustamiseks ja ühtse poliitika kooskõlastamiseks euroopas tegi inglismaa välisminister riikidele ettepaneku aeg-ajalt omavahel kohtuda . Süsteem toimis 1822.aastani.
Hiilgava isolatsiooni poliitika:
- 1818 , esimene kongress Aachenis, kongressi liikmeks võeti pr ja ingl astus sellest välja.Briti kabinet ei andnud oma välisministrile luba osaleda ka järgmistel kongressidel
Nelikliit:
-moodustasid venemaa, inglismaa, austria ja preisimaa : seista tulevikus üheskoos vastu igasugustele prantsusmaa agresiivsetele püüdlustele
Püha liit:
-kuulusid venemaa, austria ja preisima : seniste rahvusvaheliste suhete ümberkujundamist täiesti uutel ideelistel, jumalikel alustel. Kuulutas, et hea valitsus on kristlik valitsus ning kohustas kolme riigi valitsejaid üksteisesse kristlikult suhtuma . Initsiaatoriks sai venemaa keiser Aleksander I
Metternichi süsteem:
-riikidevaheliste suhete korralduse tegelikuks haldajaks ning püha liidu suuniste tõlgendajaks sai austria välisminister Klemens von Metternich . Seetõttu nimetatakse viini kongressi järgset poliitilist korraldust euroopas Metternichi süsteemiks.