5 negatiivses mõttes. Massilise rahvusliku liikumise tulemuseks oli 20. sajandi algul mitme uue riigi teke Läänemere ruumis, neist osa kujunes välja ajalooliste riikide baasil (Leedu, Poola), teised autonoomia toel (Soome, Norra), kolmandad (Läti, Eesti) ajaloolise mälu ja kultuurilise eripära alusel, millele olid omal ajal aluse pannud eelärkamisaja tegelased. Ea Jansen on esitanud H. Kohni teooria, mille järgi eristuvad Euroopa rahvuslustes lääne ja ida tüüp. Esimene tekkis "valmis" riikides ja seda võib käsitada poliitilise rahvusena, teine on rõhutud või omariikluseta rahvuste puhul tekkinud kultuurilis - keeleline ehk etnograafiline rahvus. Eestis suutsid eksisteerida Ea Janseni sõnul mõlemad tüübid (Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). Kolmanda etapi, ehk massilise rahvusliku liikumise alguseks oli olukord mõnevõrra siiski muutunud, kuna 1930
Veel tähelepanuväärsem on siiski vastavate muudatuste näitamine mõttemudelites, väärtustes ja suhtumistes lastekasvatusse, mida väljendasid tuumpere teised liikmed, kaasa arvatud nii töötaja abikaasa kui ka tema lapsed. Lõpuks näidati neidsamu mõjusid üldistavat nii läbi soo(näit .naistöölised) kui ka kultuuri (Näiteks uurimistulemusi dubleeriti Poolas enne selle riigi üleminekut sotsialismist kapitalismi). Kuigi minu arvates Kohni ja tema kolleegide töö kujutab endast pöördelist panust nii täiseas psühholoogilise arengu kui ka ühelt põlvkonnalt teisele toimuva edastamise uurimisel bioökoloogilise mudeli vaatenurgast, on väljapakutud põhjenduslikus ahelas kaks puuduvat lüli. Mõlemad need asuvad proksimaalprotsesside alal, täpsemalt on tegemist mehhanismidega, mille kaudu väärtusi omandatakse ja edastatakse. Kohni uurimuses on selle protsessi esimene lüli üsna
Tekkis ameerikas ja lääne euroopas. Ühiskond pidi muutuma dünaamiliseks.. Rahvuslus peab muutuma masside ideoloogiaks. Rahvus on suveräänne. Kui keskajal arvati, et võim valitsejatele tuleb jumalast. Monarhid valitsesid jumala tahtel, päritolust. Nüüd aga peab saama valitseja võimud rahvalt. Rahvuse liikmed on põhimõtteliselt võrdsed. Kaks rühma rahvuslusi. Idatüüpi ja lääne tüüpi rahvuslus. Seda nimetatakse Hans Kohni dihhotoomia. Rahvuslus on süvik, ja idatüüpi efnik, läänes on liberaalne rahvuslus ja idas illliberaalne. Piir nende kahe vahel jookseb Reini jõge pidi. Kohn püüdis ida ja lääne rahvuslust lähendada periodiseerimisega. EESTI RAHVUSLIKU ÄRKAMISE EELDUSED. Eelduseks oli laiemas mõistes moderniseerimine, ehk tema kõigis vormides. Majanduslik areng, sotsiaalne areng, kihistumine, kapitalism, kommunikatsioon, liikuvus, vormide muutus.
Bebel, Filippo Turati). Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Demokraatlik evolutsiooniline sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism. Suurbritannias Fabian Society (Sidney ja Beatrice Webb). Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith).
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3
töölispoliitika kõige terviklikuma väljenduse. Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? . Riik lähtus enda defineerimisel rahvuse olemasolust. Rahvuse mõiste tõusis esile Prantsuse revolutsiooni ajal. Mis on rahvus? Selle üle on palju vaieldud ja hetkel ei ole rahvust võimalik defineerida ühese kriteeriumiga. Rahvuse ilminguid ja liikumist on üritatud tüpologiseerida ja tuua välja erinevaid regioone. Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. * Lääne-Euroopa- Prantsusmaa, Lääne- Euroopa, Ameerika. Läänerahvuslus, kodanikurahvuslus. Läänes peetakse ühe rahvuse liikmeks kodanikkonda, kus rahvuse moodustab pigem ühtseid poliitilisis arusaamu ja tõekspidamisi järgiv kogukond. Kultuuriliselt neutraalne, kaasahaarav. Arenenud liberaalsest liikumisest, põimunud liberaalsusega ja kodanikuigustega *Ida- Euroopa- rahvuslus kui etniline kuuluvus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
