tähtis keemiatööstuse toorain e. Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, rav imeid, lõhke- ja lõhnaaineid,kummivulkanisaa toreid, fotoilmuteid, plastmas se jm Aniliini struktuurvalem Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobense enist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti oksüdeerub ka
Tallinna tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus keemiatööstuses Referaat: Kemikaali riskianalüüs Aniliin Õppejõud: Karin Reinhold Üliõpilane: Kood: 000000 Tallinn 2012 1. Introduction Aniline (also known as phenylamine or aminobenzene) is an organic compound with the formula C6H5NH2. Consisting of a phenyl group attached to an amino group, aniline is the prototypical aromatic amine. The largest application of aniline is for the preparation of methylene diphenyl diisocyanate. T...
ANILIIN Merilin Talimaa Aravete Keskkool Sissejuhatuseks Esmakordselt aminobenseen ehk aniliin oli saadud 1826. aastal indigost Otto Unverdorbeni poolt, kes andis talle nimetuse kristaliin Tööstuses hakati kasutama esmakordselt aniliini 1865. aastal Läks violetse värviaine koostisesse Mis on aminobenseen? Aniliin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetust õlist vedelikku aniliini Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist On aromaatne amiin, mille molekul kujutab endast benseeni, kus üks vesiniku aatom on asendatud amiinorühmaga Ehitus Aniliin koosneb benseeni rõngast ja aminorühmast
Toksilisus ja mõju tervisele..................................................................................... 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 Sissejuhatus 2 Aniliin on värvusetu õline vedelik mis on mürgine. Aniliini kasutatakse ravimite, lõhkeainete, lakkide jne valmistamisel. See imendub organismi juba suukaudsel sissehingamisel. Looduses aniliini ei leidu. Esmakordselt saadi aminobenseeni ehk aniliini 1826 aastal indigost Otto Unverdorben poolt, kes andis sellele nimetuse kristaliin. Sõna aniliin tuleb ühe taime nimetusest, mille koostises on indigo: Indigoferaanil (tänapäevane nimetus - Indigoferasuffruticosa). Tööstuses hakati aniliini kasutama esmakordselt 1865. aastal, seda
............................................................................................................ 6 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................. 7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................................... 8 Sissejuhatus Esmakordselt aminobenseen ehk aniliin (Järgnevalt mainin aniliini mõistet) oli saadud 1826 aastal indigost Otto Unverdorben poolt, kes andis talle nimetuse kristaliin. Sõna aniliin tuleb ühe taime nimetusest, mille koostises on indigo: Indigofera anil (tänapäevane nimetus - Indigofera suffruticosa). Tööstuses hakkati kasutama esmakordselt aniliini 1865 aastal, ta läks violetse värviaine koostisesse. Aminobenseen Mis on aminobenseen? Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.
........................... 3 1.2.Reaktsioonid, mehhanismid..........................................................................5 1.2.1.Aniliini saamine....................................................................................... 5 1.2.2.Atsetaniliidi saamine............................................................................... 5 1.3.Kasutatavad ained ja meetodid.....................................................................6 1.3.1.Nitrobenseenist aniliini saamine.............................................................6 1.3.2.Aniliinist atsetaniliidi saamine.................................................................8 1.3.3.Õhukese kihi kromatograafia..................................................................9 1.4.Töö käik....................................................................................................... 10 1.4.1.Aniliini süntees.............................................................
fenooli vesilahus reageerib broomiveega ehk broomi lahusega vees C6 H 5OH + 3Br2 C6 H 2 Br3OH + 3HBr 5. reageerib raud(III)kloriidi lahusega C6 H 5OH + FeCl3 C6 H 5OFeCl2 + HCl ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine. Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, kummivulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti 3
+ 3Br2 + 3HBr C6 H 5OH + 3Br2 C6 H 2 Br3OH + 3HBr 5. reageerib raud(III)kloriidi lahusega + FeCl3 + HCl C6 H 5OH + FeCl3 C6 H 5OFeCl2 + HCl Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis Aniliini keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr
Keemistemperatuur veidi alla 0 oC. Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes. Toodetakse metanooli või dimetüüleetri ja ammoniaagi vahel toimuval reaktsioonil kõrgel temperatuuril ja rõhul. Teda kasutatakse keemilisel sünteesil. Moodustub ka orgaanilise aine lagunemisel. Polüetüleenpolüamiin (CHNH2CH)x on tumeda värvusega viskoosne vees lahustuv vedelik. Tuntud epoksüvaikude kõvendajana. Fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin (C6H5NH2) on aromaatne amiin. Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe reageerimisel vesinikkloriidhappega
Nimetuse lõppu tuleb liide FENOOL. Lõpp ool viitab selle, et on tegemist alkoholiga ja nii ta ongi, fenool on aromaatne alkohol! Samad omadused, mis alkoholidel: 1) Põlevad Reageerivad leelismetallidega Reageerivad leelistega Lisaks, neil on ka benseeni omadused Neid saab nitreerida Neid saab halogeenida Keemilised omadused: Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad toatemperatuuril st roiskuvad kiiresti. Näiteks kartuli ja puuvilja tumenemine Aniliini toodetakse nitrobenseeni redutseerimisel. Kasutatakse polümeeride, värvainete ravimite jt keemiatoodete valmistamiseks- Aromaatsed amiinid on väga mürgised ja kahjustavad KNS-i ja hemoglobiini veres, Kantserogeensed! Fenoole valmistatakse sünteetiliselt, nende valmistamisel satub neid ka looduskeskkonda. Ühehüdroksüülsed fenoolid on tugevad närvimürgid, mis imenduvad läbi naha. Mitmehüroksüülsed fenoolid on erineva toksilisusega, kuid võivad tekitada ka
Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks:...
Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga). Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures! Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Nitreerimine (sarnasus benseeniga). Reageerib halogeeniga, nt broomiga. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad. Fenooli kasutamine: plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide, ravimite valmistamiseks. Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol, sellepärast põleb benseen tahmava leegiga. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED: Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale. Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. Enamikule areenidele on iseloomulik elektrofiilne asendureaktsioon
1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliini lähtudes nitrobenseenist ja taandates Sn-ga. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel. Esmalt oli vaja sünteesida nitrobenseen benseenist, lämmastikhappest ja väävelhappest. Sünteesiskeem: Seejärel tuli sünteesida aniliin eelnevalt valmistatud nitrobenseenist. Sünteesiskeem: Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1. samm: areeni nitreerimine Elektrofiiliks on nitrooniumioon - tugev elektrofiil -, mis genereeritakse lämmastikhappe ja
1.1. Sissejuhatus O O HN CH3 HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmastiku aatomiga, saadusteks on atsetaniliid ja äädikhape. Teises etapis bromeeritakse atsetaniliidi aromaatse tsükli para-asend. Positiivse laenguga broomi aatom liitub aromaatse tuumaga, lõhkudes aromaatse tsükli. Keskkonnas olev vesi seob üleliigse prootoni, mis annab sidemest elektroni tsüklisse, taastades aromaatsuse. 1.3. Kasutatud ained
+ 3Br2 + 3HBr C6 H 5OH + 3Br2 C6 H 2 Br3OH + 3HBr 5. reageerib raud(III)kloriidi lahusega + FeCl3 + HCl C6 H 5OH + FeCl3 C6 H 5OFeCl2 + HCl Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis Aniliini keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr
Fenoolidel on hüdroksüülrühma ja aromaatse ringi vahel tugev vastastikmõju, mis alkoholidel puudub. Metüülamiini ja anilliini aluselised om: Aniliin on nõrgem alus, kui metüülamiin. Aromaatsetes amiinides on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa prootonit nii hästi siduda, kui seda teeb metüülamiin. Fenoolil, aniliinil suurem reageerimisvõime, kui benseenil Delokalisatsiooni tõttu on fenooli ja aniliini aromaatne ring palju nukleofiilsem, kui asendamata benseeniring. Lõigutud õunatükk, kooritud kartul tumenevad õhu käes Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad õhuhapniku mõjul, oksüdatsioonisaadused reageerivad edasi moodustades keeruka koostise ja sageli tumeda värvusega ainete segud. Fenoolide leidumine looduses, saamine. Leidub puu-, põlevkivi-, kivisöetõrvas, fenoolsed ühendid- kõigis kehavalkudes leiduv aminohape türosiin,
* Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad + HCl fenüülammooniumkloriid Aniliini saamine 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 HSO C6 H 5 NO2 + H 2O 2 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6H5NO2+3H2C6H5NH2+2H2O *Nitrobenseen reageerib atomaarse vesinikuga, mis saadakse tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega samas segus Zn + 2HCl=ZnCl2 + H2 Aniliini kasutamine: kasutamine riide- ja toiduvärvide, ravimite valmistamiseks HUVITAV ÜLESANNE Veidi nuputamist 1
Aja jooksul kujuneb välja kliiniline karioosne kahjustus ehk hambaauk. 12. Kuidas saadakse hüdrolüüspiiritust? Kus seda kasutatakse? ??? 13. Miks inimorganism ei omasta tselluloosi???? Inimse seedeelundkond ei tule selle lagundamisega toime. 14. Kui palju vanapaberit kulub ühe tonni paberi tootmiseks? ??? 15. Amiinide mõiste. Üldvalem. Amiinid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mis sialdavad aminorühma NH2. Üldvalem R-NH2 16. Aniliini füüsikalised omadused (5) · Vees raskesti lahustuv · Õlitaoline vedelik · Väga mürgine kahjustab KNSi · Põleb tahmava leegiga · Tumeneb õhu käes · Lahustub hästi alkoholis, eetris, benseenis 17. Aniliini kasutamine (5) · Kummi vulkaniseerimisel · Tekstiili ja naha värvimiseks · Valmistatakse ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, toodetakse plastmasse,
* Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad + HCl fenüülammooniumkloriid Aniliini saamine 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 HSO C6 H 5 NO2 + H 2O 2 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6H5NO2+3H2C6H5NH2+2H2O *Nitrobenseen reageerib atomaarse vesinikuga, mis saadakse tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega samas segus Zn + 2HCl=ZnCl2 + H2 Aniliini kasutamine: kasutamine riide- ja toiduvärvide, ravimite valmistamiseks HUVITAV ÜLESANNE Veidi nuputamist 1
sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). ___________________________________________________________________________ ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aromaatne amiin, nõrgem alus kui alküülamiinid, sest aromaatsetes amiinides on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda. Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis. Aniliini keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega. Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari
HNO3 lahus? Aatommassid: H 1,01; O 16,00; N 14,00 (20p) 3. 30 l NaOH vesilahus on molaarsusega 2M. Kui viia selle lahuse ruumala 100 mikroliitrini lisades vett, siis milline on saadud lahuse molaarsus? (20p) 4. 50 ml 0,2M NaOH lahust tiitriti 0,25M HCl lahusega. Leidke: a) Ekvivalentpunkti saavutamiseks kulunud HCl lahuse maht b) Lahuse pH kui on lisatud 50 ml HCl lahust, aktiivsusi mitte arvestades. (20p) 5. 50 ml 0,100M aniliini lahust tiitritakse 0,080M HCl lahusega. Leidke: a) Aniliinium iooni molaarsus ekvivalentpunktis b) pH ekvivalentpunktis. (20p) 6. 500 ml äädikhappe puhvrile, mille pH on 4,8 lisati 500 ml vett. Leidke tekkinud lahuse pH. (5p)
p- 214,0 alkohol, Bromoatsetani 1,72 166-170 n/a 6 benseen, liid kloroform 8 1.5. Töö käik 1.5.1 Atsetaniliid Keeduklaasis segasin 100 ml vett, 4 ml konts. HCl ja 5 ml aniliini. Lahuse soojendasin 50 oC-ni, lisasin 5,7 ml äädikhape anhüdriidi ja 7,5 Na- atsetaadi 25 ml vees. Segu jahutasin. 1.5.2 p-Bromoatsetaniliid 150 ml kolmekaelasse kolbi panin 5,35 g atsetaniliidi ja 19,8 ml 100% äädikhapet. Soojendasin veevannil atsetaniliidi lahustumiseni, pärast hakkasin lisama 2 ml broomi ja 7,9 ml äädikhape segu jälgides, et temperatuur ei tõuseks üle 40 oC. Pärast lastsin seista umbes 10 minutit. Seejärel lisasin 10%
ehk karbamiidiks . Uurea on elusorganismis tekkiv valkude ainevahetuse lõppsaadus, mis väljub organismist uriini koostises. Nii anti 1828. aastal esimene hoop vitalismile. Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Kuid järgnevatel aastatel sünteesiti ka mitmeid muid orgaanilisi ühendeid. 1842. aastal sünteesis vene teadlane N. Zinin aniliini. Varem saadi seda taimse päritoluga värvainest indigost. 1848. aastal sünteesisid saksa keemik H. Kolbe ja inglise keemik E. Frankland äädikhappe. Edasi tulid juba tehisrasv (1854) ja sajandi lõpul suhkrulaadne aine. Nende orgaaniliste sünteesidega kummutati vitalism lõplikult.
Aromaatne struktuur benseeni molekuli struktuur Heterotsükliline ühend tsükl ühend, mille moodust. Peale süsinike ka teiste elementide aatomid Fenool hüdroksü või polühüdroksüareenid Delokalisatsioon elektronide või alengute jaotumine aatomite vahel, vesinike arv=süsinike arvuga, toim vesiniku ühtlustumine Nitreerimine nitrorühmaga (-NO2) asendamine Halogeenimine halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse Aniliin aromaatse amiini esindaja. (C6H5NH2) Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Äärmiselt mürgine: läbi hingamisteede, limaskestade ja naha. Ei lahustu vees hästi, kuna oma püsiva struktuuri tõttu on tema lahustamiseks vaja tugevat oksüdeeriat, lahustub eetris, benseenis või alkoholis Etanooli ja fenooli happelisus: reageerimisel leelisega muutub vaid väike osa alkoholist alkoholaadiks. Fenoolid tegelikult nõrgad haped kuid etanoolist tugevam, tänu delokalisatsioonile, mis stabiliseerib osakest Areenide füsi...
ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Tööstusprotsesside heitveed sisaldavad ka väga mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttvesi sisaldab kresoole, resortsiine jt fenoolseid ühendeid. Uttveest saaduid summaarseid fenoole kasutatakse toorainena: naha parkainete, tampoonimissegude ja liimivaikude tootmisel Samuti kasutatakse aniliini paljudes värvainetes ja aniliin on väga mürgine, sest ta imendub kergesti läbi naha. Fenoolseid ühendeid leidub ka kõikides taimeorganites, kus neid sünteesitakse ning nad ei ole mürgised ega organismidele kahjulikud.
Esimeseks vastuväiteks vitalismile oli saksa keemiku F.Wöhleri avastus, kes 1828.aastal ammooniumtsöanaadi kuumutamisel sai uurea ehk karbamiidi (kusiaine). Vitalismi pooldajad kaitsesid oma seisukohti, väites, et uurea on organismi heitprodukt. Järgnevatel aastatel sünteesisid keemikuid aga uusi orgaanilisi ühendeid: rasva (M.Berthelot, 1854.a.), äädikhapet (H.Kolbe ja E.Frankland, 1848.a.), suhkrut (A.Butlerov, 1861.a.). 1842. aastal sünteesis nitrobenseenist aniliini N.Zinin ja sellest tulenevalt sai 1856. aastal inglise teadlane W.Perkin esimese aniliinvärvaine. Varem saadi riidevärve ainult eksootilistest taimedest või isegi loomorganismidest. Punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest ja punast purpurit purpurtigudest, kuid nüüd oli võimalik värvainet saada ka ilma taimse või loomse tooraineta. Vitalism kaotas sellega lõplikult oma mõju.
Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni C-C sidemed on 1,5- kordsed. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. Ühiste -elektronide arv = 6, 10, 14 ... (4n+2, n=1,2,3 ... ) Orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) Meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) Para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) Füsiloogilised omadused: Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Pidev kokkupuude kahjustab kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeleundeid, suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib lõppeda äkksurmaga. Vedelad areenid tungivad kergelt läbi naha. Keemilised omadused: alküülimine halogee...
C.Gerhard. Ning viimase ehk neljanda teooria rajas A. Butlerov. Viimane teooria oli struktuuriteooria ja see sarnaneb kõige rohkem tänapäeva orgaanikale. Butlerov tõestas, et aine keemilised omadused sõltuvad aine molekulide koostisest ning struktuuridest. Ta selgitas ka isomeerianähtust. Sajandi keskpaika jõudes suudeti sünteesida veel teisigi aineid. Näiteks 1842. aastal sünteesis vene teadlane N. Zinin aniliini ning hiljem sünteesiti Euroopas ka benseliini, etüülalkoholi, äädikhapet, sipelghapet ja paljusid teisi orgaanilisi ühendeid. Tänu sellele kõigele suudeti vitalismi teooria kahtluse alla seada ning hiljem ka kukutada, sest inimesed mõistsid, et kõiki aineid on võimalik kunstlikult sünteesida. Kõige rohkem paralleele 19. sajandi ja tänapäeva tegevuste vahel esineb kindlasti Butlerovi teoorias, sest seda ei ole siiani ümber lükatud ehk järelikult peab see olema õige
Toatemperatuuril on aine värvitu halvastilõhnav vedelik, keeb temperatuuril 145,2ºC. . Toodetakse põhiliselt etüülbenseeni dehüdrogeenimisel ZnO juuresolekul temperatuuril 600ºC Ksüleen Ksüleen või dimetüülbenseen, endise nimetusega ksülool . Selge, värvitu iseloomuliku lõhnaga vedelik. Lihtsalt lahustuv eetris, etanoolis, fenoolis Nitrobenseen Mõrumandli lõhna ja magusa maitsega mürgine kollakas vedelik Kasutatakse peamiselt lahustina. Kasutatakse ka aniliini tootmiseks. Kokkupuude võib tõsiselt kahjustada närvisüsteemi. Aniliin Vees raskesti lahustuv, värvusetu, vedel, oksüdeerub kergesti õhus Väga mürgine, muudab vere hemoglobiini methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks, ravimites, lõhke ja lõhnaainetes, fotoilmutina, plastmassides Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn
sünteesis laboratooriumis anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet: ammooniumtsüanaadist karbamiidi ehk kusiainet. Vitalistid aga väitsid sellepeale, et uurea ehk kusiaine süntees on ainult võimalik seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Sajandi jooksul ilmus aga veel teateid, kus teadlased olid juhuslikult sünteesinud ka muid orgaanilisi ühendeid. Näiteks 1842.a Nikolay N. Zinin sünteesis laboris aniliini, 1848.a Edward Frankland äädikhappe ja 1861.a Alexander Butlerov suhkru. Lõpuks hakati uskuma, et ka ilma erilise elujõuta on võimalik saada orgaanilisi aineid. Kuigi Berzelius saavutas palju keemiateaduse edasise arengu seisukohalt (pakkus välja keemiliste elementide tähistusviisid, mis kehtivad tänapäevani, oli paljude keemiliste elementide avastaja), takistas ta aga oma jäikade seisukohtade kinnihoidmisega keemia arengut. Ta ei lasknud läbi teooriaid, mis ei ühtinud tema
6.Kas aromaatne tuum on nukleofiilne või elektrofiilne tsenter? Kas aromaatset tuuma ründavad elektrofiilid või nukleofiilid? Nukleofiilne tsenter, ründavad elektrofiilid. 7.Alkoholide ja fenoolide happelisuse võrdlus. Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksürühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. 8.Aromaatsete amiinide ja alküülamiinide aluselisuse võrdlus. 9.Benseeni, fenooli ja aniliini reaktsioonivõime võrdlus. 10.Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 8 /58 + vihikus. areeni täielik oksüdeerumine (põlemine) benseen / aniliin / fenool + broom / lämmastikhape / halogeeniühend benseeni liitumisreaktsioon vesinikuga / halogeeniga fenool + leelis alküülbenseeni oksüdeerimine 11.Areenide leidumine ja kasutamine. Areene toodetakse naftast ja kivisöetõrvast. Kasutatakse lahustina ning teiste
6.Kas aromaatne tuum on nukleofiilne või elektrofiilne tsenter? Kas aromaatset tuuma ründavad elektrofiilid või nukleofiilid? Nukleofiilne tsenter, ründavad elektrofiilid. 7.Alkoholide ja fenoolide happelisuse võrdlus. Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksürühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. 8.Aromaatsete amiinide ja alküülamiinide aluselisuse võrdlus. 9.Benseeni, fenooli ja aniliini reaktsioonivõime võrdlus. 10.Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 8 /58 + vihikus. areeni täielik oksüdeerumine (põlemine) benseen / aniliin / fenool + broom / lämmastikhape / halogeeniühend benseeni liitumisreaktsioon vesinikuga / halogeeniga fenool + leelis alküülbenseeni oksüdeerimine 11.Areenide leidumine ja kasutamine. Areene toodetakse naftast ja kivisöetõrvast. Kasutatakse lahustina ning teiste
Etanaal on vajalik aine keemiatööstuses. · Ketoon - Propanoon on väga hea lahusti (küünelaki vedelik sisaldab ketooni. Dihüdroksüatsetooni kasutatakse kunstlikku päevitust andvates kosmeetikvahendites (kreemid, geelid, vedelikud). · Karboksüülhapped - Metaanhapet kasutatakse keemitatööstuses. Etaanhape kasutatakse tööstuses lahustina (toiduäädikas sisaldab etaanhapet). · Areenid Benseeni kasutatakse lahustina. Aniliini kasutatakse polümeeride valmistamisel. 6) Teada triviaalnimetusi areenide ja karboksüülhapete kohta õpitu piires. Areenid Karboksüülhapped Tolueen e. metüülbenseen Metaanhape e. sipelghape Aniliin e. aminobenseen Etaanhape e. äädikhape Fenool e. hüdroksübenseen Bensoehape e. benseenkarboksüülhape 1,4-dimetüülbenseen e
Fenoolil on suurem reageerimisvõime kui benseenil. Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui areenide üldised omadused. Fenoolide eripära põhjuseks on hüdruksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenool on nõrk hape, mis reageerib leelisega ja aktiivse metalliga. Fenoolide leidumine looduses, saamine: Leidub puutõrvas, põlevkivitõrvas ja kivisöetõrvas, kust neid saadakse sünteetiliselt aniliini reageerimisel vesinikuga. Fenoolsed ühendid on kõigis kehavalkudes, aminohappe türosiinina. Samuti leidub kõigis taimeorgamites, kus neid ka sünteesitakse, neid sünteesivad ka bakterid. Puitunud taimedes on ligniina ja taimsete parkainete tanniinidena. Neid kasutatakse värvainete tootmisel, saadakse polümeere plastmasside tootmiseks, ravimiteks, antiseptikuteks ja kiudainete tootmiseks (nt nailon). Kasutatud kirjandus 1.https://docs.google.com/viewer?
+ H 2O 11.Reaktsioonid fenoolidega o Fenool + alus Fenool + NaOH → benseen-Ona + H2O o Fenool + halogeen Fenool + 3Br2 → fenool-Br3 + 3HBr o Fenooli nitreerimine Fenool + HNO3 → fenool-NO2 + H2O (2-nitrofenool) 12. Aniliin o Aminobenseen/fenüülamiin o Nõrgem alus kui amiin 13.Aromaatse amiini reageerimine happega Aniliin + hape → sool Aniliin + HCl → benseen-NH3Cl 14. Aniliini kasutamine, omadused o Värvaine (riiete o Mürgine, kantserogeenne jaoks) o Imendub naha kaudu o Ravimid 15.Fenoolid tehnikas ja nende mõju keskkonnale o Fenooli on põlevkivi- ja puutõrvas o Kirde-Eestis suur keskkonnaprobleem sellega o Ohutu ühend on ligniin (puit) Falvonoidid – taimsed värvained – sinine, violetne, punane o Fenool on plastmassi vahelüli o Nailoni tooraine
tüüpiliseks anorgaaniliseks ühendiks ja täheldas, et ammooniumtsüanaat muutus uureaks ehk karbamiidiks (CO(NH2)2). See 1828. aastal tehtud katse andis esimese hoobi vitalismile. Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Kuid järgnevatel aastatel sünteesiti ka mitmeid muid orgaanilisi ühendeid. 1842. aastal sünteesis vene teadlane N. Zinin aniliini. Varem saadi seda taimse päritoluga värvainest indigost. 1845. aastal sünteesis saksa keemik H. Kolbe äädikhappe. 1850. Aastal sünteesis M.Bertholet rasvu. Sajandi lõpul saadi sünteesimisel suhkrulaadset ainet. Nende orgaaniliste sünteesidega kummutati vitalism lõplikult. Orgaaniliste ainete ehituse kohta tehti 19.sajandil mitmeid avastusi. 1858. Aastal avalikustas saksa keemik A. Kekule oma teooria, millega ta väistis, et süsiniku aatom moodustab alati 4 keemilist sidet
Revolutsioon toimus kakskümmend aastat hiljem, 1828. aastal kui Berliini Ülikooli professor Friedrich Wöhler, kes oli Berzeliuse suur sõber, endalegi ootamatult pliitsüaniidi kuumutamisel ammoniaagiga karbamiidi ehk kusiaine sai. See saavutus andis tugeva hoobi vitalismile, kuid seda inimestes kinnistunud seisukohta oli raske muuta. Alles 19. sajandi keskel lükati see täielikult ümber, peale seda kui Nikolai Zinin oli sünteesinud aniliini ja Hermann Kolbe koostöös Edward Franklandiga sai hakkama äädikhappe sünteesimisega. Peale vitalismi ümberlükkamist hakkas orgaaniline keemia teadusharuna arenema väga kiiresti. Tekkis ka mitu uut orgaanilise keemia definitsiooni, neist tuntuim Carl Schorlemmeri määratlus aastast 1889: ,,Orgaaniline keemia on süsivesinike ja nende derivaatide keemia". Peagi ei peetud orgaanilise ja anorgaanilise keemia eraldamist enam nii tähtsaks, sest samad seaduspärasused
· 0 kraadi juures tekitab konts. Äädikhape jää äädikhappe Kasutatakse toiduainetetööstuses ja vesilahuses on äädikas. 29. Mis on alkeenid, alkadieenid ja alküünid? Alkeenid süsivesinik (koosneb Cst ja Hst) , milles on kakskikside Alkadieenid süsivesinik, milles on kaks kaksiksidet. Alküünid süsivesinik, milles on kolmikside. 30. Nitreerimine, Zinini reaktsioon ja esterdamine. Nitreerimine kui ühendisse viia nitrorühm NO2 Zinini reaktsioon e aniliini saamine- Esterdamine alkohol+karboksüülhape võrdub ester+vesi. 31. Mis on seebid? Seebid on rasvhapete soolad 32. Metaanhappe omadused ja kasutamine. Valem. H-COOH metaanhape ehk sipelghape · Terava lõhanga · Värvuseta · Vedelik · Kontsentreeritult nahale sattudes põletab a) Eemaldab katlakivi b) Lahusti c) Tekstiilitööstuses kangaste värvimisel d) konserveerimisel 33. Estrite füüsikalised omadused.
· Oksüdeerijate toimel (õhk) läbib kogu värvigamma, muutudes lõpuks mustaks(aniliinmust). · Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, kummivulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. · Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. · Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. · Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha. Histamiin · Tekib organismi õietolmu sissehingamisel. · Kutsub esile allergia (pisarate vool,nohu, aevastus jne.) 5 · Antihistamiinid histamiinide vastu.
Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust
1) Mõisted: areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid...
Puidu viimistlusel kasutatakse ka peitsi. Peitse on erinevaid nagu Lahusti ehk õlipeitsid, piirituspeitsid, vesipeitsid ja akrüül peitsid. Kõige levinumad on läbitungivad peitsid mis koosnevad õlis lahustuvatest pigmentidest, lahustina kasutatakse lakibensiini. Lahustipeitsi on kerge peale kanda, see ei kergita kiude ning kuivab kiiresti. Lahustipeitse saab ka oma vahel segada. Traditsiooniline piirituspeits koosneb metüülalkoholis lahustatud aniliini värvist. Piirituspeitsi pealmiseks miinuseks on kiirekuivamine mistõttu on peitsi raske ühtlaselt peale kanda, sest kattuvad pintslitõmbed jätavad tumedama pinna. Vesipeitsid on müügil valmis segudena, võib ka osta pulbrilisi ja kristallilisi peitse ning neid kuumas vees kokku sobitada. Vesi peits kuivab aeglaselt, ning jääb piisavalt aega ühtlase tooni saamiseks. Vesipeits tõstab pinnalt kiud üles mis tõttu peab pinda enne peitsimist niisutama ning tõusnud kiud maha lihvima.
Nitreerimisel, kasutades konts. HNO3-H2SO4 segu, saame nitroareene Analoogiliselt halogeenimisega, on areenide nitreerimine elektrofiilne asendusreaktsioon. Elektrofiiliks on nitrooniumioon, mis tekib lämmastikhappe ja väävelhappe segus. Nitrooniumioon on tugev elektrofiil ja ta on võimaline siduma elektronpaari benseenituumast. Kuna areenide nitreerimine on lihtne ja odav tehnoloogiline protsess, siis kasutatakse nitreerimist mitmete asendatud areenide saamiseks. Näiteks saadakse aniliini mitmeastmelises sünteesis, üle nitrobenseeni. Sulfoneerides, kasutades H2SO4 või oleumi (SO3 lahus k. H2SO4-s) saame aromaatseid sulfohappeid. Sulfoneerimiseks on vajalik tugev elektrofiil SO3H saadakse H2SO4 ja SO3 segus (SO3 seob väävelhappest vee. (valem H2SO4.xSO3 ) Alküleerimisel (alküülimisel) Friedel-Craftsi järgi haloalkaanidega Lewise hapete juuresolekul saame alküülareene. Kui kasutada elektrofiilina alküülhalogeniidi Lewis'e happe juuresolekul, on võimlaik areene
termiitreaktsioonides, mida kasutatakse, et lõigata terast Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine 1) Niinimetatud sünteetilist magnetiiti saab valmistada, kasutades protsesse, mis kasutavad ära tööstuse jääke, vanarauda või lahuseid, mis sisaldavad raua sooli · Fe metalli oksüdeerumine Laux protsessis, kus nitrobenseen pannakse reageerima raua metalliga, kasutades FeCl2'i katalüsaatorina, et saada aniliini. C6H5NO2 + 3 Fe + 2 H2O C6H5NH2 + Fe3O4 · Fe2+ ühendite oksüdeerumine (näiteks raud (II) soolade kui hüdroksiidide sadestumine), millele järgneb oksüdeerumine aeratsiooni poolt, kus hoolikas kontroll pH taseme üle määrab valmistatud oksiidi. 2) Fe2O3 vähendamine vesinikuga. 3 Fe2O3 + H2 2 Fe3O4 + H2O 3) Fe2O3 vähendamine CO'ga. 3 Fe2O3 + CO 2 Fe3O4 + CO2 Reaktsioonid
Keemistemperatuur veidi alla 0 oC. Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes. Toodetakse metanooli või dimetüüleetri ja ammoniaagi vahel toimuval reaktsioonil kõrgel temperatuuril ja rõhul. Teda kasutatakse keemilisel sünteesil. Moodustub ka orgaanilise aine lagunemisel. Polüetüleenpolüamiin (CHNH2CH)x on tumeda värvusega viskoosne vees lahustuv vedelik. Tuntud epoksüvaikude kõvendajana. Fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin (C6H5NH2) on aromaatne amiin. Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe reageerimisel vesinikkloriidhappega
H + ⋅ 0.0400 + H +[ ]] = 1.36 × 10− 3 , [F ClCH 2CO 2 H [ ]] − H+ 0.0800 − H + [ ] (Ka väärtus tuleb tabelist), nüüd lahendame ruutvõrrandi ja saame [H+] = 2.48× 10-3 M, seega pH = 2.61 Vastus: pH = 2.61 14. 50 ml 0,100 M aniliini lahust tiitritakse 0,080 M HCl lahusega. Leidke: a) aniliinium iooni molaarsus ekvivalentpunktis b) pH ekvivalentpunktis a) Lahendus: aniliin aniliinium Tegu on ülesandega, kus nõrka alust (aniliin) tiitritakse tugeva happega. Kõigepealt tuleks leida HCl ruumala, mis kulub ekvivalentpunkti saavutamiseks. Ve = (0.050 L × 0.100 M) / 0.080 M = 0.0625 L = 62.5 ml
16. Mitu dm³ lämmastikku tekib 240 g tehnilise ammooniumnitriti lagunemisel, kui lämmastiku saagis on 70% ja lähteaines on 20% lämmastikku mittesisaldavaid lisandeid? 17. 620 g kaltsiumfosfaadist saadi 100 g fosforit. Milline oli saagise %? 18. Mitu dm³ vesinikku tekib 92 g naatriumi reageerimisel 54 g veega? 19. Kui palju tehnilist kaaliumkloraati (KClO), mis sisaldab 11% lisandeid, on tarvis 1 liitri hapniku saamiseks, kui saagis on 98%? 20. Mitu g benseeni kulub 50 g aniliini (fenüülamiini) saamiseks, kui protsessi saagis on 60%? 21. Kas saab 60 g 5%-lise ortofosforhappe lahusega neutraliseerida 3 g naatriumhüdroksiidi? (Hapet on liias) 22. Kui palju sadet tekkis, kui segati 4 g 2%-list vasksulfaadi lahust 2,4 g 2 %-lise naatriumhüdroksiidi lahusega? 23. Kui palju 50%-list etanooli saab toota 8 tonnist glükoosist, kui saagis on 75%? 24. Mitu g butanooli tekib naatriumhüdroksiidi toimel 0,4 moolisse bromobutaanisse, kui kadu on 8%? 25
1) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused 2) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus 3) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 4) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 5) Dioksiinid: kasutusalad, kuidas ja mis protsesside tagajärjel nad võivad sattuda loodusesse ja atmosfääri, nende mõju ja ohtlikkus keskkonnale, dioksiinide sisalduse ainetes tõestamise kirjeldus (Beilsteini proov) 6) Heterotsükilised ühendid: nikotiini, morfiini, kofeiini leidumine, mõju organismile, kasutusalad 7) Süsivesinike halogeeniühendite füüsikalised omadused ja mõju organismile 8) Diklorometaani, triklorometaani (kloroformi), tetraklorometaani omadused ja kasutusalad 9) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse? 10) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda sat...
Kampol kui peamine (liider) happeta räbustite sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata. Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbustite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad
Kampol kui peamine (liider) happeta räbustite sarnane aine, mida saadakse männivaigust. Kuumutamisel 125`C. Kampol sulab. Sealjuures on ta võimeline lahustama oksiide, pärast tardumist jäävad räbusti jäägid ei tekita jootekohal korrosiooni, mistõttu räbusti jääke enamasti ei eemaldata. Aktiviseeritud räbustite koostises on peale kampoli aktivaatoreid, mis suurendavad kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
